See on ansambel, hüüam on eestlastele rohkem ehk tuttavaks saanud, 2000.-te alguses julgen pakkuda umbes riis, lauldi ja mängiti siin päris korraliku hiti staatusesse, selle ansambli singel, aga see, mis praegu raadio kahes ja päevakorrasaates kõlas on aga hoopis lugu staar. Ja seda albumilt Beautiful Sky, mis ilmus paar aastakest tagasi. Kui mu mälu mind siin vaid alt ei veaks aastani 2003. Tõepoolest. Miks me Reimo neist nii palju räägime, aga sellepärast, et juba homme laupäeva õhtul on see bänd Eestis laval seda oma Uiš suuri raames ehk seni viimase albumi uss turnee korras. See turnee on bändi jaoks kestnud praeguseks noh, nii umbes kolm kuud ja lõpuks ometi ma usun päris paljude hõimanni fännide rõõmuks Eestimaal on see bänd siis tõepoolest Tallinnas laval. Mõned päevad tagasi avanes meil võimalus ansambli asutajaliikme laulja ja kitarristi riie karbiga ka intervjuu salvestada ning suurim rõõm on mõned katked sellest päris pikast jutuajamisest teile tänases saates ka ette mängida. Ehk teil kõigil on võimalus kuulda selle ansambli saamisloost, kulgemisest ja, ja muusikast, muide, mis muusikat puudutab, siis need lood, mis seda intervjuud saadavad on eranditult karvi enda poolt välja valitud. Aga nüüd intervjuu juurde ja esimene küsimus. Reimanni asutajaliikmele. Kõlab nõnda. Seda ansamblit loetakse saksa bändiks, kuigi solist ja bändi asutaja Rigorvi on pärit Iirimaalt. Tõsi, ülejäänud mehed on ju sakslased, aga ikkagi. Millise bändi? Millise maabändiks või ise seda ansamblit hõim on, õigupoolest, siis peab. See on veidi naljakas, sest me pole tegelikult bändi ühegi riigi omaks otseselt lugenud. Mina olen Iirimaalt, ülejäänud poisid Saksamaalt ja ka meile meeldib mõelda, et muusikas pole piire. Nii et piirdume pillimeeste päritoluga vahel on hea sildistamist vältida ja eelistan, et inimesed mõtlevad võimunny kuulates muusikat ei ole mitte sellele, kust bänd pärit on. Poos, küsimus rea, miks valisid sa iirlasena oma unistuste täideviimise paigaks ehk bändi tegemiseks just Saksamaa? Saksamaa on ju suurepärane, ma olen siin varem oma eelmise bändiga esinenud ja suurepäraseid kogemusi saanud. Kohtasin toredaid inimesi, kes andsid hiljem meile bändina hea võimaluse edasi areneda. Oleme tänaseks neli plaati teinud ja meie meelest oleme igaga neist ka sammu edasi astunud. Oleme edukad olnud ja Saksamaa on aidanud seda kõike ja meil saavutada. Kas pole see lugu lausa muinasjutuline, et võim on, sai kokku tänu ajalehekuulutusele reklaami peale trehvavadki kokku andekad inimesed, kes moodustavad nii hea bändi, mis saab vöötšinilt praktiliselt kohe plaadistas lepingu. Jah, sellest on kõva 10 aastat möödas aga näiteks Iirimaal muusikud üksteisega sel viisil suhtlesidki, et panid muusikaajakirja või ajalehte kuulutuse. No stiilis laulja otsib bändi, kellega salvestada album ja minna turneele. On tõsi, et see, mis meil välja tuli, sarnaneb muinasjutule, aga alguses oli see lihtsalt normaalne ja tavaline viis bändi kokkusaamiseks. Olen õnnelik, et edulugu nii ilusaks on kasvanud, vastas Reimanni solist. Ja uus küsimus. Kahtlustan, et kui bändi koostama hakkasid, siis kohtasid ka niisama õnne kütta ja kujusid, kes tulid proovima, et mitte öelda nalja tegema. No tegelikult päris niimoodi see ei olnud, iga pilli peale saime kohe õige mehe. Trummar Mike Comez helistas ajalehekuulutuse peale, tema kaudu jõudis bändi veel Sebastian patotske. Tema omakorda teadis oma kodulinnast uue. D, kes omakorda tõi ansamblisse Phillip Rauen bussi, nii et niisugune tutvuste ring bänd sündis samm-sammult ja väga-väga kiiresti. Juba esimeses täiskoosseisuga proovis kirjutasime oma esimese laulu, mis tõsi, ilmus küll lõpuks meie teise albumi peal. Me oleme kõik muusikale pühendunud ja meie näol said kokku inimesed, kes otsisid ühte ja sama asja. Ja selles mõttes oleme küll õnnega koos, et me kõik ühel ajal ühte ja samasse paika sattusime. Järgmine küsimus ja meenutan meie vestluskaaslaseks on via karvi mees, kes iirlasena kümmekond aastat tagasi Saksamaale läks, et seal uus bänd asutada ja tänaseks on Reimanni edulugu, ma usun, paljudele. Viimane kõik liikmed kirjutavad ka muusikat, kassasüsteem liiga keeruliseks ei lähe. Ma pean silmas kompromisside leidmine ja nii edasi ja nii edasi. Me võime küll kõikvõimalike asjade üle vaielda, aga kui asi jõuab muusikani, siis see on küll üks, milles oleme kõik ühte meelt. Istume koos ja hakkame muusikat kirjutama, sama, see sünnib ilma suurema vaevata täiesti normaalselt. Nõustun, et viis inimest ühtviisi mõtlema panna on üldiselt väga raske, eriti kui need viis inimest veedavad liiga palju aega koos. Aga meil kukkumise päris kenasti välja, sest meil on muusika osas, mida kirjutada. Teda tahame täpselt ühesugune maitse. Kui rääkida aga muusikast, mida me kuulame, siis vaevalt suudaksime viiekesi kokkuleppele jõuda, et see või teine asi on hea ja et kõigile meeldib. See on ansambel remon, lugu, millest meil erilist ka põgusalt juttu oli 2000.-te alguse superhitt super käel raadio kahes saates päevakorda. Ja jätkame intervjuuga, mille teiseks pooleks on ansambli võim, on solist Rea Garvey. Reimanni teatakse põhiliselt ikka laulu super Köl järgi, vähemalt siin Eestimaal on see teie jaoks kunagi probleem olnud või, või tuleb teil aeg-ajalt ikka ja jälle tõestada, et, et bänd suudab muudki? Super Köl ei ole kaugelt meie ainus saavutus. Ta tegelikult teatakse erinevates riik, kes meid erinevate laulude järgi tõsi on, ka nii-öelda supelgi oli riike, kuid see ei ole meie jaoks mingi mure. Me ei mõtle niimoodi, et oh, see on üks vana lugu, jätame selle kõrvale, vastupidi, meile meeldib endiselt seda väga mängida. See lugu on üks meie enda lemmikutest ja me oleme uhked selle üle. Oleks rumal minevikust lahti öelda ja sellele laulule selg keerata, öeldes, et suudame paremat. Olen näiteks veendunud. Nii staar kui ka dünait on vähemalt sama head laulud. Staar on meie jutuajamise sissejuhatuseks juba kõlanud ja reedan ära, et selle intervjuu lõpetuseks mängime ka rei poolt mainitud lugu naid. Aga nüüd intervjuuga edasi, järgmine küsimus Reimo solistile kõlas nõnda. Oled sa nõus, et on vähemalt, et vähemalt kaks suunda? Muusikud, kelle jaoks see, mida teevad, on elu ja hing ning need muusikut või inimesed, kelle jaoks muusika on lihtsalt äri. Jah, neid kaht kutsutakse vastavalt muusikaks ja muusika tööstuseks, kuigi nad eksisteerivad koos kuuludes üksteisele on need kaks täiesti iseseisvat asja, muusika tuleb südamest ja hingest, muusikatööstus keskendub väga suuresti ajudele ja rahale. Ühest oleme aru saanud, ma ei tahaks kunagi olla mänedžer, meie ise oleme kursis sellega, mis toimub, aga meil on ka väga head nõustajad. Need inimesed, kes aitavad meil otsuseid langetada, nii et las muusika jääb muusikutele ja äri jääb ärimeestele. Mis tüüpi mehed Ansambli hõimu liikmed õigupoolest on? Kurikuulsusest teie puhul rääkida ei saa. Paistab üpris rahulikud ja sõbralikud inimesed olevat. Me oleme koos nii palju ratastel olnud ja ja paljutki näinud, viimased kolm kuud oleme turneel viibinud ja see on päris kurnav, aga bänditegemine on lahe ja, ja see sobib meile kõigile. Vahel on keeruline, aga hädaldajad me kindlasti ei ole. Ja meie jutuajamise lõpetuseks jäi rei jaoks kõlama niisugune küsimus, kuidas ansambel hõim on oma edu ja saavutusi mõõdab, mida te peate oma laulu või plaadiga saavutama, et teie hing rahul oleks? Kui lahkume stuudiost, peame olema rahul ja õnnelikud selle üle, mida salvestasime. Kui nii, siis kõik muu tuleb iseenesest. Isiklikult mu enda jaoks on määravaks parem album kui eelmine võimalus kohtuda heade produtsentidega. See on unistus. Pühendame plaadi tegemisel alati rohkem aega, kui ehk vaja oleks. Kui plaat tuleb välja ja see on edukas, on aga meie jaoks kõik hästi. Peamine on aga see, et endal hing rahul oleks, kui plaat, mille kallal vaeva nähtud, kukub välja selline, nagu soovisime. Niisugune sai jutuajamine, ansambli võim on juht liikmerveer karviga. Ansambliga on teil kõigil võimalus kohtuda juba laupäeva õhtul Tallinnas rock Cafes seda jutuajamist lõpetama ansambli üks viimase aja hittidest. Dünant.