Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Indiviidid avastavad mingil hetkel, et üheskoos suudetakse rohkem kui kaks eraldi. Äratundmine juhtus väga ammu. Ajaloolist ülevaadet vahele jättes oleme täna tunnistajaks massiivsele riigiaparaadile. Riik teeb tõesti rohkem kui ükski indiviid. Viimased on siiski pahurad, võetakse riigi pidamiseks vajalik raha nende käest raha omanikule loomupärane nõude antavast üha rohkem ja olla pahane, kui sellega tehakse midagi, mis talle ei meeldi. Probleeme ja takistusi lahendades stimuleeritakse uut kasvu. Kodanike vajadusi rahuldades muutub riigiaparaadi enda pidamine ka üha kulukamaks. Suuresti tänu sinna tööle asunud inimestele. Kogutavatest maksudest läheb teenuse asemel kasvab osa selle ülalpidamisel sünnitades bürokraatlikku distantsi läbipaistmatust ning vastutuse hajumist koos vajadusega tõsta makse. Mitte kellelegi kuuluvana tohutut varandust vahetab internet on olnud ammusest ajast maksukogujatele mati võtmise unenäoks. Internetiedu tuleneb tõhususe kasvatamise efektist esialgu konkurentsitundlikus erasektoris ja viimasel ajal aina rohkem riiklike asjade korralduse vallas arengu lootusetuumi, kraanat, kõikehõlmavale digitaliseerimisele, mis kasvatada pinget riikide rahakotile, kuna märgatav osa uuesti riskirohkest uurimistööst ning arendustegevusest toetuvad riigi rahakotile. Ees ootavad. Töönimekirja kuuluvad tehisintellekt, asjade internet, robootika isejuhtivad autod ja nii edasi. Internetis liikuva rahavoogu toru ühendamisest peaks seega kasu tulema kodanike elu parandamiseks just läbi uute tehnoloogiate arendamisel. Ja paistab, et Euroopa Liit plaanibki nii teha. President Ursula von der Leyen kinnitas majandusliidu olukorrast peetud kõnes kavatsust teha ära digitaalse ruumi maksustamisest kauaoodatud reform. Ta helistaks saavutada ülemaailmse ja tasakaalustatud üksmeele. Kolme tosinat arenenud riike esindava majanduskoostöö ja arengu, organisatsiooni ning G20 riikidega. Maksustamine olgu õiglane ja peab tagama Euroopale pikaajalise ning jätkusuutliku rahavoo. Liidu juht lisas, et juhul, kui Euroopa ei saavuta ülejäänud maailmaga kokkulepet minnakse edasi iseseisvalt. Vastavalt detailne ettepanek avalikustatakse järgneva aasta alguses. Muuhulgas kuldaskondade leian alanud aastakümne Euroopast digitaalseks dekaadiks, sest analooglahendustele rajatud ajastu võimalused on ammendumas ning edasikulgemise teeks jääb digitaliseerimine. Seni tehtu on olnud vaid algusaastakümne, lõpus peavad muutuma side, digitaalselt teenused ning inimeste oskused. Aeg on luua vastavad plaanid, sest inimesed ja tehniline potentsiaal on meil olemas, kinnitas president. Kava näeb ette luua Euroopale ühtset andmevahetuse taristut tagav pilveteenus. Teise suure eesmärgina rõhutas president investeeringuid. Tehisintellekti arendamisesse pidades eriti silmas transporti, tervishoidu ja põllumajandust hindavaid lahendusi. Loomulikult unustamata, et kõige taga on inimesed. Kelle huvide kaitsmiseks tuleb paralleelselt luua õiguslik raamistik? Euroopa Liidu kodanikel peab õigusega olema tagatud juurdepääs internetile, garanteeritud isikuandmete kaitse, sõnavabadus ning küberturvalisus. Muu hulgas kavatsetakse luua üleeuroopaline digitaalne identiteet, saamaks osa kõikjal pakutavatest teenustest ning samal ajal säilitades individuaalse kontrolli. Isikuandmete ülejuht tunnistas, et Euroopa oli aeglane ja muutus teistest sõltuvaks. Lõppkasutajatele suunatud teenuste Jaanlaim kaubanduse arendamises. Tööstusvaldkonnas ei tohi aga lastasemal korduda. Õnneks on Euroopa maailmas juhtival kohal ja nüüd tuleb temposid. Tõsta kõige muu arendatava kõrval peaks siis abi saama kaheksa miljardi euro panustamisest, uue põlvkonna superarvutite loomisesse ja nii edasi. Covid panepideemia toetuseks aasta algul eraldatud 750 miljardi euro suurusest majandusabist eraldatakse 150 miljardit investeeringuteks digitaalse valdkonna arendamisesse esmajärjekorras side parandamisele. Mis on midagi, mida kodanikud saavad maksudest vahetult kogeda. Aga kas siredam? Andmeside aitab unustada, panna epideemia kevadise kaugtöö šoki kõrval restoranide, kaubanduse ja näiteks juuksuriteenuste vana moodsusele. Kas märgatakse, et üheskoos suudetakse küll rohkem kui eraldi aga sellega kaasneb eraldi olemise suurenemine? Kuula varasemaid portaale R2 L2.