Tere päevast, head raadiokuulajad, mina olen Brent pere ning sellel sügisel alustab nüüd siin pühapäeviti selline uus uhiuus saade nagu röster ja restor võtab siin iga pühapäev ette ühe kultuuriinimese siis hakkab teda ristima ja vaatame siis, mis temast alles jääb. Aga ütleme nii, et röster siis ainult ei ole selline kuidagi paha, loomulik röster, vaid lihtsalt selline vanade tundmuste ülessoojendamine ja kõik muu. Ja muidugi vürtsitame seda selliste toredate lugudega. Ja lisaks sellele saame me teada aga selle kultuuriinimese muusikamaitse näiteks, et mis on tema selline salajane laul, mida ta kuulab väga teistele avaldada ei taha või siis näiteks lugu, mis tema lapsepõlve väga iseloomustas või mis tallaselt meelde on jäänud. Aga nüüd on ikkagi vaja siis ka külalist tutvustada, ma usun. Ja meil on stuudios ütleme siis sellise rea, et näitleja, koomik, saatejuht, Pereisa õpetaja ja kindlasti mitte laulja, nagu ta ise ka väga palju seda rõhutanud. Tõnis Niinemets, tere päevast. Tere. No kuidas sul on, et kas tänava peal tullakse tihti, et noh, Tõnis Niinemets, viska mõni nali ka? Täna peal juhtub seda, ütleme niimoodi harvem, aga tänapäeval pigem kui on sellist olukorda on pigem võib-olla sellised pereemalt, kes on lapsega koos või kuidagi ütlevad, et näe, näed sünnitennised või et teeme, teeme pilti. Et valdavalt ütleme selline nihe metslaste nalja olukord on ikkagi võib-olla sellises juba juba kuskil peol oled või, või kuskil pulmas või kuidagi selline, et kui inimesed juba natukene joviaalsemad ja, ja julgemad, et ega eestlane tegelikult see on ikka niisugune enesetõmbunud ja pigem vaikselt kuuled selja taga, et keegi ütles, näed, näed, see läks või see või noh, Eesti on tegelikult nii väike, me enam-vähem kõik tunneme kõike, et mina ise ei pea ennast nagu mingi selliseks nähtuseks, keda tänaval peaks peatanud, aga teed siis nalja, kui palutakse või? Ei vastus, väga konkreetne lille. Ma proovin midagi lõbusalt vastata, et miks hetkel just ei saa. Aga olid sa juba lapsest saati selline naljamees või näitleja amet lihtsalt paninud ristsed pähe. No ütleme, et mõlemas on mingil määral, et jah, näitleja ameti ilmselt kuidagi viis saatuse tahtel selle, selle koomikaga või sellega ilmselt rohkem kokku tänu tänu sellisele Eesti püstijalakomöödia sellise maastiku siis nuusutamisele kanud startupkomöödia ja sellega sai alustatud ja aga noh, ma olen ilmselt olnud noorest juba saadik võib-olla keskmisest edevam inimene ehete ja ma arvan, et see kaitse tingis, et kuidas see kuidagi asjade loomulik käik tegelikult on see, mida ma ise armastan mõelda. Et kuidas jõudsin otsaga kuskile teatrikooli, et see oli ikkagi nagu juba mingisugune järg sellele, et ma olin, käin näiteringis ja, ja teatrikoolist õnneks sain kohe teatrisse ja küll teatrisse, mis ei ole justkui nagu koomikagaja standardiga üldse seotud, et Wongraal seal küll toimub all sellised stand-up Von Krahli baaris küll aga ütleme, teater kui selline on slõugani all puhas kunst, et et on nagu elus saanud juba siiamaani väikse elu jooksul väga palju tehtud. Noh, ma kuulasin ühte saadet ka, kus sa käisid koos oma emaga ja su ema vähemalt küll ütles, et ikka väga selline ütleme, energiapomm laps ei olnud just väga kerge kantseldada vä. Jah, korraga oli väga palju asju käsil küll, aga õnneks vanemad sõitsid väga palju kohe nagu asju ette ka, et et lisaks koolile oli veel mitu trenni ja, ja jah kusjuures käisin ikkagi ikkagi väga palju, tegin oma energiat, mõtlesin sporti, tänu sellele on säilinud väga suur spordiarmastus ja spordi jälgimine ja et see, et kuidagi näitering sai määravaks, oli juba kuskil seal gümnaasiumis. Aga see spordivaim just noh, ma olen ikka väga palju neid lugusid juba kuulnud, kuidas, ma ei mäleta, kas seitse aastat lauatennist ja hulk aastaid mingit võrkpalli ja veel ala 10. Olen jah, kuidagi niimoodi tüheksia teda, aga nüüd on seda enam on nüüd rõõm, et, et aeg-ajalt, et tänu sellele, et sport on minu jaoks nagu selline, ütleme, et teatri ja kõige selle kõrval taga püha asi, et tänu sellele olen kokku puutunud just viimastel aastatel siin taga erinevate aladega, et küll on, see nägi jalgrattasõit, küll on see erinevad alad siin, mida me Henrik kalmeti oleme teinud ja teeme jätkuvalt nüüd edasi squashi, mida ma poleks iial kunagi halvanud, et ma võiks mängida. Äärmiselt lahe mäng. Curlingus on niisugune sõpruskond või seltskond, kes käib aeg-ajalt on kutseid, et me olime vahepeal käisin isegi isegi niimoodi, et noh, enam-vähem kord kuus mingid teatud teatud periood, käisime curlingutingimused, et alad mida, mida võib-olla alguses vaatad sellise küsimärgiga, et mis seal põnevat on, et tegelikult mul on mõnus mulle selline võist võitluslik ja võistluslik olukord, meeldib. See kandub kuidagi sinu ametisse kõla, et pead kogu aeg võistlema või, või seda tasakaalustama selle spordiga. See on, see on nii ja naa mingil määral ta tasakaalustab, aga mingil määral ütleme selle ameti juures olla teatri näitleja, näitleja Eestis, kus tegelikult on ju väikse riigi kohta väga palju näitlejaid iga aasta tuleb ju noori peale, et see mingil määral selline sportlik võistlus või võitluslembus see kuidagi realiseerub, ma arvan, teatritöös, sõnala ambitsioonikus või et auahnus või mida peab olema, ma arvan, selles töös muidugi vahet pole, mida ma teen, ma tahan olla selles teisest parem ja teistest parim. On tore, on kuulda sellist juttu, ma tunnen raamana mass. Aga mis sportlane sinusse oleks võinud tulla niimoodi tipptasemel, kui üldse? Keeruline vastuskiri on küsimus ka selles mõttes, et et üks asi on see, mida, mida võiks nagu süda tahab või kuhu poole oleks pürgida, teine asi on see, et mis võimekas sinus sees on, no ütleme, süda, süda ikka pallimäng, kuidas te ikka sinna võrkpalli ja olen jäänud sinna pidama ja on endiselt seal, millega ma arvan, ma oleks võinud juba hakata varem tegelema, mis on ka väga lahe, mida ma olen just nagu viimasel aasta aasta pooleteise jooksul. Olen kogenud just eelmisel suvel sai algus tehtud, on niisugune mägijalgrattasõit, mis on lahe, sest mulle meeldivad sellised ikka meeldib kiirus ja, ja samas ja, ja mingil Me siukene action ja metsas ja rabistad ja teistega koos seal ja ja lenksu, kui vastamisi ja külgepidi koos ja kukkumised ja siuksed asjad, see on põnev. Aga samas. Meil ei olnud küll võimalik, ei olnud seda kuskil seal Rakvere kandist, ma täpselt ei tea, aga kus oleks see võimalus olnud, eks ka perekondlikud võimalused seavad alati näiteks tehnikaspordil või motospordile raami, aga ütleme nii, et maal, Väike-Maarjas olles kui ma ikkagi, kui me kuulsime juba, et keegi on seal lähedal mooto krossi kuulsime häält, mis kostus Väike-Maarjas välja, siis ratta selga ja kilomeeter-poolteist sinna. Ja iga kord, kui keegi ikka rajal oli, siis läksime vaatama, et see motokross on ka selline asi, mida me ei ole kunagi, mida ma olen, ütleme, et sõna otseses mõttes olen metsa vaheldunud. Ja kui me nüüd sinna lapsepõlve veel vaatame sinu puhul, siis tõsise energiapommipoole, siis mis need tembud olid, mis sul seal ära tegid, ma tean, et sa oled ühe korra vähemalt rääkinud, kuidas vennaga seal ikka väga-väga noore peast sõitsid kuskilt vanaema juurest äkki mingisuguse onu juurde 12 kilomeetrit lihtsalt mitte midagi öelnud ja padavai minema. Jah, selline asi tööstusette jah, et mõtlesime, et lähme lihtsalt tõesti vanaonule külla olime, olime vanaema hoida ja kui üks hetk ma isegi ei kujuta ette, et kust vanaema võttis kätte, et helistada sinna, sest tõesti vahe oli 12 kilomeetrit, ega see distants olnud nagu hull või et ma nagu Emmy. Me ei peljanud seda, et mööda maanteed kuhugi minna. Manus oli seal tõesti selline kelme, mingi esimese mina olin esimeses ja kolmandas klassis midagi midagi sellist, võib-olla veel kooli läinud, et aga me mingid tagama mingeid hulle tempe selles mõttes ei teinud, et mida vanemad oleks pidanud käima timas, pigem tegime sellised asjad, mis nagu jäidki hiljem saladuseks või suvisel ajal ja ütleme sellised juba juba sügise poole, siis aedades on valmis ju ploomid ja õunad ja ja palju sa sinna ikka koju viitsid õhtul sööma minna, et kui saadused on kõik nii käegakatsutavas kauguses, eks me seal sõime jah, võib-olla mõne aia päris tühjaks või mõne ploomipuu päris tühjaks, mida võib-olla ütleme siis omanik ise oleks tahtnud mille vilju oleks nautida, aga tegelikult ega me, ega seal maal ka sõpradega, mida, kus ma kogu oma vaba aja veetsin Väike-Maarjas valdavalt oma energia, mõtlesime tõesti ka jalkamängu, käisime tennist mängimas, võrkpallis käisime ujumas, õhtuti sõitsime ujuma kaheksa kilomeetrit ratastega sinna tagasi. Et, et ega me selliseid nagu pätid ei olnud või et kogu aeg oleks vaja justkui nagu olles ise alaealine. Tahad proovida, et mis maitsega õlu on, või midagi sellist, et see oli kuidagi? Ma ei tea, selline teisejärguline, et pigem me lihtsalt nagu oli lahe suve koos veeta unal oopereid valmistada, nõnda unega ei. No siis läks vist tõesti hästi. Kuule, aga räägime siis ühest loost ka, mis me siin saates saame ära mängida sinu üks lapsepõlvehitt, kui nii võib öelda, on Valtcherib leida fancy Music. Jah, see on, ma, ma arvan, et see lugu, mis sel hetkel oli kift aga kuidagi ütleme muusikat ma enda jaoks nagu teadvustanud rohkem siis, kui telekanalid VH üks ja MTV olid nagu hästi populaarsed. Seda ma kuulasin väga palju kodus kogu aeg, kui ma koolist tulin või midagi sellist, et siis tihtipeale seal nagu lood, mille peale ma mõtlesin, veider lugu, see on või et või et no aga ka see lugu oli kindlasti niisugune, mis nagu ma ütlesin, et noh, mis mulle väga meeldis. Et sellist veidrat muusikat, mis meil nüüd hiljem mõtlen, et väga lahe muusika oli tol hetkel võib-olla nagu veider, aga, aga mulle sihuke fanc meeldib siiamaani oma õe sünnipäeval, kui ta palused mängiksid, sõbrad mängiksid igaüks nagu plaatina tund aega, siis mulle usaldati iga üksik tunnikene Tiihhei siis listi siis täpselt sama vaibi kandis kogu see sellist, et mulle mulle see niisugune muusika jätkuvalt väga meeldib. Aga kuulame siis selle ühe loo ära. Head raadiokuulajad, käimas on saade röster ja meil on siin külas Tõnis Niinemets ja natukene rääkisime sellest lapsepõlvest juba, kui me läheme sinna kooli ikka, kas olid sa ikkagi selline paipoiss siis et kogu see suur energiavoog läks kõik sinna sporditegemisse ja nii-öelda tubli olemisse. Ei, ma ei ütleks, et ma selline paipoiss oli nende ma arvan, et ma ise kuidagi mulle tundub, et kui ma nüüd kuidagi analüüsin seda aega tagasi, et siis ma arvan, õpetajatele ma võisin olla koolis selline nii positiivne kui negatiivne õpilane, selles mõttes, et positiivne, et ma kindlasti ei olnud pahatahtlik või, või et ma sain õpetajate kõikidega väga hästi läbi. Vaen, elujaatav, elurõõmus poiss, aga teisalt jälle võib-olla kohati mõnes tunnis rääkisin liiga palju, mistõttu ma võib-olla segasin ta õpetajal oli võib-olla raske kohati tänu tänu mulle mitte ainult kogu kogu klassi tunni distsipliini hoida, aga et noh, et mind nagu vaiksena hoida või et ma arvan, et ma, ma segasin, kui olin ühte poodi teistmoodi, jälle niisugune tore lõbus sell, samal ajal, aga ega jah, kuuenda kuuenda klassi lõpuni olime selline viieline. Sellepärast, et see sinnamaani ei olnud, see õppetöö olin nagunii lihtne ka, et seal ei olnudki midagi ju midagi keerulist, aga siis tekkisid huvi, et ütleme, et noh, hakkasin tõesti siis juba nagu spordiga, võib-olla mitte, et ma olen rohkem oleks hakanud tegelema, aga ei tea. Siis hakkavad juba, see on juba selline vanus, tüdrukud hakkab meeldima ja üheksanda klassi lõpus juba siis juba käisin näiteringis ja et ma ei teinud seda kordagi justkui nagu kooli õppimise arvelt, aga aga mulle tundub, et ma võib-olla sellist kodus õppetöö tubli olemist nagu sealt näpistasin, ilmselt et koolis oli kõik kenasti tehtud ja hästi ja aga ma ei tea, ma võib-olla siis hakkasin ka rohkem mõtlema, et mis mind rohkem huvitab, mis mitte ega ka nagu ainetes, et sinnamaani oli kõik sihukene ühtlane üldine teadmistepagas ja tänu sellele, et mina ja veel paar klassikaaslast ütleme seal, kui juba oli põhikooli lõpp ja gümnaasiumialgus ja tänu sellele, et me olime sellised aktiivsed, näiteringi poisid ja ja spordipoisid ja siis tuli käia kooli esindamas ja näiteringiga oli see rõõm, et, et siis toimusid, noh, kui koolis toimus näiteks mingite õpetajate päev või mingi aktus tulemas mingi tähtpäev ja kus messist pidime midagi tegema oli see siis tõesti võib-olla ainult paar minutit, mingisugune asja ettelugemine või mis iganes, mis tegelikult ei nõudnud üldse mingit proovi, siis me päitsime pidevalt, et meil on vaja ikka käia proovida. Aga jah, et ma pigem arvan tagasi mõeldes, noh, ma ju ei tea, kuidas, kuidas õpetajad mind vaatasid, aga, aga pigem ma arvan, et, et oma aktiivsuses ma suutsin sellised, võib-olla, võib-olla mingid väiksed vajakajäämised kas siis õppetöös või, või, või milleski muus suutsin nagu kompenseerida, et külma esindasin kooli seal täiesti erinevatel mingitel luulekonkurssidel ja deklamaatorite konkurssidel ja ja spordivõistlustel, et tänu sellele ma arvan, anti palju andeks, nii et kõik sai tehtud, aga võib-olla tundus õuega jõududel jah, see taga ja tunnis ütleme, et et võib-olla, kui me tagantjärgi mõtlen, siis võib-olla väärtustasin need tunde nagu isegi tunnis liiga vähe, et et ma tundsin juba seal, et, et kas siis seda mul ei ole vaja või et ei ole hullu, et ma niikuinii varsti jälle kuskil midagi, kas siis esinen või võistleja neilt minna, kui seal järgmises tunnis luuletuse lugema matemaatikas ei osta ka? Enam-vähem niimoodi oligi. Ma kuidagi jah, ma ei tea, kuidas see nagu kõrvalt paista, aga, aga mine tea, võib-olla lubasin endale nagu tunnis liiga palju siukest mälutamist. Aga see selline näitlemis noh, kindlus, et nüüd ma lähen näitlejaks ja siis saabus juba põhikooli lõpus või hakkas seal alles gümnaasiumi lõpus selginema. See hakkas, ma arvan, kuskil gümnaasiumi lõpus žesti selginema, et sest, et põhikooli lõpus ei olnud seal mingit enesekindlust selles osas, et pigem oli see niisugune. Ma ei tea, piinlik, väga hästi, tule midagi või kuidagi niimoodi, aga midagi seal gümnaasiumis tänu sellele näiteringi seltskonnale ja üldse sellise, et kui saaks seda gümnaasiumi kolme aastat veel uuesti käia, siis ma käiks iga kell see seltskond, kes seal oli, see sõpruskond ja, ja see, mis me seal kõik, mis, mis võimalused kõike teha ja toimetada, bändi tegime ja kõik, kuidagi nagu see oli selline, mis toitis ja siis meil läks seal kooliteatrifestivalidel läks meil paganama hästi ka ja siis see kindlasti andis enese kindlasti siis juba natukene kindlasti nina püsti ja ja mõtlesin, et teatrikool siit ma tulen ja siis kuidagi läks tõesti loomuliku jätkuna niimoodi, et minu aasta, kui ma lõpetasin, oli Viljandi katsed ja ja läksime katsetele ja üks hetk olin teatrikooli vastu võetud. Nii läks. Ja sealt edasi on juba nii-öelda ajalugu. Sa ütlesid, et tegite bändi, aga oled ka öelnud, et ega ka see näite koolsinud kuidagi laulma ei suutnud õpetada, et miks siis nii? Küll perekonnas oleme seda arutanud niimoodi analüüsinud minule seda lauluoskust, et eks tegelikult on kindlasti nagu lauluõpetaja Maiken ehk siis Kadri Koppel öelnud, et kindlasti saab sinust nagu lauljat vormida, et see ei ole võimalik, et ei saa, saab, saab, et, et seega ma usun, et tegelikult oleks, on siin lihtsalt rohkem tööd teha. Iseenesest mul ei ole selle vastu mitte midagi, mõnes mõnes mõttes on see isegi kihvt ja ma ei, ma ei kuidagi ei pelga häbene laulda. Ma võin julgelt laulda kuskil etendustes või täiesti mis iganes Eesti laulu lavale. Et ma seda ei pelga ja mind ei häiri see, kui läheb mööda. Noh, on niisiis on nii. Aga ma arvan, et siin on tõesti lihtsalt vähe tööd iseendaga. Ma ei tea jah, bändi me tegime küll seal müüritis, mina. Üks initsiaatoreid oli selle bändi kokkutoomisel keskkooli ajal ja, ja mina ütlesin kohe ära. Meie eesmärgiks ei ole kvaliteet, vaid kvantiteet. Et meil oli esinemine, oli paigas, meil oli aega teha viis proovi, meil pidi olema selle aga selge kaheksa lugu. Ja seal Malaulsingi kõik laulud, laulsin seal, ma olin sihuke front solist, ei ühtegi pillima, seal ei mänginud ta, olingi ainult laulupeole. Kogu aeg-ajalt, nii veider kui see ka ei ole küll, aga kui sa ütlesid, et sa laulda ei pelga solist ka siis mul on sulle lohed, laulusõnad ka siin, muide teed hakkab Bellata ja. Nii, ma arvan, et seda lugu sa tead küll, vaatame siis, mis saab Tõnis Niinemets, Jaan Pehki laulu esitus. Ahah ma võtan korraks, kuidas rütm on. Nonii ja midagi taustaks ei tule, mitte mingit tiksu kõrva ei ole ja siin on lihtsalt puhas, hakkab bella vaatama. Kallis sõber, sind austan, Ma saad ja see tunne alles on suurtel meestel suured, saad ja see tunne alles jää. Ja jää. Saad ja see tunne alles jää. Kas ma lähen edasi või kui sa tahad ära koosolek? Ei, ma, ma, mulle lugu väga meeldib, et õnneks Jaani lugu on selles mõttes, et siin on kindlasti väga palju nagu Andersonis ruum, aga ei, ma sain ise juba kaaru, kus ma nagu laulsin, kus nagu väga võssa läks. Et see läks tegelikult juba algusest peale, aga et ma tegelikult saad aru, kui ma ei taba seda. Aga, aga noh, mind ennast ei häiri. Usulad laadi kuulajaid häirivad pigem ei loe, siin on tegelikult mis siin on, natuke harjutad ja küll ta stuudiost tuleb. Kes su lauluõpetaja oli, ma ei tea, kas ei, mis siin ikka häbeneda. Vähemalt Viljandi kooli ajal tegeles meiega Ugala teatri muusikaline juht härra Konovalov ja tema on äärmiselt noh, taandanud liiga sihukene, liiga sõbralikke, liiga hea ja liiga pehme inimene, et öelda mulle konkreetselt, et midagi on väga-väga-väga valesti sobididele luuletusi minema. Et ei ma, me, need, ütleme laulu laulueksamitel ma rohkem tsiteerisin. Et, et, aga ma ei olnud üksi, Kait Kall oli minu kõrval truult kahekesi, niimoodi lasime sama, ütleme siis kategooriat. No väga tore, aga kus sa seal, ma ei tea, kui me sigadustes tähendab, siin rääkisime ülikoolist, seisan mingi tembuga hakkama. Minul selliseid, ütleme, sigadused võib-olla jäävad lõhkam sellisele emotsionaalsele tasemele ja ma mõtlen seda selles mõttes, et Mul ükskord üks klassiõde ütles ka, et, et noh, ma olen eluaeg olnud selline noh, kuna tähelepanu on meeldinud ja nali ja tore ja iroonia ja selline sarkasm on kindlasti asi, mis mulle meeldib ja, ja mis nagu tuleb ilmselt loomulikult kuidagi, et kui ma inimestega suhtlen ja räägin, üks klassiõde kunagi ütles, et, et ei saa, et väga tore, väga naljakas poiss, aga teinekord teevad väga haiget, ei saa ise ilmselt ka aru ei saa kõik, et nad teevad nagu siis ma jäin selle peale mõtlema, et, et ilmselt võib-olla nagu need tembutamised on jäänud rohkem sellele, et ma olen kedagi võib-olla nagu oma väljaütlemistega või sellise lõõbiga haavanud, ilma et me iseenesest oleks aru saanud. Aga et see teine inimene ilmselt nagu ei võtnud seda nagunii lustakalt kui mina, pigem ma arvan, et sellist tembud jäid sinna. No kui sa juba laulma hakkasid, siis ma arvan, et me võime siia ühe sellise kaasalaulmise looga vist otsa kohe panna. Et sa kirjutasid mulle kaks lugu, mis need võiksid olla, Ultima Thule kassitapp või king, Sophie on, ehk siis on flaier. Mis sa arvad, kumba võiks praegu inimestele kodudes siin pühapäeva pärastlõunal lasta? No ma arvan, et kuna meie esimese looga läksime oli ingliskeelset rada pidi, võime seekord siis minna Ultima Thule peale, et tõesti üks vaieldamatult minu üks lemmikbände üldse kogu muusika ka valikust aga Eestis kindlasti ja Kings of Leon on kindlasti välismaistest artistidest. Ma ei ole käinud ühelgi lauluväljaku kontserdil, kes on siin käinud immadonnadega. Ma ei ole siukse, suurkontserdil, ma ei ole käinud, aga kui Kings of Leon tuleks siis maks kindlasti kohal nõus kuulama ja vaatame siis, kas. Õmbleb. Muhu. Te kuulate raadio kahte, käimas on saade röster, meil on siin külas Tõnis Niinemets ja me hakkame temaga nüüd mängima ühte sellist mängu, milles tema, mitte midagi ei tea, aga tegu on ühe nutitelefonimänguga, mida minule siin paar nädalat tagasi sõbrad tutvustasid ja see on selline mäng, et väga kerge seal on kaks vastuse varianti, kuidas üks või teine ja seal on siis protsendid juures, et kui paljud inimesed on vastanud ühte või teist ja noh, kuna ta inglise keeles mänguga siis päris paljud inimesed on seal osalenud. Mina kirjutasin need asjad siia endale paberi peale välja. Et ikka ilusti niimoodi nüüd sujuvalt teha. Ma ei tea, palju sa üldse pead tegema selliseid ekspromt, mänge kogu aeg vä? Ütleme, et ei, tuleb ette, tuleb Kerte valdavalt sellise kuskil meediarubriigis käies, aga ei, ma olen lauamänge, mängin õhtuti niikuinii lastega ja et, et see ütleme, mängude mängimine, et see on praktiliselt mu igapäevatöö. Teatritöö näitab 80 mängu mängimine on mänginud, ma käin tööl lasteaiast põhimõtteliselt iga päev. Aga no ühesõnaga, siin võib tulla selliseid igasugu veidrusi, ma arvan, et inimesed saavad kodudes ka mõelda, et huvitav, mida ma nüüd valiksin nendest kahest variandist mõne puhul on täitsa niimoodi, et ma ei tea, mõlemad suht kehva. Aga mõne puhul on täitsa selline loogiline ja noh, vaatame siis, jõuame, aga sa pead siis põhjendama, aga esimene on väga kerge. Kirjutasin protsendid ka siin välja, aga kas sina veedaksid päeval lõbustuspargis? Pargis veepargis, miks lõbustuspargis mul läheb atraktsioonide peal süda pahaks, ma ei ole kunagi saanud divolisse käia praktiliselt mujal kui põrke autodes üks kord klassivennad, vennad vedasid kaasa sinna sellise asja peale, kui oli tivolituur, oli täies hoos, oli selline asi neile kaasa nagu lendav vaipa, mis käis siis, see on üks suur nagu justkui vaip, mis käis ringiratast, alguses tundus, et ma tõesti kannatan neid asju ja siis, kui ma tegin väikse pausi, et käin kodus söömas ja ta on tagasi, siis läksin koju joobes, heitsin pikali maha ja olin kuskil poolteist tundi pikali maas oma valge näoga, et süda oli ikkagi tervenisti paha, aga see Tore oli Tivoli tuuri. See oli mul täpselt Rakveres mu akna all, mul oli 50 meetrit Divalini, et väga asjalik raha ma seal ei raisanud, aga veepark on täiega lahe. Me käisime just eelmine aastavahetus, olime reisil, kus enda pere ja ühenen vendade pluuside perega ja me käisime siis üks päev oli niimoodi, et lapsed ja naised jäid hotelli ja meie kahekesi läksime veeparki. See oli äärmiselt lahe kogemus ja väga, väga, väga lahe. Väga tore, no peab tunnistama, et sina oled siis nii-öelda vähemuses vähemalt selle mängu mängijate seas, et neid oli 37 protsenti, kes tahaks v pargis olla, aga ma olen sinuga täitsa täitsa järgmine küsimus on selline, et võib-olla me peame siin ühe vastuse või nende ära muutma, aga siin on need ainult kohvi juua, terve kuu, ainult alkoholi. Kuna sina vist suuremat sorti alkoholisõber ei ole üldse, siis ma ei tea paremini siis limonaadi. Kokku jumala, siis ma valiksin limonaadi, ma, ma küll joon kohvi küll, aga ainult kohvi juua terve kuu, see ma olen niigi natukene keskmisest võib-olla energilisem inimene, et kui nüüd, kui nüüd nagu anda kohvi ka veel sellises koguses peale, siis see on ohtlik. Ja ma kardan juba enda tervise pärast, aga, aga limonaadi limonaade väga hea, ma joon seda väga palju. Ja siis ma ei oska neid protsente tegelikult öelda, kui siin ära vahetada, aga kui võtta seal kohvi alkohol siis 77 protsenti valiks kohvi, nii et väga mõistlik valik. Ja järgmine siis, kas sa praegu pigem tahaksid luua ajalugu, ma ei tea, siis teha midagi revolutsioonilist või siis sa tahaksid midagi. Seda ära kustutada, ma tahaksin pigem luua, mul ei ole isiklikku metsikut traagikat Ajaloo seikadega, mis on juhtunud, et muidugi siin võib mõelda, et kas äkki enda ajaloost tahaks midagi ära kustutada, eks ole, et isiklikust ajaloost, et on tehtud mingi vale otsus või midagi sellist. Et aga kui me räägime üldajaloost, no selles mõttes, et siis on nagu lihtne, et siis siis inimesed, ma arvan, valivad valdavalt, lähed kustutakse ära midagi kui enda asjadest, sest igal inimesel ikka midagi sellist, kes mõtleb seal praegu olemas oleks ka selle siis pigem. No minul on keeruline, et kui ütleme, kui suurest ampsust ajaloost me räägime, kui me räägime ajaloost, ütleme nagu esimene teine maailmasõda, et kas ma saaks need ära kustutada või me räägime enda mingisugusest? Ma ei tea, Enda tegemisest aastaid-aastaid tagasi või, või ma ei tea. Eile eile näiteks ma ei tea, tegin autoga, kriipsasin kogemata tänavakivi liiga palju, et kui saaks, kustutaks selle ära, et kuniks kategooriates räägime. Aga ma pigem ikkagi mõtlendamis, Hald, Sald mulle meeldiks pigem nagu luuajalugu. Aga noh, 62 protsenti on koos sinuga, niiet võimas. Aga nüüd järgmine, see on selline tõelise spordifänni küsimus, siin on küll pesapall versus jalgpall, sa ei saaks mitte kunagi enam vaadata, aga ma asendan selle pesapalli siin sujuvalt ära. Sa ei saaks enam mitte kunagi vaadata võrkpalli või jalgpall. Nii on keeruline küsimus spordis seda, seetõttu ma põhjendan, miks ma hetkel valiku ees, et ma kui meil oleks küsimus, et kui vaadata just nimelt vaadata, eks, et kui meil on küsimus, et, et mängida, siis mul ei oleks kahtluski. Aga see on see tobe olukord, et et need jalgpalli EM idia, MM-id ja need kõik kantakse ju Eestisse üle ja sellega ma olen üles kasvanud. Võrkpalli jälle kantakse paraku vähem üle, seal saab rohkem mängida sisu täis jalgpalli, mulle meeldib rohkem võib-olla vaadata. Aga võib-olla siis mis seal ikka teeme siukse, laske otseselt ma tean, et nii kui nii enamus on valinud jalgpalli kindlasti enamus valinud jalgpalli. Ma arvan, et puhtalt nende EM-ide MM, mille pärast ma panin jalgpalli. Ma usun, et siin võib igasugu spordialasid panna jalgpalli ikkagi tundub tavaliselt, et võidab võib-olla korvpalliga, võib-olla Ameerika Ühendriikides on selline jah, seal on kindlasti sihukene, pigem korvpall võib-olla ei ole, aga, aga siin ka jalgpallist ei loobuks 72 protsenti inimesi, nii et see on täitsa selline, ütleme, loogiline ka omamoodi. Aga teeme siit veel siis, et kas sa pigem läheksid õhtul söögile presidendiga või oma lemmiku nii-öelda kuulsusega võidoliga. Oh, see on keeruline, sest et ühe, kes lemmikkuulsus viidul võiks olla ei ole seda kuidagi, kui on küsitud, kes iidol on presidendi vastuvõtul, otseselt ei ole, ei lase Roosi roosiaias seal käia 20. augustil sinna on anduvatud, jah. Aga 24. ma ei ole kordagi kohal olnud, aga ma olen presidendiga kohtunud, et mulle minule tagasi patiseerib meie president. Ma mõtlen, pigem, ma valiksin võib-olla selle kuulsuse ja, ja ma arvan, et kui see on vabalt valitav inimene üle terve maakera, siis, siis ma olin selle kuulsile. Ma arvan, et selleks saab olema võib-olla mõni filminäitleja. Kes näiteks, no ma arvan, et George Clooney või, või, või, või Leonardo DiCaprio ka läheks külla õhtusöögile? Ma ei tea küll, mida ma räägiks seal. See üks kindlalt kõikide rääki kohatu sihukene, sihukene ma kihistaks lihtsalt, ma arvan, sihuke nagu väike laps ikka. Aga, aga ma arvan, et ja kindlasti leiab ka naisnäitlejate hulgast kedagi, keda vaatad, nagu professiooni nimetas alt üles. Kuulsusega läheks 82 protsenti õhtusöögil ikkagi. No aga võtame siis siit ühe viimase veel. Kas sa sooviksid endale iga aasta uut autot, kui seal on lihtsalt niisama antakse või siis iga 10 aasta tagant uut maja? Kui nüüd ei pea ühe sama automargi peale jääma näiteks täiesti vabalt vabal valikul auto ei vaja. Valiksin iga aasta uue auto. Mulle autod meeldivad. Ma olen selles mõttes siin autoga sõita, meeldib, autod, meeldivad ikka jätkuvalt selles mõttes nagu väike poiss, et autodes mängida meeldib. Ja kui saaks valida iga aasta mingisuguse uue auto, jah, valiksin pigem auto. Nii et kui sa elaksid ilusasti eladki sellisest korterist, siis varsti on terve kortermaja autosid täis. Aga sigastajaks auto mulle või? No muidugi Noh, sellisel juhul ma valiksin muidugi auto, sest et üks, et sealt hakkab otsast hakkab müüma ja, ja siis on see ja maja tuleb ka juba. Autod on kindlasti lihtsam järelturul müüa kui, kui maja. Nonii, arvamus. Ka 54 protsenti inimesi, nii et täitsa võrdne värk. Aga paneme siia mängu otsa veel ühe laulu ka, mida sa tegelikult üldse ei tahaks kuulata ka üldse mitte. Ja sa valisid selleks Ühe bändi vähemalt One Direction ja ma võtsin siis esimese loo, mis välja tuleb, on vot Meixibüüriful. No miks sa siis neid üldse ei taha kuulata, et kusjuures Seesama sama nagu loo pealkiri on Harrystalsil, kes on vander etnilisest pärit ja Harris talviste praegu väga vähe karjääri. Ma valisin vander, eksimine, sellepärast et mulle ei, need selliseid siukseid Boy bändid ei ole kunagi meeldinud. Need ei tee kuidagi minu maitsega muusikat. Väga lahe, et selline mees nagu Harris sai, sealt on välja tulnud ja see, mis ta teeb, see mulle väga meeldib. Seesama pealkirjaga lugu, Harris sai siin taga kihvtis variandis, aga Boy bändid on lihtsalt selles mõttes, noh, vaadake, kas Justin Bieberi, eks ole, et kui anda ühele noorele veel elus mitte midagi tegelikult kogenud ja, ja teeniv poisile nagu kätte kogu maailma tähelepanu, miljoneid-miljoneid, fänne, miljoneid-miljoneid, raha, siis noh, see ei ole just lapsevanema unistus. Et seepärast mulle need siukseid poi bännid, kus pannakse noored siuksed helehäälse poisid kokku ja kes hiljem lihtsalt ennast täis dotoveerinud ja kergelt kuskil mingis sõltuvusega koos vanematega tülis ja käivad kohut, et see nagu lahendus mulle väga ei meeldi. Noh, mängime siis, sellest lähevad sellise, eks, kui mitte terve loo, siis vähemalt katkenud ära. Te kuulate saadet traster, kuulasime Tõnis Niinemetsa, ütleme siis pigem vihatud kui armastatud lugu ja läheme siit edasi siis Tõnis Niinemets praeguste tegemistega oleme siin rääkinud tema lapsepõlvest ja igasugu kooliajast ja üldse olemas temaga mänge mänginud. Aga praegu sa oled siis vabakutseline tööloom, võib selle kohta vist öelda. Küll öelda jah, nüüd on ju selja taga riskipikk, teepaus, mõnes mõttes isegi tore, et selline oli, et palju sellist aega ikka olnud ei ole ja kas, kas tuleb ka seda ei tea, et võib-olla siis tuleb, kui üks hetk enam minu vastu Eestis Gadjakates huvi ei tunta, et siis siis on, tuleb teha viis kuud pausi ja mõelda, et mis töö olla võiks, mis ma tegema peaksin. Aga praegu tahaks öelda, et läheb samamoodi edasi, et inimesed on nüüd tagasi, tahavad teha saateid, üritusi tahavad tulla etendustele, et et selline minu tavapärane, ütleme, töörutiin või, või nõudlus või kirjad postkasti, et koostööpakkumine või midagi sellist, need on nüüd ütleme taastunud, et saab näha, kaua see kestab. Loodetavasti kestab. Sel nädalal oli Eesti filmi- ja teleauhindade gala sotsiaalõhtut juhtida. Kuidas sul see õhtu juhtimine on üldse selliseks täitsa nagu ma ei tea, teiseks kõrvaltööks tekkinud vä? Kuidagi on nii läinud ja ma ei oska öelda, et, et kui hästi välja seda endal raske hinnata. Aga, aga võib-olla siis tuleb. Mul ei ole selle vastu absoluutselt mitte midagi, mulle see väga meeldib, mulle meeldib selline kaalalikus, mulle meeldib ülikonda kanda. Mulle meeldivad sellised üritused ja, ja tegelikult selle juhtimine. Mina ei võta ennast kui selle selle juhtivaid, pigem nagu ma proovin hoida tempot, õhtu tempot ja see on niisugune ruuporlik või suunav olek. Ma ei oska öelda kuidagi, kuidas ma selle juurde sattunud oleneb, aga seda on nüüd tänu sellele koroonaajale muidugi tulnud veel rohkem tänu sellele, et mõned ettevõtted või üritused, mida ei saa pidada sellises tavapärases suure saali olukorras, et siis siis tihtipeale need nüüd kanduvad kuidagi kas rohkem telesse või või toimubki ta kuidagi mingi veebi vahendusel või et see on mõnes mõttes huvitav aeg, kus me praegu elame, et see sama õhtu juhtimine ei ole enam ka tavapärane juhtimine, et sa pead arvestama sellega tihtipeale, et see on õhtujuhtimine, see on ühtlasi saate juhtimine, see ühtlasi mingi ülekandejuhtimine. Et muidugi Efftas rääkides jah, Teist sellist okei, Eesti laulu finaal on ilmselt võrdväärne ajalises pikkuses pakkumist, ma saan aru. Eesti laul on kindlasti üks lahe asi. Kui eelmine aasta mulle see õnn sülle kukkus, et seda juhtida, siis ma mõtlesin, et oh väga hea, et ma saan selle linnukese oma tegemistega hästi ära märkida. Et sellised suured asjad nagu Eesti laul või ehk tahab või, või mõni muu pikk live ülekanne, see on selline asi, mis, mille järgi muidugi ta mida tahaks teha mõnele mulle otsesaated väga meeldinud. No ma arvan, et sinna on ka pigem kutsutud selle sinu suure koomiku staatuse pärast, ma eeldan, nalja viskad seal muidugi palju, eks. Noh jah, ilmselt küll, jah, see see kuidagi kumu käiv ilmselt ees, aga aga see võimaldab õnneks mul olla sel õhtul nende inimestega, kes saalis on vabam. Et inimesed võtavad mind juba sellise vaba, sõbraliku olekuga. Kas me teame teineteist? Ei tea, aga mul ei ole mingit probleemi võtta nagu neid inimesi täpselt samasuguse vaba ja. Tolekuna sa oled öelnud, et sulle meeldib väga oma pere üle nalja teha, et ma ei tea, kuidas näiteks mingid nalja sa oled kindlasti teinud ka suurema avalikkuse ees oma pere kohta, et kuidas sul pere, selle vastu võtab? Lapsed veel väga raske vist raadi hinnata. Ta ütles, et ei oska seda veel hinnata, nemad nemad pigem nagu proovinud neile arusaadavaks teha, et kuhu tööle ma täna lähen, on see nagu teatrid? On see ülikonnaga? On see žanr, on jah, et žanr on jah, kui ma võtan valge särgi ja ülikonna kodus, siis on see, et kui on mingi õhtu juhtimine või mis iganes selline, et siis on see, et ta enam-vähem saad aru, et umbes noh, millal ma võin tulla või niimoodi. Et kui nüüd lähen, ma lähen tänaõhtuse nalja etendust tegema, et kui ma lähen giidi mängima, et siis siis saavad aru, et ahah, nüüd on see töö. Aga ei, abikaasa suhtub sellesse väga-väga hästi. Lapsed tõesti ei tea veel ilmselt kuidas suhtuda. Aga ega ma tegelikult seal selles ütleme, selle pere ja selles nendes situatsioonides ma teen ikkagi rohkem enda üle nalja, mina, mina, selles olukorras või mina seal pereringis või kuidagi niimoodi või et jah ja samas ka eks ma loodan, et inimesed saavad aru, et eks ta kõik on ikka natukene nagu võimendatud. Et muidu vastasel juhul ei jõuaks võib-olla see mõte nii hästi kohale. Kuldsed nõelad on vist ikka vahtra ja peab olema. Väga hea, kas sul on lähi lähiajal ka nüüd mingisuguseid suuremat sorti plaanid või veel ootad seda Eesti laulukutset ja teed nii? Samost, lendate startup'e? Jale krõuap on nende käimas suured plaanid, ütleme, et on. On küll, jah, mõtlen, millest me nüüd nagu rääkida saan niimoodi, et seal läks ühtemoodi põnev, aga teistmoodi saladuslik. Et ma jah. Õnneks on tekkinud niisugune teatriringkonnas. Valdavalt küll oma vanusteliste teatriringkondades on tekkinud ikkagi päris suur sõpruskond, kellega aeg-ajalt, et kui sa tahad midagi teha, tahad mingit rolli mängida, on see seriaal, film või teater. Et siis tuleb lihtsalt punt, kui ajada ja hakata kuskilt otsast minema ja nii nagu oli seriaaliga Alo või nii, nii nagu on olnud mitmete teatritükkidega, et siis Me vaikset midagi sussussitame lõkke peal. Et sõpradega nii teatrit kui ka midagi muud. Saladuslik, nagu üks asi, mis mul tuli praegu meelde, on see, et sa ütlesid neli aastat tagasi, et sa lähed 16 aasta pärast poliitikasse. 12 aastat on järel. On plaan elus. Plaani ei ole veel kuhugi läinud jah, et selles, seda enam, et nüüd just esimene september läks laps esimesse klassi, et kui ta sealt 12 aasta pärast välja tuleb ja v kuhugi ülikooli läheb, et siis võib-olla tõesti on juba, olen juba nii eluküps inimene, et minna poliitikasse ja proovida siis midagi Eesti elus ka sealpool korda teha, aga ei tea veel, see sõltub, ma arvan ka sellest, et kui aktiivnema oma töös sel ajal veel olen. Et on olnud neid näiteid küll, et kui inimene, kes on, ütleme, kultuurivaldkonnas väga või spordivaldkonnas aktiivne ja võiks seal olla siis jätkuvalt edasi noh kasvõi spordis, treener või mis iganes, et siis sinna poliitikasse minnes kuidagi unustatakse teda kui selle eelmise elu inimest tihtipeale ära. Ja kui see poliitikakarjäär läbi saab, mis ei pruugi kesta üldse kaua, siis oled sa selles olukorras, et kuhu nüüd. Ma proovin nagu neid asju niimoodi adekvaatselt enda jaoks nagu paika panna. Nii et ühesõnaga, kui minna põnevaks siin põnevaks läheb igal juhul väga ideeriv. No igatahes päeva 12 aastat ootama ja mis me siis vaatame, mis siis saab. Jah, aga eelnevalt neli on läinud nii kiiresti. Siin ei ole midagi ja sellised sõnakõlksud lihtsalt jäävad õhku ja kui keegi jälle nopib üles väga hea ja mina jätkuvalt toidan seda jah, 12 aasta pärast. Aga siia saate lõppu veel ühe muusikapala on üks selline maasikas, mida sa ütleme siis kõva häälega, teinekord võib-olla siis välja ei ütle, aga niimoodi vähemalt salaja kuulad, niiet sa kiltiblesi laul, milleks on Adam Lamberti Ghost Town. Miks sa siis seda niimoodi salaja kodus kuulad? Ei, ma ei, ma, ma ei ole kunagi olnud mingi eriline ööklubi mees või ma ei ole olnud mingi Weekend festivalimees. Aga kui ma sõidan autoga eriti veel kui õhtusel ajal, siis kuulan pigem sellist ikka siukest peomuusikat, mis hoiab esiteks mind erksa ja ärkvel ja rokkmuusika samamoodi segas peo muusika või rokkmuusika. Aga see, see lugu anna tihtipeale mõnikord, kui ma lähen kuhugi etendusele. Mul on niimoodi, et erinevate etendustele minnes kuulan mingit ühte kindlat lugu ühele etendusele, kui ma lähen, siis ma kuulan seda lugu, sest et see annab mingisuguse õige häälestatuse mul selle etenduse jaoks. Muidu ma kodus ma seda kunagi peale ei paneks või? Ma jah, ja teiseks on ka see, et kodus ma nagu ei kuulegi mingit muusikat, et taga kuskil üksinda autos, kui ma lähen kuhugi edendusele või niimoodi, siis sina seda olen kuulanud. No siia saate lõppu igatahes jääbki see Adam Lamberti kausta mängima. Te kuulasite resteri esimest saadet, mis nüüd tänasin, eetrisse jookseb, mina olin selle saatejuht ja Tõnis Niinemets rääkis oma kulgemisest läbi elu ja muidugi sai ka natukene mängida ja kõike muud tralli siia juurde ja kuulame siis selle viimase pala siia ära. Sulla Tõnis, aitäh ja järgmiste kohtumisteni.