Tere päevast, head raadiokuulajad, üks nädal siin aastas hakkab taas läbi saama ja pühapäevale kohaselt on nüüd pisut peale kahte eetris selline saade nagu röster, mina olen selle saatejuht Brent pere ning igas saates uurin natukene ühe tuntud Eesti kultuuriinimese hingeelu ja vaatame siis, millisest tulest ja veest läbi käinud piss, millisest pillerkaarest läbi lillede läbi on tulnud. Igatahes seda me siin uurime ja lisaks selle inimese sellisele, ütleme siis persooniloole, saame teada ka näiteks selle inimese muusikamaitse, nii et kuulame näiteks laulu, mis kuidagi lapsepõlvest meelde jäänud või siis näiteks lugu, mis talle kohe üldse ei meeldi, ehk siis niimoodi viisakalt, et meil on pigem otse öeldes, et mida ta enam-vähem vihkab, aga nüüd on alguseks, ma arvan juttu küll ja on aeg tutvustada meie tänase saatekülalist, ütleksite inimene, kes ainult korraldab, korraldab, korraldab ja siis natukene veel korraldab ka. Ja ütlema, et pigem siis muusikat korraldab ja tema on meil siin. Helen Sildna, tere päevast. Tere päevast. No tead, ma tegelikult kartsin ka natukene, et kui seda saadet siin koos sinuga tegema hakata, et võib-olla sa hakkad ise korraldama, et ei tulnudki usatust. Ja, ja ma kutsusin, ma ei andnud teada. Ma kutsun külalisi, nad tulevad kohale. Okei, no vot, sellepärast nad istusid. Ja et erinevad esinejad ja korraldajad ja publik tuleb ja nad kohe saabuvad. Siin muidugi ruumi palju pole nõrga ärevad ajad, ma ei tea, kas ma julgen nimetada. Ja, ja ma ei oska jah, näed korraldamisest nagu tagasi hoida. Väga hea, no kas sa oled terve elu siis olnud selline korraldajad viimased 20 aastat ikkagi elukutsena võib ka seda nimetada vist? Jah. Ma vist olin jah, lapsena juba Aktiivne tahtsin korraldada, minu õde on minust ligi 10 aastat vanem ja siis ma mäletan väga hästi, kui mu õel tulid sõbrad külla, siis ma hakkasin korraldama nendega erinevaid mängija jaoks joone, nad ei olnud väga. Ei olnud neile väga muljetavaldav liiduline tüütuudit. Aga jaakristallidest Nonii ma praegu vaatan siit raadio kahe aknast välja ja ma näen 21. keskkooli, mis oli minu koolimaja. Et kui keskkoolis ikka ka sai korraldatud kunstinädalaid ja jõulunädalaid ja. Meil oli fantastiline kool, kus oli õpetaja Tiina Meeri, kes korraldas meile kunstiajaloo, selliseid temaatilisi pidusid ja nädalaid ja kõigest sellest sai kampa löödud, et kuidagi on olnud vist veresse tunne. Et tahaks ise nii-öelda nagu vormida seda reaalsust. Lapsest peast on jah see tunne olnud, et eks ikka ise tuleb tehase elu ja ümbrus endale. Kes see teine ikka teetsiseks naer, kus aktiivsus sul pärit on ja kas see on selline vanematelt päritud asi, et ka nemad on suured korraldajad või tegelikult üldse mitte. No minu vanemad on muusikataustaga ja ma kasvasin muusikute peres, et mu isa oli sümfoonia orkestris ERSO-s trompetimängija ja minu ema oli ooperilaulja, Nad ei andnud, korraldajad, võib-olla pigem oli sedapidi, et, et ma kuulsin nagu seda muusikupoolset elu, et kuidas see on siis nagu nii-öelda muusikat, kuna elukutset pidada ja võib-olla hoopis sellest tekkis see hetk, et ma sellest mitu korda ka rääkinud, et ma mäletan seda hetke, kus ma oma ema isale teatasin tähtsalt, et maailm ei vaja ühte keskpärast klaverimängijat veel lisaks, et ma siis pigem nagu otsustasin oma energia panna sellesse, mis jääb nii-öelda lava taha. Kui vanad sa seda ütlesid? Ei noh, see oli ikkagi juba siis, kui mul oli lasteaia muusikakool klaveri tundide näol läbitud näki mingi 12 13. Et siis oli ju pikka arutelu sellest, et kas minu nii-öelda muusikukarjäär jätkub ja et kas ma lähen näiteks hoopis otsa muusikakooli edaspidi või mis minust nii-öelda saab, et kas saab professionaalne muusik, et millegipärast muusikat ma alati armastasin, aga algusest peale ma kuidagi olin otsustanud enda jaoks, et professionaalset muusikut minust ei saa. Jah, noore tüdruku jaoks selline päris tugev sõnavõtt ikkagi. Ja arvamusi rumal varasest noorusest juba palju. Aga te olete sellest rääkinud, et muusikamaitse kui selline vanematelt päris võib-olla ei tulnudki nii palju, et Soome kanaleid natuke vaadatud. Ja, ja eks ta nii oli, et ütlen, et meie perekonnas oli ikkagi valdavalt klassikaline muusikat, kui hommikuti raadio avati, oli see klassikaraadio ja ja kuulasime ikkagi pidulikudel puhkudel händlit, Haydenike, Bach ja Mozartit, aga noh, oli ka selliseid aegu, noh nagu me siin hiljem hakkame muusika valikutest rääkima siis kuna minu isa, trompetiharjutusruumid tol ajal olid siin raadiomajas ja noh, nagu ma olen ju ka laps, kes ikkagi kasvas nõukogude ajal üles ja seda lääne popmuusikat ei olnud kuskilt saada, siis maalin Ühest hetkest ikkagi klassis väga populaarne, sest et minu isa sai lindistada kassettmakid ega selliseid erinevaid nagu popmuusika lugusid raadiomajast ja noh, nagu ikka tol ajal seda tehti, et siis nagu need kassetid ringlesid, neid lindistati ja ja noh, see tore lugu jah, et me siin Tallinna lapsed saime ju Soome raadiot televisiooni kuulata, et tol ajal oli selline äge saade nimega Dimitri mida minu tollel hetkel teismelisest õde siis niimoodi kassettmagnetofon vastu telekat kuulas ja siis kogu pere pidi vait olla. Aga kas su vanemad ütleme, on ka pärit sellise muusikamaitsega nagu sealtsamast saatest kuulasite või nemad pigem vaatasid selle peale niimoodi, et no ma ei tea, kas see nüüd on õige. Ja eks ikka meil oli ju pidevalt, et kui, kui ühest hetkest ma ma ei tea, mis kasseti siis kas ma mäletan, mu öeldu oli näiteks Rocketti periood, et noh, ma kuulsin seal Rocketti või mis iganes mingist hetkest tulid hoopis karisma või mingid diskopäev igasugused naljakad asjadele, et siis ikka pigem oli see termin kasutusele, et pange see kila-kola kinni. Aga noh, eks ikka oli ka asju, millest lõpuks võib-olla minu isa pidas lugu, et noh, näiteks Genesis ja see selline nagu jess ja noh, minu õde hakkas hoopis kuulama mõnu õe muusikamaitse, võib-olla mõnes mõttes kujundas mind hästi palju tema kuulas Tšetrattalli jess ja, ja nii-öelda Chenesist selliseid asju mingist hetkest hakkas, mis nagu džässifänniks, et ma olin selline 15 aastane plika, kes kuulas võib-olla pätmetsiinitoopis või mailis Davis. Et kuidagi minus on selline nagu tihka. Plikakarjäär jäi lühikeseks, et ma läksin kohe massilise peale. Riski üleminek. Aga ma saan aru siis, et noorena vanemad panidki sinna klaveri taha istuma ja sinna sa olidki niimoodi poolsunniviisiliselt. Ja ma vaatan siit aknast oma lapsepõlvemaja ka raua kaheksa, seal ma elasin klaverit. Kas sa siit kolme maja vahelt kuhugi nagu välja ka said, selle pärast tähendab krooniline selline, et ma ükskõik, kuhu ma pidin lapsepõlve. Ma olin kolme minuti tee kaugusele, mul siiamaani tundub, et igale poole, kuhu sa lähed, võtab kolm minutit. Aga klaveri harjutamisest nii palju, et minu majas siin kooli kõrval elas ka noh, näiteks täna kuulus kunstnik August Künnapu ja siis nemad oma klassikaaslastega, nemad olid meiega meie koolis, 20 esimeses keskkoolis, nemad klassikaaslastega, neil oli selline kooli ajaleht, kus hakkas ilmuma järjejutt nimega trompetimängija perekond, sest ilmselt kogu meie maja elanikud olid veidi traumeeritud sellest, et keegi laulab hommikuti ooperituuris nii-öelda häält lahti. Kiharitelt prohvetite, siis noorem tütar nagu vihub neid heliredeleid, et noh, päris mõnus. Aga olid sa selline püsiv ütleme siis õppija või pigem olid ikkagi noh, selline. Ja andekas. Ja ei, ma, ma olen alati öelnud pigem see, et ma ei ole kunagi olnud see cum laude viieline, aga ma olen alati olnud väga selgelt mingit teemad, mis mind väga köidavad ja millest ma tahan olla parim ja siis on mingid teemad, mis noh, ei ole mitte nii lemmikud, et ütleme nii, et ma ei olnud kehalise kasvatuse matemaatikafänn, aga kunstiajaloos ja kirjanduses ja nendes teemades ma oleks võinud nagu lisaks lugeda, uurida ja nagu tundide viisi teha, et noh, eks see klaveri harjutamisega oli samamoodi, et kui oli mingist hetkest nagu mingid heliloojad näiteks sind köitsid, ma mäletan, mul oli üks nagu lõpueksamipala depressiil mis minu meelest oli juba nagu palju huvid, tavamodernsem asi, kui need Bachi prelüüdi, mis on ka oivalised, aga mida tüütu harjutada. Et kohe, kui oli midagi sellist nagu improvisatsioonilised moodsamad, siis ma nagu viitsisin sellega tegeleda, aga noh, kes neid heliredeleid ikka viitsib harjutada. No eks ole, ma saan aru, et siis koolis ilmselt oli ka niimoodi, et jõudsid sinna, kuhu soov oli ja ülejäänud aja korraldasid siis kunstilattu ja. Öeldud, umbes nii oligi, et mul olid nagu laias laastus tunnistusel need viis plusside kolm. Aga kui me nüüd siin lapsepõlves juba seikleme, siis üks lugu ka missa siia saatesse, meil valisid ka täpselt see lapsepõlvehitt, siis oli selle nimeks Phil Collins, siis Ambding happenud ande, Uueidu häben. Ja noh, selles mõttes see oligi üks nendest lugudest võib-olla mis leidis aktsepteeringu kõikide perekonnaliikmete seas, et noh, see lugu ise ju ilmus aastal 1989, et ta on täpselt selline nagu Eesti taasiseseisvumise aegadel ja noh, minu õde ju käis juba rokk summeritele laulab soodne noored juba väga Janonesid selle rahvusvahelise muusika järele, kõik seda Nadženesisse siis Phil Collins olid võib-olla asjad, mida isegi nagu poole kõrvaga isatuuriga kuulas ja ütles, et pole abi ka. Et, et see lugu on olla siiamaani jäänud jah, lemmikuks. Ja ütleme niimoodi, et kui Modern Talking ja karisma olid need, mida salaja pidi ise magamistoas kuulama Genesis ja näiteks see lugu saab hing happen 1000 vaid häbeneda midagi, mida või isegi isegi nii-öelda kõva häälega üle korteri mängida. Siis ma kujutan ette jah, seda isa sellist ütlemist, et no ok jah, seda võin kuulata, Ta on hea täitsa nõus olevale, ehmatas väga hea. No aga tuletame siis neid lapsepõlveaegu ka meelde ja kuulame selle loo äraga. Head raadio kohe kuulajate kuulate saadet röster ja meil on siin külas muusikakorraldaja Helen Sildna, kelle Elumäe nüüd natukene siin vaagime ja uurime, et kust siis läbi on tuldud ja kuhu jõutud. Natukene juba jõudsime koolejast rääkida ka ja täpselt seesama 21. keskkool, mis siin kõrval on sead, sa tuled, kas sa olid ka siis koorilaps või jäise poiste pärusmaaks või kuidas see oli? Ja me oleme ikka see kool, kus Lydia Koidula poistekoor käikega laste korral ei, ma olin ikkagi armas ja ei no vot Kui inimene nii alaline minema saavutanud Lydia Koidula just väga hea Ja vabandust, et ja muidugi 20 esimeses keskkoolis oli ju tugev muusikaklass ka mina käisin inglise keele klassis, aga kooli koorides mingitel hetkedel ikka kuulasin ja koorilaulu olen harrastanud, olen ta mõnes kirikukooris tol ajal laulnud ja noh, muusikakoolis ma käisin siis Narva maanteel ka, nii et on, on laule. Küll, aga kui seesama muusikakool sai läbi, sa olid seal 12 13 olid raevukas, et mingisugust klaveriõpet sõna enam näha ei taha sa ikkagi kooliajal või gümnaasiumi ajal veel mingisuguse pilliga tegelesid ka või pigem jäigi see sinna unustuste hõlma ja natukene tunnistamiseks omaette. Ja eks ta jäigi natuke unustuste hõlma, et noh, oma lõbuks ikka klaveri koju ja vahel mängisin ja seesama klaver on mul praegugi kodus ka. Vahel juhtub see huumor, et oled sõpradega kuskil keegi külaseni Elen mängib midagi, siis keegi ei usu, et ma päriselt ka enam ei oska. Aga tollest hetkest võib-olla see kõige mõnusam, et mida ma tegin alati salaja, kui kedagi ei olnud kodus? Ma olen ise nii-öelda prooviseerisin, klimberdasin niisama, testisin mingit harmooniat, üritasin kuulmise järgi mingeid lugusid mängida, et võib-olla see oli kõige mõnusam mõnes mõttes sellest ma tunnen ka puudust, kui ma nüüd peaks vastama, mis sellest klaverimängu või modifitseerimise oskusest üldse nagu alles jäi mu jaoks, võib-olla mõtlen tagantjärgi noorele inimesele, et kui sa mängid selliseid nagu väga täiskasvanud tundemaailmaga ja tunnetusega lugusid, siis see tegelikult nagu noorest peast läbi elama emotsioone või tundeid või neid väljendama, mida sa võib-olla ei olegi isegi kohanud veel, et noh, mingisugust nagu hirmu või kirge või kurbust või mis iganes. Et võib-olla see selline muusika õppimine on mingis mõttes ka selline emotsionaalse intelligentsuse koolitus noorele inimesele, et, et noh igal juhul mul on hea meel, et no muusik, et õppisin ja loomulikult see nagu paneb mind muusikat kuulama veidi teistmoodi. Kas selle emotsionaalse intelligentsuse tõttu sa läksidki juba 20 aastased sisuliselt sinna muusikatööstusesse tööle ja polegi sealt välja saanud? No ma ei tea, emotsionaalne intelligentsus on midagi, mida me kõik õpime surma. Et pigem see oli nagu huvi maailma vastu tolles hetkes, kui ma noh, ma olin siis ülikooli esimesel kursusel ja tekkis võimalus minna siis tolles hetkes ettevõttesse BDG, mis korraldas siis tollel ajal kõige rohkem rahvusvaheliste artistidega kontserte. Et see lihtsalt tundus niivõrd paeluv ja et ma sain oma tööst siis ühendada need teemad, et muusikakorraldus, aga ka rahvusvaheline suhtlus ja mingis mõttes sellised väga keerulised, ambitsioonikad projektid, et ega noh, tagantjärgi mõeldes, et ma olin 20 21, kui ma läksin sinna tööle, et sellises vanuses inimesele nii vastutusrikas töökohta noh, ikka tänapäeval ei satugi tegelikult kunagi Mida sa seal Tallinna Ülikoolis tollal õppisid? Tolajal õppisin inglise filoloogiat ja siis läksid muusikatööstus siis kohe seal oma inglise keelega priisata. Esimesega. Ja ei, no tegelikult oli nii, et ülikooli minnes tolles hetkes, ma lihtsalt tajusin, et kui heas keskkoolist. Ma tulin, et meil oli inglise keele eriklass, et võib-olla ma jäingi natuke nagu igavlen ma sinna, et ma vajasin rohkem Nende laiemal skaalal, et noh, tolleaegne keeleõpe on kindlasti tänapäeval, see on teistmoodi ka, et istud seal foneetika tunnis, õpid hääldama, mida ma juba kolmandas klassis tegin. Siis siis tekitas omajagu kärsitust, aga jah, Ma saan öelda, et ma sattusin töö peale, kus minu see õppimiskõver oli ikkagi väga kõrge ja kiire ja ma sain kohe nagu töötama hakata ja ma sain suure hulga vastutust ja ma sain suhelda inimestega, kellega tavaelus ei oleks võimalus suhelda. Aga seal koolis vähemalt said lõpetatud, eks tol hetkel ei saanud. Aga vähemalt hiljem siis ikkagi jõudsid. No tead, ma astusin Tallinna Ülikooli siis nüüd uuesti ja ma tegin, ma käisin aastatega 1997 kuni 2002 Tallinna Ülikoolis, aga ma ei lõpetanud seda. No ilusad viis aastat või, ja, ja Eino ajaliselt ikka sai käidud seal väga hea. Aga noh, ma olen alati pigem seda liini inimene, et ma ei hakka midagi tegema lihtsalt sellepärast, et saada see paber kätte, et tolles ajas nende sisuline tark, kus paraku või see need väljakutsed või enese proovilepanek, see selline nagu kiire õppimine tulid kuskilt mujalt, siis ma nagu graviteerusin selles suunas. Saan väga hästi aru sellest. Nüüd sa siis õpid, mida, enne kui me siin läheme sinna BDG maailmasse tagasi, siis. Ja ma nüüd olen värskelt taas üliõpilane, läksin riigiteadust õppima, olen nädalaga juba koolis käinud. Millal siis poliitikasse või? Alati ikka tuleb see küsimus. Ma tahaks olla ühiskonnas aktiivne inimene ja nii-öelda astuda samme või olla aktiivne ühiskondlikus elus, aga minul on suur vastumeelne ideele, et astuda ühtegi parteisse, nii et ma poliitikasse minemise all ei pea kindlasti silmas nii-öelda parteipoliitikat, aga aktiivne olemist ühiskondlikus elus. Mine tea, võib-olla on varsti Helen Sildna lisaks muusika korraldamiselega poliitvaata vaja näiteks ja noh, eks ma käin hobi poliitvaatle. Allen Omarastike. Ei, ma mind huvitab see, mis toimub maailmas Eestis ja mujal ja ja kui ma midagi loen, siis ma loen eelkõige rohkem nii enda nägu, mis toimub ühiskonnas poliitikas, siis ma muusikaraamatuid harva loen. Kui me nüüd hüppame siit ajast korraks tagasi alla ja sinna BDG-sse, siis nagu sa ütlesid ka, ikkagi väga vastutusrikka töö peale sa sattusid. Kellega sul seal kohe siis õnnestus koostööd teha, seal on ikkagi maailmakuulsad nimed. Ja no ikka, Me oli selline episood, et ma mäletan, minu esimene projekt oli kohe niiviisi, et kui minu tolleaegne siis boss Peeter Rebane, keda ma väga austasin, siiamaani austan, õpetanud mind väga palju teatas mulle, et ma olin just siis nädal aega olnud sellest positsioonist, tema läheb paariks kuuks Ameerikasse ei ole kätte saada. Siis siin on nüüd kahe nädala pärast toimub selline üle Baltikumi, aga ka Valgevenes, minu meelest pidi toimuma tuur, kus olid, ma mäletan tollel hetkel Himm alfa vill ja prints torm, et see oli selline minu esimene tuurikene, mis ma pidin kokku panema, et noh, enam-vähem nii et siin on need kontaktid, Sirene kuupäeva hakka pihta ja kahe nädala pärast toimub. Ja siis aga noh, sealt edasi juba hakkasid kõik nagu suurematuuridega, noh nagu sellest vanemast palju rääkinud, et see kuulus kontsert Moskvas, Marilyn Mansoni ka see oli väga-väga palju erinevaid probleeme, mida lahendada ja noh, suured Teppess moodi tuurid ja Ramstajaid ja platseebot ja Elton Johnid ja noh. Muuseas, lihtsalt mingisugused nimed. Ei noh, selles mõttes see oli ikka jah, loomulikult tiimitöö, et seal oli meil väga-väga hea tiim, et nad on suured produktsiooni taga. Et mina sattusin siis või noh, see töö, mida mina tegin, oli see, kes suhtles agentidega nii-öelda, olla see esimene kohalik esindaja, kes teeb selle kohaliku logistikakorralduse planeerimise artistidega ka pärast neid, selliseid nagu aruanded või sõu rahalised seisud, et noh, nagu selles mõttes sai läbi ja väga tugevalt ja noh, paari aasta pärast siis mina hakkasingi olema see, kes pidas agentidega suhtlust, et kas natuurid üldse jõuavad Eestisse või Baltikumi ja kuna siis BDG tollaseid, kes korraldaski mitte ainult Eestis, vaid Lätis-Leedus, kohati ka Ukraina erinevates linnades ja Venemaal, et siis ja meie partnerid omakorda Soomes ja Rootsis, siis seda nagu suhtlust oli hästi palju. Kas siis šampanja voolas ojadena ja krevetid olid kogu aeg laua peal? Austria Austria ei, no eks see oli kõike tegelikult on nii, et selles töös on glamuuri palju vähem kui raske, et igapäevast tööd tihti vaatad, et vahel nooretki tulevad kandideerumaa, ma tea, tahavad festivali tiimi selles nad kujutavad ette, et see on selline nagu show business rock n roll, et staaridega pidutsemine. Aga tegelikult noh, ütleme niimoodi, et kui aastas on 12 kuud ja see võib olla 12 kuud töötabki selle nimel, siis üks suur šõu püsti panna, siis seda nii-öelda klaasi kokkulöömist on sellest nagu 15 minutit ja ülejäänud on nagu palju tööd. Ja nüüd sa oledki, siis ütleme ikkagi oma elu järgmistes etappides, teinud selle kannapöörde, et mitte ei kutsu enam staare siia, vaid üritud, et eestlased oleksid staaril mujal. Ja, ja kusjuures peabki, ütleme, et see töö on palju raskem, sisukam ja huvitavam mõnes mõttes selles mõttes, et kui sa tood seda välja kujunenud staari oletame Eestisse, oletame, et ta näiteks Elton John siis ta on täiesti väljakujunenud isiksus oma brändiga. Noh, see korraldus nagu suhtlusartistiga on enam-vähem, nii et sulle tuleb see tuuri disain ja sa lähtud täpselt nagu sadamale senti paide pukk, sellest, mis sulle ette antakse, et seal ei ole nagu erilist loomingulist komponente, et sa nagu oled tegelikult noh, teenusepakkuja sellele artistile selles konkreetses riigis noh ma hakkasin siis tollel ajal juba korraldama ka selliseid eraldi üritusi, nagu KUMU festivali sari siis tolles hetkes oli selliseid, uue moodsa džässiaeg oli selline ärrituste sari nagu Chancin, Moussen, Klaabiukeid ja mingid sellised asjad, et kus oli juba seda element, et loome ise mingi brändi, kureerime programmi loome mingi unikaalse atmosfääriga keskkonna, et noh, see hakkas olema palju huvitavam, loovam protsess. Miks siis ühel hetkel sai tuldud Bergiast ära ja loodud Tallinn Music oli just eelkõige sellepärast, et rõhuda sellele, et seda välismaa väljakujunenud artisti tutvustada siin vaid, et hakata arendama seda eesti muusikaturgu, mis toetuks kohalikule talendile, et nad saaks väljapoole minna. Kindlasti jõuame Tallinn Music püügist ka veel rääkida, külla veel, aga vahepeale võiks ühe toreda laulukesi kuulda ja laul, mille kohta sina ütleksid, et peab alati sellele kaasa laulma. Et Andrei Prohhorov. Ja ma mõtlesin, palju oleks tahtnud palju varem Nende pakkuda oleks võinud mõnes mõttes sinna pakkuda hoopis ma ei tea, päikeseratas eesti varadalvest või mida iganes, aga ma olen viimasel ajal see andepress, keda siis on ju Queeni ja David tuvi koos loodud lugu hästi palju kõlanud ja ma olen mõelnud just selle peale noh, ka siin sellisel nagu ärevatel aegadel viirusele. Et, et Ander press sellel lool on nii head sõnad, et noh, ma kujutan ette, et paljudel ei ole need sõnad peas, me kõik oskame kaasa laulda nagu Anderpress. Aga kui lugeda sisse, võtke korraks guuglistele loo sõnad välja, kuidas ta räägib sellest, et nagu kogu aeg mingi rõhumise all mingit tüüpi inimesed, kas nad on nagu kultuuriinimesed, kas nad on geid, kas need on mingid rahvused, kas nad on ja noh, selles mõttes ta on nagunii elujaatav ja nagu Ägeda sõnumiga lugu, et ma lihtsalt puhtalt sellepärast tahaksin, et mitte inimesed ei kuuleks seda lugu ainult samal ajal loeks need sõnad läbi ka nagu päriselt mõttega loeksin sõnad läbi. Loodetavasti nüüd kõik kuulajad on juba natukene Google'it krõbistanud ja nüüd, kui hakkame seda lugu mängima, siis kõik juba oskavad kaasa laulda, aga lisaks siis vaadata seda mõtet. Andrew Fletcher on küll juba pealkirjana selline kaks sõna, mis sellisel ajal, nagu me siin elame, on, ma arvan, et vägagi kohane. Te kuulate raadio kahe saadet rester, neil on siin külas Eesti muusikakorraldaja ja muidu aktiivne naine Helen Sildna ja lisaks sellele, et me siin natukene sinu elu kulgemise kohta uurime, kust siis juured on ja kuhu me jõudnud oleme, siis natukene võiks ikka mängida ka. Ja, ja mäng on meil siin selline, et see on tegelikult ühest rakendusest telefoni abtikatsioonist võetud asi, mida mulle siin tutvustati suve suvisel ajal ja väga kerge kaks vastuse varianti pead valima ühe. Nii et kas ma valin selle, ma olin selle ja muidugi peab siis põhjendama ka, et miks sa just selle valiku teed. Ja seal muidugi annab aplikatsioon lisaks sellele ka protsendid juurde, et mida selline laiem üldsus võiks sellest arvata, sest noh, tegu on inglisekeelse mänguga ilmselt näiteks kuskil Ameerika Ühendriikides lööb laineid, nii et siis proovime paljus üldse siukseid mängule. No ma olen suht nagu ma armastan mänge. No vaatame siis, kas me äkki saame selle kuidagi armastuse leida, vaatame ütleme sinna, siin on küsimusi ikkagi noh, seinast seina, et vahepeal võib minna veidraks ka, aga aga mitte liiga väidaks, et no nii, esimene on kohe selline omamoodi kulinaariasse. Kas sa pigem elaksid kogu oma elu ilma peekoni või pits? Ilma becanite, miks rasvane ja jätab riietele halva lõhna ja täitsa täitsa hea põhjenduse, nii arvab ka 72 protsenti nendest mängumängijatest. Sa oled sellise enamuse poolt täitsa, läheks alati vähemuse tallaga keht. Proovime, meil on siin natukene veel minna, et äkki midagi ikkagi leiame. Veedaksid sa pigem päeva oma lemmiku sportlasega või filmistaariga? Ele eriline. Staaride huviline, aga filmistaar olla võiks. Ahhaa, kes olla võiks? Ma arvan, et see võiks olla praegusel hetkel Anželina džauli. Mitte sellepärast, et filmistaar, vaid sellepärast, et ta on tugev inimõiguste kaitsja. Jaan käin igasugustes kriisikolletes ja, ja tegeleb orbude lasteaiad teemadega. Mind huvitaks rohkem tema selline humanitaarne. Missioonitöö. Et ilmselt, kui see päev oleks, siis võimalus temaga veeta, siis oleks kuskil sellises süngemas kohas ja päriselt maailma päästmas. Ja ma vaataks, kuidas ta teeb seda tööd, et ma imetlen inimesi, kes on suutnud oma sellise kuulsuse pöörata ühiskonna heaks, mitte lihtsalt glamuuri, nii-öelda võteteks. Aga jällegi, see olid enamuses, ei saa sinna vähemuse poole, 67. Ärme püüangi olla, vaatame okei, no siin selline täitsa, ma kardan, et sa ei saa jälle olla seal vähemuses. Pigem oleksid surematu, kellel pole kunagi sõpru või lihtsurelik, kellel oleks sõbrad. Üsna selge, mida valida. Lihtsalt pumpli printsiibis, arvan, et surematu, te teate kindlasti kõik seda fantastilist filmi õnni laboris lehte lõun, eks ole, mis räägib sellest, et kui üksik on olla, kui sa igavesti, kui elad. Et üksindus on hirmus tunne ja üksindus võib tappa vaja, ma arvan, eriti koroona ajal. Me peame väga selgelt mõtlema, sellepärast et kuidas seda inimlikku lahendust teineteisele pakkuda, isegi distantseeritud olema, nii et ma arvan, et eriti tänase maailma kontekstis. Me tahame elada sotsiaalnüüd, oled nüüd täna me mitte ei taha, vaid me oleme arenenud liigina niiviisi, ma arvan, et me lihtsalt ei oska enam ei saa ellu jääda ilma teisteni. Ja 76 protsenti siin ei ole mitte midagi imelikku. Aga nüüd läheb muidugi natuke veidraks, et kas sul pigem oleks ainult varbad või ainult näpud? Näpud, klaverimängija ja jällegi täpselt samad protsendid, et siin jällegi no ega siin ei ole mingit kasu, see vist alati tarkade, kuidagi kahtlaselt alakasutatud. Sa võid näiteks proovida joonistada, varvastega on alati võimalus. Aga nüüd on selline täitsa võrdne asi, kas sa pigem oleksid robot või tulnukas? Tulnukas sest et noh, robot. Teil ei ole tundeid ja emotsioone, need on talle Pree programmeeritud. Ma ei tahaks olla kunagi keegi, kes on peekri programmeeritud. Nii et sul on teadmine, tulnukad ei ole programmeerinud. Nad on ikkagi siis me eeldame, et nad on olendid, kes on pärit kuskilt nagu mingist teisest orgaaniliselt keskkonnast, ehk siis nagu Me muidugi ei tea, kuidas nad kogevad maailma võib-olla noh, on võimalus, et tulnukad on hoopis mingid nagu laiendatud tajud, eks ole, et noh, ei ole ainult nagu haistmine, kuulmine, nägemine ja nii edasi, nagu kui tunnen, hoopis mingisugust teistsuguse tajud, see võiks küll huvitav olla. Toredaks ufo saateks läks nüüd korraks lisa, lõpuks said selle kätte vähemus 47 protsenti napakas, teised tahtsid olla robotid. Tegelikult üldse ei saa aru, et miks inimesed tahtma robot, ma ei taha, kunagine robot tõesti. Vot siis sellised tõekspidamised üldises mõttes nagu ei taha olla, vaata. Me tegelikult, muuseas arvan, inimestega käitume hämmastavalt sageli kui robotid, sest me oleme tihti autopiloodi peal nagu ei mõtle päriselt, mida me teeme, me teeme sellist nagu kopipäist käitumist, sellest, mis me oleme harjunud tegema, nii nagu mõnes mõttes me mitte tahtes olla robotid, oleme sagedamini, käitume kui robotid, kui me ise arvame. Tõsi, nii on nüüd siis üks selline eluline küsimus või noh, mitte eluline, pigem nagu elamise küsimus, et kui sul oleks kaks varianti aasta aega elada, kas mitte ei varianti, vaid sa peaksid elama aasta aega, kas Antarktikas või kõrbes? See on päris rasked taluda kuumus ja tohutu külmus, aga ma vist kalduksin Antarktikasse, sest et me teame, mis toimub kliimaga. Ja Me teame, et seal Antarktikas peitub meie tulemuse tuleviku võti, kui ma saaksin seal elada ja kui ma saaksin seda elu kasutada selleks et informeerida inimesi muutustest, mis toimuvad, siis ma läheks puhtalt sellepärast Antarktikasse, et rääkida liustik sulamisest või kommunikeerida inimestele, sest noh, me inimesed tajuvad lugusid nagu üksiku tasandil konkreetse loona palju paremini kui nad, kui nad loevad statistikat, et inimesed ei mõista statistilisi artikleid, aga nad mõistaksid konkreetselt kellegi kogemust paremini. Huvitav, kas Antarktikas elab mõni niisugune laager ka, et teeb seal videoid, et kuidas kõik sulab või? Eks iseenesest täitsa tore mõte ju aasta aega seal niimoodi teha. Et ju teemasid on, rääkides filmistaaridest Leonardo DiCaprio ju, millal see oli aastake tagasi tuli see suur film Netflixist, kus ta vaatas maakera erinevaid probleeme, eks ole, et ei, ei piisanud ka Leonardo DiCaprio viibimisest erinevates probleemkohtades. Ikka ei mõistaks. Jah, see on vist lõputu töö aga nüüd lõpetajana sinule kui korraldajale sellise väga aktuaalse küsimusega, kas sa pigem saaksid kolm tundi igasse oma päeva juurde või sa saaksid ühe päevama nädalasse juurde? Naljakas ühe päeva nädalasse võtaks, sest et ma arvan, kolm tundi päeva oleks nagu muutuks nähtamatuks kasutaks selle nii tavalisel moel ära nagu oma tavalisteks asjadeks, et me ei saakski aru, et see tuli juurde. Põhimõtteliselt ma olen kogu aeg tundnud, et aeg on kummist, eriti seda festivali korraldades. Ma nagu võrdlesin vahel, et mida inimesed suudavad vahel tunni ajaga korda saata, Ta versus nagu asju noh, umbes sama asjasse saad tunni aeg-ajalt teha, mida tavaolukorras võib-olla teeksid kuu aega. Et aeg ongi kummist, sest et me iseenda pingutus on kas fokusseeritud või hajus. Aga päev juurde sellele saaks anda konkreetse tähenduse, saaks kohe panna selle päeva pealkirjaks, et nagu nagu näiteks päev lugemisele või päev looduses käimisele või noh, selles nagu konkreetsem käegakatsutav asi. Ma saaks ta enda jaoks nagu määratleda paremini. Mõtlesin vaba päeva endale täitsa kalendrisse. Ja no vot, see on ka külmetus, nagu ta juba ruttu täis. Tegelikult mitte midagi ei muutuks ja kõik on nagu noh, tegelikult nii loll küsimus selles mõttes vabandust, et tegelikult kõik teavad ja. Selles suhtes täiesti mõttetu küsimus, sest tegelikult kõik meie vabad tunnid kuuluvad meile, mitte keegi pole neid meilt ära võtnud. Tõsi kui sa ütlesid, et sulle mängida ei meeldi, siis peame siia otsa, kohe jätkame asjadega, mis sulle ei meeldi, üks siis vähemalt üks esitaja, aga ma pean ütlema, et see oli päris tore mehegi mõnes mõttes edasi, aga väga tore siis teave, järgmine kord siis saame mängu, saate teha ära. Väga hea. Aga nüüd siis lugu või esitaja, kes sulle üldse ei meeldi või kelle peale sa ikkagi ütleksid, et no palun, paneme selle nüüd kohe kinni. Näiteks kuuter. No tegelikult ma ei taha mitte kunagi öelda, et läbilõhki ja mulle ei meeldi või kindlasti ma ei ütle asjade kohta, et ma vihkan seda ma ei ütle, aga mul on üks konkreetne kogemus, mis seda, nagu see, see jää mul kunagi meelest oli, ükskord kui me pühajärve Beach Party veel toimus ja mina olin siis nii-öelda pukinud või vahendanud sinna artistist artisti skuuter. Ja juhtus niimoodi, et kuna brile, kui artistile oli table Bucking ehk siis tal oli tehtud kaks kontserti vaata ühe õhtu peale ja ta pidi siis Eestisse ja siis Otepääle sinna pühajärvele tulema erahelikopteriga siis ta selle asemel, et minna lavale kell 11 õhtul pimedas nagu peaesinejana jõudis ta lõpuks Otepääle hommikul kell kolm, et minna lavale kell neli. Kuna juunikuus ja siis oli nagu sirav hommikupäike ja kõik need eelmise õhtu pidulised, kes olid veel nagu kuidagi jäänud ootama seda artisti, olid nii väsinud, siravast päikest see asi nägi nii karm välja, et ma ei ole mitte midagi ma õudusfilmides kunagi näinud midagi, nii nagu absurdselt. Ma sain kogeda hetke, mis oli täiesti näoga absurdilähedane, selles mõttes ta oli rikastav kogemus. Ma isegi tänulik, et ma sain selle nagu hetke osaliseks, aga ta oli nagu reaalsus kuubis, aga ma arvan, et ma lihtsalt palunetelt ei pea lugu mängima. No vaatame seda asja ikkagi katkendi võiks natukene, mitte tervet luua. Röster jätkab raadio kahes, meil on siin külas muusikakorraldaja Helen Sildna, natukene kuulasime siin skuuterit, kes oli lainel, see teab, et mis siin parasjagu jutuks oli, aga nüüd olemegi jõudnud selle nii-öelda praeguse eluni praeguseni põhitööni võib vist öelda, et Tallinn Music Week selleks on? No mis sind selle juures nii väga siis paelub, et sa oled seda juba mitmes kord, see nüüd oli 13. 12.. Mind paeluvad protsessid ja pidev areng, kui ma näeks, et selle festivali raames asjad on seisma jäänud, et sellel ei ole enam mõtet, noh näiteks nüüd siis selle koroona ajal loomulikult tiimiga hästi kriitiliselt vaatasime ka nii-öelda pigem nagu iseendale otsa, et kas see festival on veel vajalik, kasulik, kellele seda vaja on, tegime küsitluse ja kuna me saime teada, et on endiselt väga palju ja pigem nagu rohkemgi veel kui enne Eesti muusikuid artiste Management, agentuure, muusikaettevõtteid, kes saavad sellest kasu, siis me saime. Ma arvan, et sellele on mõtet edasi viia, et kõiki asju tuleb nii-öelda eriti pikaajalisi protsesse aeg-ajalt reformida, üle vaadata, mis kasutu jätta eemale, mis kasulik teha paremaks. Et see pidev selline nagu arendamise protsess on hästi oluline, aga mind ei huvita ühekordsed projektid, absoluutselt mitte, vaid mind huvitab mõtestatud protsess. Ja kui need ühekordsed projektid noh, näiteks nagu festival kord aastas liigendatud mingisuguseks mõtestatud protsessiks, siis nad on kohe huvitavad. Et see protsess ilmselt jätkub veel aastaid Ja noh, selles mõttes, et kas samas tiimi koosseisus mis iganes, ma loodan, et see protsess jätkub igal juhul ja seda peab edasi näiteks ka Music Estonia arendusorganisatsioon, nii et mitte ainult isiklik nagunii. Seda on rõõm kuulda, võib vist öelda, et sellesama ürituse korraldamise eest sul on näiteks siin kõrged autasud ka, et aasta kodanik 2015 ja kõik muud värgid, et ilmselt on siis ikkagi läinud asja, et, et kuigi on muidugi on ka muidugi noh, avaliku elu tegelasena ka meedia vahepeal materdab ja, aga samas on väga suuri autasusid, nii et ilmselt on ikkagi läinud asi asja ette. No, ega keegi ei teeks festivali selleks, et saada kindlasti mitte. Et ikkagi loeb ju? Ei no see on väga oluline, kui märgatakse, noh, eks see aasta kodanik tollased, kes oli erinevate asjade kombinatsioon, see oli üldse teistmoodi aasta ja, aga need on selles mõttes, need on nagu ka raskendavad autasud, sest et siis sa pead olema nii-öelda selle autasu kõrgusel, et tegelikult see paneb teatavas mõttes sellise raskuse sinu peale ka. Et nagu, kui ma nüüd päris ausalt ütleks, kui ma saaks valida, kus mängus oleks küsimuseni, et kas sa tahad autasusid olla märgatud või sa tahad olla nagu varjatud anonüümne, siis me tänasel hetkel valiksin olla anonüümne. Et ma tegelikult see võimaldaks mulle asju mõnes mõttes isegi nagu paremini teha. See, see maailma tasakaal on ikka fantastiline, et seen alata. Nii palju, kui sul on positiivsete tunnustust, siis tuleb täpselt sama palju nagu negatiivset kriitikat juurde alati. Kui nüüd mõelda veel selle Tallinn Music Weeki peale, siis seal üldiselt noh, eriti sel aastal olid enamasti eesti artistid muidugi ka loogiliselt võttes, sest et koroona ja kõik muu ahva, mis sind selle Eesti muusika juures siis nii palju paelub, et sa tõesti tunned, et seda peaks kogu maailm ikkagi kuidagi kätte saama. Sel aastal oli jah, tegelikult oli ikkagi 10-st Euroopa riigist artist, aga eesti artistid olid rohkem silmapaistvalt kui kunagi varem. Võin paeluvad erinevate riikide muusikas genedega mind paeluv Eesti juures, noh väga palju. See paelub, see, just see, et ma näen seda protsessi arengus, et ma mõtlen tagasi näiteks aastat 2009, kui me alustasime festivaliga, et mis kvaliteeti seedis, nagu artistid ise tegutsesid, et ma lihtsalt näen seda hüppelist taseme tõusu. No see oli üks selline selle Tallinnas kõiki raames, ma ei olnud ise seal, aga mul piisas ühest nagu salvestatud videost, et ma nägin Noblessneris Proto tehase saalis esines bankembesse õhtul artist nimega Rita Ray ja oli juhtunud selline moment, kus heli nagu võimsus läks millegipärast ära, et mingi elektrikatkestus tekkis ja see artist tuli põhimõtteliselt lava mikrofoni tagant ära, seisis lava juurde, laulis 100 protsenti, hakkab bella. Noh, seal oli saal rahvast täis, päris suur saal ka, eks ole, ja see, kuidas ta kandis selle välja puhtalt oma häälega ja oma üks inimene persoonile, see, kuidas kogu see seltskond jäi täiesti hiirvaikseks, need on need hetked, kus sa näed, nagu selles artiklis on nii palju endas, et milline persoon, milline artist, milline talent sa tahad pingutada selle nimel, et tal oleks rohkem võimalusi, sa tunned kohe niimoodi rohkemad, inimesed peavad seda nägema, kogema. Need võimalused, mis meie andekatele inimestele tekivad, ei ole juhuslikud. Nende nimel peab tööd tegema. Jah, justkui kellelgi õnnestub see video kuskilt Facebooki avarustest leida, siis ma kindlasti ka soovitan praegu kuulasin seda juttu, tuli see video meelde, tekkis küll väike külmavärin, sest et see oli tõesti võimas. Ennustamine, on see halb ja paha asi, aga kui nüüd järgmise aasta mais toimub see festival, mu mälu ei peta, siis kuues kuni üheksas mai. Et kas me nüüd siis oleme sisenenud sellesse ajastusse, festival toimub nagu nüüd augustis või siis on ikkagi piirid lahti ja ikkagi vabanda. Kogu Kurm, ma arvan, ma isiklikult arvan ja mis ma siin ikka arvan, loen artikleid nii palju, kui ma saan, et ega see viiruse olukord ei ole siis kuhugi ära läinud. Me, mis on teistmoodi ja juba praegu on teistmoodi võrreldes nagu märtsikuuga, on see, et meie meditsiinisüsteemid, meie institutsioonid on saanud targemaks. Me oskame Läheme käituda, me ise oleme muutunud ja noh, see on mõnes mõttes nagu inimkonna ajaloos nagu pidevalt olnud, et tulevad viirused algusesse, annab tohutu löögi siis nagu step by step hakatakse nii-öelda aru saama, et kuidas selle viirusega tuleb targemini käituda. Minu suurim lootus on selles, et me maikuuks või noh, nüüd graduaalselt kogu aeg, eks ole, tuleb sügis kohe peale, kõik kardavad teist lainet. Et me usaldame meditsiinispetsialiste ja me ei tee lihtsalt populistlikke poliitilisi otsuseid. Ja me, me ei survesta ühiskonnale nii palju, et me nagu kuulama päriselt neid, kellel on mingi riisi. Nüüd hakkavad järjest palju uuringuid tulema ka välja. Omalt poolt pean ütlema, et see on tore, et maikuusteist, et siis võib-olla tuleb ka välilavasid. Ja, ja ma arvan ka, et see on tore inimestele peale läks kuidagi ja ei see mõnus oli korraldada augustikuus. Kuulame siia saate lõppu nüüd kogu selle meeldiva vestluse otsa ühe loo, mille kohta Ta sa ütleksid, et natukene kilti plasel lugu, et teistele väga öelda ei tahaks. Samas sinu puhul sa ütlesid, et sulle meeldib ka seda väga teiste kuuldes kuulata. See on aimuna Dance suid, son pari, Whitney Houston. Ja see on, ma ei näe põhjust häbeneda midagi, mis mulle meeldib. Et see nagu äge lugu, ta on võib-olla pigem nagu selline lugu, mis ei oleks esimene lugu, mida ma iseendaga seostan või teised minuga seostavad. Aga kui ma seda loo lugu kuulen, siis mul iga kord tahangi tantsida. Aga mis siis ikka, jäme tantsiva. Rõõm oli sinuga igatahes siin rääkida, meil oli siin külas muusikakorraldaja, Helen Sildna rääkis kogu oma lugudest ja lauludest lapsepõlvest tänase päevani välja. Sai ka natukene muusikat kuulata. Igatahes suur tänu sulle, head kuulajate Su kuulasite saadet, röster, raadio kahes mina olin Brent pere ja siia saate lõppu, nüüd jääbki kõlama Whitney Houstoni jaamana Dance vits hambari. Aitäh.