Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Seoses kütusehindade tõusu põhjustatud majandus valulikkusega ühelt poolt ja keskkonnaväärtuseid kirjeldava informatsiooni kättesaadavusega. Teiselt poolt on arusaadav, miks General Motorsi poolt toodetava hammeri nime kandev sõiduvahend esindab inimeste meeltes põrgut ja Toyotal loodud hübriidauto Prius ilmestab helget tulevikku tutvustavat inglit. Hirmud Hummeri ees on esile kutsunud arvukalt vastuaktsioone alates pilapiltidest kuni autode vastu suunatud füüsilise vägivalla aktideni. Priiuse vastu sõidab ringi ausa näoga teenidest bensiini näljase mate autod, omanikke uudistavad ja imestavad pilke. Paistab, et ökoterroristid peavad oma väärtushinnangutes siiski tegema korrektuuri. Nimelt sõltub nendele autodele antav hinnang sellest, kui suurt pilti keegi ühekorraga näeb. Hiljuti esitlesid Connecticuti osariigi ülikooli teadlased oma vaatevinklit, mis kirjeldavad hammerit tõelise ökoautona ja priiust hundina lambanahas. Teadlased vaatasid hammerile ja priiusele tavafookusest laiemalt võttes arvesse kõik kulud, mis nende autodega kaasnevad. See tähendab, et valemites kaasati ka need kulud, mis kaasnevad autode tootmisega. Ja sisuliselt jõuti järeldusele, et hammeri valmistamine on energeetiliselt poole odavam võrreldes priiusega. Arvutuste aluseks oli andmed huvitavast andmebaasist, mida peab üleval Siiendabli marketing. Andmebaasi nimeks on taastuda Ast ehk tolmust tolmune ja see peaks katma loogiliselt kõiki kulusid, mille arvestamine katab auto kogu elukaart ja selle kaudu tema reaalset kasumlikkust. Kütusehinnad pärinesid aastast 2005. Kuna pärast seda kütusehinnad tõusid, muutub priiuse olukord tänu madalale kütusekulule natukene odavamaks jäädes aga siiski endiselt hammerile oluliselt alla. Arvestades auto elukaare kulutusi ja võttes arvesse tootja määratud auto eluiga kilomeetrites saadi priiuse miili läbimise tegelikuks hinnaks 3,25 dollarit hammeri 1,95 dollari vastu. Nii võiks järeldada, et harvad hammereid, mis meiegi teedel endale kiivalt pilke tõmbavad on tegelikkuses ära teeninud tasuta aknapesu igalt seniselt pilkajalt. Ainult kui oma arusaamade muutmine oleks nii kerge. Pealegi on kohtunik alles väljakul ja lõpuvilet pole antud, sest Connecticuti teadlaste uurimus on seatud mitmel põhjusel kahtluse alla. Esimeseks kriitikaks on lihtsalt asjaolu, et keegi ei ole näinud kasutatud arvutuskäiku. Inimesed nõuavad oma veenmiseks palju läbipaistvamad informatsiooni ja seda lihtsalt hetkel veel ei ole. Teise probleemina on selgunud, et hammeri elu jaoks oli arvestatud 300000 miili ehk ligi pool miljonit kilomeetrit. Kui priiuse oodatavaks ekspluatatsiooni jaoks kirjutati valemitesse 100000 miili. Süüdi ei ole niivõrd teadlased, kuivõrd tootjafirmadega tehniline dokumentatsioon mille järgi suures osas USA osariikides amp priiuse elu heaks pandud 100000 ja mõnes osariigis 150000 miili. Ja see on tegelikult koht, kus lisaks arvutuste tulemuse üle vaidlemisele lõkkele löönud vana hea rindejoon teemal Kaug-Ida-autod peavad lääne autodega võrreldes vastu lühemat aega. Üheks priiuse kirstunaelaks on aga hoopiski auto elektrimootorite elustav akumulaator ja ennekõike selles kasutatav nikel mida toodetakse ülisuure negatiivse keskkonnamõjuga Kanadas asuvas saatori kaevanduses. Sealt pärineb enamus maailma niklist ja seegi pärineb tõenäoliselt kosmosesse. Saatori nikli üheks võimalikuks allikaks peetakse paari miljardi aasta eest vastu maad prantsatanud meteoriiti. Kuid need on juba liigsed detailid, mis viivad meie tähelepanu põhiprobleemist kõrvale ja selleks on ju tõdemus, et ükskõik kuidas olemasolevaid arvusid ka ümber ei tõsteta on lühinägelik ilustada laste väärtushinnanguid priiuselaadsete hübriidautodega esitades samal ajal suuri maastikuautosid. Kole kollidena. Enne kui auto hakkab kulutama fossiilseid kütuseid, on selle ehitamiseks pahatihti kulutatud, seda rohkemgi, kui oskame arvata.