Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari teemaks on vabadus või õigemini selle näilisus. Filosoofilise kategooriana tähendab vabadus inimeste teadliku ja oma tahtele allutatud otstarbekat käitumist. Mõnikord öeldakse ka, et vabadus on piiranguteta käitumine. Vabadusele leiab veel teisigi kirjeldusi, aga see ei ole tänaseks eesmärgiks. Kommentaari mõtteks on käsitleda näilist vabadust, see tähendab reaalse vabaduse puudumist. Vähemalt neile, kes mängivad arvutimänge Belgi, täpsemalt neile, kes mängivad arvutis autosõidumänge. Mõni nädal tagasi oli meedias juttu Inglismaalt pärit autokooli uuringust milles tõdeti korrelatsiooni reaalses liikluses aset leidva agressiivse liiklemise ja enne seda toimunud kihutamise teemalise automängu vahel. Mõnedele inimestele. Selle uurimistöö tulemused ei meeldinud osadele katsemetoodika pärast, teistele jällegi katsetulemuste pärast. Sest kes sooviks tunnistada, et tema käitumine on mõjutatud mingist arvutimängust. Paraku paistab, et inglise autokooli töötajad said ikkagi millelegi pihta olgu nende katsemetoodika siis nii kritiseeritav kuitahes viimasele viitab ka värske uuring Saksamaalt. Saksamaal panid oma ressursid kokku Ludwig, maksin millani, ülikool ja maailma üks suurimaid kindlustusfirmasid allianss. Sõltumata Inglismaal korraldatud katsest huvitas neidki, kas auto kihutamisega arvutimängud avaldavad mõju inimeste liikluskäitumisele. Sakslaste katse oli põhjalikumalt üles ehitatud teadmises, et teema kutsub kindlasti üles vastakaid seisukohti ja nad ei tahtnud jääda narri olukorda vähemalt katsekorralduselt küsimustes. Seetõttu haaras nende uuring mitut teemat. Esiteks, kas arvutimängu ja liikluskäitumise vahel on võimalik näha mingeidki samasuunalisi muudatusi ehk korrelatsiooni? Selleks uuriti küsitluse teel katses osalenute varasemat elu. Muuhulgas uuriti nende hoiakuid liikluses, autosõidustiilieelistusi tehtud avariisid ja loomulikult arvutimängueelistusi ning harjumusi. Küsimuste vastuseid kokku lugedes joonus välja seos auto kihutamise, arvutimängude ja liikluses pigem agressiivse käitumise eelistuste vahel. Korrelatsioon ei tähenda aga sugugi, et samasuunalised fenomen oleks teineteise põhjustajad. Võib-olla oli lihtsalt inimtüüp selline, kellele meeldib kihutada nii arvutimängudes kui tänavatel. Vältimaks taolist patiseisu, uurisid sakslased edasi. Kuidas mõjutab autosõidumäng võrreldes mõne teise populaarse arvutimänguga inimeste üldist erutus taset. Võrreldes alternatiividega põhjustasid autodega kihutamise mängud üldiselt oluliselt suuremat üleüldist erutustaset. Aga ka see veel ei tähenda, et pärast automängu erutanud mängijal jätkuks erutust reaalse liiklemise jaoks. Toas võib ju erutuda igasugustest asjadest ega seedeinimest veel liiklushuligaan, eks seetõttu korraldati kolmaski katse, mille käigus kontrolliti uuritavate riskivalmidust pärast erinevaid arvutimänge. Ka siin tuli selgelt esile, et kihutamisega automäng painutab inimeste endale teadmata suunas mis kollektiivses liiklussituatsioonis on pigem ohtlik. See tähendab, et pärast automängu on inimene rohkem erutanud ja ta on valmis ette võtma rohkem riske nagu näiteks möödasõite ristmikul viimasel hetkel läbi lipsamisi ja loomulikult evima suuremat sõidukiirust. Mida sellest kõigest järeldada? Nende uuringute valguses paistab, et vähemalt pärast automäng on inimene vähem vaba, sest mõned tema teod alluvad Masina provokatsioonile. Kuid veelgi olulisem järeldus tuleneb sellest, et katse tulemustest oli huvitunud üks maailma suurimatest kindlustusfirmadest. Kui teie ei taha, et teie liikluskindlustuskoefitsient oleks lähitulevikus ebasoodne, ostke vähemalt autosõidumängud poes sularaha eest ja ärge üheski küsitluses hoobelge, kui kõva arvutimänguaste mõnes automängus olete.