Alustame kohtumisõhtud, kus peaosalisteks olete teie külla kutsutud raadiokuulajatele lisame selgituseks, et Eesti raadio valges saalis on täna teretulnud Linda rahvas töö eesrindlased nahkalanteri kombinaadis, Linda. Sõna sekka pakuvad meeleolu ja laulusolistid. Margarita Voites, Heli Lääts, Paul Allik, Taisto noor ja täna kehastuvad lauljateks ümber näitlejad Einari Koppel, Tõnu Tamm, Kaarel Kilvet ja raadiomajas nähti ka ringi liikumas Sulev nõmmikut. Ervin Abelit, et ju nad ka siia jõuavad. Alustas meie kohtumisõhtut, orkester jaga, jätkab. Meie estraadiorkestrit dirigeerib Eesti NSV teeneline kunstitegelane Peeter Saul. Me tunneme üht Lindat, kes on pärit muistendist. Oleme õppinud koolipõlves, peame laule Lindast. Kuid täna tahaksime küsida, kes on see tänane Linda, kes siia on tulnud, kui vana ta on, mida ta teeb ja selleks palumegi siis esimesena mikrofoni ette. Peeter lusti, mida siis öelda kõige napimalt oma rahva ja oma rahvatöödega. Kombinaat Linda On küllaltki noorukene veel alles esimesel jaanuaril saab 13 aastaseks kuid ta on nende aastatega siiski sammu juure võtnud ja kui ta alguses oli kokku pandud küllaltki erinevatest staartelli tüüpi väikestest ettevõtmistest siis ta praeguseks on juba kujunenud kusagil 27 ja poole miljoni realiseeritava rubla ka suureks ettevõtmiseks. Kõigepealt me teeme muidugi väikeses koguses manuseid kusagil seal 100000 rubla eest aastas 20000 selle 20 miljoni rubla eest. Me teeme karusnahatooteid seitsme miljoni eest kalantarii tooteid ja miljoni eest siis pargime oma tarbeks nahka. See oleks nii ettevõtmine, tähendab struktuuri poolest. Ja kokku me oleme siin Eestis, Tallinnas, siis on meie Linda marki hoiavad veel kõrgel Tartu tsehh Viljandisse koos nahavabrikuga, Elva kalantheri jaoskond. Veel on meil olemas ehk Kohilas ja tapal. Ja nagu näete, on need väga laiali meil. Kuid aastad on need seal need inimesed kokku liitnud, kollektiiv on meil küllaltki tubli oma tööde ja toimetustega saab hästi hakkama. Ja praegu rühimaga ühisel jõul ja väel viisaastaku eduka lõpetamise poole. Kui palju erinevaid mudeleid praegu näiteks töösaate aegu on meil erinevaid mudeleid 284 ringis. No selle meie 1400 inimese kohta on see küllaltki kirju pilt. Kui me ära jagame selle nii-öelda inimestele Peale jätkame muusikalist osa. Kutsume teie ette laulma Eesti NSV rahvakunstniku, Margarita Voites. Kutsume mikrofoni juurde kunstniku Viive linnarti, et siis kuulda, kuidas uut luuakse ja mis siis nahk kalanterii töösse uus on ja milline ta ka välja näeb. Läbi raadio on muidugi raske näidata, aga püüame rääkida. Loe küsimustega on tänapäeva inimesed hästi kursis teatavasti. Ja eriti raskusi ei valmista, kuna vastavat kirjandust on palju liikvel. Raskemal vast kalantrii moega. Milline ongi siis kõige viimane mood ja millist kotti osta? Teatavasti on kaasaegne vorm käekoti juures horisontaalsuunas venitatud. Ja siin on võib-olla veel rida niisugusi uudiseid. Nii sangade osas kui mahu osas armastatakse kahte sanga nii lühemad kui ka üle õlasanga. Kuigi tihti kantakse koti hoopis kaenla all. Samuti on moepildis lemmikud igasugused pehmetropeeringud. Ja siin sees on vist midagi meestleja. Kas. Siin on nüüd jaheski esimene pääsuke meeste jaoks, me kavatseme neid teha rohkem mitmesuguses suuruses. See on mõeldud jah, meestele selle kogu selle kraami paigutamiseks, mis meil tavaliselt on tüliks taskutes. Käib ümber randme ja kahe lukuga, nii et saab siis suuremat pisut panna küljetaskusse võib-olla midagi niisugust, kuhu siis kirjutada. Külje task on lähtutud näiteks passi formaadist ja muudest dokumentidest, selle võiks sinna paigutada ja muu pudi-padi siis kõik sinna keskele, kas saad osta rõiva, saab? Vististi saab, ta läks just äsja tootmisse. Järgmise seda mudelit on juba palju näha poes ja siin on jälle kaks, Angela, kui juba jutt oli üks sang, selline lühike, kompaktne, teine üle õla antud mudelal nahast nõndanimetatud antiikne vast. Ja nimelt kortsus, nii kortsus õmmeldud ei aja, see käib sinna juurde. Siis on analoogiline. Te näete, kottide maht on nagu vähemaks muutunud, põhi ja lõõts on õhuga. Samuti on sangad muutunud kitsamaks. Mis nüüd värvi puutub, siis seal naiste käekotid lähevad tagasihoidlikumaks. Värvikamalt pannakse kokku veel kahte ka isegi kolme tooni, aga nad hoitakse siiski nagu toon-toonis hoopis erksamaid lahendusi pakkuma ka noortele. Seal võib nii värvirõõmuga rohkem mängida. Seal hästi ergut toonid, samuti spordikottidel. Nüüd kutsume siis ühe mehe, kes täna laulab. Eesti NSV teeneline kunstnik Einari Koppel Tere õhtust, lugupeetud linnarahvas laulab, on küll palju öeldud, sest mina võin küll kõiksuguseid hääli teha, aga laul, sest on see muidugi väga kaugeks. Kõigepealt, ma tahan teid tervitada siin raadiomaja valges saalis ütelda niipalju, et minul on suur õnn olnud vahest akende peal vaateakendel vahest ka lettidel näha Linda tooteid kahjuks minuni isiklikult ei ole need ulatunud. See näitab seda, et nendel toodetel on tõesti suur minek. Annaks nii minna, et minuni ka mõni asi jõuaks. Kallis dirigent, mis siis muudkui aga. Linna keskel silte loed, siin on poed ja seal on poed rasvas, aina raha loed, jan nahast välja poeb kui ilma nahata käia, meil taheta, noh, mis just momendil moes liigub, linnapoes. Seal ta on, lillenupp. Zilli hoobara, linna ümber armunud kodu mais, Ramai Linda mäe pealegi hiljuti karjuti, keelduti ühe kauni pruudi ees kaklesid kaks mees veidi eemal Sillamäe üks kinda käest vihjete mõistmist, teine algatusi toel. Võrdne võitlus olla mass seal olisi. Ühe tantsu puges vurrud, teine Lindas kuued, Simm tõi Jakal napsijaamani. Ru. Linn Tallinna naeratab suurema vaevata rõõmu tundes koplites ei mõelda ohvritest. Hoolitsedes Eeemmdees mõelgem kallegeltkedes. Linda valas pisaraid, mis hordi järveksaid ülemis. Need tase, see murete meil. Kängu jäävad vee asemel tato, oodad nahas Vett. Väike kingitus Linda rahvalt Einari Koppelile. Teame, et igas kollektiivis on teenekaid, töömehi, keda kutsutakse juba raudvaraks. Üks niisugune mees on Lindas autöötaja Aado Ring v ametit me juba teame, see on mudel, lööri amet. Aga milline peab olema see mees või naine, kes mudel lööriks tahab saada või mudel? Ron. Mis omadused on? Näiteks mina olen töötanud juba 43 aastat, alates 32.-st aastast alates. Kui kunstnik joonistab nüüd uue mudeli, siis on see ju paberi peale ühes tasapinnas ja surnud asi. Aga teie peate vist esimesena talle elu sisse. See on jah, raskem mudel peab nägema seda nagu kunstnikusilmaga ja siis talle, ühesõnaga nagu elu sisse puhuma. Koju ei muutu. Kui palju on neid mudeleid, mida teie olete siis nii elusaks teinud? Ja kas see on ka õige, et restaureeritud raekojas naastmööbel on nagu teie poolt vormitud? Milline oli see töö, mille juures te täna ära tulite, teie viimane töö, mis pooleli on. Nii soovime siis ikka seda kunstniku silma ja kunstniku kätt ja tervist ja kõik seda, mida sinna veel juurde vaja on. Laulujärge ootab üks päris noormees, Taisto noor riikliku konservatooriumi neljanda kursuse üliõpilane Linda Sauli lauluklassist. Palume. Ja kes võib küll? Mare. Muusika viis mõtted Viljandisse puhkuse juurde Viljandis. Teil on üks tsehh ka Viljandis, direktor ütles ka sealt, ka rahvast on tulnud. Annika, tõuske palun püsti, siis on näha, kui palju on. Ja oo, see on ju terve bussitäis. Meie osakonnas valmistatakse mitmesuguseid been kalendritooteid, nende hulgas meeste kui naiste rahataskuid. Väga nõutavad on meie naiste kombineeritud peegliga kotid. Siis valmistatakse veel mitmesuguseid peenrahakotte lauaplokke külalisraamatuid. Ka valmistatakse meil kunstnahast reisikandekotte odav neistan nooruse kotid, diplomaadikohver samuti valmistatakse seljakotte ja suveniire. Teie olete ameti poolest Viljandi käendriidses juhataja, nimi Sillamäe. Kas te kasutate siili nahk, aga näiteks? Hakkame küll igast. Nii tore, aitäh, aga saab kasutada. Tõnu Tamm ja Kaarel Kilvet teevad kohe selgeks, et on võimalik. Tere õhtust. Kui me Tõnuga valmistusime täna õhtul teie ette tulema, siis tekkis tõesti küsimus, milline laul alguseks valida. Sest need laulud, mida meie oleme nüüd mõne aja jooksul laulud kuuluvad sellesse aega, kui Linda veel käekotte naistele ei teinud. Ja otsides oma laulude hulgast tükk aega, leidsime lõpuks siiski ühe laulu, milles mingi analoogia Teie ametiga võiks olla. Ja selle laulu pealkirjaks on üks vanataat, ütles oma eidele. Üks vanataat ütles oma ei teeni. Pane lapp dünaami teele minu pükstele, minu teele, minu pükstee ta kuumi kuule minu pükstele, minu pükstele, minu pükstega kuumi, kuule. Ei tau siili nahaga, kattis jaokaatsisse poole, sättis. Minu pükstele minu pükstele minu pükste ta toomikule minu pükstele niru pükstele, minu rüks ta ruumi. Kuule. Kui püksid jalga tõmbas, vaene mees hüüdis kurrat, on minu. See minu vööks see minu pükste sees minu pükste tagumiku sees, minu pükste, see minu sees minu tagumikku. Siis ei teeskle, läbi, käis hirmus juudin, sest vanamees tegi talle musi. Oma B1 ka oma vööks ka oma vööks ta kogumikuga oma peaks ka tööga oma tööks ta kuumi. Küll mõni poiss võib ilus olla. Küll. Või ilus olla ja, ja Köövate evastu jääda küll. Armastus ärisöödandi kui ka ei Köl oli poiss või elus olla ja, ja söö ta ka veemaa, kui ta. Kui ta aga juba on Aga kulla Trutas ta, see ta ei jaa kureise paiseenri maati. Kuu ja. Ma ei saa see jalga, maa oli, ta ei Köl nii paaris- või abielus olla ja. Meil on Linda rahvaste jaoks veel varuks kaks ilusat poissi, Sulev Nõmmik ja Ervin Aabel. Ma tean, et tulid ja ma tulin sellepärast, et sina mind kutsus minu ja mina mõtlesin, tulid kuna, kuna on mulje, on väga kenad. Inimesed, on sul ka, kus kohas need, kus kohas need inimesed on sul ninakõlblik salviga on valmis Johnsoni soni Aadu ja tead mida külvata ja. Veidi midagi, sa ei tea. Telemonogramm tuli seal jälle jäätmistele monogrammide, Telefono monogramm, telemonogramm, päris ärelik. Hakkame külvama sõna. Kuidas ma ei tea, minagi külvame seda, nisu hakkame külvama. Ananass ja troopiline rohttaim kodumaa Lõuna-Ameerikas. Pilt on ka juures, viskasin peale. Oled sa tuhkagi ei tea? On jah, siuke karuohaka küll ikka, ütleb ohaka moodi Gustav Sulo. Sinder vanad kohaga moodi küll. Aga sa vaatame seal vili ja justkui kärnas kartulile. Vaat seda hakkame külvama, selge, selge ja. Ja kui ta poodi mööda, siis külvame Päcity või kuda moodu nado, seda ei tea mina, Velisega saadavad lektorid. Lactor laktoriks. A kas ta meil siin Eestimaa mullases kasvama hakkab? Täiesti head ajad. Kui ma sulle päris ausalt ütlen, siis ega, ega ikka ei tohiks hakata küll. Aga siin on öeldud niimoodi, et näed ananass ja vajab troopilist võimet, seda meil Põve jale poolt, mina saadan siis. Ühesõnaga, mis ma pean siis minema köökide meestega põllu peale reflektorite juust, iga bulla lahmaka ükshaaval üles soetama, aru kui kinnise valgusega põllule, selge, hakkame tegelema, käike mitte. Võib-olla küll, aga võib-olla oli küll, võib-olla ei, külva. Ja millal ta siis meil nagu üteldakse tops saada mis asja? Vello möllaldamal jutuks saada. Meesnäitleja, ma küsin su käest, Vellaldame nüüd, katuseks saab kõps. See on see pool põllud lumest puhtaks roogitud, hakkan külvame, käin nendega vol brigadiri kontode, kahjuks see mõtte. Minul tuli mõte muidugi kaheks tuukrit linnast paar autokoormat seda välja kaasa arvatud seesama sassi. Oh vana Sass, naerusaali valvur sättis asja mitteanatäitjana, näpin ajalise, hoian tuka all, siin toob seda paar autokoormat rebiks väljamaa sildid väätma, paneks oma kolhoosisildid peale ja siis mürks rahval edasi, nagu üteldakse suureks söömiseks. Sinu laad on hea fantaseerida, mis sinul viga, Zinaida vastutama, aga, aga mina olen Rigadil selge. Ei saadud, brigadir olen, ega ta seepärast, et brigadir ei tarvitse lollo, olen, küll sa kuulad matc adru. Või tuli telefon, ei ole lollus, selge. Maailma seda telegrammi. Hakake külvama ananassi ei ole. On küll. No see on nii, et hakake vanaissi. Aga ka see meid, meid, see agronoom linnas kursuste pääl kirjutab sulle akad küll, aga see pole Anvar sassi see ahvale asi. Tema on nii loll, et tema mõtleb, et me ei tea, mida külvata. Teame, teame Alba meestega majavanem liiduna. Igaks juhuks lähen toon paar Audu koormust seal sassi sigadele, aga sellele sellele ma tean praegu niisukese ana näitlikult. Palun jätkame kutsuma tapi Paul Alliku. Kuigi see oli ruutsoo Ja iga kord on või puhul surub laotus leegimaad. Ega torni puus muutunud. Kanna vedas. Ta. See punases kuues noor daam, kes meie esinejatele nii lahkelt ja nobedalt lilli kingib hoolitseb Kalinda rahva eest, sest tal on niisugune amet, ametiühingukomitee esinaine olla. Küsiski siis ühe küsimuse. Mida Linda rahvas teeb teie juhtimisel ja kaasabil, kui vabad tunnid? Tega küllaltki suureks saanud, meid on praegu juba pealt 1300 siis muidugi on meie rahval kujunenud välja ka omad traditsioonid, mis muidugi aastatega ka laienevad. Kuna ka meie ettevõte on nagu siin varem juttu oli, laiali pillatud, nii Tallinnasse kui ka kogu vabariiki, siis muidugi on väga raske midagi erilist, uut ja põnevat välja mõelda, kuid midagi me siiski oleme teinud. Näiteks käesolevaks ajaks oleme suutnud oma töötajatele kolm puhkebaasi rajada, üks nendest on siis Võsul, üks on Haapsalu külje all puises kalameeste jaoks ja üks on siis päris Tallinna külje all rohuneemes. No peale selle, meie rahvas armastab palju ringi reisida ja sellepärast on meil juba aastaid saanud väga populaarseks ekskursioonid, mida me tavaliselt soovitame muidugi puhkuse ajal. Kuna meie rahvas puhkab kollektiivselt tsehhide kaupa, siis muidugi on enamuses need sõidud planeeritud just sellele ajale. Ja võib öelda julgesti, et meie rahvas on läbi rännanud nii kogu vabariigi kui ka kogu nõukogude liidu sest näiteks käesoleval aastal käidi nii Arhangeskis, kuid pilissis erevanis kui Usgorodis ja oma hiiumaagi ja Lõuna-Eesti sai põhjalikult läbi käidud. Aga kogu ettevõttega me saame ükskord aastas kokku traditsioonilistel spordimängudel, mida siis aasta kaupa igal aastal isetsehh korraldab oma äranägemise järgi. Ja sel aastal oli siis meil Viljandit tsehhi eestvedamisel läbi viidud niinimetatud Võrtsjärve mängud, kus 100 neljasadat inimest oli oma peredega väljas ja veetsid meie arvates päris kena nädalavahetuse. Kui nüüd tulla töö juurde tagasi korraks ainult kas mõni ametikoht on täitmata, Kalindas? No üldiselt peab ütlema, et Linda on üks õnnelik ette võtta selles mõttes, et meil suhteliselt tööjõupuudust ei ole olnud ega ei ole ka praegu, aga eks üksikuid tühje kohti ikka leidub ajutiselt. Nii. Soovime siis õnne aasta lõpetuseks ja edaspidiseks. See oli meie intervjuusis Helle ennikoga. Täna on kõik laulud teile, Linda rahvas ja ka Heli Läätse omad. Hiljem masinad.