Niisiis, külalisi lõppeval nädalal Eestimaal alustame lähemalt Rootsimaalt. Meie külaliseks on kolleeg raadioajakirjanik Maarja Talgre Jötebori raadiost. Oma sünnimaal on ta viimase viie aasta jooksul kolmandat korda. Seekord perekonnaga abikaasa poja ning emaga kes tulite sedapuhku ilma töö mõteteta lihtsalt puhkusereisile sugulastele külla. No seekord peaks olema päris puhkusereis, et mul on emaga, sest meil on laps kaasas, aga no ikka kole, et niisugune ajakirjanikke töötavad magnetofoniga sisi Saika magnetid kuni koju jätta, et ikka on kaasas jah, jääk ma tulen just praegu ühest kohtumisest. Et ma sain kokku Vladimir Beekmanni, kes rääkis just eesti kirjanik kude kohta ja nende oludest ja see oli väga huvitav. Ma tegin päris pika intervjuu, tuli veel pikem, kui ma olin plaaninud, jah. Meil on ju natuke teistmoodi need, et meil on, ma pean nii, et Rootsis, et paljud kirjanikud kirjutavad, kirjutavad ei seda ikka publikumage kontakti, et see on üks niisugune probleem, aga nagu Vladimir Beekman mulle ütles, siis nendel on ümberpöördult, et nad tunnevad kirjanikud, kogu aeg tunnevad, et publik nõuab, et kirjutagu ikka veel ette endale, et siin on palju surmad, niisugused tiraažid öeldakse nii et suur vahe ikka on. Nii et te ikka ei suutnud siis siin loobuda töötegemisest ja nüüd on kaks aastat vahet, kas teie ajakirjaniku pilguga nüüd vaatasite eelmine kord ju nii paljusid asju ja kohti, kas midagi on muutunud ka vaevest? Nüüd seekord ma ei ole ju nii palju sügavaid asju vaadanud, ma oli nendes samades vabrikutes käinud, seda ma ei oska ütelda, aga ma olen näinud, et Tallinn on läinud ilusamaks. Ma käisin eile vanas linnas ringi ja nägin, et on hakatud restaureerima, et paistab, et Tallinna linnas inimestele kõige moodsamaks moodsamaks, et esimene kord, kui ma käisin siin soli 72, siis ma tundsin ennast rohkem välismaalase, ma nägin, et inimesed nägid, et tomatist muidu riided. Siis kui ma käisin siin kahe aastaid, siis ma märkasin, et meil oli rohkem seesama riietus ikka kintspüksid, teksapüksid ei kutsuta neid. Et siis tahest, mõnede arvates ma olen isegi eestlannaga, nad kuulsid, ma murran, et ma räägin kanget eesti keelde, siis küsisid, kas ma lätlane või midagi veel. Aga ei, see oli minu arust tore. Kohe ei vaata, ma olen turistsust või ma ei tahtnud olla. Ja seekord ma tunnen ennast veel rohkem, nii et nagu lähen rahvapildi sisse, et kas teie abikaasa on teie kolleeg KVs jah, mu abikaasa, minu kolleeg, Me töötamegi õhtu poriraadio juures ja me teeme sedasama tööd, me töötame just niisuguste ühiskondlikud ja kultuurprogrammidega millest on väga palju, praegu räägime, mille kohta me teeme, palju programm on just lastetähtedest üleüldse see, et et vanasti oli nii, et ikka tema oli kodus lapsega ei solid ja nüüd meil diskuteeritakse väga palju seda, et mõlemad tema emal on ka õigustööl käia ja mõlemad peavad lapse eest hoolt kandma. Ja meil on nii, et need tähtaedu ehitatakse kogu aeg, aga neid ikka jätku. Ja meie meelest ei olnud mitte ainult see asi, et, et last panna lasteaeda, et isa ikka peab rohkem olema perekonnaga, et meil praegu räägitakse palju sellest, et olgu tööpäev kuus tundi ainult moslemitele, nii et mõlemad saavad olla perekonnainimesed ka. Ja sellest me teeme kaunis palju saateid. Kas ettekujutus näiteks Rootsis olevatel eestlastel, kes ei ole käinud nüüd siin, kas on samasugune kui nüüd nendele on seal räägitud nagu see, mida teie nägite siin noh, seda muidugi üldse mitte. Ei, muidugi, et ma arvan, et need, kes ei ole käinud Eestis. On ikka kui nad 17 vist 30 aasta eest nad arva, et see on täpselt samasugune ja arvad kaetult siin vaesemad, kui te tegelikult olete, aga need, kes on käinud väga palju eestlasi käivad Eestis ja nüüd on rohkem ja rohkem ikka aru saadud, et et see on teil ikka ka oma elu, et teil midagi erilist tarvis ei ole, et vanasti saadeti ja arvati tonni kangesti vaestadel siia ei ole, ma mäletan, ma olin väike, siis räägid ikka tsekki, pole üldse olemas, aga noh, need enamus eestlased saavad aru, et ikka, et see on ja muud ka. Kas te jõudsite oma sugulased kõik ära näha? Te ütlesite, et ema on ka kaasas ja mu ema on kaasas ja mu emal on oma juuksed ja tal on nii palju sugulasi ja vaadata, et ma ema, oma ema, ma näen Rootsis, aga silmal teda üldse ei näe. Et jooksen üksteisest mööda kogu aeg, aga siis mul on vanaema, siin on ikka nagu koju tulemine ja see on ikka imelik. Mul on nüüd ma Tallinnas, ma olen nagu see on nagu võõras linn, aga siiski kodulinn ja iga kord, kui ma käin tänaval, siis me ikkagi kellegi tuttavaga kellelegi sugulasega tänaval kokku, et see on niisugune kodune tunne.