Päevakaja võtab kokku neljapäeva, 24. septembri tähtsamad sündmused stuudios on toimetaja Brent pere. Valitsus otsustas järgmisest teisipäevast karmistada piiranguid avalikele sündmustele ja vähendada siseruumides külastajate arvu. See puudutab suuremaid saale ega tähenda 50 protsendi nõude kehtestamist. Samas on viiruse puhang praegu hoogustumas ja selle tõttu ei ole väga suuri üritusi siseruumides enam võimalik teha. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati Eestis 44 uut koroonaviirusesse nakatunut. Soome valitsus otsustas täna, et Soome võib edaspidi siseneda vaid riiki naasmiseks tööl käimiseks, transiidiks või vältimatu põhjusega. Justiitsminister Raivo aeg tutvustas täna koalitsioonikaaslastele analüüsi, mis näitab, et nii terviseametil kui valitsusel on õigus maskiga teatud piirkondades või kogu Eestis kohustuslikuks muuta. Minister ise toetaks maskide kandmise kohustust Ida-Virumaal. Valitsus eraldas reservist üle 15 miljoni euro, et aasta lõpuni inimestele toona teste teha. Tartu Ülikooli kliinikumi ühendlabori direktor Anu Tamm ütleb, et odavamalt ja sama tõhusa testimisviisi lähiajal loota ei ole. Keel, kes ei ole võimalik niimoodi mass testimisega teha, nagu meil siin praegu on, mass, testimine tähendab automatiseerimist. Tallink hoiab hoolimata Soome valitsuse otsusest sõidus laevad töö ning kaubaveo liinideks Aga loomulikult, see tähendab olulist kukkumist reisijate numbris. Nii tallikile ja Tallinnale ja Eesti turismiga seotud ette võtta. Leedu, Läti ja Eesti laiendavad reedel Valgevene võimuesindajate nimekirja, kelle suhtes rakenduvad sanktsioonid. Kuna valitsus ei jõudnud täna otsuseni, mis lubaks Eestisse võistlema tulla ka niinimetatud kolmanda maailma riikidel, on Eesti jalgpalliliit sunnitud ähvalt küsima ajapikendust, et kinnitada oktoobrikuiste Rahvuste liiga mängude toimumise asukoht. Seal on muutliku pilvisusega ilm ning mitmel pool sajab hoovihma. Homme päeval Ida-Eestis pilvisus hajub Lõuna-Eesti Lääne-Eestis pilves ilm. Seal on õhutemperatuur 10 kuni 15 ja homme päeval 16 kuni 20 kraadi. Ja kõigest lähemalt. Valitsus võttis täna vastu mitmeid otsuseid koroonaviiruse leviku piiramiseks. Uku Toom teeb ülevaate. Peaminister Jüri Ratas ütles valitsuse pressikonverentsil, et täna eraldati terviseametile enam kui 15 miljonit eurot, et tagada koroonaviiruse testide kättesaadavus. Selle aasta lõpuni võeti vastu otsuseid piirangute osas. Alates järgmisest teisipäevast võib siseruumides toimuvatel üritustel osaleda senisest kaks korda vähem inimesi ehk maksimaalselt 750 külastajat. Nüüd, seoses koroonaviiruse leviku laienemisega on muudetud ka siis seda, et alates täna õhtust alkoholimüügi piirang üleriiklikult, mis hakkab siis olema alates 24 null-nullist koroona teemal jätkas sotsiaalminister Tanel Kiik. Toonitan selle üle, et täna ei ole veel haiglasüsteem jätkusuutlikkus toimepidevuse ohus. Küll aga on konkreetseid koldeid mitmes haiglas. Ehk äärmiselt oluline on ka see, et kui inimesel on nakkussümptomid erinevad tervisemured, siis sel juhul tuleb pöörduda perearsti poole, paluda saatekirja ei ole õige, ei tohi minna inimene EMOsse eravus meditsiini osakonda, kus ta võib nakatuda väga paljusid teisi eneseisolatsioonipäevade arvu võimaliku vähendamise kohta 14-lt päevalt 10-le, ütles Tanel Kiik. See on kindlasti koht, kui ta peame aruta valitsuse tasandil, selle juurde tuleme tagasi, kuulame ära terviseameti seisukoha. Covid 19 teadusnõukogu seisukoha. Mina isiklikult arvan, et see on kindlasti väärt kaalumist, sest me näeme, eneseatsiooni, jääjate arv pidevalt kasvab, tuleb üheaegsete tagada ühiskonna majanduse toimine. Enesesse kombeks on täpselt nii pikk, kui on vajalik haiguse leviku vältimiseks, aga kindlasti mitte sellest pikem. Lõpetuseks eelarve kohta. Valitsus plaanib selle riigikogule üle anda järgmise nädala kolmapäeval. Ja nagu juba öeldud, siis valitsus otsustas järgmisest teisipäevast karmistada piiranguid avalikele sündmustele ja vähendada siseruumides külastajate arvu. Hommikul tegid kultuurisündmuste korraldajad ka ühispöördumise valitsusele, esitades oma ettepanekud viiruse leviku tõkestamiseks kultuurisündmustel. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Kultuurisündmuste korraldajad rõhutavad, et mahutavuse piirarvu vähendamine tulemusi ei anna, selle asemel tuleks keskenduda külastajate hajutatusele sündmuskohtadel. Kultuurikorraldajad on valmis riske omalt poolt igati vähendama, tagades näiteks maskide kättesaadavuse. Ühispöördumisele on alla kirjutanud üle 30 kultuurisündmuste korraldaja ja see nimekiri veel täieneb. Küsisin kultuuriminister Tõnis Lukasel, kas kultuurikorraldajate pöördumisega valitsuses arvestati. On hea, kui kõik korraldajad asutuste juhid kaasa mõtlevad ja meie kultuuriministeeriumi poolt oma seisukohta kujundades oleme alati neid seisukohti arvesse võtnud. Samas on viiruse puhang praegu hoogustumas ja selle tõttu ei ole väga suuri üritusi siseruumides enam võimalik teha statsionaarsete saalides, kus toimivad kontserdiasutused teatrid, kinod võib ka edaspidi müüa piletid täissaalile. See piirmäär on 750, ta langes tõesti 1000-lt 500-lt, mis oli ka siin ümbritsevate riikide ja Euroopa riikidega võrreldes muidugi väga suur number 1000-lt 500-lt 750-le, aga ikkagi arvestades, et meil põhiosa saale ongi nii suured või väiksemad siis etendused, kontserdid, kinod võivad rahulikult edasi toimuda ja 50 protsendi täituvust, nii nagu ta siin suveni oli. Ei ole vaja tagada, kui on numbritega kohad, istekohad kõigile külastajatele, külastajad identifitseeritavad. Muusikaettevõtteid koondava Music Estonia juht Ave töölpide ütles, et valitsuse otsus oli parem kui kardeti kuid endiselt soovivad kultuurisündmuste korraldajad teha tihedamat koostööd avalikkuse teavitamisel. Sellised numbrite kõikumised mõjutavad väga tugevalt lihtsalt sektori igapäevast tööd ja tänasel päeval oleme me kokku tulnud ja tegelikult sooviksime nende meetmete ühiste meetmete üle arutleda ja neid võetakse tõsiselt ja võetakse kaalumisele. Ei oska, tehakse tõesti samal päeval või eelmisel päeval enne sündmus, et, et väga-väga raske on korraldajatel hetkel tegelikult arvestada ja planeerida oma üritusi ja, ja tegelikult peaks ka soodustama just nimelt ka etteostu. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati Eestis 44 uut koroonaviirusesse nakatunut. Kokku analüüsiti Eestis 3020 koroonaviiruse esmast testi. Kahe nädala nakatumisnäitaja 100000 elaniku kohta on Eestis 35,82. Ida-Virumaal on vastav näitaja juba 108,8. Rahvastikuregistri kohaselt laekus enim nakatunuid Harjumaale, kus tuvastati 20 uut nakatunut. Ida-Virumaale laekus 16 uut, posid tiivsed testi tulemust. Tänahommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 31 inimest. Juhitaval hingamisel on kaks patsienti. Eile oli haiglaravil viis inimest vähem. Justiitsminister Raivo aeg usub, et piirkondades, kus koroonaviirus on rohkem levinud, viiks maskide kandmise ühistranspordis ja kohtades, kus inimesed on pikemalt koos kohustuslikuks muuta. Madis Hindre räägib lähemalt. Justiitsminister Raivo aeg selgitab, et paljudes riikides on maski kandmine kohustuslik. Maskide kandmise üle on aru pidanud ka meie valitsuspoliitikud. Kerkib ka küsimus, et ma, kui meil kevadel ja siin varasemalt on olnud ka nii-öelda soovituslik, et võistelda, sotsiaalseid norme ei täideta, et kas on seda võimalik, siis kohus, aga nii-öelda aktiga ja selle küsimuse peale me tegimegi selle analüüsi ja sain vastuse, et jah, tõepoolest, tuginedes nendele samadele kevadistele seadusemuudatustel on seda võimalik teha ja see on täiesti seaduslik. Täna tutvustas justiitsminister Raivo aeg analüüsi valitsusliikmetele analüüsis viidatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse punktile, kus on üles loetud neli erinevat asja, mida terviseamet nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks teha võib. Nimekirjas on nii koolide sulgemine kui terviseuuringute nõudmine, aga nimekirja ette on pandud sõnapaar muuhulgas sellele sõnapaarile viidates märgivadki justiitsministeeriumi ametnikud, et terviseamet ja valitsus saavad kohustada inimesi maske kandma. Raivo aeg rõhutab, et sõnapaar muuhulgas ei anna siiski piiramatut võimu. Need meetmed, need peavad olema selgelt nakkushaigus, tõkestav iseloomuga ja veel täiesti loomulikult, seal on ka nii-öelda teaduslik ekspertiis on selleks taga. Raivo aeg märgib, et oluline on ka valitsust nõustava teadusnõukogu ekspertiis. Teadusnõukogu liige, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst Peep Talving ütles teisipäeval, et maskid peaks tegema kohustuslikuks Ida-Virumaal. Raivo aeg rõhutab, et maskide üle Eesti või mingis piirkonnas kohustuslikuks muutmist pole valitsus veel arutanud. Ka analüüs tehti tema sõnul nii-öelda igaks juhuks, et juhul, kui see arutelu tekib, siis ei peaks aega kulutama õigus vaidlusele. Mina küll ei oleks sellele vastu, kui see tuleb lauale, et näiteks Ida-Virumaal ühistrans spordis on maskide kandmine kohustuslik või siis kus on inimesi massiliselt tihedalt koos, kus nad viibivad pika koost ala kuskil kinoseansil või teatrietendusel, et seal läks maski kandmine kohustuslik. Ma olen suhteliselt kindel, et ma pooldaksin seda seisukohta. Õiguskantsler Ülle Madise sõnul tuleb maskide kohustuslikuks muutmist veel põhjalikult analüüsida. Ja väga täpselt tuleb selgeks teha, tuginedes teadusuuringutele, mis on kasu ja mis on kahju. Kui sageli öeldakse, igaks juhuks võib ju kanda, siis unustatakse ära nõrgemad ühiskonna liikmed, kellele maski kandmine, barakk kui paljudel põhjustel ei sobi, kas on hingamisraskused, kas on tegemist inimestega, kellel on kuulmislanguse, kellel on väga oluline näha teiste näoilmeid, nii et ka teistes riikides need erandite nimekirjad, kes ei pea kandma või kellega suheldes ei tohi lausa kanda on üksjagu pikad. Ülle madise lisab, et paljudes riikides on maski kandmise kohustus kohtus vaidlustatud. Ja pilt on ka see, et inimesed hakkavad väsima, sest viirus ei ole kadunud. Ometi on elatud juba üheksa kuud küllalt rangete piirangute tingimustes. Ülikooli teadlased leidsid aga koroonaviiruse levimus uuringu Harjumaa ja Tallinna seirelaine tulemusel, et piirkonnas pole viiruse laialdast varjatud levikut. Seirega testiti viimase 12 päeva jooksul Harjumaal ja Tallinnas juhuvalimi alusel pea 4300 inimest. Uuringu käigus leiti kaks nakatunut, kellel puudusid tuntavad haigusnähud 95 protsendilise tõenäosusega piirkonnas koroonaviirusega nakatunud üks inimene 1300-st. See, et viiruse levikut oleks võimalik kontrolli all hoida ka edaspidi, sõltub teadlaste sõnul inimeste vastutustundlikust käitumisest. Eesti kulutab päevas koroona testidele 100 kuni 200000 eurot ehk turule on tulnud ka uusi, odavamaid testimisviise. Ei usu Tartu Ülikooli kliinikumi ühendlabori direktor Anu Tamm, et need seni levinud testidele tõhusalt alternatiivi pakuks. Madis Hindre uuris ka seda teemat. Tänasel istungil eraldas valitsus testimise jaoks üle 15 miljoni euro. Juhul kui iga päev tehakse umbes 1750 testi, peaks sellest rahast piisama aastal puuni. Samas näiteks eile testiti üle 3000 inimese. Sotsiaalministeeriumi andmetel maksab ühe viiruse RNA otsiva testi analüüsimine 66 eurot ehk eile kulus testimisele umbes 200000 eurot. Sellele lisandub veel proovi võtmise korralduslik kulu umbes 23000 eurot päevas. Viimasel ajal on välja töötatud mitmeid viiruse ümber olevat valku otsivaid teste. Tartu Ülikooli kliinikumi ühendlabori direktor Anu Tamm selgitab, et testide sees on laboris toodetud antikehad, mis peaks viiruse ümber oleva valgu ehk antigeeni ära tundma. Kui nad seonduksid vastu seda viirust, siis oli viirus olemas, kui need reaktsioonisegus olevad antikehade ise ootan siis viirust ja et iseenesest lihtsalt see protsess käib kiiremini. Antigeene otsivate testide kasuks räägib just kiirus ja kuni kümnekordne hinnavahe. Neid pakutakse komplektidena, kus koos on ninaneelu torgatav testimispulk ja tester. Ehk lihtsustatult öeldes saaks neid kasutada nagu rasedusteste. Soome Ringhääling kirjutas eile Soomel länzi Pohja haigla valmistub ostma ligi kahtesadat tuhandet uut tüüpi testi. Anu Tamm aga tõdeb, et antigeeni testid pole siiski alternatiiv praegustele testidele. Kiirtest ei ole võimalik niimoodi mass testimisega teha, nagu meil siin praegu on, mass, testimine tähendab automatiseerimist ja need kiirtest ei ole võimalik automatiseerida niimodi. Teine oluline näitaja testi usaldusväärsus RNA testid tabavad ära 96 kuni 99 protsenti koroonahaigetest. Ametlikud andmed Antigeenidel ei ole palju halvemad, aga samas laborid, kes on teinud võrdlevaid analüüse, ütlevad, et nad ikkagi on kehvema tundlikkusega. Samas võivad langeda seniste testide hinnad, see aga ei sõltu niivõrd teaduse tehnika arengust kui turu olukorrast. Põhimõtteliselt on neid diagnostika võimalik natukene odavamalt toota, kui neid praegu müüakse, sest covidi diagnostik kummid on suhteliselt kallid võrreldes teiste samalaadsete viirustega. Kas nüüd firmad on valmis neid odavamalt müüma? Sellele küsimusele ma vist ei oska vastata. Soome valitsus teatas täna ametliku otsuse, et Soome võib 28.-st septembrist ehk esmaspäevast siseneda vaid riiki naasmiseks tööl käimiseks, transiidiks või vältimatu põhjusega. Meil on nüüd otseühendus kolleeg Rain kooliga, kes on Soomes ka kohapeal. Rain, seda otsust oli kahjuks eestlastele juba oodata, aga siiski, miks selline otsus? Püüab ennast kaitsta siiski koroonaviirused niinimetatud teise laine eest on ju olukord viiruse levikul Soomes, kus siiski viirus on hakanud viimase nädala jooksul rohkem levima tunduvalt parem kui paljudes teistes Euroopa riikides ja Soome valitsus 11. septembril otsustas tõsta piirangutevaba reisimise sellise alammäära suhtarvu. See oli varem kaheksa kuni 10 juhtumit, et uut tuvastatud koroonaviiruse juhtumit 100000 elaniku kohta kahe nädala jooksul. Ja see tõsteti 25 peale ning Soome valitsus siis juba tõdes, et sellest 25-st ei taganeta. See on piir, mis vaadatakse iga nädal üle ja kõikide nende riikide puhul, kus see haigestumus näitaja piiri ületab rakendatakse ka liikumispiiranguid. Eestis teadupärast juba see piirmäär on ammu ületatud ja seega liikumispiirangud on teatud mõttes paratamatus, soome niigi on tulnud Rootsile ja Eestile selles mõttes vastu, et töösõit mitte ei puuduta. Ei see piirmäär ekaga tegelikult karantiini nõue, nii et need inimesed, kes Eestist Soome tööle sõidavad, võivad seda vabalt teha. Endiselt soovitatakse loomulikult kõike, mida me juba teame, et distantsi hoidmist, hügieeni, tegelikult soovitatakse ka maske kanda näiteks ühistranspordis ja avalikes siseruumides. Aga aga tõesti karantiini need tööpõhised pendeldajad jääma ei pea. Aga turistid Eestist Soome tõesti esmaspäevast alates paraku enam ei pääse. Rain kiirelt veel, kuid mida Soomes selle kohta arvatakse? No täna näiteks turismitöötajate ja ka turismiettevõtjad koos käes korraldasid Soome parlamendi suure meeleavalduse, kus nad nõudsid valitsuselt siiski natukene leebemat suhtumist reisimispiirangud tõsi, ja palusid seda, et, et võiks nendest riikidest, kus see haigestumus näitaja näiteks 25 ja 80 vahel. Et nendest riikidest võiks ikkagi Soome tulla need inimesed, kellel on ette näidata negatiivne koroonatesti tulemus ja, ja kes võib-olla hoiavad siis distantsi kohalike elanikega siin Soomes eriti mures ollakse muidugi Põhja-Soome pärast, sellepärast et sealse turismivaldkonna jaoks on ülioluline just nimelt sügis ja talv. Suur tänu. Jätkame samal teemal. Mall Mälberg palus Tallinki juhi Paavo Nõgene kommentaari Soome valitsuse otsuse kohta. Meile teadaolevalt siis on alates esmaspäevast lubatud ainult vältimatud isiklikud reisid ja tööreisid nende tagamist. Loomulikult jätkame samuti, me hoiame ära kaubaveoliinid, aga loomulikult see tähendab olulist kukkumist reisijate numbris. Nii tallinkine ja olulist turistide vähenemist Tallinnale ja Eesti turismiga seotud ette võtta. Eelmine kord, kui piirid sellisel moel kinni läksid, siis saame valitsus aitas rahaliselt laevaliiklus hoida. Kas nüüd võib midagi taolist tulla? Soome riik on välja kuulutanud hanke hetkel Turu ja Stockholmi vahelise laevaliikluse toetamiseks. Tallinna Helsingi oma veel ei ole, eks neid samme tuleb oodata, selge on see, et ainult kaubaveoga on reisilaevade opereerimine majanduslikult kahjulik. Tallinna-Stockholmi liikluse kohta uudiseid on oodata. No ütleme Tallinn-Stockholmi vahet sõidame kord nädalas ja samamoodi ka Riia-Stockholmi vahet. Helsingi Stockholmi vahel reisija ei toimu ja meie suure tõenäosusega ei alusta seal operatsioone niipea Turu-Stockholmi vahel, nagu eelpool viidatud, vot siis on välja kuulutatud hange, et kaubaveoliinid oleksid lahti ja hange näeb ette ka reisijateveo kapasiteedi olemasolu, nii et seal sõltub edasine hanke tulemustest, mis peaks siis selguma 20.-ks oktoobriks. Senimaani me kindlasti Turu-Stockholmi vahel opereerime tavapärase graafiku alusel. Jätkame lennupiirangutega ning tuleb tõdeda, et Eesti valitsus ei jõudnud täna uute lennureisipiirangute osas kokku. Valitsus arutab piiranguid uuesti tõenäoliselt teisipäeval. Samuti jõudnud valitsus üksmeelele sportlastele eriloa tegemiseks, et kolmandate riikide sportlased saaksid siin võistlemas käia. Aga nüüd välisuudiseid ja Kadri Põlendik. Leedu, Läti ja Eesti laiendavad homme Valgevene võimuesindajate nimekirja, kelle suhtes rakenduvad sanktsioonid, kinnitas Leedu presidendiamet. Sanktsioonid puudutavad rohkem kui sadat valimisvõltsingute ja miilitsavägivalla rakendamise eest vastutavate ametikandjat. Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kinnitas, et Läti, Leedu ja Eesti on otsustanud sanktsioonidega edasi minna, ootamata, millal Euroopa Liit sanktsiooninimekirja heaks kiidab. Ka Suurbritannia valmistab ette sanktsioone seoses inimõiguste rikkumisega. Jänes, kinnitas välisminister Dominic Raab. Raab ütles Londonis parlamendi alamkojas, et arvestades Euroopa liidus tekkinud viivitusega sanktsioonide kehtestamisele liitub Ühendkuningriik USA ja Kanadaga, et need võimalikult kiirelt ette valmistada. Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamine Valgevenele on takerdunud Küprose nõude taha, et blokk peab teravalt tegelema ka Türgi õigustamatu tegevusega Vahemerel. Euroopa komisjon ärgitab liidu liikmesriike tegema teise koroonalaine peatamiseks elanikkonnast suuremat selgitustööd ning jõustama rangemad vahemaa ja hügieenireeglid. Tervishoiuvolinik Stella kirja kiides ütles, et mõnes liikmesriigis on olukord hullem kui märtsis tipu ajal ja hoiatas, et mõnel pool on piirangute tühistamisega kiirustatud. Ta rõhutas, et liikmesriigid peavad võitlema ka viiruse kohta leviva väärinfo vastu ja püüdma mõjutada noori loobuma protestidest ja vandenõuteooriatest. Rühm Kesk-Euroopa riike lükkas tagasi Euroopa Liidu uue rändekava, sest see pole piisavalt jõuline lahendada teravaid probleeme. Rände suhtes skeptilised Ungari, Poola ja Tšehhi juhid kohtusid Euroopa Liidu tippjuhtidega, kuid seni pole ühisele arusaamale jõutud. Euroopa komisjon esitas eile uue rändekava ettepaneku. Ja veel ka üks kurb uudis. Eile suri 82 aastasena ökoloog, geobotaanik ja metsateadlane Toomas Frey, kes aastatel 1990 kuni 1991 oli ka Eesti keskkonnaminister. 1990. kuni 92. aastal oli ta Eesti Kongressi ja Eesti komitee liige. Ja ilmast teeb ülevaate sünoptik maile Meius. Saabuval ööl on Ida-Eestis muutliku pilvisusega, Lääne-Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, võib olla äikest ja paiguti tekib udu. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 15 kraadi. Homme päeval tugevneb vähehaaval taas kõrgrõhkkonna mõju ja alates Ida-Eestist pilvkate hõreneb. Mitmel pool sajab hoovihma, pärastlõunal saju tõenäosus väheneb. Puhub lõuna ja kagutuul kaks kuni kaheksa, saartel kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 16 kuni 20, Kagu-Eestis kuni 22 kraadi. Ja värsked spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik. Eesti jalgpalliliit taotles valitsuselt erandit, millega lubatakse ilma kahenädalase karantiinis viibimise ta Eestisse võistlema tulla ka sportlastel, kes ei kuulu Euroopa Liitu ega Schengeni tsooni. Eesti jalgpallikoondis võõrustab plaani järgi oktoobris Põhja-Makedoonia diaArmeeniat, kuid hetkeseisuga ei saa need mängud Eestis toimuda. Euroopa jalgpalliliit UEFA andis Eestile aega tänaseni, et selline erand teha, kuid valitsus vastav aruteluni täna ei jõudnud. See tähendab, et Eesti jalgpalliliit on sunnitud Oefalt paluma ajapikendust. Eesti jalgpalliliidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht. Eks me peame selgitama seda olukorda neile, et noh, Eestis on ka koroonaviirusesse nakatumine viimasel ajal tõusnud ja kogu see pakett vajab ilmselt valitsuse poolt sellist põhjalikumat ülevaatust ja, ja selles olukorras noh, läheb aega, näiteks USA on selles koroonakriisiolukorras on ta viimasel hetkel tehtud muudatusi ja selles mõttes me loodame, et UEFA tuleb vastu meile ja me saame selle pikenduse, me saame selle lõpliku vastuse öelda järgmisel nädalal. Tallinna FC Flora kohtub jalgpalli Euroopa liiga kolmanda eelringi mängus täna Malta klubi Florianaga. Teises eelringis sai Flora kaks. Üks jagu Reykjavik ist võidu korral. Täna läheks Flora Euroopa liiga play-off is vastamisi Horvaatia tippklubi Zagrebi Dinamo. Ka Floriana ja Flora vaheline kohtumine algab täna kell 20. Otseülekanne ETV2-s kell 19 55. Korvpalliliigas NBA asus Maiami hiit idakonverentsi finaalseeriat Boston Celticsi vastu mängudega kolm. Üks juhtima. Ööl vastu tänast peetud seeria neljandas mängus jäima jaami peale 112 109. Võitjate poolt tegi suurepärase mängu vaid 20 aastane Tyler Herro, kes viskas lausa 37 punkti. Ma jaamil on võimalus tagada endale koht NBA finaalis Eesti aja järgi ööl vastu laupäeva, kui kavas on seeria viies mäng. Läänekonverentsi finaalseeria Los Angeles Lakersi atenbernagetzi vahel jätkub täna öösel. Seeriat juhib kaks, üks Leicers. Suur tänu selline sai neljapäeva, 24. septembri Päevakaja stuudios oli toimetaja Brent pere suur tänu kuulamast ning kaunist õhtut.