Kultuuriminister Tõnis Lukas ütleb, et eelarve läbirääkimistel on veel lahtine, missugune saab olema majanduse elavdamise pakett. Sestap ei oska ka öelda, kui palju me laenu võtame või ka see eelarve tuleb suurem või väiksem, kui plaaniti, läinud aastal riigieelarve strateegiat kokku leppides. Praegu on valitsuses minu meelest päris hea üksmeel selles osas, et on tehtud sisemine ümberpaigutust või kärpeplaani ja vajalikud just, et elu käigus hoida vajalikud täiendavat rahasüsti. Tema on ka planeeritud, nii et ma arvan, et see tuleb tasakaalukas eelarve. Seekordsete läbirääkimiste käigus on kõige enam tähelepanu saanud kaitse-eelarve. Kui rahandusminister Martin Helme tegi ettepaneku hoida kaitsekulutused kahe protsendi juures SKTst samas 300 miljonit eurot laenu, et arendada kiiresti välja meie ranna ja õhukaitse. Tõnis Lukas ütleb, et riigieelarve läbirääkimiste käigus meie kaitseinvesteeringute kava siiski ringi ei kirjutata. Kaitsekulude nii-öelda operatiivne ümbertõstmine või kaitsestrateegia muutmine nii kiiresti ei käi. Mis ei tähenda, et strateegiliselt võiks järgnevatel aastatel selle üle edasi debateerida. Kultuuriministeeriumi üks suuremaid kahe ja poole miljoni eurone lisataotlus oli koori orkestri ja tantsujuhtide palgatoetuse süsteemi jaoks. See jõuab tõenäoliselt ka eelarvesse. Laulu ja tantsupeo traditsiooni kandmine sellega seoses koori-tantsu- ja orkestrijuhtidele palgatoetuse süsteemi tegemine, et tagada nende ametikandjat järjepidevus ka tulevikus see on kultuuri või üldse Eesti elu selline prioriteet, et siin vaidlusi ei ole. Raha võivad juurde saada ka rahvusteadused. Rahvusteadused on lisaks sellisele rahvusvahelise teadus konkurentsile olulised meie jaoks ka eesti kultuuri ja keeleuurimise teemade mõttes, millega keegi teine ei tegelenud. Me peame neid ekstra rahastama ja kultuuriministeerium on valmis siin täiendava koormaga enda peale. Võtad sihtotstarbelisi teadust, programme välja töötada. Suvel rääkis Tõnis Lukas ka mõttest langetada kontserdipiletite käibemaksu. Seda palusin muusikaga seotud organisatsioonid veel paar päeva tagasi saadetud pöördumises. Luukas ütleb, et nende eelarvekõneluste sisse käibemaksu vähendamine ei mahu selleks, et meie kontserdikorraldajad kokku ei kukuks. Selleks on vaja kontserdikorraldajatele paremaid tingimusi anda ja, ja tõepoolest, käibemaksu alandamine pileti pealt on üks moodus. See praegu eelarve konkreetses jaotuses hetkel ei ole peamine teema, sest selle juurde me saame jõuda teiste maksupoliitiliste käikudega koos. Tõnis Lukas selgitab, et kui eelarve on kokku lepitud, hakatakse aru pidama ka selle üle, kas tulumaksust võiks vabastada sponsorraha.