Kordan, Toompead rünnatakse, taevas saab ainult sellises kriisis krahviks ma tahaksingi elada, mis on sellel pildil valesti? Olukorrast riigis? Tere, head kuulajad, täna on 20. september kellraadio kahes stuudios, raadiomaja viiendal korrusel on 12, viis minutit ja 19 sekundit. Alaneb on saade, kus on eetris nagu sellele saatele kombeks kaks ajakirjanikku minuni. Kornov ja mina olen Harry tuul, millest me täna räägime, räägime koroona, Kambekist, riigikogu uuest hooajast, Eesti suurima panga ootamatust juhivahetusest ühest referendumist, poliitkunstist Pärnu moodi ja lõpetuseks ka rahaste tankidest. Me räägime kunstinatsidest, Pärnus mitte, ja kuidas oligi? Ja teine nädala sündmuste edetabel, et nädala sündmuseks number üks valisime terviseameti soovitused, kõik peadki ja sa arvad, erapeod võiks ära jätta ning siia juurde liitub siis ka valitsuse poolt otsustatud üleriigiline piirang, et alates 25.-st septembrist ei tohi üheski kohas pärast südaööd enam alkoholi müüa. Uudiseks number kaks valisime siis valitsuse plaani hakata koostama eraisikute krediidiregistrit, et nimelt rahandusministeerium on, saad saatis koost kooskõlastusringile väljatöötamiskavatsuse, et kus siis on plaan kokku koguda sisuliselt inimeste laenuandmed ja anda neile siis noh, selle järgi saabki inimene ka sellise krediidihinnangu, et kui praegu sisuliselt iga pank kogub ise oma neid andmeid ja sellist üldist registrit ei ole, et võib näiteks juhtuda, et mõnel inimesel on laena rohkem, kui ta teenindada suudab, et võib juhtuda, et see register hakkab koguma lisaks siis isikukoodile, erinevatele isiklikele andmetele ka perekonnaseisukohta andmeid ja ka leibkonna suuruse kohta andmeid. Aga kas see, kui inimestel on nii nagu praegune valitsus nõuab kolm last, kas see annab siis kuidagi madalama laenuintresse edaspidi? See sõltub siis, millisele järeldusele erinevad ministeeriumid jõuavad, et tegu on väljatöötamiskavatsusega. Tõsi, et asi on sellest nii-öelda otsustamisest veel kaugel, aga on selge, et poliitiline heakskiit on sellisele asjale sellise, selle, selle teema üle arutlemisele antud. Kolmas uudis tuleb samuti pangandusest nimelt tuli sel nädalal teada, et Luminori panga juht Erkki Raasuke mees, kellel on juba eluajal ausammas püstitatud, kui pidada silmas teleseriaali Pank. Et ta lahkub pangajuhi ametist ja formaalselt selle aasta lõpuks, aga noh, sisuliselt on ta oma töö juba kaotanud. Tema asemele saab Austria pangagrupi juht Peeter Pozek. Uudiseks number neli valisime hoiame jätkuvalt silma peal valitsuse ja ka Kredexi ja kõige selle laenu laenamis. Otsustel ja Äripäev kirjutas, et KredEx otsustas anda jäätmekäitlusettevõttele Eesti keskkonnateenused viis miljonit eurot erakorralist investeerimislaenu. Selle juhtumi teeb erakordseks see, et Eesti keskkonnateenuste siis suuromanik ja juhatuse liige Argo luude on ise valitsuserakonna EKRE aktiivne liige ja oli ka ju siin ministrikandidaat näiteks konkurent Ragn-Sells peab seda väga kummaliseks otsuseks, sest et ega see sektor mingit Meil on nüüd üks uudis välja küll, aga see, sa tahtsid Andruse Maalehe vangerdusest rääkida. Ma teadsin, et see läheb niimoodi, et kõik läheb täna sassi, selle saate alguses unustasime ära nädala sündmus number viis, mille me siin välja valisime. Väga vabandame, et nimelt nädalas andeks number viis valisime teate, et Eestis on suurema ja lugejate poolt armastatud. Ajalehe Maalehe peatoimetaja Andres Eilart lahkub novembri lõpust ametist. Olukorrast riigis. Nii aga vaatame, mis toimub siis koroonaga, et siin, nüüd viimast sel nädalal võtame paaril nädalal eriti, aga ka kas või viimase nädala numbreid vaadates on see viirus päris jõuliselt levima hakanud, et kui me eelmine nädal siin kohtusime, siis 100000 elanikkonna 100000 elaniku kohta oli kusagil 22 inimest. Ta haiged. Et siis tänaseks on see 31, et peaaegu 50 protsenti rohkem ja samamoodi haiglas oli eelmisel pühapäeval 14 inimest, et nüüd on 22 ehk samamoodi jälle peaaegu 50 protsenti rohkem ja ja juhitaval hingamisel see üks kolm ja, ja olukord ongi selline, kus siis terviseamet andis täna hommikul teada, inimesed võiksid hoiduda sellistest isegi erapidudest ja järgmised kolm nädalat saavad olema sellised otsustavad, et kuhu poole see viirus kaldub, kandub, et siis, aga kuigi ma ei saanud lõpuni aru sellest, et kas siis sel juhul hakatakse ka mingisuguseid karmimaid meetmeid või eriolukorda välja kuulutama, et aga ma võib-olla isegi võrdleks seda natukene kevadega, et mis võib olla teistmoodi, on, et üks asi, mis kindlasti silma torkama seen, teste tehakse palju rohkem, et ma mäletan esimestel nädalatel, kui hakati neid üldse tegema kevadel, siis taheti teha 1000 oli eesmärke, isegi ei suudetud tuhandet teha, esimest nädalat praegu on see arv kusagil juba 3000. Ehk siis noh, mida rohkem testime, teeme seda pareminimäega. Seda viiruse levikut avastame. Ja teine asi, mis samuti silma torkab, võrreldes kevadega põhjust kindlasti mina ei oska tuua. Kui välja arvata see, et võib-olla see haigestumine levib rohkem nooremate inimeste seas, on see, et jah, haigeid on vist isegi rohkem kui siis, kui märtsis eriolukord välja kuulutati ja ka see, ütleme raskusaste. On olnud kergem, et see haiglas on vähem inimesi, et see noh, ühelt poolt on justkui lohutab, aga teiselt poolt noh, mida see edaspidi tähendab. Ei oska öelda. Veel, mis sel nädalal just koroonaviirusega võib-olla esimest korda isegi selle aja jooksul ilmsiks tuli, oli see, kui õiguskantsler väga selgelt keelas siis Peipsiääre vallavalitsusel üsna karme selliseid reegleid kehtestada, et kus vallavalitsus tahtis siis kõikidele poemüüjatele mass maski kandmise kohustuslikuks teha. Ka kaks pluss kaks reegli kohustuslik teha, et siis muudetigi sõnastust ja õiguskantsleri põhimõtteliselt palvel ja tehti need kõik need kohustused soovituslikuks, mis veel lennud lendude poole pealt, ega me väga enam jällegi kuhugi lennata ei saa, et jaga lende Eestisse sisse. Paljudest riikidest ei lasta, et kuu oli vist kuus riiki, kui ma ei eksi, kust saab Eestisse tulla ja Eestist minna. Seejuures samal ajal Taavi Aas ikkagi arutleb selle üle, et kuidas sättida piirangud nii, et Len, lennundus, kuidas öelda, lennata saaks rohkematesse riikidesse just nüüd. Sa jätsid märkimata sellest pikast loetelust tegelikult minu meelest märgilisena kõige tähtsam, ehk siis selle, et valitsus on otsustanud erinevad spordimeeskonnad, ei saa Eesti, sa pidada oma rahvusvahelisi kohtumisi, et kõige esimene tähelepanuväärsem on selles pikas reas ju Eesti naiste jalgpalli võistkond, kes ei saa pidada kohtumist kodus või peab selleks sõitma Lätti Jurmalas, et ja see on ju selgelt põhjustatud keeld, mis mis on vastuolus senise loogikaga, mida valitsus on tippsportlastele pakkunud, et ju Eestis toimusid septembri alguses autoralli maailmameistrivõistluste etapp, siis toimus siin rahvusvaheline raudmehe võistlus ja minu arust on siin veel midagi olnud, et, et selle loogika puhul lihtsalt valitsusena millegipärast ringi otsustanud ja ja nii palju, kui ma õigesti nüüd aru saan, siis selle põhjuseks ei ole mitte valitsuses üksmeel, vaid selle põhjuseks on ennekõike ikkagi EKRE positsioonid, kes jätkuvalt valitsuses hoiab sellist kõige tõrjuvama poliitikajoont. Ja ilmselt kui EKRE poliitikud saaksid, siis nad sulgeksid piiri täielikult, aga aga õnneks nad veel täielikult ei saa, aga noh, mida nad saavad siis tõepoolest on see, et nad on keelanud suurte meeskondade tuleku Eestisse, et et see torkab silma, et see on tegelikult on iseenesest pikas reas sellesse otsuste jadas, mis on olnud ebaloogiliselt, nad ei ole olnud järjekindlad. Ja nad torkavad silma ka sellega tahad, ei ole kooskõlas ekspertide soovitustega, et selline poliitiline suvatsemine ikkagi piirangute seadmisel on jätkuvalt jätkuvalt valitsusel kombeks. Nojah, teistpidi, eks nemad teavad lõpuks neid otsuseid langetama, et mis minu noh, kui sinu jutu jätkuks nüüd mõelda, et mis minu nagu hirm on, et kui nüüd terviseamet täna hommikul ikkagi esimest korda üle pika aja andis üsna karmi hinnangu olukorrale, öeldes et kolm-neli nädalat on meil aega see asi nii-öelda taas joonele saada, et, et see võib ka nii öelda poliitilisel tasandil anda võimaluse hakata vaikselt asju jälle kinni keerama. Mis joonele, et selles mõttes, et ma nüüd võtan sõnasabast kinni, et me oleme ühe korra seda seda dialoogi siin pidanud teemale, ega siis on sügisviirushaigus levib, nakatumine on kasvuhoones, et selles ei ole ju mitte midagi üllatavat, et küsimus on selles, et et millal siis see nakatumise näitaja tõuseb, selliseks tuleks. Kehtestama hakata rangemaid piiranguid võrreldes seniste soovitustega. Senised soovitused on ju ilmselgelt olnud see, et inimesed väldiksid põhjuseta võõrastega, koht, kohtumist või sellised rahvarohkeid, kohti, kus on palju inimesi koos erinevast erinevatest paikadest tulnud, et valitsus on soovitus, et välismaal üldse mitte käia, et ja nii edasi ja nii edasi, et pigem on sellised soovitused olnud suunatud inimeste tervemõistuslikud käitumisele ja ja selle taustal nüüd, nähes, et nakatumine kasvab, et minu meelest on see ootuspärane, et selles ei ole mitte midagi üllatavatega ootamatut. Ja, ja kas seesama see 25 või 20 seitsmenumber ehk siis näitas, et kui palju on inimesi olnud 100000 elaniku kohta nakatunuid kahe nädalase perioodi puhul, et see, see müstiline number, mida siin iga päev analüüsitakse, et minu meelest on see üsna-üsna tarbetu, selles mõttes, et nakatumine kasvab, tervishoiusüsteem tegeleb nakatumisega haigetega ja kui lugeda uudiseid haiglates, siis tegelikult kriitilist olukord ei ole, et, et haiglates on kohti. Ma saan aru, et on olemas maske, ravimit küll selle haiguse jaoks ei ole, aga vähemalt mingi esialgne teadmine on, et kuidas nad haigeid kohelda. Et selles mõttes ma ei näe nagu üldsegi mingit põhjust selliseks eriliseks üleskutseks, et me peaksime neid kuidagi eriliselt pingutama ja vaatame ja ootame noh selline selge on, september, oktoober. Viirushaigused levivad mitte ainult koroona, teised viirushaigused. Selle ja selles mõttes võib nõustuda ka see poliitiliseks küsimuseks, muutub sellest me ju rääkisime ka eelmises saates, kui siin Tallinn otsustas ootamatult koolikoolides hakata distantsõpet või ütleme, osalist distants õpet korraldama ja kuidas need sõnumid läksid väga-väga mitmetahulise tihtilugu arusaamatuks, eks ole, et seda, et see võimalus nii-öelda iseenda huvideks ära kasutada, see, see paratamatult tekib, et noh, lihtsalt, et jah, et sul on õigus, et see number nüüd ei ole ka midagi erilist, et kui ma siin Euroopa keskmist võtame, siis ta on kusagil 50 kandis. Ja, ja siin on ju arutluse all olnud, et ikka võiks lubada reisimist ja nii edasi. Esmaspäeval kogunes riigikogu hooaja avaistungile ja traditsiooniliselt pidas seal kõne. President pidas kõnega riigikogu esimees. Ja kui nüüd neid kahte kõnet vaadata, siis esimene asi, mis, mis öelda tahaks, on see, et. Kahjuks üllatas see, et president saabus kleidiga sellepärast et mitte, et ma tahaksin siin nüüd hakata võtma moekriitikupositsiooni ja arvestada seda, et kuidas ta riides käia või siis lihtsalt kui astutud samm, maa, ehk on üks kord tuldud Riigikokku poliitilise sõnumiga, siis iseenesest vaikimis, vähemalt mina ootasin, et mis nüüd siis on see järgmine poliitiline sõnum, millega tullakse või oluline defi selline väljendusviis, et kuidas seda jõuliselt inimesteni viia, aga, aga seda kahjuks mitte. Aga nüüd, kui see vähetähtis pool kõrvale jätta, rääkida kõnest, mis mis president pidas, siis ju iseenesest sõnumid, mis presidendil olid on mõnes mõttes ootuspärased ja mõnes mõttes ka ka üllatavad, et, et mis, mis presidendi ja ka riigikogu esimehe puu alt nagu sarnast oli sõnumites, oli see, et nad mõlemad rääkisid sellest, et peaks üle saama erimeelsustest nägema suurt pilti, tead, seda rõhutas ka, rõhutas ka Henn Põlluaas oma ütlemistes. Ja mis nüüd on, aga ikkagi, mis on erinev, siis see poliitiline joon tuli nii EKRE poolt määratud riigikogu esimehe kui ka siis Kaljulaidi kõnedest välja alist. Nimelt ikkagi seesama maailmavaate küsimus, et et kui vaatame, mida kaljulaid ütleb Et Eestis on viimasel kümnendil erakondade seisukohtades hakanud eristuma, siis see, et kuidas saavad erakonnad aru isikuvabadustest ja universaalsete õigustest ja kui vaatame, mida siis ütleb põlluaas selle sama teema kohta, siis põlluasetab selle sama teema kohta siis selgelt astudes välja siis oma riigikogu esimehe rollist, kus ta peaks parlamendi esimehena. Esindama kõikide poliitiliste erakondade positsioone, olema siis riigikogu esimees kõikidele seal esitatud esindatud poliitilistele jõududele, siis selle asemel ta võttis seal oma kodupartei positsiooni, hakkas rääkima sellest, et et tal on vastuvõetamatu see, kui riik surub kodanikele peale ettekirjutusi ja väärtussüsteem, et ta küll te seda ei täpsusta, kes saab aru EKRE poliitikasse, mõistab, et, et mis siis ettekirjutuse ja väärtussüsteeme Põlvas silmas pidas. Et jaa, täna, sest tuleb terve hulk teemasid meil veel, kus me saame üsna üksikasjalikult lahata seda, et mis need siis need väärtus, väärtussüsteemid, ettekirjutused on, mida, mida põlluaas silmas pidas. Aga presidendi kõnest veel, et et ma jäin mõtlema selle väite üle, mis president räägib, et. Tallinna jõukuse tase on 135 protsenti Euroopa liidu keskmisest ja ta väidab, et siis kui Tallinn lahutada, siis ülejäänud Eestile jääb järgi ainult 55 protsenti Euroopa Liidu keskmisest SKT tasemest, ehk ta viidab, viitab siis teadaolevale tõsiasjale, et Tallinna ja Harjumaaelujärg on märkimisväärselt parem kui siis keskmiselt ülejäänud Eesti maakondades. Ja noh, ta minu meelest sellest kõnest ta seda ei arendanud, aga ta, kui ta andis vikerraadiole intervjuu Mirko ojakivile neljapäeval siis seal ta ju rääkis sellest, et tema meelest oleks vaja see eraldi sea Tallinn, kui omavalitsus eraldi seadusega määrata. Et noh, miks see vajalik on vajalik selleks, et et juhul, kui Tallinn saab omaette seaduse, siis sellisel juhul toetused, mida keskvalitsus annab omavalitsustele, siis praegune olukord on ju selline, et kui keskvalitsus tahaks omavalitsuste tulubaasi suurendada, siis seal on ka Tallinn on samasugune omavalitsus nagu ükskõik milline väike vaene vald kusagil Eesti. Et siis sellisel juhul Tallinna sissetulekute ebaproportsionaalselt kasvaksid, et selle vastu aitaks siis Tallinna määratlemine eraldi seadusega omavalitsustele antavad toetused, mis tulevad riigieelarvest, et need oleksid siis erinevalt diferentseeritud, rikkamad omavalitsused saaksid vähem vaesemad rohkem. Ja teine asi on siis see küsimus, et kuidas kasutada fondajat Euroopa Liidu tõukefondide puhul, et tõesti, et kui Tallinna eristada Eestist ja Harjumaa et sellisel juhul saaks Euroopa liidust tulevad tõukefonde ülejäänud Eesti puhul rohkem kasutada, et noh, see on selle mõtte tagama. Aga kus ma jõuda tahtsin, oli see, et ma hakkasin mõtlema sellele statistilise väite peale, et Tallinnal märksa jõukam kui ülejäänud Eesti hakkasin mõtlema selle peale, et äkki me oleme, elame sellises petlikkus maailmas, sellepärast et statistikale on iseloomulik see, et ettevõtet selline maakondlik kuuluvus jagatakse selle järgi, kus nad on juriidiliselt registreeritud. Ja kuna enamik üle Eesti tegutsevad ettevõtted registreeritud Tallinnasse siis iseenesest ju panka poegi Tiit suured tööstusettevõtted, noh, ma näiteks ei tea, et kas, kas Eesti energia näiteks ka kõik see, mis Eesti energia loob, kuna tema juriidiline aadress on Tallinnas kas siis näiteks ka ka näiteks põlevkivirikkused, mida luuakse iseenesest Ida-Virumaale, et kas need lähevad ka Harjumaa arvestusse, aga ma hakkasin mõtlema selle peale, et see see lõhe, mis statistiliselt välja joonistub, see on olemas, see on selge, et igaüks, kes natukenegi teab Eesti elu, teab, et et kusagil Võrus, Valgamaal, Jõgevamaal on eluvaesem kui Harjumaal või Tartumaal, aga see lõhe siiski minu meelest tundub, et ta on ebaproportsionaalselt suur ja ma arvan, et et me oleme mõnevõrra statistilises lõksusega ega päris täpselt ei oska hinnata seda, et kui suur on tegelikult lõhe ikkagi erinevate piirkondade vahel Eestis. Noh, kui tulla nüüd selle statistilise lõhe juurde, siis eks selline jaotamine ongi mõnes mõttes ka kunstlik, et eks inimesed käivadki suuremates keskustes ka tööl, et kus jõuab Tallinnast lõpuks ka ma ei tea, siis Võru ja Valgamaal samamoodi, et ja noh, Eesti on nii tegelikult ju pisike, et noh, Euroopa mõistes ta ongi nagu üks piirkond, et paljud riigid on jaotatud väga paljudes piirkondades, et siin on olnud arutelu selle üle, et kas Eesti võiks jagada kaheks, et nii-öelda Tartu Tallinna-Harjumaa ja siis muu eestijaid siis muu Eesti muu mujale Eestisse saaks siis neid toetusi juurde, samas selleks ka samamoodi kunstlik, et kunstlikult üritaks siis sinna mingisuguseid kas siis tootmisi või, või mingisuguseid hooneid rajada, kuigi noh, seal nii-öelda tarbijaid või neid inimesi võib-olla nii palju ei ole, aga see ongi see kana ja muna küsimus ka natukene, et kas et kas me peame sinna viima midagi või kui seal midagi ei ole, et inimesi pole, et kuidas me sinna siis viime, et need, see küsimus, et mulle jäi näiteks hoopis silma, mis on nagu üks olnud selline tegelikult läbiv joon ka muuseas Reformierakonna Kaja Kallase kõnedes on see roheenergia teema et räägitakse sellest, et võiks siis need Euroopa Liidu rahade järgmised kõik riigieelarve teha selle suunaga, et rohkem raha kuluks roheenergiale, aga ma lihtsalt toon ühe näite tuuliku teemal teemadel, eks, et meil pole Eestis viimased kuus, seitse aastat mitte ühtegi tuulikuparki rajatud ja, ja probleemiks pole mitte raha, raha on, raha saab tasuta turgudelt, eks ju, et suured firmad tahaks teha midagi suured ja väiksed ja nii edasi, aga küsimus on lihtsalt selles, et meil on hästi palju piiranguid meile, niisugust kaitsepiirangut, meil on inimeste vastuseis, meil on meil on siis keskkonnakaitsepiirangud ja nii edasi. Tähtsama piirangu ära. Kõige tähtsam piirang on see, et on valitsuse poolt seatud piir tuuleenergiatoetuse piir ehk siis kõik uued tuulepargid, mida ehitatakse, need peaksid arvestama sellega, et nad ei saa enam riigilt senist taastuvenergia toetust ja seetõttu on ka olnud pikk vaikus. See ei, see päris nii ei ole, sest et uued tuulikud on põhimõtteliselt on juba tasuvad ennast isegi ära. Et uus osakesed külmutuses kerkiks. Ei, see probleem, see raha ei ole kuhugi, asi ei ole absoluutselt rahas asi loomulikult mitte investeeringutele riikli poolses toetus rahas on küsimus, et kui riigipoolse toetusrahapott täitub, tõsi, et nii kaua kui see, see pott veel ei ole täitunud, aga nii kaua, kui see raha on olemas ja las ta siis tulenevalt sellest, et kui hea tuuletootmisaasta on. Ja noh, seal on palju, ütleme kui me sellesse teemasse hakkaks süvenevad, siis ma räägiks, ma arvan, saate täis. Aga muuseas riigikogu esimees sellise ütles sellise lause, et riik peab igal juhul püüdma Eesti inimeste elu paremaks muuta. Ja ma hakkasin mõtlema, et seda saab mõista nüüd kahte moodi ja minu arust sealt jooksebki mingi täitsa huvitav veelahe, et kas riik peab kogu aeg siin sinu elu muutma või võiks sind rahule. Ja see on täitsa selline maailmavaateline küsimus, mulle tundub Et riigikogu peab oma tegutsemises lähtuma ennekõike rahvuslikest huvidest ja nagu ta märgib, et seal raiutud meie põhiseadusesse, et et kui ma jäin rahvuslike huvide peale mõtlema, et minu meelest eestlased või Eesti elanikud 2003. aastal hääletasid selle poolt, et Eesti oleks Euroopa Liidu liige. Et noh, et need rahvuslikud huvid on selles mõttes ilmselt natukene laiemad, kui Henn Põlluaas seda silmas peavad, et olles euroliidu liige, siis need, et need rahvuslikud huvid tegelikult ulatuvad välja kuhugi sinna Vahemereni ja Atlandi ookeanini. Aga ilmselt seda esimees siiski silmas ei pidanud. No aga esimene esimene, see esimene sügisistungjärgu, esimene päev oli ju iseenesest nagu esimene koolipäev, et kõik tulid kokku, pidasid kõnesid. Naeratasid ka mulle tundub, mulle meeldis teine tööga, see kestis ühe minuti ja 14 sekundit. Et noh, jah. Mäega tuuleenergia tegelikult ei ole vähetähtis sellepärast et kui vaatame Kaljulaidi poliitilise sõnumi, et siis seesama talle kordub ühest kõnest teise arusaamine, et Eesti peaks kiiresti orienteeruma energeetikas, põlevkivilt, ümber tuuleparkidele. Ta kardab, et Eesti peaks rajama 2000 megavativäärtuses tuulepark ja see tähendab tegelikult hiiglaslikke avamerearendusi. Et ja, ja seda, seda ta ka jõuliselt oma kõnes ju rääkis, et ja nagu me teame, siis ju praegune valitsus selles osas väga palju ei ole tahtnud. Kuidas ma ütlen nüüd seda kuulda, sellepärast põlevkivienergeetika on järjest saanud uusi uusi soodustusi, valitsus on otsustanud ka oma riikliku energiafirma kaudu investeerida põlevkivisse ja noh, tõsi on see, et ka tuuleparkidele on nüüd valitsusse valla olnud uuesti valla teinud, et selle võimaluse, et ettevõtetel on võimalik konkureerida riikliku toetuse abil sellele, et ehitada sellepärast, et ega siiamaani tuuleparkide rajamine lihtsalt turgu vastu ei ole ennast ära tasunud, seepärast nad ikkagi kerkima. Aga jah, see see mõte kaljulaiul kordus ja muidugi omavalitsuste teema, et omavalitsusel peaks rohkem rahastama mida rohkem iseseisvust andma, et et ka see oli, oli tema jaoks oluline. Aga muus osas tõepoolest, et ega siis see, et sõnumid, mis kaljulaid ütleb, et, et Eestis peaks olema ükskeelne haridussüsteem. Et, et selles osas ta tõesti ta kordab seda uuesti veel, kuniks talle ametiaega on, aga ega valitsus selles osas tõenäoliselt mitte tõenäoliselt valitsuse osas midagi ette ei võta. Ja miks, mis presidendi kõnes veel on, tähelepanu, väärne on, ta viitab seal iseendale nimata, ütles oma kõnes tänases Eestis on tegelikult võimalik, et üksikema lapsest saab president. Et ma lugesin seda ja mõtlesin selle peale, et et räägime sellest tegelikult üsna pea lähemas teemas, aga mõnikord on niiviisi, et kui üksikema lapsest saab president või kui naisest saab president, siis tegelikult see ei näita mitte seda, et Eestis oleks sotsiaalse mobiilsuse ka kõik hästi, vaid see pigem on üksik erand, mis kinnitab vastupidist reeglit. Olukorrast riigis. Lähme nüüd majanduse juurde, et sel nädalal tuli üsna ootamatu, nii, ma ei tea ajakirjanikele teistele pankuritele avalikuks, kui selle uudis, et Luminori juht Erkki Raasuke taandub ja tema asemele tuleb siis Austria Erste pangast, Peter Baszek uuel aastal, et miks see üldse oluline on, et võib-olla kuulajad ei teagi või on ununenud see, et Luminor on tegelikult kuid kõige suurem pank, mille peakontor asub Eestis, et tõsi, selle suurim restoran hoopis USA juurtega plägston grupp ja kes ostis siis selle mõne aasta eest miljardi euro eest? Synne lahkuvatelt Nordea DNB pangalt ja, ja pank on siin ennast ümber korraldanud ja ümber korraldanud ja ümber korraldanud ja mis see ootus on olnud, et Luminor väga oluliselt muudab? No kas just oluliselt aga mõjutab Eesti turgu, aga seda pole, pole juhtunud, et et Luminor on kuidagi pigem hoidnud seda oma oma joont kuidagi teiste suurpankadega silma ei torka, ometi see ootus võiks ju vähemalt sellel uuel omanikul olla, kuna nemad ei sisene. Noh, nad ei ole mingisuguseid eluaegsed panga omanikud, vaid mingi hetk tõenäoliselt tahavad selle osaluse rahaks teha. Ja nende ootus on, ei ole kindlasti see, et et nad saaksid müügi korral miljardi, vaid pigem kaks või kolm. Seega pank võiks väga jõuliselt siseneda. Tegelikult ta võiks olla see, et kui siin osad poliitikud vaatlejad räägivad sellest, et Eesti vajab tohutult mingisugust riigipanka, kes hakkaks turutõrgete eemaldama, siis vastupidi, tegelikult oleks kasulik. Kui näiteks Luminor väga jõuliselt tuleks mingisuguste pakkumistega mingisuguste Uute toodetega, mis muudakski seda turgu, aga millegipärast noh, mõnes mõttes ka arusaadavalt ei ole seda praegu tehtud, et. Nüüd nüüd ongi küsimus, et tuuakse üsna suuresti üks, 10 või 10 kümmekond korda suuremast pangast. Austriast siis uus juht. Väidetavalt on see Austrias selline väga edumeelne pank. Neil on head digilahendused, Luminor paljuski pärinud selle Nordea vana internetipanga, mis ei ole just ütleme kõige uuem asi. Ja nüüd ongi noh, paljud arutlevad selle üle, et kas Erkki Raasuke tõesti väsis ära ja ei taha, et, et, et, et see järgmine ei ole tema jaoks või oldi temaga natuke rahulolematud ja tuuakse nüüd uus inimene, kes oli tegelikult ju üsnagi heal positsioonil. Aga jäi vist päris selle suure grupijuhi kohal ühele konkurendile alla ja ilmselt vot siis ka uusi väljakutseid. Jah, et Austria ajalehed kirjutasid, et kui tuli uudis, et Peeter Pozek asub tööle Luminori, siis kõigepealt Peter posseki kolleegid ja ilmselt siis ka Austria ajakirjanikud, tiivad pidid guugeldama, mis asi see luminaran guugeldama, kus see Eesti on, kuhu Peeter Pozek tööle hakkab? Et kuna eestlastel on väga tähtis, et alati neist räägitakse, siis ma võin kõiki rahustada, et Austria ajalehed kirjutasid sellest, et Peeter Pozek tuleb tööle Eestisse, et oleme saanud, austas tähelepanu. Aga noh, see, mis sa rääkisid pikalt sellest, et mis on loginer, positsioon, eestlasega, siis dominer positsioon ei ole ju paranenud. Miks ta omal ajal loodi, oli ju põhjus selles, et DNB ja Nordea ei suutnud siin kasvada ja nad ei suutnud kasvada sellepärast et nad on erinevates riikides erineval positsioonil, aga põhiliselt nad kuskil teisel kolmandal kohal läbireekas balti riikidesse, et TMW Eestis oli üsna väike, siin lõuna pool oli ta suurem ja kuna kasvada ei suutnud, siis kõigepealt püüdsid nad ometi müüa. Kui nad omaette oma osalusi ka müüa ei suutnud, siis nad tegid uue panga selleks, et lootuses, et see õnnestuks müüa ja see õnnestus, neil kõigepealt võisid 60 protsenti ja ja nüüd peaks nordea oma 20 protsenti veel ära müüma, siis plaks Tonyle on 80 ja DNB läheb 20 alles, et mis tegelikult näitab siis ka erinevat suhtumist balti riikide turgudesse, et Nordea on lootuse balti riigi turu suhtes maha matnud, aga DNB siiski kuna ta hoiab osalus, siis ilmselgelt Ta loodab ka kasvust osa saada. Et see ootus on erinev ja öelda, mis see uus juht saab teha ja siis uue juhi puhul ilmselt tõesti, et tuleb kasvada, et noh, kuidas kasvada arvestus sõnade Erste Group on lisaks austa turule väga jõuliselt sisenenud siin Ida-Euroopa turgudele siis noh, võiks ju oletada, et juht toodi sellepärast Ta kordaks loginaariga sama taktikat et läheks siis edasi uutele turgudele, aga võib olla ka midagi muud, või et, aga noh üldiselt tundub, et et ükskõik milline imemees ja kusagilt mujalt maailmast palgata, ega seda balti panganduse Võib niipidi vaadata ja teistpidi vaadata, et praegu just praegu ongi see hea võimalus ju, et kui jälle hakatud rääkima sellest, kuidas pangad laenu ei anna, siis tule ja anna ja võta see risk, et mis ma end alati ütleme, mis on nagu natukene erinev on see, et kui Erkki Raasuke näiteks Eesti puhul on ju bränd iseenesest, et siis Peter possekit jah, et ilmselt keegi ei tea ja mis suunas see pank hakkab liikuma, on ka praegu raske öelda, et mis, mida võib öelda, et on kahju, kui pangandusturult sellised. Kuidas ma ütlen, tähed lahkuvad, et tavaliselt kui mingi välismaa juht kusagilt toodudega, siis ta kui nüüd võib-olla Elisa välja, et siis nad kuidagi kaovad ära pildilt ja see ettevõte ka kuidagi muutub selliseks lihtsalt tavaliseks ettevõtteks, et kaob see isikupäraselt, aga noh, see on iga ettevõtte loomulikult enda otsustada, et et, aga noh, mingisugused kasvu ootus on ju seal ilmselgelt sisse programmeeritud. Ja, ja noh, see, et et usast on tulnud siia raha siis ikkagi minu hinnangul see näitab mingit usaldust selle turu vastu ja mingisugust mingisugust kasvasin, nähakse. Ja nüüd räägime rahvahääletusest, mis peaks tulema tuleva aasta sügisel, see tuleb siis seitsmeteistkümnendal oktoobril, kui on kohalike valimiste päev. Et koos kohalike valimistega kohalike omavalitsuste volikogude valimistega on praegusel valitsusliidul plaanis panna siis ka korraldada üks rahvaküsitlus. Ja nüüd miks me sellest rahvaküsitlusest räägime veekogust, rahvahääletus on see õige termin, et räägime sellest rahvahääletusest sel põhjusel, et et lugesin reedel ühte uudist, kus kus kre Riigikogu liige siis härra Puustusmaa. Et üks hetk ma otsin õige peaülesandega korreks eesnimi. Härra Puustusmaa rääkis sellest, et, et sõna, et küsimuse sõnastus, mida valitsusliit, et siis kavatseb panna rahvahääletusele, et see küsimuse sõnastus selgub lähemal. Paul Puustusmaa. Et see sõnas, selgub lähemal ajal, et aga lugesin seda ja olin väga imestunud, sellepärast et et minu ajakirjaniku tagasihoidlikkus postkastis on siis seaduseelnõu, mida riigikogu võib hakata lähemal ajal arutama on juba olemas ja seal on sõnastatud ka lause, mida valitsuskoalitsioon kavatseb panna rahvahääletusele. Et juhul, kui nüüd keegi jaksa mind veel kuulata, siis ma võin selle lause ette lugeda. Küsimus, millele seitsmeteistkümnendal oktoobril tuleb meil vastata, on järgmine. Kas te toetate ettepanekut täiendada Eesti vabariigi põhiseaduse paragrahvi 27 lausega abielu on ühe mehe ja naise vaheline püsiv liit? Seadusepügala lõpp, et tuleb siis arutlusele selline küsimus, et inimesed, kes suhtuvad rahvaküsitlus Sai irooniliselt on juba, et juhtinud tähelepanu sellele, et, et küsimuses on sõna, et mehe ja naise vaheline püsiv liit ironiseerida selle üle, et kas sellise rahvahääletuse tulemusena võiks Eestis hakata mõtlema ka sellele, et tahetakse abielulahutus, tuleb keelata, sellepärast et kuidas sa seda püsivat liitika teisiti sõnastada. Aga jättes iroomine kõrvale, siis mis nüüd, no sellesama seaduseelnõuga, mil, mis on valminud rahandusministeeriumis ja vähemalt kui otsustada dokumendi, siis metaandmed on, mis need asjad, kus saab vaadata, kes on dokumendi koostanud, et ka otsustada selle järgi, siis selle küsimuse isiklikult on sõnastanud heaks kiitnud rahandusminister Martin Helme. Et kui vaadata, mis selle seaduseelnõuga nüüd saab, et mis tõepoolest esmaspäeval juhtub, juhtub see, et valitsusliidu kolm parteid Isamaa, EKRE ja Keskerakond peavad hakkama fraktsioonidesse sedasama eelnõu arutama ja siis peavad selle heaks kiitma või tagasi lükkama ja tegelikult olukord, et selle eelnõu vastuvõtmisel ei ole valitsusliidu jaoks üldsegi mitte hea sellepärast et, et nii keskerakonnas kui ka isamaas on nii palju kui mina aru saan, piisavalt, et riigikogu liikmeid, kes suures saalis kavatsevad selle eelnõu vastu hääletada. Ehk siis, kui see eelnõu sellisel kujul läheb suurde saali, siis on päris suur tõenäosus, et valitsusliit, et saab seal kaotuse osaliseks, nii et tegelikult see, mis nüüd lähematel päevadel hakkab riigikogus toimuma. Riigikogu fraktsioonides on see, et hakataks isamaas kui ka keskerakonnas eelnõu vastu olevat saadikute hääli. Ma ei teagi, mis see õige sõna on siis neid murdma, veenma, ähvardama, et nad ikkagi tuleksid eelneva taha. Enne kui ma su analisega liitun iga igaks juhuks kuulajatel loene ette perekonnaseaduse esimese osa, abielu esimese peatüki abielu sõlmimine, esimese paragrahvi abielu sõlmimise eeldused, esimese lõikeabielu sõlmitakse mehe naise vahel, et selles mõttes, et ma ei tea täpselt, mis probleeme praegu lahendame. Ma võin sulle ära seletada, et eelnõul on kaasas ka seletuskiri ja sa seletuskiri tegelikult kordab veel üks kord üle seisukohad, mida näiteks eri Valdor Seeder on viimastel nädalatel korduvalt öelnud, nimelt et et see on tõsi, et juba on Eesti seadustes kirjas, et perekond on mehe ja naise vahel. Aga näiteks Helir-Valdor Seeder on toonitanud seda, et, et rahvahääletusele ja põhiseaduse muutmisel on see küsimus vaja viia sel põhjusel, et traditsioonilise perekonna kaitsjad arvavad, traditsiooniline perekond võiks olla ohus ja kunagi võiks tulla kõne alla, et perekonnaseadus, seda seaduse, seda paragrahvi muudetakse niiviisi, et võiks olla ka võimalik samasooliste inimeste abielu. Et see on see põhjus, miks siis Isamaa ja EKRE soovivad rahvahääletust ja põhiseaduse muutmist. Helir-Valdor Seeder tuletaks kohe meelde, et oli kümmekond aastat tagasi Isamaa oli see, kes tahtis põhiseadustesse kirjutada, aga eelarve tasakaalu, et küll on hea, et see ei saanud sisse kirjutatud tänasel päeval, aga minnes sinna tagasi, et tõesti see on huvitav, et kas tundubki, et see on saamas selle valitsuse kõige sellisem selliseks valulikumaks küsimuseks, et kui sa kirjeldad, et nii mõnigi inimene isamaas, aga ilmselt ka keskerakonnas ei taha sellise hääletusega või sellise küsimusepüstitusega nõustuda või näe sellel üldse mõtet ja näitab ümber veenma või isegi ähvardama. Et et noh, selline väga sümboolne, hästi paljude emotsioon, emotsionaalselt täidetud küsimus, millel ei ole noh, ma ei tea, kuidas see, kelle ja milliste inimeste elu see paremaks teeb, kui nüüd härra põlluaasa kõnet tsiteerida, siis riik selle sammuga, vot sellest ma aru ei saa, et kui keegi mulle selle selgeks teeb, siis. Ma kohe teen sulle selgeks, et härra põlluaasa kõnes oli ka teine viide, et kuidas teeb elu paremaks nimelt siis EKRE härra põlluaasa ja perekond Helmete meelest sellise rahvahääletusele põhiseaduse parandusega siis. Kuidas öeldakse, et ei suruta kodanikele peale enam ebasoovitavad ebasoovitavaid vastuvõetamatut ettekirjutusi ja väärtussüsteeme, tsitaadi lõpp, et, et need arusaamine See arusaamine ongi siis mida Henn Põlluaas ütleb, et see on vastuvõetamatu ettekirjutise väärtussüsteem ja tegelikult kui seda elu edasi mõelda, sest kus see rahvahääletuse küsimus üldse tuli, see tuli koalitsioonikõnelustelt eelmise aasta kevadel ja see tuli teatavasti niiviisi, et EKRE läks koalitsioonikõnelustele lubadusega oma valijatele, et nad tühistavad kooseluseaduse. Koalitsioonikõnelustel nad selleks partnerite nõusolekut ei saanud ja nii palju, kui on aru saada, siis ka riigikogus laiemalt ka ilma koalitsiooni kokkuleppeta tegelikult hääli koos ei ole selleks et kooseluseadus tühistada. Nii et selleks, et pakkuda oma valijatele mingisugunegi kompensatsioon, selleks mõeldi välja rahvahääletus. Ja siis see, see on siis nagu poliittehnoloogiline pool ja pluss siis veel teine tegelikult see on ju kuratlikult kaval, sellepärast et kohalikud valimised on EKRE taolisele uuele parteile, kelle piirkonna organisatsioonid on noh, siin-seal tugevamad, aga ka nad ei ole täielikult välja kujunenud. Neil on vaja ühte sellist mobiliseerivalt loosungit, millega minna kohalikele valimistele ja see küsimused, et kas abielu on mehe ja naise vaheline liit või ei ole selle küsimuse abil nad saavad kohalike valimiste jaoks enda poolehoidjaid. Siis seda valimiskastide juures samade Isamaailmselt, sama teeb ka osa Keskerakonna poliitikuid, kelle jaoks on see tähtis. Ja see on neile lihtsalt üks vedur, mille abil võtta Ta võim kohalikesse volikogudesse, sealt oma kaudu tehtavast. Eesti valimissüsteem on selline, et riigikogu valimistel on 12 ringkonda. Selleks, et olla riigikogu valimistel edukas, peab olema igas omavalitsuses tugev erakonna positsioon ja selle kohalike omavalitsuste kaudu tegelikult EKRE valmistub riigikogu valimisteks ja tegelikult selle rahvahääletuse, noh, ma ei tea, kas EKRE poliitikud tegelikult huvitas, see põhiseadusemuudatus või mitte, aga tegelikult huvitab meid see, et nad teeksid 2023. aasta riigikogu valimistel võimalikult hea tulemuse ja selleks ka rahvahääletus. Jah, et noh, juriidiliselt ju midagi muutuks, juriidiliselt ongi kõik niimoodi nagu kehtibki me abielu ongi meestena mehe ja naise vaheline liit, aga sest jah, et viimaste aastate ilmselt selline kõige osavam. Kuidas ma ütlen nüüd vist inglisekeelne spinn-spinn, et selles selles tähenduses, et on tekitatud mingi probleem ja siis on asutud seda kangelaslikult lahendama, et miks miks kõik, kes sellega kaasa lähevad, vot see on nagu ikkagi omaette küsimus. Ei nojah, et kui vaadata nüüd, et mis rahvahääletus tähendab, see mõnes mõttes on tegelikult see ka valitsuse usaldusküsimus, et kui nüüd ikkagi koalitsioon saab hääled kokku Toompeal ja eelnõu, mis mis on Martin Helme arvutis valminud, nüüd saab lisaks rahvahääletus tuleb siis tegelikult see rahvahääletuse tulemus on ju, kui rahvahääletuse tulemusena enamik vastajaid ütleb, et, et nende meelest ei peaks põhiseadust muutma siis ju ei saa, ei ole valitsusel enam senist legitiimselt alust öelda, et meie valitsuse selline selline poliitika on selgunud, et siis üldvalimistel ja te ise olete selle poolt hääletanud, sellepärast et seesama mehe ja naise küsimus tegelikult on ju valitsuse kogu poliitika üks nurgakivisid sealt lahti, dub ju valitsuse immigratsioonipoliitika, sealt lähtub valitsuse sotsiaaltoetuste poliitikat. Ja üldse valitsus arusaam, kas või see, kui me vaatame, kuidas valitsus lahendab koroonakriisi, siis selline endassetõmbumine, selline mingisugustele, sellistele müstilistele, kristlikele väärtustele viitamine, see on olnud valitsuse nurgakivi ja kui nüüd rahvahääletusel läbi kukub siis tegelikult tähendaks ju see iseenesest seda, et et kõik see jutt, mis siiamaani oleme kuulnud, et ise olete meid valinud, siis see tegelikult ei vasta tõele, et me ei ole neid valinud sellisena. Jah, mulle näkku kuidagi torkab silma või on selline vastuolu, kus samal ajal ju seesama valitsus võtab vastu seaduseparanduse, kus siis näiteks välistööjõul keelatakse perede kaasa võtta, ehk siis noh, et siis võiks ju lisada ka, et abielu on ka eesti mehe ja naise vaheline liit, et miks, miks mitte nii kaugele minna? Et väga selline nüüd me tegeleme selle probleemiga ilmselt intensiivselt, vähemalt aasta-paar ja kõik muud mured taanduvad. Jah, et ega ilmselt näiteks Tallinna järgmistel kohalikel valimistel, mis aasta pärast on, et ega siis keegi ei aruta enam seda, et, et kas näiteks mida linn peaks arendama ratareid või vastupidi, jätkama senist poliitikat ja arendama autoteid või üldse mingeid muid kohti, väike asjareform, mingi see just nimelt, et keegi ei räägi enam sellesse Lasnamäe koolide ülerahvastatud. Jaa jaa. Peaks omavalitsusse hoopis jõuliselt investeerima, sellesse ehitada uusi koolimaju ja et klassides klasside siis täituvus oleks normi piires, et sellega on üldse keegi ei tegelenud selle aseme arvutatakse selle, et kas mees ja naine või mis nad seal magamistoas veel teevad, et aga noh, see selline kuidas ma ütlen, sellist väljamõeldud teemadega tegelemine iseloomustab üldse valitsuse poliitikat, et kui me vaatame seda valitsuse poliitikat, kõik see jutt sellest, kuidas rahvastikuministri Riina Solmani jutt sellest, kuidas keskmine Eesti naine väidetavasti peab ideaalseks seda, et tal on kolm last, see tegelikult oli puhas vale, sellepärast et et rahvastikuminister toetub sellesama väite esitades härra Tartu Ülikooli uuringule, kus tõepoolest uuringule vastajad on öelnud, et tõesti kolme lapsega perekond oleks minu meelest ideaalne järgmise küsimusena küsitakse naiste käest, palju ta ise tahaksite. Siis selgub, et enamik, kõige suurema ports peaaegu 50 protsenti naisi tahaks kahte last ja neid, kes tahaks, kolme, on neist märkimisväärselt vähem ja on ka terve hulk terve hulk naisi, kes tahaksid ainult ühte last või ei tahaks üldse laps, eks ole. Et, et selles mõttes see valitsuse poliitikat iseloomustab selline, noh mida muinasjutuliselt tegeletakse mingisuguse ideaallahenduse otsimisega või tegeletakse mingite oma isiklike unistuste elluviimisega. Te ei vaadata ühiskonnale otsa sedasama, mis sa ütlesid tegelikult väga teraselt, et Henn Põlluaas ütleb, et, et valitsus, riigi, riigimeeste asi oleks teha kuidagi muuta Eesti inimeste elu paremaks. Aga samas sõnast selles samas perekonna küsimuses ongi küsimus selles, et et kui tahta inimeste elu paremaks muuta sisse Peaks ju sedasama kas kasvõi sedasama sündivuse teema olema selline, et valitsuse poliitika peaks toetama nii neid, kes ei taha lapsi, kui neid, kes tahavad ühte või kahte last lisaks nendele, kes tahavad kolme või enamat last. Aga seda millegipärast ei ole, et see valitsuse poliitika on ebarealistlik ja sama on tegelikult ka ju homoseksuaalsete suhete vaenamisega, sest ega siis see rahvahääletus, mis tuleb, see ei ole ju mitte midagi muud, kui see on homoseksuaalsed kalduvustega inimeste mõnitamine ja alandamine. Et, et valitsus ei saa aru sellest, et need inimesed on olemas. Et nende õigusi tuleb aktsepteerida ja et tuleb ühiskonda siis reguleerida niiviisi, et kõigil inimestel oleks seal hea elada. Nii nagu Henn Põlluaas ütleb, et riigikogu eesmärgiks on see, et inimeste elu läheks paremaks, aga seda millegipärast ei ole. Ja mis ma veel tahan lisada, on see, et et kui ma siin saateks valmistusin ja mõtlesin just nimelt sellesama asja peale, et kui ma lugesin seda Tartu ülikooli uuringut sellest, et kui palju naised lapsi tahavad, siis ma mõtlesin selle peale. No mis kurat, minusugune eakas mees juba siin Mudki aurutab selle üle, et kui palju siis peaksid, nagu ma ei tea, 20 aastased naised tahtma lapsi on ju? Mõtlesin, sellepärast mul tegelikult nagu ei sobi sellest rääkima hakata, aga siis. Õnneks üks hea inimene, juhtisime tähelepanu sellele, et Eestis on kombeks see, et kui et naised ise ei saa sel teemal arutleda, sellepärast et kui mõni naine sellel teemal sõna võtab, siis toda tabab avalikus ruumis. Varrade Lauride ja teiste taoliste tegelaste avalik mõnitamine ja, ja kuna naised ise selle üle ei saa rääkida, et avalikus ruumis sõnavõtmine on Eestis millegipärast selline meeste privileeg, siis siis jääga minul midagi muud üle, kui öelda seda, et et nii palju, kui mina aru saan, siis tegelikult enamik Eesti naisi ei taha kolm last ja minu meelest oleks ka valitsusel aegs sellega leppida ja kujundada oma perepoliitikat niiviisi, et see vastaks kõikidele Eestis elavate inimeste vähemalt suurem osa Eestis elavate inimeste huvidele. No ma arvan, et iga inimene ütleme, abielu on ikkagi ju kaheinimeselõppudeks kokkuleppe ja las nad omavahel siis lepivad kokku, mitu last neil on, et nii lihtne see ongi. Olukorrast riigis. Nüüd jätkame siis ekre kunsti natsidega, et ilmselt on väga paljud kuulajad, kes poliitika vastu huvi tunnevad, vaadanud Youtube'ist Pärnu linnavolikogu istungi salvestust, kus oli arutlusel selline küsimused. Mark Soosaar tuli volikogu ette sooviga, et volikogu toetaks seda. Pärnu linnavalitsus koos TEMA sihtasutuse ja võib-olla ka kultuuriministeerium ja võib-olla ka koos Pärnu sadamaga hakkaks toetama samas siis ühte sellist projekti, mille nimi on Läänemere kunstisadamat, ehk siis Pärnusse kunstisadama ehitusprojekti tuli selle projektiga volikogu ette ja see, mis sellele järgnes, oli. Kui sõna kõigepealt, nagu moodi pealiskaudselt vaadata, siis oli koomiline, sellepärast et volikogu esimees Heldur Paulson pidas seal piltidega illustreeritud ettekande, kus ta näitas tervet hulka maailmakuulsaid abstraktse kunstiteoseid ja mõnitas neid või noh, tegevustega ei mõnitanud neid võtta tegelikult seal näitas lihtsalt oma sellist rumalust. Sellepärast et linnavolikogu liikme Heldur Paulson kunstikriitika piirdus sellega, et ta näitas seinale ühte kunstiteod, mis näiteks oli selline abstraktne kuup, siis ta irvitas selle kunstitööle. Et tema arvates sellise kuubi maalimiseks väga palju aega ei kulu kohe kunstide maalimiseks väga palju aega kulu, siis tema arvates ei ole ka midagi väärt. Siis ta ei olnud rahul sellega, et kui pildi nimeks oli näiteks lehmet pildil ei olnud lehma, ei olnud rahul sellega, et kui pildi nimeks oli Marta, siis pildil ei olnud ühtegi naisterahvast. Et ta esines nagu sellise noh, mitte nagu aga ta esines sõnavõtuga, millega tegemist tõesti lolliks. Ma jäin seda vaatama, et alguses vaatasin nagu veidrusena, et et noh, et isenesest, sellest ei ole midagi imelikku, kui inimene ei mõista kunsti. Moodne kunst, kaasaegne kunst ongi väga keeruline. Ja see tahab natukene sellist head tahet ja tahtmist ja arusaamist, et seda mõista või mitte mõista, aga igal juhul mitte seda narrida. Ja siis, kui ma olin seal natuke vaadanud ja veel jälginud teise ettekanded, mis seal olid, et siis ma sain aru, et see, kus toimub see ei ole päris lihtsalt, et see, et Pärnu volikogusse valitud üks väga rumal inimene, vaid see tegelikult on midagi, millele me peaksime siin üleriigilises raadios rääkima nimetatud see on üks märk sellest, kuidas on Eesti poliitiline kultuur muutunud ja kuidas seal üldse muutunud Eestis arusaam sellest, et mis on kunstniku loomevabadus või mis seal üldse lugupidav suhtumine kaasinimestesse. Ja see, et muutused, mis selles vallas on nüüd toimunud Eestis viimase pooleteist aasta jooksul pärast seda, kui EKRE võimule saanud, sest Pärnus ja ka EKRE on ju linnavõimul, et seal on asi, linnapea on Ekrest volikogu aseesimees, on Ekrest Keskerakonna toel. Et need muutused, mis on toimunud minu meelest, ei ole head ja mõistlikud ja minu meelest meil tuleks selgelt välja öelda, et need muutused, kus mõnitatakse volikogus Mark Soosaar mõnitatakse kunstnikke ja siin kui võta kõrvale kasvõi sedasama ka muide Pärnu juurtega Mikk Pärnitsa juhtum, millest ma siin paar saadet tagasi pikalt rääkisime. Et, et kus lihtsalt inimest mõnitatakse, sellepärast et tal on avalik arvamus mingis küsimuses, et see ei ole vastuvõetav. Minu meelest tuleb selgelt välja öelda, et palun, niiviisi ei tohi teha. Ma nõustun sinuga selles küsimuses, et kindlasti ei ole nii ilus teha, et aga ma arvan, et lolliks ta tegi ainult nende jällegi on selles mõttes vaidleks sulle vastu, et, et ta lolliks tegi ennast nende silmadest nägid temas seda ja ma arvan, et oli ka mingeid inimesi, kes vaatasid, kes mõtlevadki niimoodi olid temaga nõus ja just see kunstnikke ja selline selline, kuidas ma ütlen kunsti hingede ründama. Meil on selles mõttes Ekrele suhteliselt valutu toiduvalik, et need inimesed, et ei ole EKRE valija, just nimelt kui on neid organisatsioone kustutama, siis justkui ei ole midagi kaotanud, sellepärast et ta on suhteliselt enda enda hästi enda hästi kitsast Laasud vahe mõjuka sümptolekteerinud Mark Soosalust, kes tegelikult milliste kultuuridega märkimisväärse põrand on jah, aga, aga jaa, aga ta EKRE vaatevinklist ei ole EKRE jaoks väga oluline valijagrupp või kuidagi pigem temaga vastandudes. Mark Soosaar on ka see inimene, kes käib igal aastal ja küsib, eks ole, Pärnu linnalt raha, et enda tegevust rahastada, eks ole. Selgelt, kui Pärnu volikogu liige oru pead seda projekti peaks toetama, siis ütle niimoodi, et meil ei ole raha või ei soovi seda. Ja ma olen sinuga nõus, aga, aga Ekreze kool või selline tegutsemisviis on vastanduda teravalt ja öelda halvasti. Ma arvan, et see on hullem kui vastandada teravalt öelda halvasti, sellepärast et kui me vaatame seda, kuidas ekrelased on näiteks pärnus ennast ülal pidanud tuletame meelde seda, mida nad tegid siis siis LGBT, filmiteemaliste filmifestivaliga, kus Pärnus taheti etendada filmi Emily Dickinson-ist ja neile ei meeldinud see, et Emily Dickinson ist rääki film rääkis oma eraelust ja see volikogu liikmed käisid avalikult mõnitama inimesi, kes julgesid seda filmi vaatama minna. Ja teatavasti on Pärnus ka olnud niimoodi, et, et see ei ole lihtsalt see, kui sa ütled, et see lihtsalt on terav vastandumine, siis minu meelest luhtunud neisse liiga leebelt, sellepärast et Pärnus näiteks kultuuriklubi tempel oma uksed sulgenud. Ja ma arvan, et oma panuse andsid sellesse siis ka Pärnu volikogu liikmed, kes avalikult halvustasid seda. Et, et see on minu meelest selle, selle protsessi iseloomulik näide, tuleb. Mis praegu on käimas, tuleb ühiskonnauuringute instituudilt, kes teatavasti on Eestis paremäärmuslaste seisukohtade väljendamisel juhtil asutus kes andis Mikk Pärnitsa kohta välja pressiteate, mille pealkiri oli enamik inimesi peab õigeks Mikk Pärnitsa kustutamist. Saad aru, enamik inimesi peab õigeks, miks Pärnitsa kustutamist nii, nüüd Pärnu volikogust, me nägime seda, kuidas kustutati Mark Soosaar, mis me siis järgmiseks teeme, kas järgmiseks siis läheb asi selleni, et saadame sotsiaaldemokraadid Kloogale laagrisse vä? Sellesse kõigesse valguses nüüd meenutan Henn Põlluaasa kõnet, mida me oleme, tsiteerin siin vist korduvalt, et kus ta kutsub meid üles ühistegevusele, no kuidas ma nagu selle lõpuni ei saa nagu EKRE sellest poliitikast aru, et okei, ma saan aru, et mingid inimesed ei ole teie jaoks olulised, aga kuidas te nendega koos tahate midagi teha? Onju, mis puudutab kunsti suhtumise, siis teatavasti Henn Põlluaas, saades riigikogu esimeheks, eemaldas oma kabinetist siis abstraktsed graafilised lehed ja pani sinna asemele, mis ta sinna asemele pani ja iseenda ja oma abikaasa tehtud realistlikud maastikumaalid. Et see iseloomustab ju tegelikult, kui Henn Põlluaas niiviisi käitub, siis loomulikult Te ju ei ole midagi imestada selle üle, et Pärnu linnavolikogu liige tuleb linnavolikogu pulti, ütleb, et Pärnu linna raha eest ei peaks rahvale näitama Maailmakuulsat, et maailmakuulsat geomeetrilist abstraktsionism ja ei pea näitama, et see, see ei ole sobilik Winston ja siit järgmine samm tuletab mulle kohe meelde seda, et kui natsid võimule said Saksamaal enne seda, kui nad võimule said juba enne seda oli neil väga tugev. Väga tugev, siis moodsa kunstivastane liikumine ja avaliku kunsti halvustamine, kui tuletame meelde Nõukogude Venemaalt täpselt samasugune suhtumine, et ega siis õige kunstnikul ikkagi see, kes realistlikult maalis pur lakke või raudtee töölisi või ükskõik senine realistlik maalikäsitlusele õige vastuvõetav, sedasama seisukohta levitab EKRE ja ma ei räägiks seda, kui see oleks ainult lusti küsimus, sest alguses on see kunstiküsimusega, hiljem saab see juba selleks küsimuseks on neid inimesi, kes niiviisi käituvad, neid hakatakse ühiskonna elust kustutama ja alguses kustutatakse. Moraalsetes jäl kustutakse füüsiliselt. Ma olen nõus sellega, aga kaitsekuludest me seekord ei räägi. Me räägime sellest järgmises saates, aitäh, et kuulasite. Kui nüüd see saade läbi saab, siis mina lähen kumustusest, mina häbenen seda, et ma tunnen kunsti halvasti, kavatsen ennast harida sel teemal. Kuulmiseni, elage hästi. Olukorrast riigis.