Tere krisem portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Mõni päev tagasi sai täis 10 aastat päevast, kui Michael Heljar hakkas elama sea elu või kas oleks õigem öelda siga hakkas elama Maicel helleri elu või on hoopiski mõlemad väited väärad. Nii või teisiti on Maikel elanud 10 aastat, kandes endases sealt võetud pankreaserakke. Pankrease on oluline sisener organ, millest toodetakse veresuhkru taset reguleerivat hormooni insuliini. Juhul kui pankrease insuliini ei tooda, tõuseb vere glükoositase liiga kõrgele ja kogu järgnev ainevahetuse ahel lõpuks hakkab uriin lõhnama mee järele. Sellest siis kamp suhkruhaiguse ladinakeelne nimetus diabeedist liitus ehk mee lõhnaga uriin. Uus-Meremaa pealinnas ookeanis elav Maicel sai sea pankrease rakkude siirde ehk peenemalt öeldes kseno transplandi viimases hädas. Traditsiooniliselt siirdatakse insuliinitootmisest keeldunud pankrease asemele teiselt inimeselt täpsemalt Kadaavrilt ehk surnutelt. Kuid ilma Elkumata, tuletades meelde ühelt kuulsalt surnud soomlase juhise Leskinen'i laulu refrääni siis inimene on see, mida ta sööb ja jõulude ajal muutuvad inimesed paratamatult seaks. Kuid ilma helkumata, nagu lubatud, on siga ikkagi paljudes katsetes inimesele bioloogiliselt väga sobivaks katseplatvormiks, sest me oleme paljus paratamatult sarnased. Ja eks seda eeldust hüpoteesina kasutades palusid Uus-Meremaateadlaselt luba proovida searakke hädas kannatava inimese peal. 10 aastat hiljem võib tõdeda, et Michael on elus ja terve süstib küll regulaarselt insuliini, kuid osa searakke on mehe pankrease ilusasti elus ja need toodavad ikka veel oma osa insuliini, langetades päevase hormooni koguse vajadust umbes kolmandiku võrra. Samuti ei ole searakkudes võimalikult pesitsenud notsu võlu, töötavad retroviirused, käinud töötamas inimesest peremeesorganismi, mida paljud omal ajal kartsid. Ja tänaseks on taolist liikidevahelist bioloogilist tehnoloogiasiiret korraldatud sadade inimeste puhul. Need julgustavad tulemused on olnud nii, lubavad, et esimesed biotehnoloogia firmad on oma Tulevikku seostanud võimalusega siirduda haigusest puretud inimesele sigades ilmavalgust näinud südameid, neerusid ja maksasid. Aga enne, kui need plaanid teoks saavad, bürood mõned tänased suhkruhaiged eesotsas tundub diabeediteemalise blogipidaja ameeriklase Emitte Endrahhiga kõikide meditsiinitehnoloogia arendajate tähelepanu Apple'i Aipoudile. Kes veel mäletab siis äsja teadlase Apple, 100 miljon lenda Aipoudi müügist üheksale meediapleieri müügiedu nurgakiviks on kasutajasõbralikkuse poolest hinnatud disain. Seetõttu pöörabki diabeedikute eeskostja meie tähelepanu kurvale nähtusele. Meelelahutusliku muusika kuulamiseks on loodud Mugabe ja tarbijasõbralik tehnoloogia samal ajal kui miljonite suhkruhaigete elulise vajaduse toetamiseks loodud veresuhkrumonitorid ja insuliinipumbad on oma ebamugavustes ja ohtlike kasutusvigade võimaldamises lausa tarbijavaenulikud. Emet Hendrich saatis seetõttu avaliku kirja Apple'i peadirektor Steve Jobsi üleskutsega asuda mitte meditsiiniseadmeid valmistama, vaid aitamaks kaasa enim vaenulikke aparaate elu hinnaga kasutama sunnitud inimeste elus uut lehekülge pöörama. Eni palub, et Apple korraldaks disainikursuseid meditsiiniseadmete valmistajatele sponsuleeriks disainivõistluseid ja miks mitte asutada Apple'i meditsiiniseadmete kool. Ei, me jutus on pointi, sest kellele meeldiks, kui ebamugavam MP3 failide kuulamise aparaadi kasutamise puhul peaksime küsima abisigadelt.