Tere eetris portaal tehnolooga, kommentaare esitab Kristjan Port. Vabariigi aastapäeva eel võiks tehnoloogiakommentaar käsitleda mõnda riikliku tähtsusega teemat. Veelgi parem, kui see oleks halaja rahulolematusega kontrasselt midagi positiivset ja kasulikku. Taoliste juhtmõtetega varustatuna leidsin pärast lühiajalist küberruumi külaskäiku tänasesse päeva. Midagi sobivat. Teema puudutab muret kasvava noorsoo pärast, kes peavad paarikümne aasta pärast juba ise presidendi vastuvõttu üritust korraldama. Võib-olla on see paarikümne aasta pärast norm, aga tänapäeva arusaamade võib-olla liigse piiratuse tõttu on kuidagi raske ette kujutada punetavate silmadega magamata oleku ja makaroni liku all dente pehmusega kehasid liikumas vabariigi aastapäeva ballil. Oht on potentsiaalselt olemas, kui tänases noorsus võtab võimust interneti ja arvutimängude sõltuvus mille kaasuvateks tagajärgedeks on kirjeldatud kehaideaalid, deformatsioonid. Nagu öeldud, on tegemist reaalse ohuga, mis mujal juba näitab oma õelaid hambaid. Täna nohu esiletulekuks vaja suuremat rahvaarvu kui meie väikesel mõttelisel põllulapil. Meil kulub veel natukene aega haput olukorda reetva kriitilise massi tekkimiseks. Aga vaadakem sinna, kus on palju inimesi. Näiteks Hiinamaale. Hiljutine uuring Hiina rahvavabariigist tõdes, et umbes 14 protsenti Hiina teismelistest on potentsiaalsed internetisõltuvuse tõvekandjad. Te ei taha kuulda, mitu Eesti Wabariigitäit kahejalgseid see kokku teeb. Hiinlaste jaoks on tegemist tõsise ehk nagu lausub Hiina kommunistlike noorteliit on tegemist tõsise sotsiaalse probleemiga, mis nõuab kiireid ja otsustavaid vastumeetmeid. Kes veel mäletavad, siis omal ajal tülitasid seda suurt riiki varblased, kes kippusid vilja ära sööma ja levitasid tervisele ohtlikke pisikuid. Toona määras riigijuht Mao tsetung kõik inimesed tänavatele, Gazas plekist kruusid ja taldrikud. Kodanikud pidid sööginõudega kolistades kõik linnud tänavatelt lendu hirmutama ja seejärel linnud õhus hoidma, kuni nad surmväsinult tänavale prantsatasid ja sel teel oma lõpu leidsid. Täna Varblaste probleem Hiinas puudub skoor inimmõistuse kasuks üks null. Kirjeldan seda vahejuhtumit loomaks tausta värskele ideele samast riigist. Seekord siis Internetisõltlaste ravi eesmärgil. Idee taga on sõjaväelise taustaga uurimise instituudi teadlane Tauran. Tema varasem kogemus baseerub heroiinisõltlaste rehabilitatsioonile. Ta on veendunud, et interneti ja arvutimängusõltuvus ning sõltuvus narkootikumidest on praktiliselt üks ja sama. Tema vaatluste tulemusele on raske vastu vaielda. Nagu taorang lausub. Vaadake, mis juhtub, kui annate noorele võimaluse kolmekümneminutilise, eks arvuti seansiks. Ta küsib peagi uut korda. Aga seekord on ta arvuti kallal juba kolmveerand tundi ja nii edasi. Tendents on äravahetamiseni sarnane alkoholi joomisega, mis ei piirdu ühe korra ega väikeste doosidega. Erinevalt läänelikus pehmusest ravimite ja tugigruppide meetodist tunnevad narkomaanid tao ranni meetodi kaudu rahva armutahtejõulisemat poolt. Noored arvutisõltlased pannakse magama trellitatud kongi. Äratus on sõjaväeliselt vara, millele järgneb tugev Arsiimiline päev. Režiim sisaldab kehalist tegevust, verbaalset mõjutamist, ravimikuure, hüpnoosi ja päeva üheks kulminatsiooniks on kindlasti elektri šokkide seanss. Keskmised 12 kuni 24 aasta vanuste Internetisõltlaste ravi kestab üks kuni kaks kuud. Üks kuu ülalpidamist nimetatud trellide ja elektrišokiga sanatooriumis läheb maksma 16000 krooni. Selle tasuvad lapsevanemad. Ja muuseas, lapsi ei vii nimetatud asutuse riik, vaid seda teevad just needsamad lapsevanemad. Wabariigi vaimse tervise nimel. Loodan, et meie lapsevanemad proovivad esmalt oma võsukesi arvudest eemale peletada plekist gruusia taldrikuga. Seda võiks katsetada juba sellel nädalavahetusel ja soovin selleks teile head sünnipäeva meeleolu.