Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar kõneleb sellest, kuidas otsingumootorina kuulsaks saanud Google annab rahvamajandusele midagi ootamatult kasulikku mis ei ole seotud otsingu abiga. Tegemist on värske ja üllatava vaatenurgaga ühele probleemile mille puhul käib peast läbi mõte stiilis. See on ju nii loogiline, miks ma ise sellele pole varem mõtelnud. Loogiline on nimelt see, et Google'il on palju arvuteid. Küsimusele, kui palju on Google'il üle maailmaarvuteid, saab vastata kahte moodi. Üheks teeks välja arvutades. Näiteks kui vaadata Eesti vajaduste rahuldamise tingimusi, võiks lugeda kokku Google'it kasutavate arvutite hulga. Eestis on umbes 590000 leibkonda, kelledest kolmandikul on kodus arvuti. See teeb kokku 175000 kodust arvutit. Lisaks oletame, et igast teisest leibkonnas tööl käia töölaua taga on samuti arvuti lisandub seega juurde veel umbes 270000 arvutit mis viib arvutite koguhulga kusagile poole miljoni juurde. Tegemist ei ole kuigi täpse arvutusega, kuid vähemalt umbes nii võiks vallandada mõne kiiva vaidluse arvutite arvukuse kohta Eestis. Aga meid huvitab hoopiski teine informatsioon, seega, kui palju on Google'il servereid? Oletame, et umbes kolmandik arvutikasutajatest eelistavad Eestis otsida informatsiooni Google'i abil ja nad teevad seda umbes 20 korda päevas. Nii saame kokku, et Eestis tehakse Google'i suunal umbes kolm miljonit päringut päevas. Oletame, et keskmine kasutaja vaatab esimest kahte Google'i lehekülge, saame ühe lehe suurust arvestades keskmiseks andmemahuks üks megabait päevas inimese kohta ehk ühe sekundi kohta umbes 300 megabitti mille võiks ulatuslikult teisendada umbes 300-ks Eestit täiendavaks arvutiks. Siit saame serverite arvu ruutkilomeetrite kohta ja edasi saame kokku arenenud riikide pindalade kaudu Google'i serverite arvu maailmas. Kuid aitab arvutamisest, see võib täiesti väär olla ja õnneks pakub guuglise lihtsam avastuse leidmise tee otsingumootorist otsides leiab vastuseks, et Google on üle maailma umbes 450000 serverit. Ja siit jõuame tänase teema juurde. Nimelt on igas serveris kõvaketas või isegi mitu. Kõik need kõvakettad on pidevas töös. Eelmised kulub Google'i inseneridel palju tööd katki minevate kõvaketaste väljavahetamisele. Nagu selgub värskest analüüsist, kasutab Google odava hinna tõttu kõige tavalisemaid kõvakettaid, mida leiab igast kodusestki arvutist ja seesama poole miljoni ja mitme aasta pikkust kõvaketaste eluperioodi uurinud analüüs heidab valgust kõvaketaste eluolule. Muuhulgas kamp kõvaketastel tervetele elukommetele. Viimaste puhul on seni arvatud, et kõvaketas, mis asub soojas arvutikorpuses, joon pidevas töös elab tänu liikuvate osade kulumisele lühemat elu kui kõvaketas, mis pannakse käima vaid aeg-ajalt nagu näiteks arvutit ööseks välja lülitades. Ja selle koha pealt tuleb need vist teha informeeritud seisukoha muudatus. Google'i analüüsist selgub, et sarnaselt inimestele ja loomadele üldiselt esineb ka kõvaketaste seast tugevama ellujäämise seadus. See tähendab, et kui me näeme üle 85 aastast inimest, kes lisaks selgele pilgule võtab mõnikord napsu ja tõmbab vahest isegi vaibad mõne sigareti siis võime moraali ja eetika piirides kihla vedada. Kui suure tõenäosusega on temaga veel 10 aasta pärast kohtume. See tõenäosus on üllatavalt suur. Nii on ka kõvaketastega. Need, mis on põdurad, surevad varajases nooruses sõltumatu elukeskkonnast. Muuhulgas tuli esile analüüsist selge vahe erinevate tootjate kõvaketastel vastupidavuses. Nimesid küll ei tahaks siinkohal nimetada. Ja pealegi mõne aasta vanuseketta puhul pole tüüpiliselt enam vaja muretseda kettale sõbraliku töörežiimi pärast. See ei mängi olulist rolli kätta elu kestusele. Kui ketas nii kaua elus püsinud, siis ta püsib veel tükk aega. Muuhulgas leiti, et pigem elavad kauem need kõvakettad, mis töötavad kuumemas keskkonnas, võrreldes nendega, mida püütakse jahutada. Huvitav, millist praktilist informatsiooni peale otsingutulemuste võiksid mastaapsed, otsingumootorite tehnilised süsteemid meile veel välja pakkuda.