Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari lähtemõtteks on lotomängija loogika. Minu kohtades ei käi, mul läheb õnneks. Sellega seoses meenutaksin umbes aasta tagust analüüsi, mis viidi läbi Londoni taksojuhtide seas. Või oleks küll õigem öelda, et Londoni taksode seas poole aasta ehk 178 päeva jooksul jääb ühe Euroopa pealinna taksoteesse keskmiselt 63135 mobiiltelefoni 5838 pihuarvutit ja 4973 sülearvutit. Kui õnnetud üles rivistuda, siis sai iga viie inimese kohta neli hajameelselt oma raudvara tagasi. Aga külmastushist ja närvi kõdist ei pääsenud neist keegi. Tänu oma konkreetsele vormile on tõenäoline, et esimesena šokeerib teadvust meenutus kaotatud raudvara hinnasildist. Tegelikkuses on aga oluliselt väärtuslikum arvutis leiduv tarkvara koos mõnikord hindamatu informatsiooniga. Olgu viimaste näideteks kõvakettale talletatud pildiarhiiv, ülikooli lõputöö või mõni muu unikaalne looming. Kuid ka siin tuleb teha korrektiivsest. Lisaks mobiiltelefonide muutumisega sotsiaalse klassi märgisüsteemi osaks on sama on lõpuks jõudnud ka sülearvutite laagrisse. Kes siis ei teaks kuni poole miljoni kroonist seeriatootmises verttu mobiiltelefoni mõnest vannov briljantidega, telefoni eputisest kõnelemata? Ei hakka arutlema, kas selliste väärtuste hindajatel on väärtushinnangud õige koha peal ja kas mõni väärtus asub ka telefoni sees. Küll aga on põhjust kahelda selle inimese arvuti kõvakettal oleva info väärtuses, kes käib sülearvuti eest välja üks miljon dollarit. Taolise imemasinaga püüab ostjaid Suurbritannia luksuskaupade looja lubaglio. Firma ei reklaami pakutavad sülearvutit mitte tavapäraste tehniliste märksõnadega nagu protsessorite arv ja taktsagedus, kõnelemata imepärastest võimetest, millega nimetatud isend võiks töövõime poolest teistest liigikaaslastest erineda. Küll aga pannakse rõhku edevus tõrile, tänu millele saab arvuti omanik teistest liigikaaslastest erineda. Nii palju on siiski teada, et arvuti sisselülitamiseks kasutatakse unikaalset lihvitud teemandid mis toimib samaaegselt turvaelemendina sest ilma selleta arvuti ei käivitu. Lisaks on arvutilooja Rohansyclar lubage kirjelduste järgi arvutil sisse ehitatud unikaalne automaatne ekraanipuhastaja. Kõrvalepõikena olgu öeldud, et tavaelus maksab ekraani puhastuskomplekt 100 krooni kanti ebareaalses elus. Kuna see on üks väheseid tehnilisi omadusi, mida arvutilooja eraldi ära märgib siis selles elus maksab ilmselt ekraani puhastus põhja poole keskmise sõiduauto hinda. Aga okei, aitab unistamisest. Reaalse elu. Värske teadaanne samast riigist Daily Telegraphi näol kinnitab, et iga 10. briti internetikasutaja langes eelmisel aastal pettuse ohvriks. Keskmise kahju ka kusagile 20000 krooni kanti. Noh, seda keskmist tuleb võtta skepsisega, sest aritmeetilise keskmise jaoks puudub tihti reaalses elus omanik umbes nagu keskmise palga saajadki pole olemas. Pigem on usutavam, et üks osa pettureid korras kokku hästi suuri summasid ja neid inimesi oli vähe. Ning väga suur hulk jäid ilma summadest, mida nad ei ole tänaseni tähelegi pannud. Natukene rohkem kui pooled saite Ta seoses onlain-kaubandusega ja teine vähem pool jäi rahast ilma tänu panga ja pangakaartide pettustele. Ühise tunnusena iseloomustab suurt osa neid õnnetuid kehvade võtmesõnade kehv kasutamine. Viimane tähendab, et võtmesõnadena kasutatakse populaarseid sõnumile. Lahti muukimise on lapsemäng ja sama võtmesõna kasutatakse paraku mitmes kohas. Nii pole pättidel kuigi raskemalt petuskeemi jaoks inimeste kohta igasugust kasulikku infot koguda. Kuid õnneks on nüüd olemas vähemalt üks uus turvasüsteem. Selleks on teemandiga arvutilukk. Kui teemantvõti läheb kaduma, ei saa arvuti omanikum aparaati sisse lülitada ja seetõttu ei saa sinna läbi internetiga sisse murda.