Neil päevil asus koduteele sünnimaal külas olnud väliseestlasi Ameerika Ühendriikidest. Kümmekonna päeva jooksul heideti põgus pilk sünnima sõjajärgsele arengu teele. Kohtuti sugulaste-tuttavatega, tehti jaanituld ja tähistati suve algust. Ja nagu meile kinnitas, lahkumisel Athania saadi omal nahal tunda meie selle aasta ilmastikuga priisigi. Ja kindlasti, aga ma ütlen, et ma olen natukene pettunud. Kui ma olin neli aastat tagasi siin, siis oli väga soe, väga ilus kogu aeg. Aga nüüd olid esimesed päevad olid nii külmad ja kõik naersid mind, et ma tulen nagu Suveks ei valmista üldse, et oleks soojemaid riideid kaasas, aga lõplex ilusaks, nii et mulje on lõplikult heas krossoitega rannas käia. Seekord ei käinud. Eelmine kord käisin, aga merevesi on siin nii külm. Me elame laiuskraadi järgi, nii palju lõuna poole jalaga, meil on ikka palju-palju soe. Millises osariigis te elate Ameerika Ühendriikides? Long Islandil, New jaks, täid, milline tunne oli, kui nüüd jälle jalg puudutas ta sünnimaapinda? Mul on kuidagi rahulikum tunne, eelmine kord oli väga palju on niisugust hingeliste üleelamiste ja lahkumine oleeriti. Ma loodan nii, et nüüd läheb kuidagi loomulikumalt ja mõtlen nii, et tuled jälle tagasi, nagu tee on lahti saanud, kõik sugulased sai jälle ära nähtud, kindlasti kõik sugulased on lähtutud, sugulaste pere on kasvanud väga palju. Kalm neli beebit on juures, mu sugulaste ring on nüüd kasvanud 28 pääle, kuidas kõik olid vastu võtmas, vastu võtmas, kõik ei olnud, aga kõik külastatud ja ära nähtud. Ja väikse uus juurdekasv on ära nähtud, niiet teada on kõik? Jah, eks iga sünnime külastamine ei anna midagi juurde. Hingele südamele. Kas oli võimalus heita põgusa pilt meie tänapäeva eesti tuul ei allu ja teatrites kontsertidel. Ja ma käisin Draamateatris vaatamas preiliks liid. Estonias käisin ära balletti vaatamas. Väga mõnus oli, millised põletitel? Kolm lühiballetti? Kadunud poeg. Meeldisid, aga ma ütlen, et ma nägin veel midagi. Me käisime meie turismigrupiga. Ma ei tea nüüd nime, kus näidatakse filme nendest laulupidudest ja see oli lastelaulupidu, laste laulupidu, jääb mängud vist rahvatantsud ja need väga, väga huvitav ja väga hea vaadata. Ja peale selle näidati oli Juta Lehiste, kelle harjutusi enne balletis ja siis näidati kostüümi, siis ma usun, et Juta Lehiste tantsis Carmenit ja tal oli nii palju parem, kui seekord Estonias nägin. Sisemine temperament oli Carmendlik palju rohkem kui see, kes oli Estonias. Ja ma nii tahaksin krati näha, ma nägin ainult üksikud need asjad, aga kahjuks ei ole seda praegu. Tubina muusika, Hollalane koreograafia ja samuti on igatahes need üksikud seeneks, ma nägin, olid tõesti tahaks näha ja see oli mõnda aega tagasi, olid, on meil kavas. Aga asja oli nüüd Tartu pinal juubeldama seal 70 70. Nii see läheb aega, kirjandusega tutvumiseks ei olnud mitte, aga mul oli iga õhtu kaasas silmal, lugesin loomingut 74. aasta oma ja siis mulle kingiti kaasa. Need lugenud ja siis on üks saamatel midagi Tallinnast välja antud värviliste piltidega. Isegi mu sugulase pilt on seal sees. Nii et see on vaadata ja siis ma võtsin sealt muuseumist kaasa, need väiksed brošüürid. Ja eks raamatulegi ühendavaks sillaks lagunesid suurte kauguste sünniva vahel. Ja kindlasti te olete nüüd teist korda sünnimal, kas torkas silma ka mõned muutused? Kõigepealt, mis silma hakkab, on tänavapilt ja see on väga suuresti muutunud. Palju värvirikkam. Noored inimesed näevad nii kenad välja, eks see päike ja pruun nahk, aga pruun nahk pluss lõbus riietus ja niiviisi vanasti oli nagu rohkem ühetavanilisem hallim ise, nagu ma siin kuulsem olete pealilt Tartu mail. Tara, kuidas nüüd olete liikunud ringi Tallinnas, Tallinn on teile alati meeldinud, ka? Tallinn on mulle alati meeldinud, aga ma ei ole siin kunagi elanud otsa kahe, nii et mul on ikkagi võõras ja mul võttis mitu päeva enne kui ma isegi neid kohti, kus ma pidin käima, teadsin, kuidas trammi või bussiga saada. Aga see vanalinn näiteks vanasti käisid ka siin see on ikka midagi erakordset ja eile meile keegi näitas mingisuguseid vanu hoove ja siis need müürid ja ühendused ja, ja kõik, see on nagu üks eriline varandus on, ma usun, isegi need Saksamaa hansalinnadele Endale võib palk on vähem seda pakkuda, praegu Tallinnal muidugi Tallinna tornid kaugelt merelt näha ja, ja nagu j turisti ja külastajad olid, aga see kikikäkk seal nüüd sees tehtud, et, et kas on talle kontserdid ja niisugused asjad, ma olen, see on meil nüüd jah, linnamuuseumi filiaal ja väga tihti korratakse seal kammerkontsert, aga eelmine kord ma käisin, siis oli mingisugune pantomiim täitsa täitsa ülesse sinna torni. Väga huvitav, milliste mõtete ja soovidega jätate hüvasti Eestimaaga? Eestimaale kõike hääd, rikka taks tulla tagasi ikka ikka jälle.