Kutsume nüüd luulehuvilisi raadiokuulajaid veeta meiega õhtut luulemaailmas. Meil jätkub Lukmes orienteerumises luuletuste peast, teadvuses, mäletamises. Meie saate mõte ja mata on, et faktide teadmise kõrval on inimesele tähtis salvestada ka meeleolusid, kujundeid, emotsioone. Ja me loodame tänagi, et üheskoos loome siin huvitava luulepõimiku. Ja see peaks olema nagu kangas, millesse iga siinviibija võib lisada oma lõnga ja mustrit. Siin viibib täna mitmete elukutsete inimesi. Tegemist pole sugugi ainult nendega, kellel põhitöö on kirjandus. Meie hulgas on näiteks keemik, ajaloolane, majandusteadlane, füüsik, õpetaja, jurist. Kõiki ühendab luulehuvi, aga loomulikult on igaühel omad meelisautorid. Minul on meil näiteks väga eesti pundissidest Lehte Hainsalu ja Ave alavainu meeldegi loenga arutud primelik. Võib-olla Rummo Lepik. Artur Alliksaar mulle ka. Ja siis Kaplinski võib-olla soitsia under. Lehte Hainsalu, Arvi Siig, Rimmel. Võib-olla oleks veelgi huvitavam siiski seda teada saada millisel puhul või kuidas on teil aega luulega tegeleda ja, ja kas neil on näiteks tuttavaid või sõpru või mõttekaaslane, keda k-d huvitab ja tähendab, kus te puutute oma elus luulega kokku? Meil on ka niisugune väga tore luulesõprade ring meie kolmekesi. Nüüd siin me kõike siin ei olegi, et me koos käime. Me käime koos üks kord kuus ja siis oleme koondunud ühe teema on midagi salut, loeme seal. Ja ilmtingimata on meil alati tegin selle teema taustaks olnud ka sobiv muusikateost loetav. Ei, me ei loe ja, aga mõnikord mõnda luuletust lambapeast. FSB ring tekkis ikka niimoodi, et sai sõpradega räägitud luulest ja esialgu olime ainult kahekesi, sõbrannaga käisime ja siis rääkidesse omavahel, tekkis ka teisi seoseid ja koguneski. Niisugune luulehuviline seltskond, nagu kui suur teie seltskond on praegu Me oleme kuuekesi kadedaks, kohe hakkasin teiselt poolelt näiteks majandusteadlane ja kirjanik ja ajaloolane ja mina loen siis, kui mõrudaks läheb ja lihtsalt riiulit meeldiva raamatukese. Üldiselt ma püüan lugeda kõike, mis n kuut luules. Tol ajal, kui ma koolis õppisin, minu meelest kirjandusõpetus oli ikkagi väga rutiinne ja emeeritan sugugi ja arvestas instituuti, aga hakkas tõsisem huvi lekkima rule vastu üldse kirjanduse vastu. Ja muidugi see huvi on pidevalt nagu vaheldunud. Alguses oli niuke, remontisime lembeluule, aga nüüd on rohkem intellektuaalse huvitama hakanud näiteks hiljuti iluse Sentzynsbergi luule neile, kes luulet väga huvitav asele. Mina kuulun sellesse kategooriasse, kes tehti kooli ahvenaid, luulet tundis ja armastas ja kõigega kursis oli, aga praegu pole minul üldse aega enam uue luulega kursis olla. Kuid ma armastan teda tõesti ka oma rasketel momentidel toeks võtta, aga sealjuures ma pean ennast ikkagi valikuks luulajale. Ma ei tea, kas siinviibijatest keegi on teinud sellist eksperimenti nagu me tegime selle aasta algusest, nimelt panime kokku luule muusika ja pildid Eesti loodusest. Ja saateks oli siis eesti luulekogu mängiv plaat ja vaheldusid aastaajad. Vot see asi läks nagu hinge nendele, kes seda nägid. Kas kellaaeg on ka tähtis? Millal õhtut korraldada? Kindlasti hommikul kindlasti. Lugend luuletaja hommik algab luuletaja. Ostsin mina endale Jaan Kaplinski plaadi. Ja uskuge või mitte, mina kuulan seda just nimelt hommikul. Ja olen võtnud endale niisukese ajad, et üks pool tundi kohvile luulele ja muusikale ja pärast seda on nagu kergem inimeste hulgas toime tulla, võrdsete põrguks proovida. Aga siin on selgeks küll, me ei tulnud selle eestlasega. Et neid ka üht või teistpidi oleme mõttekaaslased, annaksime neid natuke sõna meie kohtunikule kommentaatorile. Mart Mäger, palun. Küllap ma peaksin, siis tahaks meelde tuletada oma võistlusreeglid nagu need seekord kehtima hakkavad pärast lühikest ettevalmistusaega siis võistleja paar alustab lugemist kordamööda üks teine kas siis tervik luuletusi, kui need on peas, mis annab siis vastavalt rohkem punkte või fragment jah või lihtsalt identifitseeritavad tuleva luuletuse või, või näitab, et ta seda oskab, ta seda tunneb, et see on tuttav talle. Kui nendel antud teemal see repertuaar otsa saab, siis astub public tegevus nagu niisugune kollektiivne mälu, siis hakkab välja pakkuma oma võimalusi. Aga nüüd siis oleks aeg kuulutada vene teema, et võistlejad saaksid minna vaikusesse natuke ettevalmistava teemaga polema meri. Võistlejate paar lahkub teise ruumi, et mõtteid koguda ja pisut ette valmistada. Ja meie alustame siin juba mängu, meenutame luuletusi merest, kes teab, see ütleb. Maksim Gorki vormi rind sinkjashalli mere kohal pilvi kokku ajab tuul pilvede ja mere vahel hõljub uhkelt. Smuul luuletus, mälestus isast. Ja mäletan kord õhtul tulnud torm Lääne läks päris õuel. Täitsa seisis pliidil, aga sööjaid olnud ränk mure närisid sügavalt. Neli päeva neil heitis pilgud ema rannas, kõik need neli. Kaks ridameelseks Kaplinski luuletused õõtsub mandri ja mere vahel. Ranna rikk, jahtake ahel. Jaan, kas kõik inimesed on sündinud keemias või sinise mere ääres? Ma ei mäleta, millest algas maailma avastamine. Hiljuti valiti ühe luuleõhtul, kus just esitas 32. kooli õpetaja selle täielikult kahe selle maailma avastamise ja ta esitab selle luul õhtu lõpuks. Väga tugeva mulje jättis iseenesest seeritus, sest ta on ka väga aktuaalne rahuprobleemidega väga tugevalt seotud ja tõepoolest võiks teda ka merega seostada. Kas need meeleluuletus on aga üks väike laul oli rannas maas? Kest mere korpiodru, väike Launeri rannas maas täna hommikul peale sadu. Ja oli sellel laulul üksainuke mere maiguniversi normas. Sina, sina oled ainuke surmatunnini armas Aleksander Soome, millel ei ole sünnilt. Ma tulin rannale mu juurde, lained omanu, lained veeresid tšehhist. Kuldrannake kuldrannake lõhestuv kaldale peabki tekkima. Minul on üks luuletus hiidlased, aga ma tahaks minema kindlasti merenevate ka lahti ja Tiiu mann merega seotud Jason Rangeri luuletus algab tema sellisest mida häbenen noola ega maakonna kinni tema enam kaua siin kruusiselt pinnal liivane kõrulfaikasid saanud. Paul-Eerik Rummo on eks luuletust, kus on missugused korduvad read meri, oi, rahe, imeline näri sinisinine ja nii edasi. Mary tõmbus endasse mõõn. Luitel koltuv tormivahus ööl kuulamistel Kahab hiilides pahaendeliselt hiilides lõikeheinu sõber lõikehein kelle kohal seisab pilvesein. See on Hamleti laulud. Vastik on elada kire ja leegita, juhtida elu, Vaitavad reeglina igavam tõusuta vahel ka mõõnata. Tarvis on ereda liigina löömata Remmel ja mine pakun väljundit ühele. Aeg tuli maa ja mere peal. On veel põhjarannik, aga ma ei tea, kas sõnad on Merila silt või manner ja meri süvitsi. Koostöö oli üks, vedada rannikujuttudel rünnakuhoos vanderia, Merisin sülitsi koos kivine kallas tuultele valla. Laine tõuseb. Kohiseb loor kuva Juhan Smuul, õhtu jõuab, täitki veereb, Wood on merevõimas rindhallil kivil kalda. Veelgi veerul. Tuku istub Tuco viirelind, istub unine, uinuv legend. Smuul, üks mõte mind jälitab üha. Et miski peab olema püha. Nii kestev kui lainete rüha. Nii iidne kui männiku meha. Lehte Hainsalu, unetus ja meri on ka niimoodi nagu püha mõne inimese jaoks, kes väga mere lähedus tunnetab, teda aduda oskab jumala. Seni, kui me siin oma väikest mängu tegime, võistlejad valmistasid ette natukene, mõtlesid, tuletasid meelde ja neid on meie hulgad jälle. Astrid hõlda. Ma alustaksin vast Jaan Krossi sõnadega ja kõik peavad minema merele. Me kuulume nõnda ühte kui heitunud mesilaspere. Me kuulume nõnda ühte ja läheme läbi mere ja läheme läbi mere, mis tõuseb me vastu, tige, ja läheme läbi mere ja muud meil ei ole tuge ja muud, meil ei ole tuge kui üksteise sirged õlad ja muud meil ei ole tuge kui ühised rõõmsad võlad. Kui ühised rõõmsad võlad, mis üheskoos tuleb meil kesta. Need ühised rõõmsad võlad. Nyyd meri ei saa meilt pesta. Ma tahan su rinna kaudu katuurt, mis sind puudutab, mõista, ja tahan su kanna kaudu sealmaal, millel seisad, seista seal maal, millel seisab, seista ja mõtelda kõigile maile. See maja, milles seisad, seista, on antud armastajaid. Sa armastad ja siis minu silmi, kui nendes on maailma taevast. Laula vaid seda mu salmi, mis mu sydame vaevast mis ilmub must südamevaevast, kui aiman tundmatuid ohte. See laul on mu südamevaevas. Kas oskame hoida nii ühte? Kas oskame hoida nii ühte kui heitunud mesilaspere? Kas oskame hoida kõik ühte ja Minneni läbi? Merel? Ma arvasin nõnda. Klering on alati sööjat. Ellen Niit ja varjatud kullateri täis on viimne kui inimene. Mul oli sama ette valmis jätkalite mitte uue välja pakkuma. Ja ma kardan, et küll oma armsale kirjanikule liiga. Sest et mul on soov lugeda ühte nii-ütelda proosaluuletust ja ma kardan, et paljud sõnad on võib-olla muudetud. Ning hiljem merevägi võib-olla kaudsemalt. Aga teksti ebatäpsusi on kindlasti olemas. Ebatäpsusi, me oleme endale appi, et neid me nagu ei saa miinusteks lugeda, et keegi pole entsüklopeedia, ei, isegi meie kohtunik ei ole, ei suuda ju peast kõike teada. Meie kõnelemine luule kujunditest, meeleoludest. Mulle meenutab tagajärg. Üks inimene otsis inimest kellest kõik see olek, mis temast joon, seesama rõõm ja seesama valu. Aga kelles veel, kas see oleks, mida tema ei ole, aga mis kusagil peab olema? Võib-olla esimesed kevadlilled, võib-olla kaljus, merekünkal. Mererannal võib olla. Sass röövime õige laeva ja läheme merele, Al suurel sinisel taeval läheme merele. Paul-Eerik Rummo luuletus pühendatud Sass suunile. Pealkirja mäletud. Santa María nii tugevad kui kaljud, meremehed igast elu võid näha. Meri ime imeline meri, võluv võluline Paul-Eerik Rummo. Üks laevuke läbi üle vee läheb üle vee ja lainete. Jõle. Astun mööda randa, mõtet kibedad, astun mööda. Tuulehoog lõi vetesse, lehed langesid laantesse. Taimed olid tuhakael taevas üle tina. Tinakarva. Geory heasüdamlik, seal olid tunded tuhaga taevas üle tina. Tuhakarva. Juhendi all on samblaroheline laine pehme voodi. Kõik on kaugel noor ja kaunis unenäo moodi. Sinna heita ühel õhtul päikesega koos, eks oleks kaunis nagu mõnes muistses loos. Hommikul, kui päike tõuseb varjugaaristikust, siis sõuad üle minu välja, saarestikus sõuad avamerele ja oled noor ning puhas kui su palged tulvavesi muremate tuhas, Karl Ristikivi. Minul ei ole enam. Kuid merel on väsinud kured asjatult otsivad laeva või suurte ja väikeste muret, oi suurte ja väikeste vaeva. Nii, nüüd peaksime piht Tobikuga minema teie vastu ikka võimsalt, karm ja uhke, keegi sind ei orjasta, lainete laul tormiks puhkeb, kandub üle sünnima jõu ja vabaduse laulu kohisevad sinu veed mandrite ja saarte kaudu käies oma iidset teed. Nagu kevadine meri heidab pinnalt katva jää. Nõnda meie Randlast veritõkked murrab, võitjaks jääb, see on Smuuli. Õudselt mere ja maju tuli vahel ranna pikki ahtake ahel ulatub ümbermaade ringi, köigatmeteid seob, siingi vaheldub laineid ja linde ja laevu, palju minejaid, palju on vaevu. Aga lõpu kahjuks, sõime. See on nüüd küll tuntud laul, aga ühel pool on suur ja teised väike väin. Poole päevaga ta vabalt läbi käid. See on väike Muhu, see on Muhumaa. Kui sa seda ei usu, tule, tule vaatama. Ja nii edasi. Muide, meie siin ette valmistades leppisime kaasvõistlejatega kokku, et ütleme selliseid laulutekste, mis nagu me kuulume ühte nagu meri ja tuul, kui need ka luuletusi olla tähendab, siin peaks nagu. No võib-olla et Mart meeritel, aga minu isiklik arvamus on nii, et siin peaks nagu vahet tegema ises laagriteksti ja siis näiteks teksti vahel, mille mõni näiteks kas või meie ladvik on tõsimeeles luuletajana loonud ja hiljem on nagu välistatud ka kasvõi haava või Koidula veendunud. Ja see on kindlasti õige põhimõtted ja mulle tundub, et see luuletus nüüd otseselt merega ei ole seotud, aga kuna kujund siiski merel osaliselt rajal, et ma loeksin ta siiski ette. Mulle meenuvad kaugelt hommikud, kui laevadeks tühjad vaadid, suust takjapiibud, sõitsime pikki meresid nagu piraadid. Mulle samuti meenub poolik jutt mürstitel sulamiidist, kel päevali Kitrast süda kuust, moonaga, suhkrust ja siidist. Tal oli kaks sõpra, ainult kaks. Nad istusid koos ja jõid veine kui üks löödi surnuks tänaval. Ta ütles löödega, teine. Betti Alver. Ma näen teda vahtivad platsile, kus käratseb rahvas, ruttab ja miskid, kahvatus näos on mullegi hirmus tuttav. Meri tõmbub endasse, mõjun Paul-Eerik Rummo Hamleti laul. Tasa tuli õhtu merelt randa järel kerged kalalõhnad kõrkjaid tõusva pehme valge udu. Eilse päeva suri linaks kudus tõotades und ja rahu anda. Merilaas mammeria Merisin sülitasi koos samuti Kersti Merilaasi pääsukeseks. Smuuli, mere ja taeva vahel. Moto on, et me kõike, mis juhtub maailmas, peavad kuulma ja nägema selleks meile kõrvad ja silmad andsid, andis kõigevägevam. Ja esimene Salman kelle fotod olid seal? Vot ei tea. Oot, kurgid on ja, ja esimene saime, nii et kaht kindlat asja. Nii laul kui laev, nimelt kohta ja aega vajab aja kronomeetrite võtame, see on 18. sajand. Ja rohkem ma peast ei tea, aga merest tuleb edasi. Julatused. Ma armastasin merd, ääretut minut. Bril luges Kosovo merre Suursaar, Rootsis. Gustav suits seda kaua ju otsinud olen laia lageda merepea. Mõnd saart on äärtus, meres, mõnd sadamat, ilusat, omas saart, aga mina ei leia oma unistust ilusat. Riimitud värsson laevas, sõit jõge pidi vabavers meritsi ja kas laev olen, mille sadam asub mandril, mis praegu on veel merest kerkivat. Minagi jätkaks Alliksaarega jälle. Kuigi siin ka merd ei ole, aga lähed ikkagi kohaletameta, häirel on, oleme hilinejad. Oleme tilisevad Kuljused mastide vahel laeval, mis kihutab hukku. Keegi käib tumedal taeval ja Tiirab nii hulljulged, lootusetu, kui ta hakkas kuidagi nii, et oleme hilinejad, see on saatuse tahe, oleme tillisevad, koljusid mastide vahel. Smuuli Paju, mis algab ammugi pajukaota, Survad. Sügis, tuli, marulehed viis nagu paju ise kõlab kurvalt raagus ladvalt leevikese viis ja siis on see sügise pilt ja siis tulevik tulid meelde. Tulid meelde ookeanil paju ümber pahisevad külmad veed, kaua aega udusin, ei haju udud, leidis mõtetesse teed. Rõõmsad mõtted, kadusid kurvad laulud nagu lehed langesid. Need, mis jäid tõsised ja kurvad nagu pajud keset hangesid ja siis tuleb jälle see päikesepilt seal merel. Ja siis ühesõnaga meri tuli üks niisugune vaba meremüha klopeerub. Arvamusel armus A. Akust, Janet, oh turge toolegi laulge lained. Underilt näiteks, et kellelegi, et hallid veised, miks nad pole nagu teised merilehmad? Õige, kes ütleb peast lapse uhke ja seal kuhu panen, kuhu panen ma su nüüd sünni särgiks selga said ju, suri rüüd. Alta hõlma lapseks sündinud, ilma verst ilma meelest väär kõvasti su külge kasvanud, minu sõjaväe päevast päeva? Valdma kaldkäin ikka ma ei raatsinud täna teinud, aga aga mereni me jõua, pean välja verd. Kas neid on põhivõistlemine? Midagi ei ole. Kuigi hiljuti ilmus näiteks Manivald, kes oma luuletuskogu meriroog, mis tervikuna merele pühendaks Oleme niisiis tänaseks ammendanud oma luuleteadmiste tagavara teemal meri. Duellis jäi viimane sõna võistleja astrigile. Publiku hulgast said kõik osa võtta, igaüks teadis ja mäletas midagi. Ja tähtis pole mitte võit või kaotus vaid see, et me üheskoos siin kõik rikkamaks saime. Lipu komandöriks saab sõna Mart Mäger. Nagu selgub, loeti üldse luuletusi 27-lt autorilt. Ja omamoodi ootuspärane oli see, et esikohale tuli Smuul. Kui tõsi tõesti merelaulik, aga Paul-Eerik Rummo oma andmeid lauludega oli temaga rinnu kuue luuletuse mees ja rummust juba mere laulikut nüüd kui oleks osanud oodatagi. Ilmselt on asi selles, et autor ise Ja loetut ja meelde jäetud, et paraku ka siin tulid ta hoopiski võib-olla niisugust mõtet. Luulelised asjad mere seoses välja. Viis korda loeti Kersti Merilaasi kolm pala, Juhan Liivilt. Kolm korda tuli esile Jaan Kross oma maailma avastamise motiividega mis nagu osutaks jällegi autori tun selle kõigepealt. Ja edasi kaks korda mainiti Tuglase merd, mis oli väga ootuspärane. On see ju üks meie kõige tuntumaid selliseid mereluuletusi üldse. Kaks korda esinesid Ellen Niit, Juhan Sütiste, Anna Haava, Jaan Kaplinski, Artur Alliksaar ja korra Underi merilehmad omapärasel viisil. Ainult üks kord Loeti Vaarandi mere luuletust ja suits tuli ainult oma saarega esile. Täiesti üllatusena puudust täielikult Ridala, kes on ometi vähemalt minu jaoks üks kõige esimene marinist. Just tema varasemad, kogu tema looming on õieti selle saare maalsega ja merega niivõrd seotud, et selle puudumine võiks otsa näha. Selles mingit niisugust natuke kurba märki vene luulest esinesid Sist, Puškin, Lermontovi ja korki oma tormilinnuga. Nagu arvata võiski, ei olnud siis tegemist alati puhaste mere luuletustega, vaid mere Tiive esines mõtteluules ja neid loeti siis vastaval juhul.