Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kas internetti ühendatud rahvas hakkab poliitikat tegema või jääb see tegevussfäär endiselt väheste poliitiliste karjaristide pärusmaaks. Ma ei pea silmas elektroonilist valimist, mis kehtima jäädes omab kindlasti kaudset mõju inimeste poliitilisele käitumisele kaasa arvatud sellele, millised inimesed hakkavad poliitiliselt käituma. Pigem kutsun mõtlema sellele, kas demokraatlik ja osaliselt anonüümne sidekanal, mida internet endast kujutab suurendab poliitilises dialoogis raporolli varasemast rohkem ja vormis, kus seda on keerulisem ignoreerida. Näiteks võrreldes mõnede meie poliitikute püüdlustega, kes otsisid uudse blogi tehnika kaudu kõne ruuporit jõudmaks valijate silmade ja selle kaudu mõteteni ületab valijate poolse blogo sfääri helitugevust neid üritusi mitmekordselt. Ja nii võiks eeldada, et tulevikus kostub uuest senisest avaramaks meedia kõlakojas rohkem seda, mida keskmine inimene tahab ja vähem seda, mida poliitiline kombinaator leiab endale kasulik olevat. Üheks kodaniku sõnumi võimaluseks uues keskkonnas võrrelduna tavameediaga on see, et nähtamatute poliitiliste eelistustega toimetajat asendab populaarsetes uue meediaväljaannetes rahvas ise. See tähendab, et teised kodanikud tulevad vaatama seda, mida varasemad kodanikud on üheskoos ja igaüks eraldi võttes oluliseks hääletanud nagu näiteks Youtube'i videoklippide vahetuskeskkond. Olgu näiteks möödunud nädala skandaal, teisel pool suurt lompi, milles USA presidenditoolile võidujooksjate teele heideti. Meediakivi jooksusamm läks korraga segi Monica Lewinsky-le tuttava presidendi abikaasal Hillary Clintonile ja tema konkurendil demokraatide esinumbri kohale noorel tõmmunahalise Barack Obamal. Põhjuseks oli kellelegi loodud videoklipp vanast Apple'i reklaamist ja olgu öeldud, et originaali loojaks on tulnud režissöör Ridley Scott. Algupärasel reklaamil on nõndanimetatud IBM arvutikasutajaid esitatud halli võõrale tahtele allutatud sõnakuulelik massina. Kes muutub nägijaks pärast seda, kui kena sportlane lennutab sepavasara keset totalitaarsete režiimide esindavat suurt kõikki kontrollivate ekraani. Uues realisatsioonis on ekraanil kihutuskõnet pidav Hillary Clinton. Jaak Lipp lõpeb Piitega Barack Obama koduleheküljele. Videoklipp on jõudnud arvukate edetabelite tippu. Nii mängiti osavalt mõlemad poliitikud lolli olukorda ning eelmine nädal möödus nende enesepuhastuslike avalduste vaimus. Kellele Youtube mingil põhjusel ei meeldi, siis pole seda poliitilise segaduse külvamiseks vajagi, sest paras supp on lörpida kolmandalgi kandidaadil Johnetworsil, kelle kohta läks poliitilise Bloogia koondavast portaalist lendu. Teadaanne mehe soovist presidendi võistlustest kõrvale astuda. Presidendivalimistega on kuhjunud parajalt pingeid ja seetõttu läbis valeuudis edukalt läbi ka kõikidest ametlikest kanalitest. John Edwardsi ei jäänud muud üle kui kogeda, kui kiiresti suudab internet levitada desinformatsiooni võrreldes tema presidenditoolis endiselt huvitunud olemise korrektuuri kandva informatsiooni leviku kiirusega. Näiteid leiab teisigi ja tulevikus kindlasti rohkem kui minevikust. Nähtus, millele soovin nende näidetega osutada, kirjeldab seda, et kuigi kodanikel on tekkinud ajaloos unikaalne võimalus oma sõnumit kandva info edastamiseks peab täna tõdema, et millegipärast on oma tahte väljendamise efektiivsemaks vormiks informatsiooni asemel hoopiski desinformatsiooni levitada. Ja see omakorda vajab kindlasti uut kirja ja lugemis oskust.