Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva, 23. septembri teemad. Mina olen toimetaja Kadri Põlendik. Ida-Virumaal on koroonaviirusesse haigestumise näitaja kerkinud 100000 elaniku kohta üle 100. Lugupeetud inimesed, kui te tunnete, et teil tekivad mingisugused haigustunnused, ärge minge palun tööle. Endise suusatreeneri Mati Alaveri kriminaalasja toimik viitab süsteemselt dopingukuritegevusele. Sealt tuli ju selgelt välja, kuidas Mati Alaveri küsis ka, et, et miks me näiteks kasvuhormooni nii vähe kasutame, eks ole, et see on nii tõhustrooviks, sa oled, siin, tuleks nüüd koguseid suurendada. Riigikogu opositsioon esitas rahandusminister Martin Helme vastu umbusaldusavalduse. Helme sõnul on avalduse põhjuseks katse takistada rahapesu uurimist. Ja selle jaoks, et sellest mitte rääkida selle jaoks, et takistada tänasel valitsusel selle laga koristamist on välja mõeldud totaalne kapuki teater teemal mingisugusest mätsitud hankest ja Eesti mainet kahjustavast õigusabilepingust. Kultuuriminister Tõnis Lukas ütleb, et eelarvekõnelustelt saavad lisakoorijuhid ja rahvusteadused. Euroopa komisjon tutvustas uut rändeleppe rändeleppe ettepanekut. Vene opositsiooniliider Aleksei Navalnõi lasti haiglast välja, kuid ta jääb esialgu Saksamaale, kuna tema ravi pole veel läbi. Ilm on öösel ja homme vähese pilvisusega öösel sajuta, homme pärastlõunal sajab Lääne-Eestis kohati vihma. Öösel on sooja kaheksa kuni 15, homme 17 kuni 22 kraadi. Endise suusatreeneri Mati Alaveri dopingu kriminaalasja toimik sai pärast vägikaikavedu kohtuga avalikuks. Mida kõike see endas peidab, näitab täna õhtul ETV saade pealtnägija Johannes vedru tegi olulisemast kokkuvõtte. Südaööl said osaliselt avalikuks Mati Alaveri üle peetud kohtuprotsessi materjalid. Avalikustatud toimikutes on muuhulgas ära toodud Alaveri kirjavahetus, veredopingut ja teisi keelatud võtteid kasutanud sportlaste ning petuskeemi juhtinud arsti Mark Schmidti. Ka. Samuti saab tutvuda väljavõtetega Alaveri märkmikust. Toimikutest selgub, et dopingupettus oli väga süstemaatiline ning Alaver suhtles sportlaste arstiga regulaarselt. Seega ei vahendanud sportlastele Schmidti kontakti, nagu skandaali puhkedes avalikkusele sõnas. Toimikutes kajastust leidev dopingu tarvitamine algab 2016.-st aastast. Mati Alaver ise menetluse käigus ütluste andmisest keeldus. Delfi ja Eesti Päevalehe sporditoimetuse juhti Peepahti toimikute sisu ei üllatanud. Ja sealt tuli ju selgelt välja, kuidas Mati Alaveri küsis ka, et miks näiteks kasvuhormooni nii vähe kasutame, eks ole, et see on nii tõhus tõhustroob, eks ole, et siin tuleks neid koguseid suurendada ja ja samal ajal ka Smid vastas talle seal pärast säudele mingit protsessi kirjeldanud, et noh küll te saate hakkama, et niuksed spetsialistidele nisukogemusega, eks ole, et jah, kõik need märgid näitavad, et see on väga-väga pikaajaline ja ütleme professionaalsel tasemel tegutseda. Tallinna Ülikooli professor spordibioloog Kristjan Port, kes on ühtlasi sihtasutuse Eesti antidoping nõukogu liige, selgitas toimikute materjalide põhjal, milliste ainetega sportlaste organismis manipuleeriti Kõik need ained, mida kasutati, võib jagada siis ravimite ja kui ravimeid kasutada mitte siis ravimise eesmärgil mitte ravirežiimiga, siis sellega kaasneb oht. Teiseks silmapaistvaks on erinevad ravimikandidaatide ehk ainet, millel on laboratoorselt ja võib-olla loomkatsetes leidnud, et on ainevahetusele mingisugune efekt olemas, aga ei ole tuvastatud või näiteks tuvastatud efektiga kaasneb ka kõrvalnähud, mis on tervist ohustavad. Selliseid ained on seal, mis on täiesti mitteravimit ja mõne pakendi peale on kirjutatud, et see ei ole inimkasutamiseks lubatuur. Selliseid ravimeid antud Bloozan tõendite kogumisse esile tulnud, nagu iga ravimiga, kaasneb risk ja seda jälgib arst tähelepanelikult ja antud juhul ei ole siis see arsti jälgimise all või juhul, kui mõni hardsin seda tõesti protsessi ka jälgi, nagu nagu näiteks siis tegemist on täiesti kuritegeliku suhtumisega inimeste tervisesse. Schmidtile ongi esitatud süüdistusi inimeste tervise ohustamiseks. Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern rääkis ETV saatele pealtnägija, kuidas dopinguskeemi rahastati. Dopinguainete ostmiseks või selle arstile teenusest maksmiseks kasutati siis tiim Haanja suusaklubi vahendeid kasutati tiim Haanja eelarvesse laekunud raha ja ilmselt kasutati sponsoritelt. Laekunud raha. Võeti tiim Haanja kontolt sularaha välja, viidi sularaha siis dopinguarstile tema teenuste eest. Olulisi tahke on avalikustatud toimikutes veel. Need on seotud näiteks endise tippsuusataja Raul Olle ning doktor Tarvo Kiudmaaga. Detailsem ülevaate pakub toimikutes leiduvast telekanalis ETV, täna kell 20 null viis eetrisse minev pealtnägija saade. Viimase ööpäeva jooksul tehtud koroonaviiruse testide järgi lisandus 37 haigestunut Harjumaale, neist 30, Tallinna. Ida-Virumaale laekus seitse uut, positiivset testi tulemust Läänemaale kaks, Hiiumaale üks ja Pärnumaale üks. Üheksal juhul puudus positiivse proovi andnud rahvastikuregistris registreeritud elukoht. Seoses koroonaviirusega vajab haiglaravi 26 inimest, juhitaval hingamisel on kaks patsienti. Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja doktor Arkadi Popov ütles, et Ida-Virumaa olukord on praegu kõige tõsisem. Ja sellepärast meie tähelepanu ongi rohkem kontsentreeritud sellele regioonile. Seal haigestumus määr on siis kõrgem kui 100 100000 kohta. See on tegelikult selline, mis teeb muidugi murelikuks ka terviseametit ja, ja sellega ka tegeletakse aktiivselt selleks, et olukorda seal stabiliseerida. Et Ida-Virumaal on meil täna viis aktiivset kollet kokku jälgimisel 816 inimest. Me oleme märganud viimasel ajal, et kasvutrendiga on nendeni inimeste nakatumine, kelle vanus on kõrgem kui 50. Ja kahjuks on see arv suhteliselt kiiresti kasvavad. Koos sellega oleme märganud, et kasvab ka hospitaliseerimise vajadus ja kasvab mingil määral koormus haiglatele, nii Ida-Virumaal kui ka siin Harjumaapiirkonnas. Ja muidugi mida me oleme märganud kahjuks, ja oleme tagasisidet saanud eile ka Ida-Virumaalt, nii perearstide poolt kui ka haigla töötajatelt. Meie pöörame korduvalt ja korduvalt ja väga tõsiselt tähelepanu sellele. Lugupeetud inimesed, kui te tunnete, et teil tekivad mingisugused haigustunnused, tunnete teil on kas nohu või kurguvalu või köha, ei, tõuseb palavik, ärge minge, palun tööle, ärge minge kohtadesse, kus te saate kohtuda teiste inimestega ja teised inimesed saavad nakutada. Kahjuks sellest võivad võtta alguse päris tõsised kolled, millega me peame tegelema pärast ja see on võtmesõna selle puhangu mahasurumiseks ja kontrolli alla võtmiseks. Alates tänasest tasusid Võru linnavalitsuse ametnikud tööle kodukontoritesse, sest ühel töötajal avastati koroonaviirus. Samuti oli Kreutzwaldi koolis kahel töötajal ilmnenud haigusnähud ja selleks, et vältida nakkusohtu, toimus täna kogu õppetöö e-õppe vormis. Võru linnapea Anti Allas kirjeldab olukorda. See panigi meid nagu kiiresti toimetama, et seda võimalikku kollet, mis võib tekkida, elimineerida nii palju kui vähegi võimalik. Ja tegime siis need sammud, et kõigepealt kõik need inimesed, kes siis kõigepealt linnavalitsuse töötajad sai siis kodukontorisse kohe saadetud, lisaks sellele informeerisin allasutusi, et nagu vältida suuremat levikut, siis Kreutzwaldi kooli saatsime siis koduõppele distantsõppele, siis selle põhjus oligi see, et kahel Kreutzwaldi koolitöötajal olid haigusnähud. Selle info pealt liigume edasi, meie põhimõte on see, et maksimaalselt ikkagi normaalset õpet säilitada, aga mitte võtta ka väga suurt riski. Täna esitleti ka uut terviseameti peadirektorit, selleks saab esimesest oktoobrist senine Eesti kohtuekspertiisi instituudi direktor Üllar Lanno. Ma olen 15 aastat olnud sisejulgeoleku valdkonnas senimaani, aga arstiteadus ei ole minust mööda käinud. Ma olen tegelikult ikkagi arstina lõpetanud, tegutsenud Eestis kahes suurhaiglas, Tartu Ülikooli kliinikumis ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Olen töötanud ka üle piiri Helsingi ülikooli keskhaiglas tegutsenud suures Hollandi ravimiuuringute kontsernis ja ka terviseseadmeid ja optikat müüva instrumentaariumi korporatsioonis. Riigikogu arutab praegu opositsiooni esitatud umbusaldusavaldust rahandusminister Martin Helme vastu. Uku Toom võtab aruteluks. Opositsioonil oli etteheiteid ministrile palju. Umbusaldusavaldus andis üle reformierakondlane Andres Sutt. Rahandusminister on valetades alates riigikogu presidenti, valitsuse liikmeid ja põhiseaduslikke institutsioone halvustades ning ühiskonna erigruppe solvates tekitanud teadlikult ja süsteemselt kahju Eesti riigile. Ta on kaotanud usalduse Eesti vabariigiministrina. Rahandusminister on tegutsenud demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ja Eesti põhiväärtuste vastu. Sihikindlalt lepingu sõlmimine Ameerika advokaadibürooga on vaid üks põhjus, miks rahandusminister ei vääri valitsuse ministrikohta. Helme sõnul on umbusaldusavaldus absoluutselt sisutühi, aga põhjus on tal olemas. Kogu lugu on ju katse juhtida tähelepanu kõrvale sellelt, et Eestis olid võimul sel ajal, kui toimus maailmas üks suuremaid rahapesemise tänased kaks opositsioonierakonda ja selle jaoks, et sellest mitte rääkida selle jaoks, et takistada tänasel valitsusel selle laga koristamist on välja mõeldud totaalne kapuki teater teemal mingisugusest mätsitud hankest ja Eesti mainet kahjustavast õigusabilepingust ja veel sisust. Ma ei kuulnud selles etteheidet reas ei fakte ega erilist argumenteeritud. Minu meelest oli seal terve hunnik just nimelt subjektiivsust ja terve hunnik valesid valetamise kohta. Aga ma ütlen lihtsalt, et oleks üheselt selge. Kategooriliselt tagasi. Kõik need süüdistused. Täna võttis üldse valetamisega solvamise teema vaidlusest küllalt olulise osa ja siia üks näide, kuidas pooled väljaöeldut mõistavad vastust Jüri Jaansoni küsimusele alustas Martin Helme nii. Tuleb välja ikkagi, et mitte ainult ei ole kuulmisega, mõnel inimesel oli ka arusaamisega. Vastus Taavi Rõivasele, kui see arvas, et ta võiks Jaansoni ees vabandada. Kui te üritate nüüd siin püsti panna lugu, et mina, Jüri Jaansoni kuulmispuuet solvasin, siis, siis te üritate jälle ühte vale püsti panna. Ei ole solvanud. Korrati üle mitmeid asju ja pikapeale muutus asi juba üsna igavaks, aga kõik veel kestab. Umbusaldus muidugi läbi ei lähe. Praegu on hääletamiseni veel aega, mis toimub küll üsna varsti, sest hetkel peaks algama fraktsioonide sõnavõtud. Ehk eelarve läbirääkimised on lõpusirgel, tõdeb kultuuriminister Tõnis Lukas, et eelarve maht ehk see, kui palju me järgmisel aastal laenu võtame, on veel lahtine. Mõned asjad on siiski kindlad, näiteks see, et koorijuhtidele eraldab riik palgatoetuse. Madis Hindre räägib lähemalt. Kultuuriminister Tõnis Lukas ütleb, et eelarve läbirääkimistel on veel lahtine, missugune saab olema majanduse elavdamise pakett. Sestap ei oska ta ka öelda, kui palju me laenu võtame või kas eelarve tuleb suurem või väiksem, kui plaaniti. Läinud aastal riigieelarve strateegiat kokku leppides. On valitsuses minu meelest päris hea üksmeel selles osas, et on tehtud sisemine ümberpaigutust või kärpeplaan ja vajalikud just, et elu käigus hoida vajalikud täiendavad rahasüstid on ka planeeritud, nii et ma arvan, et see tuleb tasakaalukas eelarve. Kultuuriministeeriumi üks suuremaid, kahe ja poole miljoni eurone lisataotlus oli koori orkestri ja tantsujuhtide palgatoetuse süsteemi jaoks, see jõuab tõenäoliselt ka eelarvesse. Laulu ja tantsu. Traditsiooni kandmine ja sellega seoses koori-tantsu- ja orkestrijuhtidele palgatoetuse süsteemi tegemine, et tagada nende ametikandjate järjepidevus ka tulevikus see on kultuuri või üldse Eesti elu selline prioriteet. Et siin vaidlusi ei ole. Raha võivad juurde saada ka rahvusteadused. Rahvusteadused on lisaks sellisele rahvusvahelisele teadus konkurentsile olulised meie jaoks ka eesti kultuuri ja keeleuurimise teemade mõttes, millega keegi teine ei tegele. Me peame neid ekstra rahastama ja kultuuriministeerium on valmis siin täiendava koormaga enda peale. Võtad otstarbelisi teadusprogramme välja töötada. Suvel rääkis Tõnis Lukas ka mõttest langetada kontserdipiletite käibemaksu, seda palusid muusikaga seotud organisatsioonid veel paar päeva tagasi saadetud pöördumises. Luukas ütleb, et nende eelarvekõneluste sisse käibemaksu vähendamine ei mahu selleks, et meie kontserdikorraldajad kokku ei kukuks. Selleks on vaja kontserdikorraldajatele paremaid tingimusi anda ja, ja tõepoolest käibemaksu alandamine pileti pealt on üks moodus, see praegu eelarve konkreetses jaotuses hetkel ei ole peamine teema, sest selle juurde me saame jõuda teiste maksupoliitiliste käikudega koos. Tõnis Lukas selgitab, et kui eelarve on kokku lepitud, hakatakse aru pidama ka selle üle, kas tulumaksust võiks vabastada sponsorraha. Euroopa komisjon tutvustas täna uut rändeleppe ettepanekut ja nüüd on meil liinil meie Brüsseli korrespondent Joosep Värk kes on selle ettepanekuga tutvunud. Tere õhtust, Joosep ja mis sa ütleksid, mis seal leppes või selle leppe ettepanekus. Kõige tähelepanuväärsem on? Just tere, ma olen selle leppega tutvunud, ütleme mitte täielikult seal 500 lehe pikk dokument, aga, aga enam-vähem on teada, mis seal kirjas on kõige olulisem ilmselt selle juures tegelikult ongi nii-öelda uus sponsorite skeem, mis võib kõlada isegi natukene küüniliselt, aga see tähendab siis seda, et riigid, kes ei soovi vastu võtta kohustuslikus korras migrante, kes tulevad Euroopasse üle Vahemere ei soovi neid sealt näiteks Kreekast, Itaaliast laagritest vastu võtta, siis nemad peaksid hakkama ise tegelema sellega, et aidata konkreetsetel varjupaigataotlejatel siis minna tagasi oma rände lähteriiki, sa näed seda kohustust näiteks Kreeka või Itaalia pealt, siis läheks rohkem teistele riikidele, kui nad just ise ei soovi neid varjupaigataotlejaid vastu võtta. No millised tuuled Brüsselist puhuvad, kas on juba aimdust, et kas lepe võiks sobida nii parlamendile kui ka ülemkogule? No tegelikult selle leppe vastu juba võttis. Mõneti võiks öelda, et selle vastu võttis sõna juba eile Austria kantsler Stefan Kurtz, kes ütles selgelt, et kohustuslike kohustusliku mehhanismi tema ei toeta ja see ei ole üllatus, tegelikult mitte ainult Austria, ka näiteks Poola või Ungari on riigid olnud, kes on alati selliste kohtute meetmete vastu olnud. Jaa, jaa. Praegu tundub pigem ebatõenäoline, et sellisel kujul see ettepanek läbi läheb, aga ega Euroopa Komisjoni ettepaneku tihtipeale ei lähe just algsel kujul läbi, aga, aga kaheksandal oktoobril kohtuvad siseministrid Brüsselis. Vähemalt esialgu tundub ja kui on ajakirjandus ennustatud, et kuis selleks ajaks ei ole seda nii-öelda ettepanekut veel põhjaks lastud siis võib sellest midagi alles jääda ja võib-olla ka asja saada, aga selle jaoks suure tõenäosusega tuleb ikkagi see kohustuslik osa leppest välja võtta. Aitäh Joosep Värk Brüsselist meelulasid vahendamast. Teisi välisuudiseid, vahendab Evelyn Villers. Koroonaviiruse pandeemia toob kaasa kardetust suurema tagasilöögi tööturule ning lisaks miljonite töökohtade kadumisele tähendab see tohutut langust töötasudes, kinnitas ÜRO. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO värskest uuringust selgub, et selle aasta keskpaigaks oli kadunud üle poole miljardi täistööajaga töökoha. Veel juunis arvestas ILO 14 protsendilise tagasilangusega, kuid nüüd ilmneb, et tegelikkus on veel süngem. ILO juht ütles, et üleilmselt on töö eest saadud sissetulekud selle aasta üheksa kuuga kahanenud ligi 11 protsenti võrreldes sama perioodiga. Aasta tagasi. Eelmise aasta lõpus Hiinast alguse saanud koroonaviirus on kogu maailmas tapnud ligi miljon inimest ning 31 miljonit on saanud nakkuse. Vene opositsiooniliider Aleksei Navalnõi, kes lääne hinnangul mürgitati Novitšoki närvimürgiga, lasti haiglast välja, teatas täna teda ravinud kliinik. Kliinik lisas, et tuginedes patsiendi edusammudele ja praegusele seisundile usuvad raviarstid, et täielik taastumine on võimalik. Ta jääb esialgu Saksamaale, kuna tema ravi pole veel läbi saanud. Navalnõi haigestus 20. augustil lennul Siberist Moskvasse. Kaks päeva pärast vene haiglas veetmist toimetati ta ravile Berliini šaritee kliinikusse. Navalnõi toetajate ja Euroopa liidrite sõnul viitab Novitšokiga mürgitamine sellele, et mürgitamise taga on riiklikud organid. Kreml on enda seotust eitanud. Ja tagasi koduste teemade juurde Vene teatris esietendub prantsuse dramaturgi Roberto maa krimikomöödia kaheksa armastavat naist. Tõnu Karjatse annab teada Näidendi lavastas Vene teatri näitlejanna ja meie raadiouudist endine kolleeg Tatjana kosmonina. Sama näidend on olnud aluseks mitmele ekraaniseeringule. Viimate seadis näidendi kinolinale François osoon 2002. aastal, lavastades krimikomöödia muusikali võtmes. Vene teatri lavastuses koosneb naistest pea kogu lavastusgrupp. Tatjana Kozmanninale on kaheksa armastavat naist, teine lavastus Vene Teatris. Jäädumustesse Kriet, Depratisson. Vabadus on Kasmoonina sõnul ette kirjutatud persoonidest väga kihvtilt välja joonistatud nende kaheksa naise karakterites ja neis on, mida mängida. Näitlejad, nagu ma praegu saalist näen, töötavad selle näidendi kallal suure armastusega just sellepärast, et neil on midagi mõelda. Nad saavad näidata iseennast, jaamutada sellest armastatud näidendist ka midagi täiesti enda jaoks. Selles ongi see saladus, et see on tõeline ja elus näidend, räägib lavastaja. Kaheksa armastava naise süžee keerleb ühe mõrva ümber. Vaatajal tuleb lahendada küsimus, kes seda tegi ja kes keda armastas. Räägib üks osatäitjaid. Karin Lamson. Meie loos teeb vaataja ise järelduse, et kas teda naised armastasid või mitte. Aga mulle näib, et siin pole jutt armastusest. Jah, mingi teatud seotus on aga armastust marsselli vastu, nagu me oleme sellest harjunud mõtlema. Siin pole. Ilm läheb homme taas natukene vihmasemaks lähemalt, räägib sünoptik Ülle Jõemaa. Saabuval ööl jääb Eesti ida pool laiuva võimsa kõrgrõhuala lääneserva, mistõttu tuleb selge või vähese pilvisusega ning sajuta. Paiguti võib aga tekkida udu. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 12, rannikul kuni 15 kraadi. Homme päeval jõuab Põhjamerelt Norra edelasse aktiivne madalrõhkkond ja selle mõju suureneb ka Läänemere ääres. Homme päeval on Ida-Eestis ilm selge või vähese pilvisusega ja kuiv. Ka Lääne-Eestis on ennelõunal vähese pilvisusega, ent pärastlõunal saartel pilvisus tiheneb ja õhtupoole sajab vihma, pole välistatud ka äike. Hilisõhtuks jõuavad sajupilved mandri lääneossa. Tuul puhub homme päeval kagust ja lõunast kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja tuleb 17 kuni 22 kraadi. Läheme saate lõpetuseks tagasi dopinguteema juurde. Johannes vedru kohtus täna Tartus Eesti murdmaasuusatamise koondise praeguse peatreeneri Jaanus Teppani ka nüüd küsida, kui šokeeriv oli tema jaoks Mati Alaveri kohtutoimikute materjal, mis täna avalikuks sai? No tegelikult ausalt vastates ei ole ma neid materjale lugenud, sest ma ei taha endale negatiivseid emotsioone, minu jaoks on kõik ammu läbi mõeldud ja see raamat on suletud ja need inimesed, kes ei ole siiamaani nagu aru saanud, võib-olla saavad tänasest lugemisest selle toimiku puhul tõstatub ka küsimus, milline on treeneri vastutus ja milline on sportlaste vastutus olukorras, kus toimub süstemaatiline dopingu tarvitamine. Et milline on siin suusatreeneri kogenud suusatreeneri seisukoht? Minu jaoks on täiesti mõeldamatu. Kas treeneri perspektiivist mõeldamatu sportlase perspektiivist mõeldamatu mõlemalt poolt. Selliste sportlastega ei oleks mul midagi peale hakata ja treenerina ma ei saa lihtsalt endale sellist asja lubada, mul isegi mõte ei lähe sinna. Koondis Eesti suusatamine otsib teed edasi, kas tänane siis teadmine kuidagi muudab selle kõik raskemaks peatreenerina, kas maine on rikutud? Mis hea on, väga rikkuda on, see maine on selline nagu on, aga aga eesti suusatamine elab Eesti suusatamise son, treenerid, noored, kes tahavad edasi minna. Ja minul on ettepanek jätta selja taha, kui te tahate seda arutada, arutage, võtkem sealt välja suusatamine, sportlane, kujutage inimest kui sellist, miks nad selle teguviisiga hakkama said. Aga tahaks pöörduda kõigi Eestimaa eestlaste poole, kes armastavad suusatamist ja tahavad enda poolt, et panustada siis see võimalus on teil olemas, kas hea sõna või oma teoga, et meie järele, kas ei peaks kannatama selle pärast? Jaanus Teppan koondise peatreenerina on kindel, et tänasel päeval sellist pettust Eesti spordis Eesti suusatamises ei toimu. Tänase päeva küll, jah, nii kaua, kui mina olen eesotsas. Aitäh Johannesele tänase põhjaliku töö eest ja kogu sporditoimetusele. Selline sai kolmapäeva, 23. septembri Päevakaja. Saate pani kokku toimetaja Kadri Põlendik, aitäh kuulamast ja mõnusat õhtut.