Üldakse. Toolegi Türgis käinud palju asju näinud. Vaipa. Ümbrita. Winaablandidaamistel. Kuule poolest vaenlast. Alles me olime ETV eetris, nüüd me oleme Raadio kahe eetrisse, kuhu me välja jõuame, täna? Näitab kui palju üks inimene Eesti vabariigis peab tööd tegema, sest eestlasi on vähe ja raadiosaated ja telesaated on palju ja kõik nad tuleb läbi läbi joosta, et ma siiamaani mõtlesin, et kuidas küll Raivo E, Tamm jõuab mängida Õnne 13-st, siis rabades mammades ja, ja siis veel ENSV-s, et tihtipeale on kolm seriaali järjest ja igal pool ta kena on, aga nüüd ma saan aru, et see on täitsa võimalik, selle kõrvalt on Raivo ära unustada ka veel erinevalt meist on tal ju väljapaistev sportlik karjäär küll jah. Ja ta on ka veel, ta käib ju ka veel riigitööl, on küll, jah, mitte tööd on tal, meil on meil nii palju, ei ole, mingis mõttes, see on ka nagu triatlon, kui sa mängid, kõigepealt mängid Õnne, 13., siis papad-mammad, see siis lõpuks see 180 kilomeetrit ENSV, et see ongi nagu näitleja jaoks tõeline Tallinna ongi triatlon ja enese kui võtmine. Muidugi sellisel puhul ütleme eraisik või kogemuseta inimene võib sattuda leile, et ütleme, et sa jõuad. Enne võtteplatsil ei hakata hakata esitama näiteks Eesti NSV teksti, mis oleks tegelikult vastuolus, sest sobib sinna väga hästi. Papad-mammad sobivad. Ma arvan, et, et kõikide nende seriaalidele gaseeriver, et tähtis on karakter, niuke õige flow. Sa oled kohal, sa teed oma asja, et inimesed tahavad Raivot tegelikult rollis. Aivo mängib ongi suhteliselt ju noh, mitte päris sarnased, aga vähemalt nagu mingit ühte tüüpi, et seal ei ole mingit kedagi tegelast Antiik-Kreekast või keskaegsest Prantsusmaalt, et kõik siuksed kuskilt kõik külavahelt välja karanud. Väga kurb, miks see on, see on tegelikult näitleja, ahistas saarlasest sisendit, jahinduses on suur traagikat, kui väike Raivo astus oma esimesi samme, mõtlesin, et tahaks saada näitlejaks, ta kindlasti on huvid unistanud Hamleti rollist. Mida kindlasti tahaks mängida Mogri, Märdi või Mogri Märt sobiks küll sinna sinna, aga noh, niisugused just nimelt kellel on puhvpüksid jalas ja mõõgad vööle, Tartanyannid, jaapanlased, vot neid nagu ei ole ju ei saa ja tema on ikkagi pisut selline baarmen Illar, kogu aeg läbi. Poliitika peabki mängima eestimeelseid inimesi, sobib jah, et talle tal ei sobi mängida mingeid venelasi või sakslasi ei kõlba mitte kuskile. Oh jumal küll, jah. Ma loodan, et kõik inimesed nägid meid, võitsid aega, raadiomajast, telemajja, tulime mõne minutiga, aga ega see ei ole veel, tähendab, see on tänapäeva, tähendab, me oleme, me oleme sinuga kohutavalt kiired ja vähe sellest, et me jõudsime raadiotelemajja ära andma ja vastupidi juba instasson, stoori üles pandud, me oleme selle ära täägi, saad aru, õudne korra, see tähendab, ma ei hakka sulle selleks, tähendab täägi. Käkk, tähendab, tääk on selline väga hea relv, aga tegelikult on hästi tore olla sellises, et meil ongi väga hea, et meil on just selline juubelihooaeg 25 aastat mitte üks konkreetne sünnipäev. Et me saime terve aasta käia ringi ja Lillutada, võtta vastu kingitusi ja need täna on juba, juba on saabunud kingitusi, muusikat, mitu albumit, üks kindlasti osades ettekandeid, me ootame, me ootame läbi aasta iga kingitusi, üllatusi, rõõm, ja see on tegelikult tore ja kingitustega siiamaani kuidagi nagu nigelalt, et ilmselt pakitakse, alles valitakse, seda koti tänapäeval on üldse, ma olen mõelnud kingituste puhul on ju see, et, et sa ostad kingituse, aga siis sa pead ostma veel mingisuguse. Nii et sa isegi paned ropu raha selle alla, et inimesele kinkida ja sa pead vastavalt kolme eurose paberkottidele sisse panema, sest see on nii kallis. Nad on ilgelt kallid paberkotina. Et või, ma ei tea, sina võib-olla keerad ajalehepaberisse, vaata hindu, Andrus, aivad hind, aga mina, mina poes käin, valin, otsin seda, äkki mõni mõni mõne saab kahe 53 mõne saab äkki euro eest euro Eesti sajaeurost hästi koledat koti. Aga see on kuidagi, ma ei mäleta, kas varastada, kas see ka nii oli, ei, vanasti keerati eraldi paberi siselehviga, väike asi peale oli korras. Kottidega muidugi õnneks see asi, et kui sul endale kingitakse koti, siis näitsasele edasigi, kas need lähevad, käib ja see on niisugune igavene ringkäik, et kujutan ette, tulevikus on mingid kotid, mis on 20 aastat ringelnud, juba jõuavad, jõuavad taas rubla omanikule tagasi, ega sa ei mäleta, mis kotid sa ise? Muidugi ennem nagu hoolikalt hoida ahela oleneb inimesest. Nii et see on jah, selline tegelikult iseenesest ka selline ilus kott, 350-st on ka juba päris korralik kingitus. Sõbrale, kes ei ole nii suur sõber, väiksem sõber, et talle nagu suuremat kingitust ei taha teha, siis kingituseks kolm 50 maksma. Kuid ega nad on ju väga targasti välja mõeldud, kitsad piklikud kotid, mis on mõeldud selleks, et sinna panna pudel siis on sellised noh, nagu ristküliku kujulised kotid võib panna näiteks raamatu või mingi lõhnakomplekt on suure suured kotid, kuhu saab voodilina paroodia lino igast asju, mängu lastele saab sinna neid mänguasja suuri karpe panna, et sellest, mis teisele kõigele on mõeldud ja kusagil on kusagil tehased, kes neid valmistavad. Pakkimiskunstmark iidne pakkimiskunst, kus ana võitjasid kenasti värviliste paberisse, siis tegid sihukse suure schleif paelast peale, vastab tõele, aga need iidset kunsti valdavad meistrid on alles veel ostukeskustes, kus on eraldi pakkimisletid näiteks Viru keskuses on see kohe seal aatriumis, kui seal sisened seal laikmaa tänava poolt tuled eskalaatorid kesest ülesse ja siis seal trepi all, kus on piletilevilett seal kõrval on kohe pakkimisel, kui sa tahad eriti väärikalt pakkida asju nagu vanasti, kusjuures vanasti uhkeid pakkematerjale polnudki, on sädelevad paelad, rosetid, need mingid kleepuvad asjad, mis pannakse niuksed, mis näevad nagu nääriet, need pannakse sinna peale, et need meistrid on olemas. Mina võiks siukse leti, kus ma panen asju koitma. Inimesed tulevad ostnud kingitusi, siis nad ostavad kallinnasta kotid maksavad mulle ka veel näiteks viis eurot selle eest ma paneks nagu sobivasse koti sele, et see on, see on niisugune väga, eriti praegu, kus väga palju töötuid tekib. Et siis inimesed võiks kasutada siukseid, siuksin pakkimislett, kus siis nad panevad asju paika. Muide, ma kuulasin väga huvitavat asja, sest eks ta kas oli pühapäeval ETV AK selles pühapäevasesse väljaandes, kus räägiti siis koolidest et koolides võib juhtuda niimoodi, et paljud õpetajad jäävad kas koroonasse või nad on lähikondsed mõne koroona inimesega lihtsalt kokku puutunud, peavad kodus istuma, seetõttu ei saa klasside tulla, aga et kedagi oleks klassi vaja ja siis seal öeldigi, et, et hästi palju on kõik need inimesed koondajate näiteks hotellides, et nad võiksid tulla lihtsalt koolidesse klassi ette seisma. Kas kattude sõna soojadeks kehadeks. Et see on väga huvitav, muidugi sihuke seda võiks kommenteerida tuleks Lauri Leesi või mõni teine elupõline pedagoog, kes on eluaeg nagu teinud õpetajatööd ja vastanud vastava hariduse ja, ja noh, ühesõnaga, kelle jaoks on niisugune elu mõte, et siis oleme jõudnud sinnamaani, et lihtsalt panna mingeid sooje kehi. Võib-olla isa tapetud siga kõlbab ka, kes pole veel jahtunud klassi ette ja ikkagi midagi. Ma nägin ka seda lõiku, et see oli minu arust oli see just hästi selline, arvas, et kooli direktor ütles, et tõesti kui juhtub niimoodi, siis ta palub oma valla inimestelt abi, et nad tuleksid kooli ja ta ei öelnud mitte lihtsalt seal klasside seisma. Paidet haiga, õpetaja kuidagi arvuti kaudu või suumi kaudu räägib talle umbes teema ära, mida Andrus põnev. Et näiteks sa lähed kooli ja sa kunagi ei tea, kes seal klassis on. Et näiteks mõtleme sellise väikse omavalitsusega, tobe näiteks näiteks Otepää. Et sa lähed kooli, sa kunagi ei tea, kes seal on näiteks õpetaja printsil näiteks mõni huvitav külamees lähedalt võtame näiteks just nimelt näiteks loomi või kasvatab näiteks linde või peab mesilasi näiteks mõni tore inimene kuskilt vineeri tehasest veel mõni tore proua, kes töötab, tegeleb käsitööga või mängib kultuurimaja ringis, et see on, see avardab ju tegelikult laste maailmapilti tohutud, et maailmas ei ole ainult lapsevanemad, õpetajad, vaid on igasuguste erialade inimesi, kas siis see oleks nemadesse inimene seisab seal klassi ees nädalane juhe, kõrvalise õpetaja nagu räägiti, rahva südamed rääkima peab ja siis inimene kordaks seda valju häälega või kuidagi umbes niimoodi või ta lihtsalt seisab liikumatult nagu hernehirmutis, eks peletada lapsi tahvlist eemale, sigatseks, klassi, seal tekib muidugi lisaks hulk probleeme mõte minust rahvaga. Esiteks, paljud inimesed kardavad esinemist ja sageli selles, et nad esinemist kardavad. See jõustub alles siis, kui esinemine kätte jõuab, et kuis näiteks helistad mõnele inimesele, ole hea, tule asenda homme mina seal matemaatika tundi, esiteks aine käib see üle jõu, sain diamatemaatikast mitte midagi. Ja teisest küsivad klassi, seal on näiteks 30 reblikut, kes nähes, et on saabunud uus jõud, hakkavad kohe sind nagu testima hakkavad tegema vigureid mürgeldama möllama ja see on suur väljakutse, et ma arvan, paljud inimesed, kes mõtlevad, et õpetajatöö on väga lihtne, see on jällegi jälle ka väga tähtis kogemus, sest et inimestel on jäänud mulje, et mis õpetajatel viga on, et nad käivad koolis ja siis räägib, et aeg-ajalt meedias, sellest, kui väiksed nende palgad on ta ka väga hea, kui suur osa elanikkonnast saab teada, kui raske see eeldab nagu näitlejaoskusi, see eeldab teadmisi ja siis veel sellist karismat, et seal saad selle bande, sa pead ka politseinik olema, sa pead selle bande kuidagi nagu istuma saama. Hakatuseks. Jah, sa pead olema. Ühelt poolt vaatame teiselt poolt nagu niisugune lahke ja sõbralik, et lastele meeldiks jah, aga sa ei tohi liiga sõbralikes, rattad, ained kaoskama ja metsa tegelikult ei ole lihtsalt niimoodi kaikaga mees, kes käib, see kubjas on niisugune amet mõisast olemas küll, kes tuli lihtsalt siis peksis ka ikkagi. See pole ka tänapäeval lubatud, muidugi laps ei tohigi füüsiliselt nuhelda, et sa pead kuidagi sõnadega suutma neid mõjutada, nii et et jah, see on päris huvitav, huvitav plaan nagu, et kui õpetad haigeks, jäävad hakata suvalisi inimesi koolidesse klassi ette ette vedama, et see liidab inimesi ja tegelikult igal elualal on võimalus näiteks meil abipolitseinikud on juba praegu olemas, et kindlasti saab ka meditsiinis rakendada inimesi, kes sest meditsiinipersonal samuti löögi all, et ma loomulikult ei, ta läheb opereerima, aga ta näiteks võib seal teha mingist väiksemaid Abinud näiteks sirutada välja või ta digiretsepti benetaks midagi, opereerib kagukirurgidele, kõrv õpetad. Samal ajal laseb noal käia meie saadet muidugi keegi asendada ei saa, et me oleme 25 aastat seda ise teinud ja mitte keegi pole siiamaani vahele trüginud ja jätkame, laseme siis täna tänast külalist ja ta, kes meil on külaline, on täna muusikaline külaline, Maarja nuut ja ruum on teinud uue plaadi ja vaat selle plaadi pealt mängime, mängime muusikat. Selja taga on ju ka väga tegudeküllane nädalavahetus, sina Andrus veetsid selle Tallinnas, kus toimus, toimus triatlon Ironman, ma nagu ma tean, mille tagajärjel oli, oli mingi osa linnast liikluseks suletud mingi aja jooksul samuti Kadriorus peeti kirjandustänava festivali millele sai kaasa elada interneti vahendusel, aga mina viibisin seal, kuhu olid pööratud kogu maailma mootorispordisõprade pilgud. Vihud jälgisid väga tähelepanelikult seda, mis toimub kiiruskatsete radadel. Ma viibisin jah, Otepääl selle WRC ralli otse epitsentris võiks öelda. Ja see oli üks väga-väga põnev kogemus, üürisid oma korteri välja rallisõpradele, teenisid ränka raha. Ei, ma ei teinud seda, kuidas rumal oleks terve terve aasta öömaja eest, kui ühe öö eest voodi eest küsida 10000 näiteks olid küll, oleks küll, nad oleks raisanud, maksnud ka see oli väga põnev, põnev kogemus, sest et linn oli rahvast täis ja kusjuures ta oleks veel palju rohkem täis, kui poleks olnud piiranguid. Ja mulle nii meeldis, et Otepää inimesed moodustasid kohe sellise noh, ühisrinde siis nii-öelda sisse tulnud turistide lastelt Otepääle, seda on kuurortlinna elanik sellised noh, nii nagu võõravõõram rahvas on, vägagi ei ole, väga inetu, ei taht nagu vastupidi, kontakti leida ja kontakti kõike, ma arvan just nimelt kõik Otepää elanikud, kes soovisid oma toa nurkasid ja koeraga lakapealseid välja üürida, just nimelt hästi suure raha eest said seda ka teha. Ja ma loodan, et hästi palju poed müüsid rallihuvilistel asju ja kohvikud ja kõrtsid tegutsesid. Aga samas, kui ma läksin, läksin juuksurile. Ma olen ma väga armas juuksur, siis juuksur ütles mulle õiget. Mart, ole hea tõesti igaks juhuks ratast sisse, et igasuguseid ka ikka on siin praegu liikvel ja ma tahtsingi ratta sisse, kusjuures seda episoodi, kus ma tahtsin ratast sisse nägidki Pealt mingisuguseid inimesi, kellele peas rallikujundusega mütsid ja särgid seljas, nad ütlesid mõned härra juured ei võtad teie rataste ära, aga ma tõstsin ikkagi vaatasin neid kurja pilguga ja tõstsin ikkagi ratta sisse, sest et ütleme veel mõistlik, et mina neid inimesi ei tunne. Neil paljudel olid nagu eestlased enamasti paljudele välismaalasi vist ei tulnud väga palju sinna Otepääle ma ei oska öelda, et ma liikusin, Otepää on suurlinn, et nendes sektorites külma liikusin. Turistid, motoderistid kogunesid nendele kiiruskatset aladel, et oligi väga rahulike sektorid. Aga väga paljudel inimestel nimeks oligi Tänakul. Särkide peale olid neil nimed kirjutatud ja väga paljusid autosid liikvel, kuhu oli Pealkiri Tänak ja Järveoja, nii et see tekitas tohutut segadust, et kus need Tänak, Järve ja täpselt on siis linna kohal. Ma sain aru, umbes sain aru, milline tunne oleks elada sellist konfliktipiirkonnas, et linna kohal lakkamatult grippus, helikopter ja see põrises, teine mitte, tiirutas ja tiirutas päev läbi nende perre nagu mingi hiigelsuur Parr, helikopterijuhid tahtsid näha ta natuke Järva, need inimesed, kellel on erakopterid, eralennukid, need kindlasti lendasid otepää kohale, vaatasid Piccilema kallama, siis taustal kostis kogu aeg selline, isegi väga vaikne, siis taustal kostis mootorite niuke jorra jorra jorra ja aeg-ajalt siis kusagilt. Mõnelt teelt kargasid välja selliseid tohutuid autokollenid, kes sõitsid ühelt kiirenduskatsel teisele. Et see oli väga põnev kogemus, sest et samal ajal, jälgides seda ülekannet internetist, jäi mulle mulje, et vaadata oli tegelikult väga vähe. Et ühel kiiruskatsel autod nähti 1,8 sekundit. No see on siis, kui sa seisad ühe koha peal ja siis auto kihutab sust mööda, et tegelikult kui sa telekast vaatad, siis seal jälgitakse nagu autot kogu tee ulatuses, samamoodi nagu kõikide spordialadega ka suusatamisel. Kui sa vaata telekas suusatamise ülekannet, siis sa näed suusad nagu pidevalt, aga kui sa seal raja ääres, siis sa näedki 109 sekundit mööda tuhiseb tegelikult raja äärde minna kõige mõttetum. Et selle asemel istuda kodus ja vaadata telekast autovõidusõitu, mida on ka mõttetu muidugi teha, sest et et mina tallinlasena pean ütlema ausalt, et ma näen autosid tänaval pidevalt ja minu jaoks ei kujuta midagi väga hämmastavat, et see on nagu jah, et ma tean, et vanasti 100 aastat tagasi inimesed kogunesid näiteks vaatama rongi, mis mööda seda paluma tulid. Hobused hakkasid lõhk, hobused hakkasid lõhkuma, kogunenud tee äärde ja vaadata, rong sõidab mööda ja samuti on Hiiumaal maal on ju, on ju see kuulus kuju on isegi, kuidas üks hiidlane tõi oma kitse praami vaatama, siis, aga see on huvitav, kuidas praam hakkab kaugelt lähenema. Noh, tänapäeval ei ole huvitav, aga tollase imepraam tuleb ja kitsale ka väga meeldis ja nad seisid seal, kuni muutusid kivikujuks, sõidame seal siiamaani. Ja kindlasti autova vaatamine oli kunagi väga huvitav, aga, aga mina olen neid ausalt öeldes piisavalt näinud lapsena vahetuse näiteks Mustamäe aknast välja, autod sõitsid seal praegu, ma vaatan siin Lembitu tänav aknast välja, näen autosid Lembitu tänaval, et mind see ei üllata. Mind huvitab, kes need inimesed on, kes kogunevad sestpeale selleks, et näha, kuidas auto sõidab. Selles pole tänapäeval nagu mitte midagi imelik, et kui auto lendaks, vaat ma tuleks, vaataks võib-olla isegi seda. Jah, ja see sinu jutluse tegelikult sügav mõte sees, sest et tänapäeval on pigem imelik segu autori sõidavad katki, et enamus autosid, autosid, mis pargivad näiteks neid näeb parklates seal võid käia ja vaadata neid nii palju, kui kulub. Et seal isegi piletitele astuvad, sa võid käia parklas, vaadata autosid täiesti täiesti tasuta, mis veel torkas, silmaralli muljete puhul oli see, et mina näiteks ei arvad, et ralli oleks pereüritus, et mõistan meeste ja noormeeste vanahärrade huvi, kes tahavad sõitvat autot vaadata ja kellele pakub tohutut pinget. Veel see teadmine, mõni auto sõidab kiiremini kui mõni teine auto. Aga paljud olid võtnud naised ja lapsed kaasa. Siis tähendas seda, et pühajärve kallas ja jalutusrajad ja kes pinda täis igavlevaid abikaasasid ja tüdruksõpru ja kisendavaid mudilasi või siis vankrite magavat mudilasi, kellel lihtsalt kohutavalt igav olla, ütlesid, mille lisa lisakiiruskatselt tagasi tuleb. Aga ikkagi pere oli koos. Kvaliteetaega sai veeretad. I ära ütle, et seal on mingid omad, ma ei tea, kuidas Otepääl oli, aga mina lapsena käisin näiteks isaga osas Kalevi suursõitudel, mida peeti Pirita mootorrattavõistlused. Ja seal oli väga tore oli näiteks see, et seal oli toitlustus palju parem kui nõukogude liidus tavaliselt, et seal müüdi näiteks moosipirukaid, müüti Fantat ja kõiki neid asju ei osta ja siis männimetsas süüa juua, et see andis kohe nagu sellele päevale jumet. Et samamoodi on ju laulupeole laulud kunagi lapsena ei huvitanud, nii väga siiamaani huvitanud, aga müüdi huvitavaid toite, et sai osta jällegi limonaadi, moosipirukaid, kreemisaiu, et see kõik jumala, kõik, kõik nagu tasus, kõik nagu tasus söömist ja joomist, aga ma kuulsin veel seda muidugi seoses selle sa ütlesid, et hästi palju oli inimesi, kelle selja peale kirjutatud Tänaku Järveoja ja aga oli ka, ma kuulasin ka politsei teadaannet, et hästi palju oli sinna seal ka kiiruseületamise, et väga paljud inimesed kujutasid ette, et Tänak ja Järve kui nad saabusid Otepääle selle Eesti, et siis nad kujutasid ka just nimelt ette, et see naine seal kõrval öeldi, et sina oled nagu Järvaja ja loe kaarte, siis põrutame, vajutati gaas põhja ja sõideti niikaua, kuni politsei kinni pidasime, trahvi tegid, et mis on lubatud Tänakule ja Järveojale, kahjuks ei ole lubatud neile, kelle selja peale on kirjutatud Tänak ja Järveoja, et ma võin ka selja peale kirjutada igast asju, näiteks kotkas või kull, aga see ei tähenda, et ma lendama lendama tohiks minna, mõtlesin maja katuselt alla, vaata ei lendaks. Aga, aga noh, kindlasti jah, et mullandava Totte prahvile hea meel, sellepärast et talv oli ju väga nigel, et suusavõistlusel korraldada ei saanud, suvi oli üldse ka suvi oli karoono. Ma ei ole nüüd lõpuks siis natukene õnnestus raha teenida kõikide nende inimeste pealt, kes sinna kogunesid, autosid vaatama tehti tühjaks. Otepää rahvas elab talve üle. Ma arvan ka, et noh, selles mõttes, et kui säästlikult majandada, sest et ilmselt kulunud enam eriti ei tule tänapäeval, et tulebki nagu ümber kvalifitseeruda auto-motovõistlustele, et need ikka saavad ja siis ma imetlesin, imetlesin veel. Ja tõsiselt, imetlesin. Imetlesin kogu seda nii-öelda ajakirjanike korpus, kes oli saabunud Otepääle rallivõistlust kajastama, ses kajastasid seda minu meelest kõik uudisteportaalid. Minu meelest käisid lakkamatud ülekanded erinevates raadiojaamades ja vist ka niidi. TV3 kui kanal kaks kandsid midagi üle, et ma imetlesin, imetlesin ajakirjanike, näiteks vastupidavust ja jõudu, mitu päeva rääkida sellest, kuidas autod sõidavad kiiresti. No seal on nagu mitu, mitu sihukest tasanditel kõigepealt on, spordiajakirjanduses kajastab, kajastab tõesti neid etapp, aga siis on elustiiliaja ajakirjanduslikes, räägib lihtsalt, nagu kohtub näiteks inimestega, kes on Tänaku fännid või Tänak Järveoja vanematega tekkinud. Südamlik, seal ma nägin seda eile terve ja vanemad olid, jah, ma nägin ka seda, see oli nii südamlik, oli väga armas tõesti, jah, et hästi armas oli seal hästi nunnu oleks sihukesi lugusid rohkem, tähendab, ma vaatasin järelvaatamisest ja ma lähen pärast koju, ma vaatan veel, muidugi võiks teha mõne intervjuu inimesega, kes ei vaata rallit seemnest inimes rikuks tikuks üldise pildi ära inimene sellega talle selle inimese kohta tiiri saates, temast selgus veel palju muudki halba. Ta ei vaata rallit ja selgub, et tal on veel kahjulikke omadusi. Ja ta on selline noh, ütleme väiklane, ütleme, luts ja ei ela ka legi tükk, seal ei ela kaasa üldistele eestlaste rahvuspühadele ja ta nagu Sveta Grigorjeva umbes kes pühal päeval, siis kui inimesed vaatavad, Ott Tänakut hakkab järsku rääkima. Tegelikult üldse ei huvita. Ja mina võin näiteks öelda seda, et, et see oli ka see episood, kus oli selgelt näha, kui kasulik on olla kohalike teada kohalikke teid. Sest koralli pühapäeval lõppes, kui Tänak sai tšempioniks, siis asus kogu see autokolonn teele Tartu poole, kus toimus autasustamine. Ja kuna meil oli plaan sõita Tallinnasse ja me saime kohe Tartu-Tapa sellesse kui kavalad me nägime, et see saba algas linna Otepää linna piirilt, ilmselt teosammul kulges Tartu poole, ma arvan, inimsoosammul kallis inimene, Ott Tänak kilomeetrit, kaugel sellest, Andrus liikusid jupikaupa, sest seal kogu aeg kõrvalteedelt voolas autosid selle suure autost rada peale veel. Et ma arvan, et osa sellest sabast on siiamaani veel ta Otepää-Tartu maanteele tiksub Tartu tuvale venida. Meie teadsime kõrvalteed ja läksin ups. Kas te jõudsite esimesena väga elegantselt mitt, isegi peitsime Tallinnasse, esimene ma mõtlesin Tartusse esimesele saite pärja kaela. Et eriti nagu ekipaaž kuldvasika juukseid ostab Bender panikovski ja lõikasime selle distantsi kasutanud me tegime, aga noh, me ei, me ei taotlenud tšempioni tiitli tegelikult muidugi kõigile, kes Ott Tänakule kaasa elasid ja keda see ralli väga huvitseb. Soovitaks lugeda Ilfi ja Petrovi raamatut Kuldvasikas, et seal kirjeldatakse kõht out Rally Adam kantslerid. Mis, mis toimus siis mööda Läänemaa linnu ja, ja kus siis mis selle auto nimi oli, jahu, antilo, puu, Anttila, mitte kuumenimkonoomuenti loob ja mis? Käega juhtis rallit, sest ta asus teistest varem teele järjest loppis ära kõik pärjad, aurahad ja, ja tasuta eined, mida jagati. Kui sa panid tähele, siis suvel ilmus Loomingu raamatu, kus ühe rootslase reisiraamat 20.-te aastate alguse Nõukogude Venemaale. Ja ma mõtlesin, et see know antiloobiot Delfile Petrovile, milline suhteliselt suvaline jutt tagasi rootslane oligi nimelt selline mees, kes tegigi läbi selle autode tähesõidu. Ma ei tea, kas siis Peterburis oli tolleaegses Leningradist, Moskvasse, läbingi Novgorodi ja Pihkva, kus need käsitöö ja ma tea, no need kuldsed Walthy kõrgustiku linnalt ja see kirjeldus on Rootsi kirjas, oli väga tore, sest bensiini polnud kusagilt saada või kui oli, siis oli segatud segatud mingisuguse muu ainega. Autod lagunesid, kelmid varastasid, kui ka autode sees pagasi. Kelmid olid Hendrik panikovski ja tema sõbrad, et see oli väga huvitav selline, noh nagu erapooletu vaatleja kõrvalpilk sellele autode tähesõidule veel selline välismaalase mulje sellest kõlab. Ott Tänak ja Martin Järveoja võivad kirjutada raamatu, kuidas nad käisid Otepää ja Tartu kandis, kuidas Otepääle seda tartlased varastasid kogu bensiini, varastasid kogunenud nende varandusse ja sõid ära nende toidu, aga seal oli palju poeesiat. Signouentilovi meeskond, kes osales tähesõidul, koosnes autojuht Adam Kozlevitšist kes oli poolakas ja kellel tugev kalduvus katoliikluse, et selles mõttes oleks ta olnud ühine keel, Varro Vooglaiu väga lihtne järk võideti katoliiklus, Jonsid kahjuks ongi tulnud siit ära, aga te võidate tagasi jälle artismile ja, ja siis oli seal ostab Bender sellisel panikovski ja siis oli see veel üks suure palagaanov, suure palagaanov ja, ja, ja oli üks hästi ilus, poeetiline, jätkus know anti loob autode tähesõidu raames, sest nende eripära Anti Loop sõitis täheseid vees. No just nimelt nagu teie sõitsite, kui te Otepäält lahkusite, sõitsite ka kogu kolonni ees. Nad viisid ära kõik, kui need valmis pandud pensiinid, autovaruosad ja kingitused, parankad, variavorstid, mis olid külarahvas alistanud autosõitjatele. Kloo Anttila varastas, aga ühel hetkel nad kuulsid selja tagant lähenevat mootori, said arvet, tähesõit hakkab järele jõudma, kus istus keset Zerootsale siis ilmselt selles laudas ja nad keerasid kõrvalteele ja siis need kõrvalteelt vaatasid, kuidas see kolonn siis tulede särades ja kummide plahvatades siis mööda sõitis ja nüüd hiljem istusid heinakuhja peal, tegid lõket ja seal lõkke kohal tegid mingit uhaad või midagi sellist. Panid komsomoli kuskilt Talumehe aiamaalt või põllult käinud kurke varastamas ja Eestis ei kurkisteli, pendaks Niilus, episood, aga poeetiline võtis napsas panikovskil kurgi käest ja ütles, ärge söögis kultust, tehke see kurgi sära. Ja hiljem ütles ta veel seda, kui nad hankisid kusagil talunaiste käest maasikaid ja piima jõid seda istudes heintel. Suvine aeg oli, siis ütles Bender neile, et teie nadikaelad mõtlete, et maasikad, piimja häireid seal midagi noh, niisama ja loomulikult teile antud, aga pidage meeles, et selliseid hetki ei pruugi elus rohkem tulla, et need on ka ainsad maasikad, ainus piim, ainus hein, mida teil elus on antud. Väga ilus, mis sa praegu räägid jah, et et see on siis see, mis jäi nagu nende Ott Tänaku ja Martin Järveoja kangelastegude varju, et mis tegelikult toimus seal Otepää ja Tartu heinamaadel ja põldudel enamus kõik, samal ajal kui niisugune tähesõit toimus, kus oli tal Ogieri ja ma ei tea, kes, mis inimesed seal kõik kokku oli, tollal oli samal ajal kohalikud sulid askeldasid seal noh, nagu ikka, kui sõda lahti, siis tegutsevad vargad ja prostituudid, kui on tähe sõid, siis tulevad petturid ja tegelikult sa räägid nagu see oleks Otepääl toimunud, aga ma saan aru, et tegelikult ju see suur staap asus hoopis Eesti Rahva Muuseumis. Seal kus on EAS-i lipp ja Kukruse emand. Et need, need tegelikult olid nagu tähelepanu teralistaapaga tegevus toimus, kiiruskatsed toimisid Otepää ja Kanepi ja Kääriku ja restoranis otseses mõttes sõideti ikkagi reaalne, ütleme reaalne, reaalne nagu tegevus toimus meie, meie põldudele, meie, meie osadel nii väga, mina jah, otepää endaga, mina nägin Tallinnas triatlonil, oli ka huvitav vaatepilt, et ma mitu korda jäin nagu oma koeraga lõksu. Tahtsin üle tee minna, peatates siuksed, higised, Jähkivad, habemega mehed jooksid must mööda, Jürgen Ligi osales ka Jürgen pani Instagrami või panifeisserisse, Jürgen on nii vana mees, et ta Instagramis ei teda instagrami lasta. Tema tegutseb Feissarit, selline vanadekodu, kus istutakse, siia, arutatakse poliitilistel teemadel, jaga viroloogias, kõneldakse ja hästi palju ka veel Sorose vandenõudest peavoolu meediast. Et tema pani üles pildi debaisel Jürgi, milleks Rataskadki all ja väga halb katkestas või ma ei tea, mis seal tegi, aga ma mäletan, pilti, nägin, panin juttu, ei süvenenud, sest Jürgen kirjutab kole pikast pikk pikki lugusid ma ei viitsinud, ma panin kohe lai kära, läksin edasi. Mõtlesin selle triatlon ääres on väga targasti tehtud, kõigepealt ujutakse, siis sõidetakse rattaga. Õudne, see on seal, nad ujuvad ju mingi, nad ujuvad järves mitu kilomeetrit vääga, Rathalisada jooksevad veel üle kahekaks üle 20 ja, aga see on selles mõttes targalt tehtud, kui sa vastupidi, teeks kõigepealt jooksjaid lõpus ujud, siis lõpus oled väga väsinud, sa võid ära uppuda, selles mõttes uppumine, ujumine kui kõige ohtlikum spordiala pannakse kõige algusesse, kui sa oled värske. Ei suudad lõpetada ujumise. Rattasõit on teisel kohal, see on ka ohtlik. Kuulge, aga noh, sa oled ka veel noh, ja jooks on kõige ohutumalt jooksu, ära väsib, siis sa lihtsalt seisad, võtad seinast kinni, ähid, et see ei ole midagi, mida sa puudutasid, me kindlad, ma tahan kindlasti sinu käest küsida ka kirjandusfestivalimuljeid, aga see, mis sa praegu läksid mitme või sellest kolmevõistlusest Airomeni teemast, on väga põnev. Sest mul on sel teemal ka palju tähelepanekuid. Elusaga kasutame vahepeal juhuste, kuuleme jälle, kuuleme jälle Maarja nuudi ja ruumi uut plaati. Jah, eks ma olen näinud ka ju, kui sa elad ikkagi sellises spordikuurort, siis nagu Otepää, siis sa näed igasugust selle kohta teise sõnaga dopingupesa. Mulle tundub, et nad on sinu õigus öelda seda Sparta doping käivad käsikäes ja ma tean ja jakside perse alati. Aga ma olen ka Ironmani pealt näinud, ma olen Andrus näinud ka seda erameni pealt, kui osalesid. Osalesid just nimelt Raivo E, Tamm, Tanel Padar ja Märt Avandi ja, ja mäletan, et, et ma jalutasin mulle omasel soliidsel sammul pühar vääre äärsel Pozlovitsa teel, kui minust hakkasid mööda mõned kurnatud, kas siis lõpuks nad vist jooksevad lõpuks jooksevad, sest see on kõige ohutum. Jah, ja see oli seda nüüd jooksuks nimetada, oli küll väga suur liialda, sest enamus neist vaarusid nagu Napoleoni armee Venemaalt taganevat sõdurit, et polnud küll pakast, oli suvi, aga hoiti, hoiti südamest kinni. Väga tõesti noh, tähendab mina oma jalutamist tempoga, suutsin nende jooksutempot edestada, mäletan, venis minust mööda, nägin Raivot jooksmas, Tanelit ei näinud ja mäletan, et kui spordivõistlus algas, siis rattasõitu. Ma vaatasin koos ühe Otepääl elava legendaarse legendaarse sportlase emaga, vaatasin, maksime, seisime maasikaleti juures ja vaatasime, kuidas sealt jälle Raivo õedamisest mikrofonist öeldi, et nüüd Raivo E, Tamme nüüd Märt Avandi sõitsid mööda ja siis vaatasime, vaatasime ja mulle nii meeldisid, sest legendaarse Eesti sportlase ema ütles, et ega nende need inimesed küll terved ei ole. Terveks ei jää ka eriti vanemas eas, sellist asja teed, et jooksmine on üldse väga kahjulik, põrutab põlvi. Nojah, ujumine jälle külmetab ja jalgrattasõit tagumikule halb, see tekitab neid, mis sinna tagumikku tulevad, mingid väga õud tuleb sinna, jalg tuleb tagumikuga, aga Jaloroidid tulevad siin. Jalgrattasõidu puhul on see mina väga armastan jalgratas, rahulikult tuleb sõita, tuleb sõita rahulikult sõita mitte suures grupis, sest kõige ohtlikum nende jalgratastega Jaapanis on see, et kui minnakse summas koos üks sõidab teisele otsa, siis nad kukuvad koos kolmandale pealise kukub peale. Neljandal lõpuks on nad kõik hunnikus koos, rattad kõverad ja trauma on suur. Alustame sellest, et kõigepealt, kui sa ujud, siis märja peaga minna rattaga sõitma, see on enesetapp minu meelest ära kuivatada ja eriti tuleb ära kuivatada kõrvaaugud ja pärast hõre vesi, seal on väga kahjulik, on selle asja nimi, on ujuja kõrv, kõrvaarstid väga larüngo loogiate, käima, saunas puhkama, minema, koju, sööma, jooma pika ja mitte minema kohe ratta peale veest välja tulles märja Alt, eks ole. Et kui sul on selg märg, eks ole, tuul tõmbab läbi. Kas siis seda asja ei tea? Küsigu iga iga pere rema oskab öelda, et kui sul on selg märg, ei tohi minna õue, tuul tõmbab läbi ja olema ka sellisele, Otepää Ironmani on läinud, siis oli veel eriti palav suvi ka, võib-olla 40 kraadi oli õhusoojus, päike säras, mäletan, Jürgen Ligi pressis ennast sealt sulaja mäest ülesse käia, oli, oli, oli nii põhimõtteliselt Jürgen minuvanune mees, umbes et see on ju, see on ju ohtlik. Andrus on tõsiselt ohtlik, seda ei tohi, see on südamele, see on liigestele sellele kõigele väga halb ja lisaks lisandub ökoloogiline aspekt, et kui ma vaatan neid nii-öelda tervisespordiürituste raames nendele heinamaadele, kerkivaid parklaid, kuidas üle Eesti sõidetakse autode autodega kohale, tohutu sajad autod, harrastussportlased ja bensiin, taastumatu fossiilkütus lendab vastu taevast lihtsalt selleks, et Jürgen Ligi saaksime jalgrattakuskil Otepää mäemäel ära lõhkuda või, või et, et, et Raivo E, Tamm saaks Saksamaalt põlveliigesed ära põrutada. No ma ütleksin siukest asja muidugi kui sa sõidad rattaga 100 kilomeetrit näiteks ja sul on veel 20 kilti minna, sa tahad, jõudlesin, targem on, jätkad, rattasõit mitte tulla rattalt maha ja see 20 kilti joostes lepid igal juhul aeglasse muidugi, et kui sa oled juba, aga teine asi, kui ratas katki lähebki, tuleb maha ja siis sa tõesti midagi ei ole teha. Sa oled nagu see sõdurudes tuli maratonist teadet tooma, sul on vaja jõuda, ratas on katki, siis sa jooksed see 20 kilti, aga nad täitsa ilmaaegu tulevad Ratasele sõidule lõpuni siis. Nii, eks ole, lisaks ma ikkagi tulen selle looduskaitseaste on väga oluline, et neil kõikidel inimestel olemas kodud on kodude lähedal olemas spordirajad, metsad, põndakud, teed, teerajad, milleks sõita kokku Otepääle, sõitma jalgrattaga ujuma joosta, näiteks Jürgen Ligi elab Tallinnas, paneb omale spordi viidekesed selga, jookseb seal oma kodumetsas lähedases metsatukas mõõdukas tempos, võib-olla sõidab rattaga, pärast käib ujumas, kõigil hea olla alevis portfellis näiteks saab ujuda, palun väga mugav. Täpselt sama asi kehtib Märt Avandi ja Raivo E. Tamme ja Tanel Padari kohta, et ei ole vaja minna, sõita teise Eesti otsa. Liiklus on tänapäeval niigi, teed on üle. Me räägime sellest, et Tallinn-Tartu maanteel on liiklus tihe, miks ta on tihe inimesed lihtsalt sõidavad mõttetult ühes kohas parteis sõidetakse jah. Et kui vaadata Eesti spordiajalugu, siis kus alustasid Kristjan Palusalu luuris, rad. Riselesid oma hoovis, tõstsid kive põllul, maadlesid naabrimeestega ja sealt tuli jõud. Sealt tuli jõud, et nad läksid, ütleme, laud Ta tõstsid lehma. Hobust, siga võistlust, mitu korda maadel olid, seavad kukile, kes eaga ja see väga ökoloogilisi ajaga võidu joosta, vaid seaga võidu joosta. Ma ei lasknud maadelda ja ei olnud vaja kaugele minna. Pearu ja Andrese maadlesid kõrtsis, vanad ei hakanud minema selleks kuskile otepää, et seal kellelegagi Otepää mehega maadelda, seda ei olnud nagu noh mingit vajadust sellel ei olnud. Ja niimoodi siis joodi maapiima ja söödi liha, siis mindi olümpiale võidelda ümpiale muidugi tuli sõita ja see on tõsi, et olümpiat ei peetud seal hoovis võitlesid sealt olümpiamedalit ei saanud, et siis kui oli ikkagi Palusalu pidi minema Berliini. See on tõsi, aga tõsi on ka see Andrused. Berliin läks Palusalu luuris, luuris, maadles Venemaal ja, ja viska Ameerikas käituma. See oli vist nii, ta käis igal pool ka põhiliselt ta käis ikka Ameerika või Venemaal ja ja pani neid venelasi. Et me tegelikult ju ei tea, Andrus, me teame neid Eesti spordilegende, neid noh, nii-öelda medalimehi, maga, Bergid ja kes nad kõik on. Aga tegelikult me ju ei tea, kui palju oli selliseid väga tugevaid eesti mehi nendes taludes, kes ei viitsinud hakata Venemaale sõitma kuhugi Amsterdami sõitma. Nad olid palju tugevamad, küll uuris sellepärast luure Kesk-Venemaal ja Ameerikas, et ta Eestis ei julgenud traks peksa saanud, kui ta oleks mõne poe juurde läinud ja hakanud rääkima, et ma olen luuris kohale tulnud väljaksegi ilge jurakas vees kuskilt tagakambrist haaranud, kinni inimestega teinud, nii et see on alati kodudes, paludes rabade vahel, seal oli sihukese jõumehe, käin keel, aga neil oli suhtumine väga terve ja neil polnud sellist nagu rahutust hinges. Et ta teadis oma jõudude väärtust niigi vaja minna seda kuhugi armaviiri linna lõpetama seda võitlust täida, mille ta veel tüüfuse, tüüfuse ja teised ta niigi tugev. Kui keegi oleks tema õue peale maadlema, oleks ta seal isikuga maadel. Aga ta oli oma kodus, tunnetas oma väärtust, tal polnud vaja poistele siuksed väga tugevast inimesest ta kirjutanud Astrid Lindgren Pipi segasumma suvilas ja ta ei käinud ka kuskil rahvaspordi üritustel maadlema. Ta lihtsalt oli seal, tõstis Claya hobuse üle aia ja mängis Anniki ja Tommyga ja ta ei käinud ainult kurrud. Ta käis korra, aga see oli ka väga ökoloogiline purjelaev ja mina sõites järeldan sellest, et see võistlussport ongi asi, mida teevad sisemiselt väga ebakindla tunnustusvajadus on tunnustusvajaduse ees tunnustusest ilma jäänud inimesed, kes vajavad nii-öelda kõrvaliste märke, märget selle kohta, et nad ka midagi väärt on. Mina. Mina tean näiteks kalevis ujumit kalevis vaid Olümpias ujumas ja ma ei pea kellelegi võid ujuma, ma tean, et ma olen kõige kiirem. Mul on sama mulje, on see teadmine, et ma olen kõige haledam, mul on sama mulje endast, mõni musta ujubki nagu kiiremini siis ma tean, et, et ta hetkel ujub kiiremini, aga, aga noh, et ta tegelikult väsib. Praegu ta nagu ujus ujusanud punasesse nagu öeldakse, nagu spordimehed ütlevad punasesse, aga mina ujun nagu noh, distantsi mõttes ikkagi jõuan selle kilomeetrike enne ära ujuda, kui tema, et ma ei usu, et keegi must kiirem on ja ma ei pea minema selleks võistlusele kedagi võita, ma tean niigi ja, ja see on ju üldse sinuga, ma koos ei käi ujumas just nimelt sellepärast, et ma olen, kahtlustan sind. Ma olen väga äkki oled ka tubli. Aga ma tahan öelda, et see on täpselt nii, nagu me rääkisime kingikottidest, mida toodetakse hinnaga kolm, 50 eurot ja keegi ütleme et keegi saab kingituse, keegi tunneb sellest kingitusest rõõmumise, koti ja filmimajapidamisse vedelema, ta kingitakse edasi, aga keegi kusagil rikastab nende kingikoti tootmisega ja täpselt sama asi on seal tervisespordiga, et Jürgen Ligi vaene mees pingutab endale südame seest. Raivo E. Tamm jätab õppimata. Ta on kasutamata võimaluse jõuda, kui ta teeks nii palju teatreid, kui ta teeb sporti. Võib-olla ta mängiks Hamletit, võib-olla ta mängiks Richard kolmandat või mõnda muud rolli või Ibseni mõnes draamas mõne sügava rolli. Ei ta magab oma šansid maha. Võistlusrajal seal ei saavuta suurt kusjuures, ega see võistlusele niisama vartesse lähed, ujud, sõidad rattaga jooksnud, sa ostad piletid, tead sa tohid üldse start, palun väga, sa maksad, tegeleb keegi realasele rikastab, et ta laseb ühel lihtsameelsel inimesel ujuda, rattaga sõita, joosta, milles inimene võiks vabalt teha Pirital lihtsalt supelda, natuke rattaga sõita, just nimelt nagu sina sõidad Otepääl täitsa. Vaata ma või maksate selle just nimelt. Ja joosta pargis ringiratast, kui sa, kui soovi on, nii et selle raha kokku hoida ja osta selle eest midagi head. No vot näiteks Maarja nuudi plaadi, mida mängime kohe ühe laulukesi, sealt. No räägime natuke ka kirjandusfestivalimuljeid minu mulje eemal viibiana jälgides Feysseri instagrami mällu jäi mulje, et ega kirjandusfestivali põhimõtteliselt seisnes ikkagi ka selles, et et teha Instagrami jaoks selfisid Jah, no ma seal väga nagu niimoodi pingsalt ja kapitaalselt ei osanudki seekord, et mul oli küll üks kohtumine Tammsaare majas, alguses pead olema Tammsaare õues, aga siis hakkas vihma sadama, siis kolisime Tammsaare majja sisse, tekitasime seal tohutu koroonaohuaia ja, ja kõik inimesed pressiti ühte kitsasse ruumi. Tühiside nuustuslik kui hai, kõik väga-väga tore oli tegelikult loomulikult, et kui praegugi inimesed kuulevad, ei, see ei ole koroonapesa. Tammsaaremajja ei pea minema otsima kedagi ega ei, kaared on positiivne, see on ütleme kurb ja raske teema, aga tore on ka see ikkagi tore on see, et seoses koroonaga said kultuur ka ju väikse tabamuse. Selgus, et Edward von lõnguse näitus nimega näituse avamine, viimsepäeva katedraal, mis toimus Ülemiste Citys kusagil, et see toona pesa see ja vot see on kui tänavakunst graffiti, mis seal tegelikult mõeldud vabas õhus, kus veel üldse mingit avamist, eks ole, graffiti ilmub ja siis inimesed juhuslikult näevad seda, kui nakatatud tooma, siseruumides niimoodi organiseerima, siis kohe läheb käest ära, eks ole, siis hakkavad levima haigused. Et käsi ei ole mõeldud selleks, et niimoodi kuidagi teda demonstreerida, pidulikult šampuseklaase kõlistanud seal nagu isegi ja isegi nagu imelik, aga kirjandustänav jah, et seal ületati kiirust, kes seal olid, mingid kiirustage, seal võisteldi näiteks kas ütleme sina osalesid seal, et sina oled kirjanik, et näiteks, kas seal oli näiteks võib-olla Jürgen Rooste või Karl Martin Sinijärv või Maarja Kangrot, kas kuidagi võistlesid nendega, oli üteld nendega. Aga mis mõte siis sellisel üritusel on, kui ei võistelda? See mõte, oli see s või süüa juua, et inimesed saaks meie hamburgereid ja, ja, ja muid toit, aga see võitja selgitati välja kirjandustänava võitja. Võitjad ka isegi teatud välja, aga ma ei saa aru sel juhul, mis, mis tähendab mis mõte sellisel üritusel, kus sa lähed lihtsalt kohale, lihtsalt tellerdad seal teed, pilt, pildi tegemine on tore. Aga kui sa nagu reaalselt ei saa, tead ütleme, et kes oli esimene, kes oli teine, kes oli 13 katkestas, oli üks osa triatloni, samal, samal ajal, kui oli kirjandustänava festival, toimus Estonia laad aha Estonia kõrval ja toimus ka uue maailmafestival. Nii sellised kõvemad tegijad käisid ühe päeva jooksul kolm. Kolm siis festivalil või laadal, et, et see oli nagu olun igalt poolt, 100 tempel käe peale, kõik need läbi käinud ja ja, ja oluline oli nagu läbida kõik need kolm üritust, nii ei nakatu koroonasse. See oli nagu tähtis, et igal pool käia, ja pärast ta annab selle testi ja need, kes andsid testi ja ei olnud koroonas need kraadid ikka ikka kirjandust kraadidel hakkama rakkamatult ja, ja viisteistkraadid ja, ja minul oli kogu aeg kraad, kaaslased, kõike. Et see on viimasel ajal saanud siukseks seltskondlikuks tegevuseks, inimesed kogunevad, kraadivad igaks juhuks ja üldse inimesed nõuavad viimasel ajal teenindusele nagu nonid arstitõendeid. Et kui sina, Mart, näiteks praegu peaksid aevastama, siis ma tahaks näha tõelist sa käid lausa ja ma tahaks arstitõendi, et näha, et et sul on astma. Et sul on õigus köhida, sest kui sul ei ole, sest noh, siis sul ei ole õigust õigust siin üldse olla. Tuli ka meelde see, et ma lugesin tänasest pressiteadet või oli üks päev, et Tallinna koolide uste peale pannakse need nagu palavikuvõtmise radarid, milles hakatakse kraadio. Mõtlesin, et minu ajal, kui mina käisin koolis siis mina küll vahel tegelesin niimoodi, et kui ma ei tahtnud hommikul kooli minna, siis ma nägin kurja vaeva, et nii-öelda kraadiklaas tähendab nii-öelda nagu üles ajada lasta radiaatoreid pagan, üks võimalus, teine võimalus, mis eriti kiiresti läheb, on panna vastu põlevat. Laualamp põlevad. Aga seal peab jälgima, et ei tuleks 40 raadi. Hospitaliseerida 68, kaks kuidagi natuke abitu näoga teil muidugi tihtipeale laator Mart asus voodist väga kaugel, aga tavaliselt iga voodi kõrval oli lugemislamp. Et hommikul siis panid selle lambi põlema, et näha kraadiklaas ja ühtlasi sai kiiresti panna sinna lambi vastu ja juba see temperatuur. Kolmas nipp oli veel see, et võtad lihtsalt kraadiklaasi tagurpidi kätte, taovad vastu põlve, seda ma ei teadnudki, see on füüsiline tegevus, sellega saab küll selle selle nipi õppisin selgeks hiljem, aastaid hiljem ülikoolis käia, sest selgus, et ka ülikoolis oli selline taristu loodud ülikooli. Sa näitasid seda ülikoolis läksid ülikooli arstipunkti, et peksid kraadiklaasi üles ja ütlesid, et sul on 30 802 palavik ja sa ei pidanud osalema sõjalise algõpetuse päeval. Võisid minna näiteks kas ühiselamusse pikutama või linna peale veraamat jälginud sind ei, tol ajal, kui sa kraade jälginud, et ses mõttes nüüd on, nüüd on tänapäeval ju olukord kuidagi. Ma arvan, et paljud lapsed tahaksid tekitada endale palavikku eaga. Aga kui sa ennastkraadid siis ja palavik on siis tegelikult terve kool kinni tänapäeval, et sa saad sekretär kooli kinni panna, kui sa lähed sinna sisse, köhid korraldatud, sul on koroona ja ongi kõik, et nii on väga lihtne nagu koole sulgeda. Aga see meile Andrus, seda, et elu on väga habras sulgemine kähatuse kaugusel koolitada, sulguda elu võib välja surra, meie saade jätkab. No nii on, nii, on, aga praegu me lõpetame minna. Siis me lähme veel mingisse saatesse Taeva, kas meil ammelme aktuaalses? Minul oli ööülikool, mul oleks loenduaalses kaameras, kas seal oleme ka seal, teeme ära, siis lähme ööülikooli. Laanet. Ja päev läbi kaadria. Ra. No seeläbi kaasa ja ka maanteega.