Johann Voldemar Jannsen kolis Pärnusse 1850. aastal ja asus elama sellesse majja, kus praegu on muuseum. Sestiin hakkas tegutsema Pärnu ülejõe, algkool ja Jansenist sai koolijuhataja. Pärna oli Jansen ei leia tema tütrele Liidjale eluperiood, kus järgnevale alus pandi. 1857. aastal hakkas Jansen siin välja andma perena postimeest ja tütar Lydia aitas sellele igati kaasa. Kultuuriminister Tõnis Lukas. Kui Väike-Koidula nende 850. aastal oma isaga koolimajja omaaegse Pärnu koolimaja juurde jõudis, mida just siis rajati, siis oli aasta 45 aastat vähem kui siis, kui Arno oma isaga 1895. aastal koolimajja jõudis ja selle ajaga jõudis nii mõndagi kogu ärkamisaeg põhisündmustega jõuda, sumbuda korraks ka venestamis andis siiski baasi üldse, et eesti kultuur praegu sellisena elanud, nii et see oli tohutult oluline aeg. Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink rõhutab samuti Jannseni ja Lydia Koidula Pärnu perioodi olulisust. Täna võime öelda, et see maja sai 170 aastat vanaks. Tänavu suvel tähistasime Koidula muuseumi 40 viiendat sünnipäeva. Nii et tegelikult selles majas pandi alus eesti kultuurile, eesti kirjandusele, eesti teatrile, sellest majast kasvas välja me kultuuri, ainult kultuurrahvad võivad endale lubada oma riiki.