Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 18.-st septembrist. Stuudios on Janek Salme. Majandus ja taristuminister. Taavi Aas tunnistas, et valitsuses on erimeelsusi lennundusettevõttele Nordica 30 miljoni eurose rahasüsti tegemise asjus. Kõik tahavad olla veendunud selles, et see raha, kui sinna pannakse, see ettevõtet aitab, ettevõtte jääb tööle. Terviseameti teatel sai viimase ööpäeva jooksul kinnituse 36 inimese nakatumine koroonaviirusega, haiglaravil on 23 inimest. Panga Luminor, tegevjuht Erkki Raasuke lahkub ametist. Eks ma natuke üllatasin kõiki inimesi enda ümber, see iseenda, selle otsusega. Leedu teatel pole Valgevenes astunud tegelikke samme piiri sulgemiseks. USA keelo pühapäevast populaarsete Hiina päritolurakenduste Tiktok'i ja which allalaadimise. Tallinnas ja Tartus toimusid meeleavaldused tuumaenergia toetuseks. Loomulikult seal on palju ohte ja riske, iga asjaga palju ohte ja riske. Võrumaal sõlmiti hea tahte kokkuleppe, et aastaks 2024 oleks koolides ja lasteaedades kohaliku mahetoidu osakaal 20 protsenti või küsimuseks. See, et, et kust koha pealt seda toitu kätte saada? Ott Tänak sai Türgi ralli avakatsel kolmanda koha ja seal kui ka homme päeval on olulise sajuta ilm. Öösel on õhutemperatuur viis kuni üheksa, rannikul kuni 13 kraadi. Homme päeval on õhutemperatuur 12 kuni 15 kraadi. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tunnistas, et valitsuses on erimeelsusi lennundusettevõttele Nordica 30 miljoni eurose rahasüsti tegemise asjus. Aas ütles Indrek Kiislerile, et jätkuvad ka kõnelused Poola lennufirma LOT lahkumiseks Nordica tütarettevõtte Regional Jet omanikeringist. Siin on meie positsiooni poolakatega mõnevõrra erinevat see, et nad lahkuvad Sonzilg, meil käivad läbirääkimised lahkumise tingimuste üle nii, et, et nad on sellega arvestanud, et nad lahkuvad. Positsioonid on, nagu ma ütlesin, on erinevat meie arvame, et tegelikult peaksid poolakad LOT meile raha maksma, nemad on loomulikult teistsugusel seisukohal, aga hetkel läbirääkimised käivad, et ma väga loodan, et jõutakse kokku. Ma ei tahaks seda väga sügavale sisse minna, sest tegelikult tegemist nende läbirääkimistel praeguses situatsioonis on juriidilise vaidlusega ja siin on pigem teema juristidele. Kas valitsuses endas sees on täielik üksmeel, et anname Nordicale raha ja mingeid sisemisi vaidlusi selle üle ei ole. Nordica juht ütleb näiteks seda, et kui raha antakse, siis ta kasutab seda lihtsalt selle jaoks, et hoida firmat töös, aga selle eest mingeid uusi liine avada ei saa suuda. Kas ma ei tea, rahandusminister teie ise, kas te nõuate ka, et ikkagi tuleb avada mõned liinid Tallinnast? Kui neid vaidlusi ei oleks, siis oleks, ma arvan, see kõik ammu juba ära otsustatud. Neid vaidlusi ja kõhklusi on kõikidel osapoolt. Kõik tahavad olla veendunud selles, et see, et see raha, kui sinna pannakse, see ettevõtet aitab, ettevõtte jääb tööle. Meil on valitsuses erakondi, kes mäletavad seda, kuidas on läinud varasemalt oma lennuettevõtetega. Loomulikult rahandusministeerium tahab olla ka selles rahapaigutuses kindel aga, aga ka mina tahan olla selles kindel, et tõesti see asi jääb. Jääb töösse, et, et ei lähe nii, nagu on, on varasemalt läinud. Erki Urva ütleb, et kui seda raha ei tule, siis on pankrot ukse ees, et valitsus sellega arvestab, et võib ka juhtuda, et see firma lihtsalt lõpetab eksisteerimise. Kui ta raha ei anna. Ja loomulikult seda on kõik endale teadvustanud, et see otsus on, on lõplik otsus, et kas me, kas ettevõte jätkab või kui me seda otsust ei tee, valitsus seda otsust ei tee, siis ettevõtte tegevusega lõpetab. Terviseameti teatel sai viimase ööpäeva jooksul kinnituse 36 inimese nakatumine koroonaviirusega. Neist 12 elab rahvastikuregistri andmetel Ida-Virumaal, seitse Tallinnas ja kolm mujal, Harjumaal, neli Tartumaal, üks Põlvamaal ning üks Saaremaal. Kaheksal juhul puudus positiivse proovi andnud registreeritud elukohta. Hommikuse seisuga vajas koroonaviiruse tõttu haiglaravi 23 inimest, juhitaval hingamisel oli kolm patsienti. Viimase kahe nädala haigestumus 100000 inimese kohta on 26,94. Leedu peaminister Saulius Verniaalis kinnitas, et Valgevene otsusele sulgeda läänepiir vastatakse samasuguse Leedu ja Poola otsusega, kes ei lase valgevene kaupu üle oma piiri. Peaminister rõhutas, et pärast president Aleksandr Lukašenka eilseid avaldusi piiri sulgemise kohta ei ole Valgevene mingeid tegelikke samme siiski astunud, kuna see oleks löök juba niigi kehvas seisus majandusele. Skvernjäelis arvates püüab Lukašenka nii valgevenelasi veenda, et suurim vaenlane on lääs. Lukašenko ütles eile, et Valgevene sulgeb Lääne piiri ning tugevdab Ukraina piiril valvet, lisades samuti, et läänepiiri saadetakse valvama pool sõjaväge. Prantsusmaa on vastu Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika kaubandusühenduse Merko suur vabakaubandusleppele selle praegusel kujul, sest metsade raadamine on endiselt muret tekitav, teatas Pariis. Prantsusmaa plaanib tulla välja kolme tingimusega läbirääkimiste jätkumiseks. Nende seas on nõue, et peetaks kinni Pariisi kliimaleppes sätestatud eesmärkidest, teatas valitsus. Euroopa Liidu ja Merko suri vabakaubandusleppes jõuti kogule peale läinud aastal pärast aastakümneid kestnud vaidlusi. Merko suri kuuluvad Brasiilia, Argentiina, Paraguai, Uruguai, Hiina häkkerid varastasid infot Covid 19 vaktsiini kallal töötavatest Hispaania laboritest, kirjutas ajaleht El Pais. Artiklis tsiteeritakse luureteenistused seeni, kelle sõnul käivitasid häkkerid erakordselt virulentsem rünnaku vaktsiini leidmise nimel töötavatele laboratooriumitele. Mitte ainult Hispaanias, vaid ka teistes riikides. Enamiku moodustavad luureteenistuse andmetel Hiina ja Venemaa häkkerid, kelle taga on sageli riiklikud organisatsioonid, aga kuritegelikud ühendused ja ülikoolid, kes kauplevad varastatud teabega. Ameerika ühendriigid keelavad populaarsete videoäppide Tiktok'i ja Õičijat tegevuse riigis alates pühapäevast, ütlesid ametnikud. USA on pidanud äppe julgeoleku ohuks riigile ja süüdistanud Hiinat äppide kaudu muu hulgas tööstusspionaažiga tegelemises. Möödunud kuul allkirjastas president Donald Trump määruse, millega kohustas video omanikfirmat müüma Tiktoki USA turuosa mõnele Ühendriikide ettevõttele. Diktofon. Trumpi määruse kohtus vaidlustanud ja ettevõtte väitel on Trumpi määrus poliitiliselt motiveeritud. Ja tagasi Eestisse. Rahandusministeerium soovib panna krediidiasutused omavahel infot jagama, siis ei saaks laenuandjad enam pimesi uskuda inimest, kes ütleb, et tal ühegi teise krediidiasutuse ees kohustusi pole, jätkab Madis Hindre. Laenuandja peab veenduma, et inimene jaksaks võlgu võetud raha tagasi maksta, muidu rikub ettevõtte hoolsuskohustust ja halvimal juhul saab finantsinspektsioonilt karistada. Ometi jõuavad avalikkuseni lood inimestest, kes on ühe laenuga hätta jäädes saanud raha kusagilt mujalt ja nii üha uuesti. Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas auväärt ütleb, et üle 10000 Eesti inimesi on hädas viie või kuue erineva laenu tagasimaksmisega. Hoolsuskohustuse täitmiseks küsivad krediidiasutused inimeselt tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Aga täna taandub seal päris palju inimesi endale aususele, et kui palju ta siis on valmis nagu ütlema, et mis tema finantskohustuste suurus nagu on. Seda, kas inimene tõtt räägib, on laenuandjal keeruline, kohati isegi võimatu kontrollida. Omaette küsimus on, kui palju krediidiasutus sellega üldse tegeleda soovib. Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütleb, et nende töö hoolsuskohustuse kontrollimisel otsa ei saa. Vaadake, see teabe kogumine on ka kulukulusid, võib-olla ei taheta teha, eks noh, teinekord, ega ju krediidiandja teenivad raha selle pealt, et nad annavad palju laenu välja, mõnikord siis löövad ka need lained pea kohal kokku. Nüüd on rahandusministeerium tulnud välja algatusega, mis võiks laenuandjatelt vähese info argumendi ära võtta. Ministeeriumi hinnangul võiks välja töötada platvormi või registri, mille kaudu peavad krediidiandjad omavahel infot vahetama. See tähendab, et kui inimene taotleb ühest kohast laenu, on tema varasemad laenud krediidiandjale näha. Siis see kindlasti aitaks laenuandjatel paremini hinnata juba teda, et kas see inimene on siis võimeline edaspidi laenu teenindama või mitte. Kilvar Kessler märgib, et kindlasti tuleb loodavas krediidiregistris tagada andmete kvaliteet kui kaitsekuid iseenesest toetab ideed ka finantsinspektsioon, kas see aitab turult tõrjuda neid krediidiasutusi, mis inimeste lõhkilaenamise arvelt rikastuda püüavad Kesler siiski prognoosimaiduta. Mina arvan, et see on hoopis üks teine rohi aitab hästi selle vastu ja ma tean, et riik väga tõsiselt nüüd on tegelemas sellega see on nimelt trahvide suurused ja trahvide määramise kord. Positiivses krediidiregistris peaks esialgse idee järgi kajastuma inimeste kohustused. Inimeste maksehäireid koguvad juba täna nii-öelda negatiivsed krediidiregistrid näiteks Creditinfo ja taust, poee, millega ühinemine on krediidiasutusele vabatahtlik. Toomas auväärt ütleb, et nüüd tuleb mõelda, kas loodavas süsteemis peaks kohustuslikus korras vahetama infot ka inimeste maksehäirete kohta. Rahandusministeerium hindab, et registris tarviliku krediidi teabe seaduse jõustumiseni võib riik jõuda alles 2023. aastal. Muuhulgas tuleb enne otsustada, kuidas käib teabe vahetamine tehniliselt ja kes uue süsteemi üles ehitab. Teatud riikides korraldavadki täitsa riiklikud asutused, selliseid registreid, aga päris mitmes riigis on ka see täiesti nagu erasektori kätte. Panga Luminor tegevjuht Erkki Raasuke lahkub ametist. Uueks tegevjuhiks saab järgmise aasta esimesest jaanuarist senini Austria Erste Banki juhatuse liige Peeter Pozek. Raasuke jääb ametisse aasta lõpuni, et tagada sujuv ülemineku protsess. Luminor asutati 2000 seitsmeteistkümnenda aasta sügisel Nordea ja DNB Baltimaade üksuste ühendamisel. Raasuke Luminori ka juba ettevalmistusprojekti ajal juhtis piiriülest ühinemist ning samuti protsessi, millega lumi Norris omandas enamusosaluse. USA investeerimisfirma Blackstone Luminor on umbes 900000 kliendi ning kahe ja poole 1000 töötajaga suuruselt kolmas finantsteenuste osutaja Baltimaades. Raasuke ütles, et pank on nüüdseks väga tugeval alusel ja seetõttu on ta otsustanud, et on õige aeg anda positsioonile kellelegi, kel on vajalikud kogemused, et Luminori muutmisprotsess edukalt järgmisesse kasvuetappi viia. Eks ma natuke üllatasin kõiki inimesi enda ümber, see iseenda, selle otsusega ja seal on ka niisugune näpuotsatäis ka isiklikku teemat hädaga, nii et algne plaan oli ikkagi see, et, et me läheme koos pikemalt ja kauem. Minu jaoks oli see nüüd neli aastat, nii et jah, aga nüüd on, nüüd on õige aeg-ajalt seda vahetust teha just eriti sobiv aeg. Ülemaailmse ürituste sarja stand-up for nukleiin raames toimusid täna ka Tallinnas ja Tartus meeleavaldused tuumaenergia toetuseks. Korraldajate sõnul on nende eesmärk julgustada arutelu tuumaenergia üle. Tartust jätkab Jane Saluorg. Täna kella neljaks oli Tartu Raekoja platsile kogunenud koosi ürituse korraldajatega paarkümmend inimest. Rahumeelsete vestluste taustal jagati möödakõndijatele banaani ning selgitati tuumaenergiaga seonduvat. Plakatitelt võis näha sõnumeid nagu näit, eks mitte karta, vaid mõista lootus ja ole nagu mari, viidates Poola päritolu prantsuse füüsikule Jaageenikule Marii Kürile. Kohale tulnud inimesed olid pigem positiivselt meelestatud ja leidsid, et seesuguseid arutelusid ja üritusi on vaja näiteks plakatid tiga ära tossa ringi kõndinud Toomas arvas, et suurem osa inimesi kardab tuumaenergiat ja seepärast ei kosta välja nende hääl, kes seda tegelikult pooldavad. Ilmselt inimesed ei ole sellele teema peale mõelnud, nad arvavad, et see võib ohustada, kui mingi õnnetus juhtub keskkonda kaitse üleüldiselt kasulik ja see praegusel hetkel ainumõeldav variant on, et praegu on ka uued reaktorid väljatöötamisel ja nii edasi, noh, sellest võib-olla ei teata palju ja ilma tuumaenergiat ilma tuumajaamata, Eestis on näiteks elektriauto meil ka väga silmakirjalik asi. Tartu meeleavalduse korraldaja, linnavolikogu esimees Lembit Kaplinski räägib, et ürituse laiem eesmärk oligi see, et aidata murda negatiivsed nööri tuumaenergia kohta nende inimeste jaoks, kes teemast tegelikult huvitatud, kuid siiani seostanud seda pigem Tšornobõli ja Fukushima katastroofidega. Koostöös rahvusvahelise organisatsiooniga niukene radio station, kes on algatanud selle meeleavalduste sarja maailm kümnetes linnades. Me püüame jõuda nende inimesteni, kes tahaksid küsida, mis see tuumaenergia siis on, mis on need ohud loomulikult, igal energia tootmiseviisil on omad ohud, mis need ohud on, mida me saame ette võtta, et neid ohtusid maandada? Kaaskorraldaja ettevõtja ja keskkonnaaktivist Jaak lainest lisab, et keskkonna hoidmiseks on vaja energiat. Kõige ohutum on tuumaenergia, mida ka Eestis on võimalik toota. Loomulikult, seal on palju ohte ja riske, iga asjaga palju ohte ja riske, kui me teeme Läänemerre hästi suured tuulepargid, seal on ka palju ohte ja riske, aga tuumajaamad on suhteliselt väikesed, nad on kompaktsed, annan kontrollitavad. Jäätmeid tekib suhteliselt vähesel, tekib ainult 40 grammi inimese kohta aastas jäätmeid. Täna meil tekib 20 tonni inimese kohta jäätmeid. Küsimusele, kas tänane meeleavaldus oli kuidagi seotud ka ettevõttega fermi energia, mille kaugem tulevikusoov on rajada Eestisse modulaarne tuumaelektrijaam, vastab Kaplinski, et kokkupuude on koostöötasandil. Meeleavalduse korraldaja põhijõud on mittetulundusühing Eesti tuumajaam, nii et semi energia, inimesed hoiavad meile pöialt, nad aitavad meil vastata küsimustele, aga fermi energia ise ei ole see, kes seda meeleavaldust kohaldab. Hiidlased soovivad suvekuudeks Rohuküla-Heltermaa liinile lisaparvlaeva Hiiumaa vallavalitsus teatas maanteeametile saadetud kirjas, et suve tippaegadel ootasid inimesed parvlaevajärjekorras keskmiselt kolm kuni viis tundi. Lisalaeva soovitakse järgmiseks suveks jaanipäeva nädalast augusti lõpuni. Viimastel aastatel on kasvanud üleveetavate sõidukite ja reisijate arv, ent olemasolevad laevad ei suuda kohati kõiki soovijaid teenindada ja nii tekivad Saaramatakse järjekorrad. Üle veetud sõidukite arv kasvas tänavu eelmise suvega võrreldes üle kaheksa protsendi ja reisijate arv ligi kolm protsenti. Võrumaal Rõuge koolis sõlmiti hea tahte kokkuleppe, et aastaks 2024 oleks koolides ja lasteaedades kohaliku mahetoidu osakaal 20 protsenti. Kokkuleppe osalised on maakonna omavalitsused, Võrumaa arenduskeskus ja Setomaa Liit. Kohal oliga levilane. Tänasel koosviibimisel tõdesid Võrumaa omavalitsuste juhid, et algatus kohaliku mahetoidu jõudmisel koolilasse lõunalauale on tulnud lastevanemate poolt. Sarnaselt teistelegi koolidele on grupp lapsevanemaid seisnud Rõuges laste tervislikuma koolilõuna eest juba aastaid. Lapsevanem Priit Vaher. Et söök ei ole lihtsalt toit, et selles on nii palju enamat, lisaks väärtused, mis toit tegelikult endas kannab, mind isiklikult huvitab see, et 50 aasta pärast oleks ka võimalik meil lastel siin väga heas keskkonnas elada, et oleks puhas puhas põhjavesi, puhas õigemini viljakas muld ja puhas õhk. Kohaliku mahetoidu osakaalu suurendamine koolilõunas annab võimaluse väikeettevõtjatele oma toodangut müüa ning vähendada kulutusi transpordile. Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Ja me arvame ka, et see toetab kohalikku ettevõtlust ehs siis kohalikud ettevõtjad saavad kindluse, et nad saavad oma toorainet võimalikult tootmiskohale lähedal ära anda, ehs siis lühenevad ka tarneahelad. Ja läbi selle ka, ma arvan, täidame ka Euroopa rohekokkuleppe eesmärke, mis on siis võimalikult säästlik tarbimine võimalikult tootmiskohale lähedane tarbimiseks. Lühikese tarneahelad ja varem ka ikkagi selline laiem eesmärk on meie ja meie meie laste heaolu tõstmine. Võru linnapea Anti Allas Just selle mahetoidu jõudmisel meie lasteasutustesse, koolidesse, lasteaedadesse. Põhiküsimus on see, et, et kust koha pealt seda toitu kätte saada, läbi selles kokkuleppe me anname võib-olla ka toidutootjatele julgema sõnumi, et avalik sektor seda toetab ja tänu sellele nemad julgevad oma tootmist paremini planeerida. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe. Muusika ja filmivaldkonnas tegutsejad saavad tänasest taotleda Kultuuriministeeriumilt raha koroonaviirusega seotud kriisi mõju leevendamiseks. Jagamisele läheb rahamise jaotamata. Eelmistest taotlusvoorudest jätkab Kadri Põlendik. Kultuuriministeerium avas muusika ja filmivaldkonnas lisataotlusvoorud, abipaketi suurus on kokku kaks miljonit eurot. Muusika valdkonnas laieneb võrreldes varasemaga toetuse saajate sihtrühm ning toetust saavad taotleda ka need muusikavaldkonna organisatsioonid, kes esimesse taotlusvooru ei kvalifitseerunud. Kaob ka toetussumma ülempiir, ütles kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts. Eelmise taotlusvooruga võrreldes lihtsustasime natukene tingimusi ja see puudutab Neid kontserdikorraldajaid esitajaid, muusikakollektiive ja muusikavaldkonna tugiteenuste pakkujaid, kes ei ole Kultuuriministeeriumit varem toetust saanud. Eelmiste taotlusvoorude puhul me nägime, et nii FIE-sid kui ka väiksemad organisatsioone oli tegelikult vähe ja kui me suhtlesime nendega, siis pigem oli väiksematel organisatsioonidel tunne et meil ei käi sellest jõud üle või siis, et nad on ikkagi liiga väiksed, et nendele toetustele pretendeerida. Ma väga julgustan tutvuma tingimustega ja kindlasti kaaluma seda võimalust. Muusika valdkonnas on kaks taotlusvooru, ühes jagatakse 200000 eurot ja teises miljon eurot. Filmivaldkonna muudatus on tehniline sihtrühm ja toetuse saamise nõuete sisu ei muutu, selgitas Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik Siim Rohtla. Meil ju oli suvel see esimene filmivaldkonna taotlusvoor, kus abivajadus oli palju suurem, kui selle vooru eelarve oli, et eelarve oli 500000 ja kui voor lukku läks, siis proportsionaalse vähendamise käigus tegelikult taotlejad said märksa vähem sellest, kui nad tegelikult olid küsinud ja kui tegelikult oli nii-öelda abikõlbulik abi kuigi kindlasti vahepeal on asjaolud muutunud seal ja, ja võib-olla taotlejaid juurde tulnud. Ja siis me üritame selle esimese vooruga andmata jäänud abi nüüd uuesti siis käsile võtta. Ja selle kriisiabivooru eesmärk on teha ka teha kõik, mis meie võimuses, et jätkusuutlikkus Eesti filmitootjate puhul tagada, aga noh, eks raske aeg saab ees olema kindlasti. Filmivaldkonna toetusvooru seekordne eelarve on 800000 eurot. Taotlusi saab nii muusika kui ka filmivoorudesse esitada teise oktoobrini. Voorude täpsemad tingimused on leitavad Kultuuriministeeriumi kodulehelt. Ilmast räägib sünoptik Ülle Jõemaa. Täna hilisõhtul ja esimesel poolel liigub üle Eesti kagusse väheaktiivne madalrõhulohk, mistõttu on taevakaar pilvisem, kuid olulist saduse madalrõhulohk siia ei too. Homme päeval tugevneb lääne pool paikneva kõrgrõhkkonna mõju ning see tagab nädalavahetuseks enamasti kuiva ilma. Seega täna hilisõhtul on meil pilves selgimistega ja olulise sajuta ilm. Pärast keskööd taevas selgineb. Puhub lääne- ja edelatuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Pärast keskööd on tuul läänest ja loodest kolm kuni kaheksa, põhjarannikul puhanguti 12 meetrit sekundis ning õhutemperatuur on viis kuni üheksa, rannikul kuni 13 kraadi. Homme päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub loodetuul neli kuni 10, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis ning õhutemperatuur tõuseb 12 kuni 15 kraadini. Spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik Türgis alanud autoralli MM-sarja etapil said Ott Tänak jamama Martin Järveoja esimesel kiiruskatsel kolmanda koha. Katsevõidu sai Tänaku meeskonnakaaslane Hyundai sti Riina Pill, kes edestas eestlast 3,5 sekundiga. Nende vahele mahtus 3,3 sekundilise kaotusega Willile, samuti Hyundai sõitev Sebastien lööb neljanda ja viienda koha said Toyota piloodid Elfyn Evans ja Sebastian Noshee. Loetud minutid tagasi algas ralli teine ja tänane viimane kiiruskatse, kokku on Türgi rallil kavas 12 katset. Eesti jalgrattur Martin Laas võitis Slovakkia velotuuril juba teise etapi. Kolmapäeval alanud tuuri avaetapi võitnud Bora-Hansgrohe sõitja laas oli parim ka tänasel grupifinishis. Tänud 181,3 kilomeetrisel etapil. Tuuri üldliidrina jätkab sakslane Jan, yks Taimla, kes täna sai viienda koha. Üldarvestuses laas 70.. Parima eestlasena on Mihkel Räim 38. kohal. Norman Vahtra on 89.. Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar kaotasid Lätis peetaval rannavõrkpalli EM-il ka teise mängu ning langesid konkurentsist esimeses mängus kohalikule paarile geimidega null. Kaks alla jäänud Eesti duo kaotas täna Austria paarile. Avageimi võitsid eestlased 24 22, kuid kaotasid kaks järgmist 14 21 ja 17 19. Korvpalliliigas NBA asus Miami hiit idakonverentsi nelja võiduni mängitavat finaalseeriat Boston Celticsi vastu kaks. Null juhtima. Miami võitis teise kohtumise tulemusega 100 601. Seeria kolmas kohtumine on Eesti aja järgi kavas ööl vastu pühapäeva, läänekonverentsi finaalseeria Los Angeles Lakersi atenvernagetzi vahel algab täna öösel. Eesti jäähokiliit võttis vastu otsuse ära jätta viiendast kuni kaheksanda novembrini Tallinnas toimuma pidanud balti turniiri. Jäähokiliidu sõnul lähtuti otsuse langetamisel inimeste ohutuse ja tervise seisukohast tõkestada ja suurürituste korraldamise vältimisega. Koroonaviiruse levikut. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.