Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Paistab, et internet on muutunud nii metsikuks räpaseks kohaks, et arvuti, turvalisuse eksperdid ja pangad on asutamas endale uut territooriumit millele saaks natukene aega puhta jalaga elada. Maise kinnisvaraäri kohta öeldakse, et maa hind ei lange seni, kuni uut maad juurde ei leita. Meretaandumisele pole globaalse soojenemise ajal põhjust loota, sest jääliustike sulamisega tõuseb merepind ja maad ja vaata et vähemakski. Mõnes kohas nagu Hollandis ollakse sellega harjutud ja maad kasvatatakse ise juurde. Tegemist on väga kalli ettevõtmisega ja sellisel juhul on alati põhjust küsida, aga miks tavaliselt avastuseks midagi inimeste ära mahutamise teemadel, populatsiooni kasvust ja nii edasi. Küberruumis on olukord teistsugune, kõik mahuvad sinna ära lihtsa protokolli muutmisega ehk piisava aadressiruumi loomisega. Tänane internetiprotokolli järjekorranumbriga neli mahutab ära umbes 4,3 miljardit aadressi ja seda on täna selgesti vähem, arvestades iga päevaga juurde tulevaid internetti ühendatud seadmeid. Uuem iibeeveeguus lühendi all tuntud aadressiruum on oluliselt avaram võimaldades anda planeedi maa iga ruutmeetri kohta üle 4000 aadressi. Seda peaks olema piisavalt, kui üks tõeline häkker koos oma kõikide internetti ühendatud seadmetega kunagi maha maetakse. Seega ei saa internetis endale uue kuiva saarekese otsimise põhjuseks olla ruumipuudus. Pangad ja internetiturvalisuse eest hoolitsevad mahuvad tänasesse küberruumi ilusasti ära. Põhjus, miks nad otsivad endale uut pinda, on seotud just häkkerite või õigem oleks öelda küberkurjategijatega. Viimased on üha sagedamini rajamas Online keskkonda, vale pankasid ja muid mee potina käituvaid institutsioone, mis meelitavad lõppkasutajaid oma valeliku võrku oma andmeid reetma. Saadud andmetega tehakse siis igasuguseid majanduskuritegusid alates pangakonto tühjendamisest kuni mitmesuguste majanduslike kohustuste sõlmimiseni üha rohkem joonud välja kurva tõena, et tänases internetis ei ole võimalik neid nõndanimetatud Fishing skeeme ära hoida. Üheks taoliseks märgiks ongi, et seki juurnime kandva viirusetõrje andmeturvafirma üleskutse sätestada tänases küberruumis aadressi nimede reeglitesse uus territoorium, laiendiga punkt, seif, seif nimeline domeen tähistaksid, turvalist territooriumid, kus võiksid asetseda organisatsioonid nagu pangad ja muud tänase püsing skeemide ohvrid. Turvalisus tagatakse sellega, et seid keskkonda antakse aadresse ainult pärast põhjalikku taustauuringut kindlatele ettevõtetele. Ehk lugege päris pankadele. Viimane omakorda tähendaks, et Libapangal vastav laiend puudub. Seda juhul, kui lõppkasutaja arvuti ei ole totaalselt kurjategija käsualuseks muudetud. Alati on ju neid, kes ka kirikus peksa saavad, kuid enamuse tänastest füüsing ohvritest moodustavad ikkagi juhuslikud ohvrid avalikus internetiruumis. Ja nende päästmiseks, et check Your oma ettepaneku positsioneeribki tehes ettepaneku luua räpases Online keskkonnas üks puhas saareke. Kuid tegelikult on ju probleem milleski muus, see on lõppkasutaja tähelepanu. Absoluutne enamus libapankasid või libayybeesid või libabeibele omavad juba täna silmatorkavalt totakat aadressi sisuliselt ei paku, uus lahendus muudkui lisab aadressi kõige parempoolseks sõnaks seif. Aga, aga kuna juba täna ei pööra aadressireale absoluutne enamus lõppkasutajaid üleüldse mitte mingit tähelepanu, oleks ilmselt tulusam ja tegeliku probleemi ravivam tegeleda lõppkasutaja tähelepanu teritamisega. Olgu öeldud, et tänane kommentaar seda omalcohmakal moel püüabki teha.