Tere päevast, kell on 12 läbi ja kuus minutit nõnda reipalt ei räägi mitte Anvar Samost ega mitte ka Kalle Muuli sest nad lihtsalt ei oska nii reipalt rääkida ja, ja täna on siis eetrisse lubatud raadio kahe poolt inimesed, kes räägivad äärmiselt valdkonna, ikkagi on valimispäev. Ja tõsi ta on, et Muuli ja Samost on saanud tänaseks päevaks eetrikeelu, kuna nad on liialt poliitilised, nad on ka natukene liiga julged ja, ja nad on paljude arvates võib-olla ka siis liiga kallutatud just nimelt ja seetõttu on eetris hommikul trammisaatejuhid Erik Moora ja Mart Normet, seepärast et paljudel inimestel tegelikult pühapäev algabki ju kell 12. Ja seetõttu on igati õigustatud teha selline hommikuprogramm täna läbi viia järgneva kahe tunni jooksul, muide me mitte ainult ei asenda siis härraseid Muuli ja Samosti, vaid ka juurt ja ja Kivirähki. No need asendamine on äärmiselt lihtne, pajulabast nalja, kella ühest kaheni ja saame sellega suurepäraselt hakkama, ma arvan ja nagu nalja ja nii, aga ühesõnaga jah, tegelikult, kui nüüd uuesti üle öelda, siis põhjus on siis selles, et ringhäälingu seadus ja kõik muud seadused keelavad raadio kahel rääkida valimispäeval väga põhjendatult poliitikast sügavalt. Siis meie poliitikast ei räägi, me räägime täna kahetunnisest maraton maratonsaates põhimõtteliselt poliitikast, kõikidest asjadest aga muuhulgas natuke ümbernurgaga poliitik ja tegelikult on ta ikkagi poliitikasaadet, sest et tänases saates on meil kindlasti plaanis teha eksklusiivintervjuu härra president ilvesega. Seda me teeme siis kohe, kui on selgunud esimesed mitte küll valimistulemused, aga need tulemused, et kui palju inimesi valimas juba käinud, ehk milline on valimisaktiivsus ja siis sellest informatsioonist tõukuvalt saame president ilvesega natukene juttu puhuda. Siis me vaatame tänases saates seda, kuidas käivad valimised mõnes mõnedes teistes maailma riikides mille ülesanne on siis tuletada meile endale meelde, kui tore on elada Eesti Vabariigis ja kui väga tegelikult me kõik tahame valida ja räägime Kongost kindlasti sise ja miks mitte ka Soomest ja Serbiast. Ühesõnaga, väga erinevatest riikidest, kuidas seal ikkagi valimised käivad, milliseid propagandavõtteid kasutatakse, kas seal ka kandidaadid jagavad huulepulki näiteks mis on äärmiselt oluline küsimus, siis? Jah, mitmed intervjuud on tänases saates plaanis ning ka viktoriin. Jah, ma arvan, viktoriin kõlab piisavalt ametlikult siin avalik-õigusliku raadio, mitte lihtsalt selline raadiomäng, vaid viktoriin, viime läbi siis süvateadusliku mälumängu kus auhinnad on väga hinnalised ja kui pea und isegi oluliselt rohkem väärt kui miljonimängu keskmine võit. Ja ütleme niimoodi juba vihjeks ette, et meie viktoriini võitja saab endale auhinnaks millegi, mille on kirjutanud Andrus Kivirähk ja mis on ilmunud üsna viimat üsna üsna hiljuti, eks ole, oi, seda nuputamist nüüd kodudes. Ja, ja kindlasti kavatseme siis ikkagi üksipulgi lahti selgitada selle, kuidas ikkagi Eestisse valimismehhanism toimub, toimib selles mõttes, et kui me läheme, eks ole, anname täna kõik oma hääle, noh, Eerik on juba ära käinud, mina lähen pärast saadet. Siis kas me võime kindlad olla, et meie hääl loeb ja sellest, eks ole, kahtlemata räägime, et meie saate lõppedes inimesed, kes on kuulanud lõpuni, siis nii imelik kui see ka ei ole, aga te saate aru, kuidas saavad parlamenti need inimesed, kes sinna saavad. Need inimesed, kes sinna saavad. Aga nagu on muulil ja Samostile juba kombeks saates olukorrast riigis, kõigepealt peaks siis olema, eks ole, nädala sündmuste edetabel, sel nädalal oli kaks sündmust, et, et selgelt meie selle nädala sündmuste edetabelis esikohal on, on nagu arvata võibki eileõhtune kuuvarjutus. Kui, kui kõige olulisem kõige rohkem Eesti ühiskonda mõjutav kõige tähtsam sündmus ning teisel kohal ongi siis valimised, ehk siis tänane päev tänane päev ja kuna kuuvarjutus on möödas, siis me sellest ei räägi räägimegi ainult valimistest. Jah, laiendaks nii-öelda seda valimiste teemat, et viskaks kohe letti väga Andrus Ansip plikult üheksa põhjust, miks, miks valima minna ja alustamegi siis punktist. See on äärmiselt lihtne põhjendus, nimelt me kõik teame, et üks inimene Eestis on saanud endale kuus miljonit krooni ja see juhtus lõppeval nädalal Velis eelmisena. Tähendab nädal enne eelmisel nädalal lähen veel, mis eelmise siiski jah, eelmisel nädalal sai üks inimene kuus miljonäriks ja valimised on ka mõnes mõttes. Eks ole, see ongi meie üheksas põhjus, et see võimalik on tõmmata tegelikult äärmiselt hea riigikogu koosseis välja. Et see täpselt samamoodi nagu lotopiletiga, et kõik Eesti inimesed ostavad selle bingo loto pileti, kui võidufondiks on kuus miljonit krooni. Jaa jaa, ometigi enamik neist küll ei võida, kuid keegi, keegi saab just selle täpselt, mida tema tahab. Ja samamoodi võib-olla et just teie saate Parlamendi tänu oma häälele, mida teie täpselt olete ihaldanud soovinud ja tahtnud, väga hea valitsuse, aga palju Eesti riigieelarve on, umbes riigieelarve on umbes 70 miljardit krooni, nii et tänane Jackpot kallid sõbrad, on 70 miljardit, mitte mingisugune hädine kuus miljonit. Ja siit tuleb siis kaheksas põhjus, miks minna valima. Teine 18 põhjus, miks soovitame kõigil inimestel kindlasti täna valima minna, on see, et valimisega võib saada jube rikkaks. Sellepärast et mitte ainult riigieelarvest ei tiksu raha välja, vaid raha tiksub sinna ka erakondade ja kandidaatide kampaania eelarvetest. Nimelt me oleme kuulnud üle kogu Eesti erinevatest kohtadest, seda, kuidas toimub häälte ostmine, kuidas 100 krooniga 150 krooniga 200 krooniga küll Tartu kaubamajas, küll jõhvis, küll kuskil Lääne-Virumaal on püütud hääli osta. Et meie soovitus inimestele on. Minge valima, tehke tiir ümber valimisi ja teie juurde tulevad erinevad inimesed, kes mõlguvad teile erinevate kandidaatide häältest raha. Katsuge tingida natuke üles, leppige nendega kokku, võtke see raha vastu, siis minge valima ja valige kedagi täiesti ja valida, keda te tahate valida. Aga raha on ikkagi väga oluline vastu võtta, sest et ega see raha on ju mõeldud. Ongi selleks mõeldud, et see inimestele ära anda. Raha kasutage oma parim, lubage endale midagi head selle räpase raha eest ja kohe pärast seda, kui olete oma lemmikkandidaadi ära valinud, teada nad ju ei saa, keda te valite, need, ärge selle pärast muretsege, olete oma lemmikkandidaadi ära valinud, siis minge politseisse, andke need tõprad üles. Seitsmes põhjus, miks minna valima, on see, tegelikult oleme ausad, valimine on ikkagi sotsiaalne sündmus, sa kohtud inimestega juba sinna teel, sa kohtud inimestega, vaatad väga armsas näiteks perekonnad kõnnivad, eks ole. Lapsekene on võetud kahe vanema vahele, sest eesti peredes on üks laps teatavasti mitte rohkem nagu oleks 12, kui seda tuhiseda. Kui sedagi, nii, aga ühesõnaga, seal on siis võimalus seal valimiskomisjoni ninal tegelikult välja valida endale optilised sümpaatsemad, valimiskomisjoni liikmed ja kui te olete üksik inimene, siis nendega flirtida, nendega võib valimatult flirtida ja sellel on üks väga hea põhjus, Norris on nimelt sealt mitte kuhugi kuhugi ära minna kuni päeva lõpuni. Nii kuues põhjuse, miks minna valima, on see, et tegelikult ei pea üldse võtma seda valimistega mingit väga traagilist sündmust, meil on küll seal üsna sombune ilm väljas ja, ja maas ei ole mitte lumi, vaid on mingisugune läga, aga noh, see selleks nalja võib teha, kui te lähete valima, ausõna, nalja võib teha, näiteks lähete kabiini sisse. Olete natuke kabiinis ja siis hüüate, mul on paber otsas? Jah, muidugi selle peale tehtaks. No kui tavaliselt keegi kabiinist hüüavad ratast, siis siis keegi hea inimene viib sinna paberit juurde. Ja antud juhul siis võiks seal tähendab seda, et te saate ühe sedeli veel juurde. Siis natukene nalja teemadel jätkates. Viies põhjus, miks minna valima, on tegelikult, et me ei tulnud ise selle peale ausalt. Selle peale tuli üks tütarlaps, kellega me koos ükskord käisime lõunal ja arutasime selle üle, et miks peaks valima minema ja tütarlapsel tuli selline selline kena ilus mõte, selline helge mõte isegi võiks selle peale öelda, et valimissedeli vahele vaadake, seltsi murtakse niimoodi kokku saab ju panna tibupoja. Selle loogika on väga lihtne, et valimiskomisjon, see on ikkagi umbes kümmekond inimest, kes teevad oma tänamatult tüütut tööd, loevad neid lõputult hulka sedeleid. Ühest linnast teise seal õhtul nad päev otsa seal jaoskonnas juba istunud ja peavad öösel olema seal lugema hääli, et siis tehke neile see väike rõõme, pangem sinna sedeli vahele mingisugune väike üllatus. No tibupoeg on tõesti hea mõte, sest et mõelge, lahe võetakse lahti ja sealt paterdad kõikide nende kokkumurtud paberilehtedele ikka selline väike kollane olevus oli seda elevust komisjonis. Number neli põhjus, miks minna täna valima, on tegelikult ikkagi see. Vala tuntud eestlaste nipsu, mäng käis siis äärmiselt lihtsalt teie jätate meelde selle inimese numbri, keda te valisite täpselt, kandidaadid on nummerdatud nagu numerdati agraarettevõtetes, eks ole, teatavaid olendeid, kandidaatidel on ka omad numbrid ilusasti, seal on nagu kinopiletid tegi, peal olid, on numbrid või bussipiletite peal, siis samamoodi on ka kandidaatidel igalühel oma numbrite ja valiti kandidaadi ära ja siis te saate pärast seda minna jaoskonna ukse taha ja teiste valijatega mängida. Nipsumängu, mille number on suurem, saab nii palju teisele lasta vastu laupa. Nojah, aga kindlasti tuleb seda teha pärast valimist ja nende inimestega, kes on tulnud välja, sest vastasel juhul mõjutate valimistulemust ja teid viiakse politseisse, see seade ilmselt ei taha. Põhjus number kolm, miks minna täna valima, on üsna rahvalik põhjus. Me kõik oleme näinud filmi, tulnukas tulnuka tagasitulek vist, eks ole. Tulnukas ehk valdise tagasitulek, see on siis Eesti läbi aegade kõige enam vaadatud film, mis ringleb internetis, kus äärmiselt palju ropendatakse, aga kõige selle taga on mõistagi suur maailma valu ja mõte meie meie väikese ühiskonna pärast ja sealt filmist on tuntud üks selline selline tsitaat, et eks ole, et lähme ja teeme nüüd ühelt burksid ja burksidel, mina kogu aeg mõtlesin, kui ma seda filmi vaatasin ja mõtlesin rullnokkade peale, ilmselt räägivad longerost ja nendest nagu purkidest, aga siis siis avati mu silmad ja et jutt, kes ikkagi hamburgerit kui sellisest. Niisiis Meie pakume number kolm, miks tuleks minna valima, ongi see, et tee peal saab teha burksid valima minnes. Ja kui te tulete valimast ära, siis saab ka teha. Ühed kursid, eks ju. Ja võib-olla isegi kahed. Mitmekesi te lähete? Põhjus number kaks, miks minna valima ja see on siis selline, et erinevalt näiteks presidendi vastuvõtust aastapäeva ballist või mingitest üritustest, kuhu ikka minnakse, on valimised väga meeldiv. Nagu selline inimlähedane toiming, sellepärast et sinna te saate minna iseendana sinna minna täiesti oma nädalavahetuse riietuses dressides öösärgis, öösärgis, nii nagu te ise tahate või kui mõnel on näiteks kombeks ennast nädalavahetuseti riietada meetidesse üleni, ainult neid ainult nagu soomussiis, miks mitte haaknõelu täis torkida. Minge palun, tehke sellepärast, et ei ole karta, et avaldatakse teiste terve seeria fotosid ja mõnitatakse teid ajalehes läbi hinnangu näiteks juhtub teiega, kui te olete kutsutud presidendi vastu. Täna te olete kutsutud kutsutud valimistele, ehk siis kõik on väga ilus, lilleline. Olete teie ise hääletate, kelle poolt tahate ja tõesti ei mingit kriitikat ei, ei kellelegi poolt. Ja nüüd olemegi siis jõudnud kõige tähtsama kohani, ehk siis esimene põhjus, miks minna valima. No Eerik, mis on siis peamine põhjus, miks minna valima, peamine põhjus on see, et, et kõik inimkõige rohkem, kui sa kuulata, mida inimesed räägivad üldse poliitikast, poliitikutest ja kõigest sellest on siis see, et nad räägivad, et poliitikud on kõik vargad, et nad on kõik idioodid, rumalad, nad ei tea mitte midagi, nad on pätid ja vargad ja nii edasi. Nüüd kõigile neile inimestele, kes seda mõtteviisi jagavad, on peamine põhjus valima minna. Te saate minna jaoskonda, vaadata seal ringi ja näha, kes on imelikud ja rumalad inimesed, kes valivad sinna Parlamendi neid vargaid, idioote, täpselt. Tahate näha oma silmaga neid inimesi, kes neid lurjused sinna valivad. Et kust need lurjused sinna saavad? Saate aru ja täpselt nõndaks oleme nüüd siin juba küllalt üles soojendanud ennast ja loodetavasti ka kuulajaid selleks, et jätkata saatega, mis ära kestab siis kaks tundi stuudios ei ole mitte Muuli ja Samost ega ka Juur ja Kivirähk järgmises tunnis vaid hoopiski Moora ja Normet. Ning tänasest räägimegi peamiselt valimistest ja pärast järgmistel Vaiko Epliku kaunist muusikapala, muide täna mängime ainult eesti muusikat vahemärkus pärast Vaiko Epliku kaunist muusikapala tutvustame teile võib-olla selliseid kentsaka maid ja imelikumaid näiteid erinevate maailma riikide valimiskogemustest. Tere päevast, tere päevast. Tere päevast, kell on 12 ja 23 minutit, valimisjaoskondade sulgemiseni on jäänud veel umbes seitse ja pool tundi. Dresen, raadio kahe valimiste päeva erisaade, mida toimetavad hommikuprogrammi saatejuhid Erik Moora ja Mart Normet ning oleme siis jõudnud nüüd otsaga juba hoopis kaugemale kui Eesti. Ja nimelt natukene räägiks nii ajaloolises plaanis kui ka geograafilises mõttes kaugemale kui Eesti. Et kuidas üldse on valimisi läbi viidud ja milliseid propagandavõtteid? Jah, et see ei ole mingisugune teaduslik käsitlus, meie olete meie sõnum teile, kallid kuulajad, on üks lihtne. Ehkki me küll oleme tüdinud sellest neetud valimiskampaaniast, meil on, me oleme näinud keegi jäledamaid reklaame kõige suuremas koguses, mis maailmas olla võivad, ei taha sellest midagi kuulda, ausalt öeldes on ka pärast seda kõike on väga raske austada meie riigijuhte, peaministrikandidaat ja kõike seda muud siis. Meie saate eesmärk on siiski teid veel kord veenda ja teile meelde tuletada südamele panna, et, et olgugi meil halb minge ikka valima. Ja praegu me kasutame siis seda taktikat, et me räägime teile, et mujal on veel halvem. Jah. Ja ühtlasi nagu te aru saite Eriku jutust, meil on raju propaganda, saadedena raju, konkreetne propagandasaade, mis lõpeb sellega, et tahate või ei taha, kas te olete juba käinud või ei ole, te leiate ennast pärast saadet jaoskonna juurest ja ikka mitte mitte nüüd selle ei oska elust, vaid ikka valimisjaoskonna juures. Mina mitte siis selle jaoskonna juures, kus teid sisse kirjutatakse ja nii. Aga esiteks võib öelda seda inimestele esiteks lohutuseks selle valimispuudutab valimiskampaaniat värki, mis siin Eestis toimunud on vanem kui leib, et see on vanem kui leib, nii on olnud see alati ajast aega ja nii on olnud, see igal pool ka demokraatlikes riikides on on käinud põhimõtteliselt sama jama valimiste eel juba aastasadu ja mõni asi isegi aastatuhandeid. Et näiteks sellise tüüpilise poliitilise propaganda üks varasemaid näiteid, mis mulle pähe tuleb, on, on mis just käib või noh, töötab selles võtmes, et kui inimestele ei meeldi, et valimispropagandat nii nagu korratakse või et ühed ja samad reklaamid kogu aeg tulevad, ühed samad näod muudkui tulevad, ronivad ekraanile. Siis parim näide sellest, kuidas teha sihukest korduvat valimiskampaaniat. Propagandat on Rooma keiser Kato kes lõpetas, kes elasid enne Kristust veel umbes 200 aastat enne Kristust ja kes lõpetas kõik oma sõnavõtud siis lausega ja peale selle ma tahan öelda, et Kartaago tuleb hävitada, see oli selline slõugan, see oli tema nii-öelda slõugan või poliitiline programm ja kui muudkui tampisid, ampis seda kogu aeg ja te kujutate, kui tüdinenud võisid olla tema kuulajad. Sellest näiteks noh, ma arvan jah, et mõned sihuksed irvhambad juba niimoodi eelviimase lause lõpus ütlesid ja nüüd ta siis ütleb seda, Kartaago tuleb hävitada sõltumatu siis muidugi teemast, millest üldse juttu oli, tegi ta seda ja veel on, on käinud ka kõikides maailma riikides käib täpselt sama moodi, et kui keegi mõtleb välja mingisuguse loosungi siis tulevad kohe teine, teine vastasjõud, kes seda selle loosungile kuidagi ära paneb, seda mõnitab või maha teeb. Hea näide on näiteks. 1964. aasta Ameerikam presidendikampaania loosung, mis oli toetuskandidaati pärituult mootorit, mis inglise keeles kõlab nii inharki nõuchis rait, ehk oma südames sa tead, et tal on õigus meil nii-öelda tema kampaania slõugan ja ei läinud vist mõnda päevagi, kui kohe tuli vastukampaania in your kats know hiisna. Oma ala kiusu oma soolikates jama, et su kõhutunne ütleb, et tal lollakas ette inimene lollakas. Ja samamoodi kui Bill Clinton kandideeris George tabeli bussi, eksis vanema George abil vaid siis George Bushi vastu vanema Bushi vastu siis kes rääkis põhiliselt välispoliitikast ja muudest sellistest asjadest oma valimiskampaaniasse, siis Bill Clintoni valimisloosung oli it's ikonomy jupid. Asi on majanduses loll ja väga hea ja nii edasi, ühesõnaga samasugused ümaraid, loosungid ja kõike seda on täiskogu, maailma kõige demokraatlikumad. EDU meelsemate riikide ajalugu. Jah, täna teeme ka kindlasti telefonikõne Soome, kus siis on valimised täpselt kahe nädala pärast, muide meie hõimu velled lähevad siis sedeleid kokku, voltimaid, tibusid sinna vahele panema kahe nädala pärast ning uurimegi, kuidas selline igav Põhjala riik nagu Soome valmistub valimisteks, kui palju seal propagandat on ja millised need slõugani võiksid seal olla? Ma arvan, et mitte midagi, igatahes sellist nagu, et Kartaago tuleb hävitada. Et kui kuskilt jah, kui kuskilt nagu on sellist tagasihoidlikkust õppida, siis võib-olla Põhjamaade valimiskampaaniad võiks olla üks selline kohta sellest pärastpoole räägimegi Soomes elava inimesega, jah, aga, aga üks koht oli, et kasvõi Aserbaidžaan või, või siis ei olnud väga tagasihoidlik, et siis me nüüd nüüd me hakkame rohkem rääkima, selline üldine jutt seni ja nüüd, kui rääkida sellest, et mis on siis see, et inimesed saaksid aru, kui tore on tegelikult Eestis valimas käia ja kui, kui, kui kole on mujal valimissiis, näiteks esimese asjana võiks rääkida Aserbaidžaanist, kus kolme aasta eest olid siis presidendivalimised, seal siis aastal 2004 kell kakstuhatkolm, kus olid jah, aga põhimõtteliselt siis presidendivalimised kus siis kandideeris senine president geid, Arra liider, see oli juba väga haige, kes on juba kuid olnud riigist eemal, ravil kaks nädalat enne enne valimisi, siis asendas ta ennast ise oma taandas ennast oma poja kasuks, mis oli sellel hetkel muidugi riigis. Peaminister? Jaa, jaa jaa. Inimestele, kes rahvakogunemistele välja kuskile kogunes, neid tulistati, neile anti peksa, ajakirjanikke võeti kinni ja peksti korralikult, nagu see ikkagi käib, kes püüdsid kuidagi neid sündmusi kajastada. Aga just huvitav nüüd nendele, kes kellele valimiskampaania reklaamid ja see poliitikute möla vastumeelne tundub gigantide heitlus, gigantide heitlus on siis näide sellest, kuidas on kajastatud valimistel nii-öelda valitsusmeelsete ja oponentide seisukohad. Et kogu meedia, mis riigis üldse on üks-üheselt toetas siis presidenti ja tema peaministrist poega. Teisi kandidaate mainiti ainult halvustavalt. Pange tähele, OSCE nimeline organisatsioon, siis tegi ka uuringu, et selgitada välja, kui, kui ebavõrdne kajastamine siis on ja nelja nädala jooksul, mis oli siis presidendivalimisteni riigitelevisiooni nagu Prime Day uudistes ehk siis meie mõistes aktuaalses kaamerast põhisaates. Oli siis kiitvat materjali presidendikandidaat Alijevi kohta kaks tundi ja 36 minutit kokku kokku liita. Ja samal ajal, kui kõik teised kandidaadid, keda oli siis seitse, kaheksa, said kogu selle aja jooksul eranditult ainult halvustavat kajastust ja seda kõike kokku selle nelja nädala jooksul oli 12 sekundit. Ja OSCE on päris tubli, selles mõttes organisatsioon ikkagi suutis leida selle 12 sekundit sealt. Et see käib umbes umbes vice käib jah, kaks ma arvan, see loeti, kui te täpselt kokku isegi mitte sajandit sajandikega, vaid tuhandeid-tuhandeid, et nüüd siis oli, näidati jälle, kuidas kuskil keegi märatses või lõhkusime, ühesõnaga mina ise olen seda asja näinud Valgevenes, võib-olla sellest tuleb hiljem ka natukene juttu, kui me hakkame rääkima valimisvaatlemistest Valgevene valimisi vaadeldes, saime siis sedasama asja näha, kuidas, kuidas seal presidendikandidaat, praegune president mister Lukašenka oli nii-öelda kogu meedias igal pool eranditult ainult kiidetud ülistatud ja tema teeneid. Kiitsid siis absoluutselt kõike ühiskondlike organisatsioonide akadeemiate, kõikides juhid, need järjest üks nägu asendus teisega disLukašenko, seal sellist sa oled siis, ei ole nagu ärapanija. Oh ei oh ei ka ja, ja, ja seal on ka kokku loetud, just oligi näha, et kuigi räägiti üldse teistest presidendikandidaatidest, keda põhilisi oli seal siis neli siis need ainult ainult nagu nimetati neid nagu pättideks millegi ära rikkujateks ja nii edasi. Ja, ja seal on ka Valgevene kohta on sarnane statistika välja toodud, et erinevates seal on neli telekanalit ja Lukaženko sai siis eetriajast, mis presidendikandidaatidele antud oli. Esimeses riiklikus kanalis 99 protsenti ühes teises kanalis 93 protsenti ai, kes selle seitse protsenti võttis, seitse protsenti võtsid ülejäänud, aga neid sõimati korralikult 96 protsenti, kolmandas ja 99 protsenti ajast. Neljandast. Ja uskuge, inimesed seda ei taha. Ja kui te siiski, kui teil siiski veel ei ole piisavalt nagu veendumust, et kõik see, mis siin Eestis toimub, on hea valida, meil on tore, siis ma soovitaksin minna teil ega Aafrikasse, kuhu me pärast lähme ka ühe oma intervjuuga tänasega. Aga, aga läheme korraks Aafrikasse näiteks siis sellisesse riiki nagu Libeeria, Libeeria, mis üheksakümnendatel aastatel oli kodusõja küüsis. Ja üks kodusõja põhilisi selliseid kangelasi oli seal siis selline Isehakanud kindral nimega Charles Taylor kes kandideeris ka 97. aastal Libeeria presidendiks, kui kodusõda oli just lõppenud. Ja, ja tema võitis valimised ülekaalukalt 75 protsendi häältega umbes ja ainuke põhjus, miks inimesed tema poolthäält järgnesid, oli hirm ja, ja kui te saate sellest hirmust saate paremini aru siis, kui ma ütlen teile, mis oli tema peamine valimisloosung, nii tema peamine valimisloosung, mõtlen ütlen selle alguses inglise keeles tõlgime, oli siis see i gildi Orphaa i kild your maa vutt farmi. Mis oli see, et ma tapsin su isa Ma tapsin su ema, valiminud ja mingites teistes allikates on esinenud ka see kujul, et ma tapsin su isa Ma tapsin su ema, aga sa valid mind ja, ja tema vist plakat, eks ole, oli ka päris kõnekas plakatit. Ta on jah, siis kirjeldasite seisis seal ja tal olid automaat käes automaadid käes relvad ja, ja siis, et kas, kas me soovime sellist valimiskampaaniat ja on küsimus seal siis põhimõtteliselt, et vali või sured põhimõtet, kui sa mind ei vali see, siis sa lihtsalt sured, siis jätkub see kodusõja lõputu õudus, mis on olnud siis Sierra Leone oli siukseid riik ka, eks ole, teine kohe naaberriik sealtsamast on siis serval joone, kus noh, kus läheb nagu liiga pikaks, kui hakata kirjeldama kõiki neid koledusi samamoodi kodusõja küüsis olnud riik siis üheksakümnendatel aastatel ja ja, ja seal käib siis praegu hetkel jookseb isegi kinos sellest film Vereteemant ahah, vistlus, mis käib umbes sellel samal teemal. Jaa, jaa. Seal siis teemanti äri nimel või teemantriigi jõukate teemantressursside pärast hakkasid siis mingi mässulised võitlema või algatasid kodusõja selleks, et saada kontroll nende teemanti ressurssidele enda kätte ja, ja nemad siis takistasid inimestel valima minna. Seal kehtestati valimis loosung, mis kõlas, et võim on sinu käes. Ja siis selle peale hakati, hakkasite mässulised massiliselt inimestel käsi maha raiuma, lihtsalt tekitada inimestes hirmu, et nad mingil juhul ei läheks valima, et nad ei osaleks valimistel ega ei toetaks. Neid jõude, kes olid siis mässulistele vastu, sellisest metafoori sai, siis sai ka selline täielik reaalsus. Õnnetuseks ja oleme jõudnud tänaseks on on siis sierral joones. Taas hakatud vaikselt jõudma selleni, et püütakse demokraatiat taaskehtestada Aafrika tüüpi selliseid valimisi seal sisse saada ja muidugi kõik need mässuliste juhid ja kindralid on ka presidendikandidaatide seas. Ja kui meie presidendikampaania tundub inimestele tülgastav, siis presidendikampaania veel presidendikampaanias? Jah, Parlamendi valimiskampaania tundub tülgastav, siis võib mõelda selle peale, milline on Sierra Leone presidendivalimiste kampaania kus erinevad parteid siis. Toetavad oma kandidaate kõige erinevate võtetega, näiteks üks nendest mässuliste juhtidest ja massimõrvaritest esineb loosungiga, et tema on kõige lähemal jumalale võrreldes kõigi teiste kandidaatidega. Et kõikvõimsale jumalale on ta siis kõige lähemale demolovoksandis inglitiivad endale asetanud igal pool siis üks meenutab kangesti Anu Saagimi, kellel inglitiivad, siis nende, nende sealne rahvapartei näiteks sai, õnnestus kuskilt hankida suur laadung jõuluvana mütsikesi mingil põhjusel siis nende kampaania häälekas kampaania tänavatel seisnes selles, et kõikidele inimestele pandi need mütsid jõuluvana mütsikese pähe või päkapikumütsid meie mõistes siis ja, ja niimoodi tehtud poliitilist propagandat omakorda meenutab jällegi Stockmanni kollaste kottide hüsteeriat, jaht. Et kuskil paralleeli, paralleelid kõik olemas. Aga aafrika teemal äkki jätkaks, kui stuudiosse siseneb pärast järgmist muusikapala diplomaat Daniel Erik Seer. Ja siis räägimegi juba inimesi, kes on ise Aafrikas kohal käinud ja mitte ainult Aafrikas, vaid Euroopas. Nii et ma usun, et jututeemat on siin küll ja veel. Kuidas valimistsirkus mujal maailmas käib? Kell on 12 ja 41 minutit, valimisjaoskondade sulgemiseni on jäänud seitse tundi ja 19 minutit. Kiirustage unetud, kiirustage. Eetris on hommikuprogrammi silmad lahti väikene laiendus. Eetrisse on siis lubatud Mart Normet ja Erik Moora, kuna eetrisse ei lubatud Anvar Samostit ja Kalle Muuli, sest et nemad oleksid hakanud meie kuulajaid kallutama. Meie soovitus kuulajatele on, et püsige sirged kallutamatut agaralt, minge valima. Ja meil on hea meel tervitada stuudios diplomaat Tanja Erikseeri. Tere. Tere aitäh kutsumast. Ja sina oled käinud valimisi vaatlemas päris vastavates riikides niimoodi siit vaadates, et need ei oleks mitte igavad riigid nagu Läti, Soome ja Rootsi näiteks, vaid mis riigid need on olnud. 2005 käisin Brundis ja siis 2006 käisin Kongo demokraatlikus vabariigis ja, ja siis Mauritaaniast. Mauritaaniast ja ütle võib-olla meie kuulaja jaoks igaks juhuks üle, kust. Siin asuvad, et Burundi ja Kongo onu umbes osa Kongo on kaks, 2,3 miljon ruutkilomeetrit suur, nii et see võtab ikka suur osa Aafrikast, aga, aga ta algab juba läänerannikul ja läheb siis Little eks piirkondade sisse, kus on Kadri hundi sama sama sama piiri peal, et seal on ka Uganda ja ja Roman ta kõik sealsamas piirkonnas siis Mauritania natukese põhja pool ikka Sahara kõrbes. Noort ainet peetakse üheks vaesemaks riigiks. Seal on tegelikult kõik kolm, on on SKP järgi kümnese 10-st vaesemate riigi sekka kukkumine. Aga ka seal mõned nendest nimetatud riikides krundi Moritaania Kongo, eks ole, kas need on on, on üldse niisugust asja nagu demokraatiaga. Tegelikult seal on see asi niimoodi kasvamas ja see on, miks me käime üldisel valimisi vaatlemas, et neil aidata seda, seda demokraatia kasvu ja, ja, ja et et vaadata ja proovida, proovida nats aidata. Kuidas see abi välja võiksid näha, me käime selle rahvaliidu valimisvaatlusmissiooniga ja see on selline, kus on pikaajalised vaatlejad, kes on kohapeal kui kuni 2003 kuud lühiajalised vaatlejad, kes käivad kuskil 10 päeva kuni kaks nädalat ja vaatleme valimisi ja siis lõpus tuleb missiooni poolt niisugune raporti kokku võtta koos soovitustega ja annab niisuguse ülevaate valimistest. Sa lähed sinna kohale ja siis näed tänaval palju plakateid või ei näe ikka ikka palju plakateid ja valimisjaoskonnad on nagu meilgi siin koolides kindlasti. Aga no näiteks kongos riik on nii suur, oli, üle 50000 valimisjaoskonda jäi ja loomulikult koolide suurused ja, ja ruumid, kõik erinesid ikka piirkondadesse, ikka linnades oli natuke suuremad tegelikult, aga maal olid ikka väiksed. Noh, on niimoodi ja ja kitsad. Räägi mõnest onni Moody valimisjaoskonnast, et kuidas see välja nägi, kes seal, kuidas see komisjon seal istus või kes need, kes need inimesed on, kes valimisi läbi viivad. Komisjoni ees on väga üllatavad, sest et seal Kongo Demokraatlik Vabariik on ikka prantsuskeelne riik, et seal olid ikka praktiliselt kõik jaoskonnad, tead kus oli viis töötajad ja praktilises igas jaoskonnas on ka üks vähemalt üks, kui mitte kaks naisterahvas, ütlesid seal paljud presidendid olid naisterahvad, aga praktilist, kõik rääkisid prantsuse keelt, mis, mis nagu on ikka ikka väga ikka näitab, näitab tase on ju, et aga näiteks ühes jaoskonnas läksime sisse ja väga kitsas niukene koolituba oli. Ja siis vaatame, et kabiin on niimoodi täpselt akna ettevõtted on ju. No ma mõtlesin, et see on kõige parem koht, pingid olid mõlemad vasakule ja paremale poole ja paneme ikka täpselt keskele. Ja siis ma vaatasin, et seal oli ka hästi palav sees ja nad olid akna lahti teinud. Siis on loomulik, et meil oli, see ei tulnud sinna andnud noomima neid, aga noh, me tegime ikka sõbralikku, küsisime, et kas teie arvates on ikka õige koht seda kabiini sinna panna ja siis nad said aru, tikaalid väikse, väikse apsaka teinud ja siis liigutasid selle kabiini natukese ikka saladust niimoodi garanteerida, aga kas päris puu all oli ka mõni valimiskomisjon? Abrundis oli, oli niimoodi, et oli lihtsalt kõige suurema tee peal, mis, mis sinna sinna kuskile metsakülla viis, lihtsalt tee ääres oli tehtud palmiokstest suured, niisugused lihtsalt kuidas öelda. Varjualused, varjualused iga katust ei ole, lihtsalt lähed sinna sinna palmide okste vahele. Väikene koht olemas, teed oma väikse. No seal on see asi jälle, et sul ei ole pastakat alata. See ei ole see, et sa paned, paljud ei oska oma nime kirjutada. No kuidas see on lahendatud, seal on ikka tihti tindiga pöidlaga ja paned pöidlaga sinna sinna lehe peale. Ja nagu me enne rääkisime siin Sierra Leones, siis see oli ka üks põhjus, kuna hääletatakse just niimoodi näpujälgedega sageli, siis seal on ka üks põhjus, miks neid käsi maha raiuti ja nüüd ongi Sierra Leones hiljem on õpetatud hääletajaid valima niimoodi, et nad peavad oma varbajälje vajutama, kuna käsi enam ma ei taha teda maha lööma, varastada Varbel, lähme lähme tagasi Kumbasse, siis endisesse Sairi, kus asjad on siis mingis mõttes paremuse poole liikuv liikumas. No ma tahaks lihtsalt siia vahele, et, et seal on kaks sorti vaatusteni, et et mõned on need, kus, kus, kus Euroopa Liit üldse kutsuta, on ju, et, et, et need on need olukorrad, et me ainult käime, kui neid kutsutakse nüüd näiteks palju, need karmimad olukord on kohad, kus meie lihtsalt poliitiliselt Euroopa liit ei käi vaatlema, sest nad teavad, et, et, et see olukord ei hakka olema. Et me ei lähe, ei lähe sellistesse kohtadesse, et niimoodi et anda niimoodi selle valimistele mingit nii legitiimsus on, nagu me teame juba, et seal hakkab mingi probleem olema, neid kõik ikka käib väga palju, väga täpselt niisugused olukorrad, kus me käime neid vaatamas ja alati peab ikka kutsega oleme. Mõned riigid lihtsalt ei kutsunud. Jah, aga on need valimised seal Aafrikas ikka muidugi valimiste moosi või? Absoluutselt ma, ma pean Kongo Kongo jälle, et ma olin seal kaks, kus päevad. Et see on nagu väga hea teema ja ma arvan, et see on üks koht, kus eestlased võivad rahulikult eeskuju ja mitte lihtsalt sellepärast osaluses, et näiteks selle piirkonnas, kus mina olin nimega kuuma, mis oli, mis on siis piiripealne piirkonda seal olid, mõnes jaoskonnas oli 100 protsenti osalast sadam oli see siis ka päriselt päris päris osalus, ma räägin seda, et hommikul kell viis täitsa kottpime, olid sul juba 100 inimest, olid seal juba järjekorras, ootasid et saaks hääletada, hääletamine alles algas kuskil kuue-seitsme paiku. Muide, väike vahele märkus täiesti värske uudis, et täna kella 12 seisuga ehk siis keskpäevase seisuga oli riigikogu valimistel käinud hääletamas juba 32 protsenti valijatest, mis on tegelikult ju väga kõrge selleks kellaajaks eelmisel viimastel valimistel samaks kellaajaks oli see 28 protsenti üle nelja protsendi kõrgem, aga ühesõnaga jätkame siis Aafrikaga protsent. Selles rääkides, et näiteks seal piirkonnas, kus mina jälle olin, lõpppiirkondades olid osaluseta, kui 75 kuni 80 protsenti osalesid need inimesed, mõned aga, miks nad osalesid, kas nad siis tõesti tundsid, et nendest midagi oleneb absoluutselt, et ma arvan, et ma arvan, et Eestis oli samamoodi, alguses on nüüd et lõpuks sa saad oma häält anda ja see hääl tõesti vähemalt lootus on, et tal on tõesti on mingi väärtus ja, ja, ja võetakse ikka seda kasutusele, on ikka, sa saavutad midagi sellega ja see piirkond, kus mina olin idapoolses kongos, oli ikka kõvasti sõda käinud, on ju, nemad lihtsalt tahtsid vabadust, nad arvavad, et et sõda lõpeb ja nad lootsid tõesti siiralt, et oma häälega seitse teha, inimesed jalutasid praktilised 10 tundi kohale ja siis 10 tundi tagasi, et see ei ole nagu, nagu meil siin Eestis on ju, et et lähed kasvõi autoga paar minutit jalutad paar minutit, jaoskond on, igal pool on ja see on ikka nii suur riik, et, et ikka seal ikka mõnikord isegi kahepäevane. Et päev varem hakkad juba jalutama, et. Kui sa tõesti valimisKistika olema Pöörane, absoluutselt absoluutselt. Ja teine asi, mis rolli mängib, on, on nende sedelit, näiteks Kongo demokraatlikus vabariigis oli 32 presidendikandidaate. Nüüd sedel oli, oli niisugune suur tükk praktiliselt plakati moodi, kus oli iga kandidaadi pilt, nimi ja partei ja siis väikene kastani kuuse panid oma pöidlamärgi sisse. Aga kas korra segan kasseinimises kirjutada, oskas, võis kirjutada sinna midagi pöidlaga käis ikka, kirjutad siis kirjutama nime või? Jajah nime ei tohi nime abide nime umbes teha, mingi märg märgiks lugeda. Neid jah, ei, see on see, kuidas sellistes maades kirjaoskus on madal, need sedelid on ikka väga toredad kuskilt. Mina olen näinud india valimissedeleid, kus näiteks valitakse parteisid, aga igal parteil on oma mingisugune loom või hani või mingi taim või selle taimepilt on seal sümboliseerib seda partiid, kuna inimesed ei loe välja nimesid. Tederiga kindžaslasele kõige hullem, sest seal oli, kus Kongo Konga pealinnas ja seal oli mingi 400 500 Parlamendi kandidaate iga kandidaadid piltri olema selle lehe peal, nii et see oli neli lehekülge, mis on tavaliselt mingi reklaamiplakati suurune. Et sulle anti niukene patakas kätte ja proovi niimoodi siis ja, ja teine asi, sa pidid kokku panema kuidagi? Meile öeldi, siis tead samamoodi, kuidas mähkmeid kokku paneb. Neil ei olnud lihtsalt mõned lihtsalt ei näe paberit sellist asja, sest sellist suurust paberit üldse olemas. Aga need veeti siis ju mitte ainult kastiautodega rongidega ära, ma kujutan Edelit paberil. Noh, 45000, vabandust, 45 tonni tuli Lõuna-Aafrikast, paberimaterjal tuli suurte lennukitega kohale ja siis viidi kõik igale poole, aga mõnedes olukordades oli isegi niimoodi kanuuga ikka. Et pandiga Kongo selle sellel jõe peale ja viidi. Selge suur tänu sulle, Tanja, Eerik säär, jõudu Eesti asja ja üldse valimisasjaajamisel maailmas. Et ja kui on veel midagi, mida me võiksime õppida, siis kindlasti räägi raadio kahest sellest edaspidigi. Näiteks valimisaktiivsus, eks ole. Või see, mis on õppida ja inimesed tundke rõõmu ette seatud ära minna veel valima ja kirjutada ühele väikesele tühjale paberitükkide ühe väikese kolmekohalise numbri. Kuna, kuna see on kogu meie valimissedelit, kohelistame Soome, uurime, kuidas seal asjaolud on käinud. Kõrval. On? Darrin nööri. Toll. See on ansambel andur ja nende paari aasta tagune lugu asfaldi lapsed. Viie minuti pärast on kell üks ja kuni kella ühest uudisteni räägime juttu Tiia sirviaga, kes elab Soomes. Tere, Tiia. Tere, tere, Mart. Ja eerika Teredi ja ja meil on siis selline lugu sinuga, et sina oled elanud nüüd kuus aastat juba Soomes ja tegeled seal väikest viisi turismitööga ja ei ole te üliõpilane ja kaks nädalat on aeg-ajalt Soomes valimisteni. Kas sa muidu eesti valimistel osalesid? Loomulikult oma Eesti kodanikukohustust tuleb ikka täita, et ma käisin siin saatkonnas valimas täiesti. Väga hea ja ega ju vist Eesti parteide teinud mingit valimisreklaami Soomes, nii et sul õnnestus pääseda igasugustest üle elusuurustest eesti poliitikute nägudest. Paraku tõesti, ega ma ei teadnud Eesti poliitikast midagi, et ma lihtsalt läksin valima ja ja see on tegelikult erakonda, mida ma nagu, mis minu maailmavaadetega nagu enamasti ühtib ja valisin selle inimese selle alles valimiskabiinis. Eelnevalt tõesti ei teadnud sellest midagi. Ja, ja rohkem sa ei tohi midagi öelda, sest see oleks juba liigne kallutamine. Aga räägime soome valimistest, kui palju üldse seal tavaline inimene puutub meedia vahendusel kokku poliitikutega, et kas see on nagu Eestiski, et, et põhimõtteliselt enne valimisi on kõik kohad poliitikuid täis. Tähendab paraku tõest ja tavaline inimene puutub tahes-tahtmata selle valimisega kokku, et muidugi sa see määr, et mil määral nagu seda oma kõrvust ja silmadest sisselase ta tuleneb sellest oma aktiivsusest kuna televiisorist ja raadiost tuleb pidevalt jätkuvalt debatte ja intervjuusid, et et teatud määral muidugi on võimalik sellega kõigega kaasa minna, aga. 500 praegu väga huvitava asja, raadiost tuleb debatte ja intervjuusid, see on ikkagi selline nagu sisuline jutt, aga meil siin Eestis tuleb raadiost televiisorist põhiliselt reklaame. Milliseid reklaamtekste telereklaame, kus ainult sulle tambitakse loosungeid, kuidas Soomes sellega lood on? Reklaame muidugi on palju, et siin ongi just kõige standaalsemad olnud viimasel ajal sotsiaaldemokraatidele reklaam, kus hakati vastandama punast ja sinist värvi, nende värvitud taga on siis nii-öelda erinevad mõttemaailmad. Sinine värv esindab posid parempoolset maailmavaadet ja taas punane siis nii-öelda vasakpoolset. Ja need sotsiaaldemokraadid oma reklaamiga on plaanis tõesti lubavad siinsetele inimestele see punane värv ja see punane maailmavaade toob nende Nendele tuleb parema tuleviku ja kindlama elu ja siin heaoluühiskonnas. Aga samas jällegi kõige naljakam on selle asja juures ka see, et eelmine aasta, kui oli presidendivalimised, siis sotsiaaldemokraatide presidendikandidaat Tarja Halonen jällegi rõhutas, et selline vastandamine peaks jääma nagu võimalikult minimaalseks, et tema tahab olla isegi kogu rahva president ja nii edasi, et et siin on nagu praegu niisugune teatud lahkheli nende kahe Nii et ühesõnaga see see väike skandaal nii-öelda seisneb siis oma sõnade söömises Ongi, et sa naguniisugune hästi ütleme populistlik ikkagi. Aga milliste suurte jõudude vajadusel üldse valida saab, sa ütlesid, et ollakse sotsdemmid ja siis on need parempoolsed, kes on see kogemus või kogemus. Ja tegelikult keskus, ta on nagu ka Parempoolsete mõttemaailmadega, ta näeb niisugune rohkem ütleme nagu kahevahel, et ta on nagu sotsiaaldemokraatide ja ja, ja kogemuse vahepeal, et kolm need on kolm suuremat jah, et isa muidugi vasakpoolsed ja rohelised ja siis on Perussuomalais. Aga, aga jah, põhimine, põhimine, siuke rebimine käib nende kolme erakonna vahel. Aga mis sa arvad, kui suur on valimisaktiivsus Soomes? Seda on raske öelda, et vähemalt eelmistel parlamendivalimistel, mis toimus 2003 noort noort noored ei ole, ei olnud väga aktiivsed. Et on paha jah, aga tõenäoliselt need teema lihtsalt ei ole, niivõrd ei puuduta noorte elu siis tõenäoliselt, mis nagu sunniks neid nii aktiivselt sellest osa võtma. Nii nojaa, aga usutavasti see aasta tulevad ikkagi nii Eestis kui Soomes rohkem noored valima. Ja igatahes Tiia ja nüüd on sul võimalus, kui sa lülitad ennast sellisel aadressil nagu wwwerr, kaks poee kuulata raadio kahe uudiseid ja kohe algavadki, nii et ilusat elu sulle sinna Soome käib ka Eestis meid ka vaatamas. Tore tore, ma soovin ka, et Eestis kõik hästi läheb ja et eestlased täna teevad õige valikuga, et mis tulevikus edasi. Ilus ja just nii kõike head sulle. Tere päevast, kell on üks Te, kuulate raadio kahte, stuudios on Eerik Your Moora ja Mart. Mis me seal on, need Kivirähk või miks mina pean Kivirähki olema, ma ise mõtlesin selle ise praegu üldse sellega mingit imelikku juttu. Ühesõnaga peaks olema eetris rahva omakaitse kordus, aga ei ole seda mitte, sest et need mehed on äärmiselt kallutatud oma poliitilistelt vaadetelt ja, ja suunaksid meie raadiokuulajad valele teele. Aga meie oleme selles mõttes palju paremad, et meil on täiesti ükskõik mis, mis täpselt, kes täpselt saab valitud, peaasi et et saaks valitud jah, tähtsaks valitud täpselt. Niisiis on käima läinud teine saatetund silmad lahti erisaatest ja sellesse saatetunnis, proovime nüüd kohe-kohe ühenduse võtta vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvesega kellega arutleme siis valimisaktiivsuse teemadel. Räägime üldse natukene valimisjuttu, kuulame kindlasti palju mõnusat Eesti muusikat. Peeter Volkonski kindlasti kohe hakkab meile laulma, siis on plaanis läbi viia viktoriin 10 küsimust Eesti riigi kohta eesti kultuuri kohta ja auhinnaks on Kivirähu värske raamat, mees, kes teadis, ussisõnu, ilmus ju alles kaks nädalat tagasi, eks ole. Nii et loodetavasti ei ole veel kõik meie kuulajad jõudnud seda läbi lugeda ja selles tunnis kindlasti siis veel proovime ära selgitada, aga ikkagi selle Eesti valimissüsteemi eripära, mis on siis hunti jagajate jada või no küll me sellest räägime. Pange ämbreid valmis, sinna koguneb täna virtsavett ja igatahes niisiis kell on 13 läbi ja viis minutit. Valimisringkondade sulgemiseni on jäänud aega kuus tundi ja 55 minutit. Jõuate vahepeal ära käia ja siin siis nüüd presidendi intervjuu soojenduseks üks lugu seal samast presidendi pallilt presidendi vastuvõtult Peeter Volkonski ansambel Riisaicel PIN ning lugu nimega haru vähe. Niimoodi laulab siis Peeter Volkonski koos noorte poistega ansamblist Riisaicel PIN ja meil on hea meel tervitada otse-eetris president Toomas Hendrik Ilves, tere. No mis mulje teile see rokilugu jättis sellisel tähtsal peol, nagu see toimus? Nii et sõnum oli sinna kätketud väga õige. Ja, ja mis mulje on teile siis jätnud praegune valimisaktiivsus, et valimas on käinud praeguse seisuga siis natukene vähem kui 300000 valijat? Tundub, et see on tuleneb ka sellest, et see on sedavõrd suurem kui eelmine kord tänu eelvalimistele mis tähendab, et valimisaktiivsus täna on sama kui neli aastat tagasi, mille kohta ma soovitaksin inimestel siiski minna välja ja sõita oma valimisjaoskonda ja valida. Aga milline oleks teie arvates üldse normaalne valimisaktiivsus demokraatlikus riigis? No kindlasti üle 70 on, oleks hea. Ja mida kõrgem, seda parem. Et noh, praegu kui tundub, et me meil läheb paremini kui eelmine kord, aga siiski ma loodan, et me saatsime suuremat aktiivsust. Aga mis te arvate ise, mis võivad olla peamised põhjused, miks meie valimisaktiivsus kipub olema aastatega läinud järjest madalamaks ja madalam, madalam kui siis demokraatlikus riigis normaalne 70 või rohkem. Ma usun, et inimesed on ära unustanud, et milline luksus on valida vabadel valimistel. Et on ka neil ühiskond, kus on valimised, kutselisi väga kõrge valimisaktiivsus, aga kus, kus tegelikult see ei ole päris valimised. Ma eeldan, et me oleme hakanud pidama demokraatlikke valimisi niivõrd normaalseks nähtuseks, et inimesed ei viitsi minna. Jaa, aga mis te muidu arvate, kas selles võib olla süüdi omal määral ka selline lauspropaganda, mis on toimunud siin viimasel ajal? Ainult kui mõelda lühinägelikult, sest on alati võimalus minna valima neid, kes, kelle propaganda, kelle ei häiri sind, õige, kes teevad vähem propagandat, et et ka see on märk, et inimesed ei ole rahul. Aga kui lihtsalt ei minda, siis see ei ole mingi protest. Aga aga ütleme, et on mingi selline inimene, kes on vaadanud seda, mis siin toimunud on, meediapilti ja reklaame vaadanud ja võib-olla isegi mõnda programmi proovinud lugeda ja aga tal on, tal ikkagi ei leia endale seda, seda õiget nagu erakond, et mis te nagu ikkagi soovitaksid täna, et mille alusel ta peaks siis valima, kui teil nagu pettunud natukene sellest. Ma alles lugenud läbi erinevaid programme. Ma ei kujuta ette, milline programm siis rahuldaks inimest, kui arvestades, kui lai diapasoon meie valimistel Et ühesõnaga, tegelikult teie arvates on Eestis nii-öelda praegu esindatud justkui nagu kõik huvid parteide poolt. Ma ei kujuta praegu ette, kui mis ei oleks esindatud, kui välja arvata kõige mõistlikumaid võimalusi ja neid õnneks meil ei ole. Ja ja selle üle meil vist kurvastada väga ei maksaks. Ei maksa, eriti arvestades, milliseid rünnakut tulevad meie vastu. Et me saame alati öelda, et vaadake, meil erinevalt mõnest teisest riigist, kas idas või läänes pole selliseid parteisid. Jah, aga Eestis, eks ole, valimised ei ole kohustuslikud ja valima minek, ütleme, et kui inimene ikkagi läheb valima, näiteks rikub seal sedeli siis kas see on ka mõnes mõttes demokraatia avaldumise vorm või ei ole? Kui ta tahtlikult läheb, rikub sedeli. Nathan oma arvamuse avaldamine. See on ka lubatud. Aga kuidas sellesse suhtuda, niimoodi demokraatia seisukohalt? No ma usun, et inimene võiks ikka korralikult valida, aga kui vähemalt kui minnakse, siis võib öelda, et on mingi hulk ütleme, mingid hääled, kus inimesed lihtsalt avaldavad oma protesti, aga see on ikka tõsiseltvõetavam, kui üldse mitte minna. Jah, aga kas Eestis võiksid olla, ütleme see hääletamine valimise protsess, kas see peaks olema kohustuslik või mitte? See on raske küsimus, meie isiklikult ei poolda seda. Šveitsis on see kohustuslik. Ja. Šveits on väga demokraatlik kui riik, aga samal ajal ma usun, et arvestades meie minevikku ja ka meie meie iseloomu, et see tekitaks tegelikult inimestes trotsi, et on selline sunduslik valimine kõige parem, mis olla tõeliselt demokraatlik, on vabatahtlikult minna. See remargi korras võib öelda, et Austraalias näiteks on mitte hääletamisest trahve umbes 200 Eesti krooni mis aga muidugi naeruväärne tähti ses mõttes, et ilmselt selle trahvi kartuses küll keegi valima ei lähe. Mitte minna valima on väärtegu ja nii nagu noh, sama samamoodi samamoodi nagu piiriliikluskiiruse ületamine Ja aga võib-olla lõpetaks nüüd me meie, meie tänase intervjuu sellega, et teie kui Eesti vabariigi president ütleksite siis meie raadio kohe kuulajale veel kord kuidagi kokkuvõtlikult, miks ikkagi inimene, kodanik peaks valima minema? Kogu meie riik on üles ehitatud sellele põhimõttele, et me saame vabalt valida see, mille pärast meie esiisad läksid vabadussõtta, see on, miks me tahtsime saada taas iseseisvaks, et meil oleks Eestis demokraatlik riik ja selle selle õiguse mittekasutamine tegelikult näitab negatiivsust suhtumist oma riiki. Selge ja seda me ju ometi ei taha. Loomulikult, suur tänu teile, härra president, ja ilusat päeva jätku. Ma olen õnnelik, et inimesed on muuseumi ajanud. Kus lihtsalt ei saa teisiti, kui rõõmustama pea oli tol ajal siis kui miskit hammas silmas. Ilmselt ma olen õnnelik, et inimesed on nii head. Mu ema rääkis mulle, et Jeesus armastab neid. Ja mida me vajame, küll seda juba jumal teab. Meile on antud tuhandeid võimalusi sadudeid. Tore ime imelikke silmas kus lihtsalt ei saa teisiti, kui rõõmustama pea. Seal tammel sõpruse puiestee. Lugusid tuttamiselt ohtliku lennu sõjalist, eks ole, ennast seal mängite, seda tausta õnnelik ei ole seda küll kordagi näinud lugusid ja oi-oi-oi küll aga võin öelda, et lugu on tuttav ka mulle sõpruse puiestee plaadilt mustale merele ja lugu. Ja ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head. Ja mängime ühe ilusa loosi ja veel sellesse silmad lahti erisaatesse. Mis on Olav Ehala lugu lambalaul? See muide ei vihja mitte millelegi. Laule isegi ei räägi Talle hammastesse, ei räägi lammastest ja te kuulete valesti, kui öeldakse, lambad, aga pärast seda lugu igatahes on oodatud meile helistama inimesed, kes arvavad, et Nad teavad eesti asjast mõndagi. Ja näiteks esimene küsimus meie viktoriinis on sellise tegelase kohta nagu Kulbejad kul, pea harengus membras. Nii et kui kellelegi juba hakkas midagi koitma, siis igatahes pange näpud valmis, kuus kolmeks kaks null null null. Tohutu suur viktoriin avaneb kohe, kui oleme ära kuulanud laulu, mis räägib. Aga tegelikult ikkagi ei räägi lammastest, hea küll, ei räägi. Pole kahtlustki, et Olav Ehala on Eesti kõige parem helilooja, no no no no nii ta on, seda on raske öelda, sest et jube palju häid heliloojaid. Sa tahaks muidugi Sven Lõhmus pakkuda ja no hea küll, lase südamele terrassi ja Peeter Rossi Lõhmust sellises lambalaul üldse mitte seotud tänase päevaga. Kallid sõbrad, minge valima, ärge valige lambaid. Kell on 13 ja 22 minutit teete valimisjaoskondade sulgemiseni on jäänud praegu hinnalised kuus tundi ja 38 minutit. Telefoninumber kuus kolmeks, kaks null null. Selleks et ära anda Andrus Kivirähu värske raamat, mees, kes teadis ussisõnu, imeilus, sinine paks raamat. Ja ma arvan, et ka paljutarkuste toredat lugemist täis ja meil on teile 10 küsimust. Inimene, kes vastab ära 10.-le küsimusele, on selle raamatu omanik ja võime kohe ette öelda, et küsimus on äärmiselt lihtsad. Eriti viimane. Tere hommikust. Tere päevast. Jah. Vaata, olen harjunud hommikusaadet tegema, nüüd kohe ütlesin. Tere hommikust. Kellega meil on au? Aivariga Aivar, kas sul on valimas käidud? On tubli, kas oda, Aimar või Aivar? Aivar ikkagi, ja nii, mis sina arvad, kes või mis on Kulbeeaa harengus membras? Ladinakeelne nimetus ühele eesti rahva jaoks olulisele olulisele olulisele tegelasele või asjandusele, kas see võib olla Eesti rahvuslind suitsupääsuke võib see olla eesti rahvuskala räim või on see äkki Eesti rahvuskivi paekivi? Kul pea harengus, membras? Arvan, et see on paekivi. Kahjuks, Aivar, see oli vale vastus, aga meil on uusim liinil. Tere hommikust. Tere hommikut. Kellega? Mina ajal. Jah, kuulge. Tehke muga midagi, visake mulle vett näkku. Tere hommikust. Ei ütleja, tere päevast. Tere päevast. Jah. Keelega meile. Nov 10. Gimme, mis sina arvad, kas Kulbeeaa harengus membras on suitsupääsuke räim või paekivi? Räim täitsa õige, eesti rahvuskala räim, kallid sõbrad. Raadiot tehes õpime nüüd selle koos pähe. Kulbeeaa harengus membras seda on ju ülioluline teada täpselt, kes seda ei tea, ei ole eestlane. Niimodi Kim, teine küsimus. Sulle oleks ajaloomees ka väikest viisi. Et meil on siin nagu selline värk, et meil on osad küsimused on lihtsad, osud on rasked ja võib-olla nüüd järgmist võib isegi lugeda natukene raskeks küsimuseks, aga me loodame, et sa saad sellega. Kimil ei ole probleemi, raskustega, ma arvan ka teine küsimus, kes on Eesti vabariigi esimene riigivanem? No tahaks patsi pakkuda. Ja anname väikse vihje ära pakku. Et me võime sulle öelda vastutasuks seda, et Konstantin Päts oli siis Eesti vabariigi teine riigivanem ja ühtlasi oli ta esimene peaminister, sellepärast et riigivanemaks nimetati Eesti riigipeaministreid 20. aasta põhiseaduse järgi. Võib-olla see ei olnud see, kellele ausammas pandi juustu. Paraku ei olnud Johan Pitka ja aga pakun, et mingi nimi, ütle kasvõi oma isa nimi, kui seal mingeid Munime pähe ei tule ja siis me saame ei öelda. Oi pagan, variantides ütlevad. Me me võime sulle öelda variandid, no ütleme, kas Eesti vabariigi esimene riigivanem oli Ants Piip bee Friedrich Akel või c Jaan Teemant. Kim saatus on sinu poolel, jumala õige, Ants Piip oli Eesti esimene riigivanem, nii, mul tuli veel. No näed, näe, liigim, järgmine küsimus, ehk juba järjekorras kolmas, vaata ägedalt, sa edasi liigud, tuleb selline sulle. Pane järgmised linnad suuruse järjekorda. Rahvastik kui arvu poolest. Haapsalu, Viljandi, Rakvere. Kus elab kõige rohkem inimesi nendest järjekorras, Haapsalu, Viljandi, Rakvere, kõige vähem on Haapsalu. Nii, aga, aga, aga ütle siis kogu tabel, me ei saa enne sulle siin Kõsata, muidu sa, muidu oleme sind juba niigi palju aidanud, kim. Jube kahju, jube kahju. Jube kadedad, kui need Viljandi, Rakvere Viljandi, Rakvere, Haapsalu, Kim on õige vastus. Viljandis 20000 inimest, Rakverest 17000 inimest Haapsalus 12. Põnevust uudiose kodudes kasvab Kim ka, ma arvan, et ka sinu närvipinge kasvab. Kuna nüüd on tulemas järgmine küsimus, mis on tõesti väga huvitav küsimus ja kes on Eesti poliitikutest kogunud riigikogu valimistel, ühtedel valimistel siis kõige rohkem hääli korraga? No ütle, enne, kui ma ütlen variandid, ütle sa, kes sinu arvates on õige vastus Edgarit kahjuks kemm, me peame su elimineerima, kuigi sa oled meie suur sõber. Edgar on vale vastus, sest et me siia nimme ei küsi küsimusi meestekohtadega naiste kohta, kes täna kandideerivad. Kuus kolmeks, kaks null null on telefon. Tere hommikust. Tere päevast. Tere päevast. Lucia mardile wet, natukene näkkoloog, kas seal keegi? Eeva, palun natuke kõvemini, Eva rääkida. Ja ma ütlen veel midagi kokku kokku ja oligi olemas seal väga hea, nii viies, tähendab, neljas küsimus ikkagi hea sulle, kes on kogunud riigikogu valimistel läbi aegade kõige enim hääli, kas see on olnud Jüri Toomepuu, kas see on olnud Arnold Rüütel või on see olnud Rein Taagepera? Toomepuu kahjuks on vale vastus, aga iseenesest eval pakkumine väga julge, väga hea, sellepärast toomepuu on tõesti palju hääli. Ta on väga lähedale saanud sellele, kes on siis kõige rohkem hääli saanud, see kõik seal toimunud ühes ja samas ringkonnas, kus siis inimesed kipuvad valima. Tere, tere. Tere. Tere päevast. Oskan ma nüüd isegi öelda, kellega rahurannaga Ranno, kes on saanud läbi aegade kõige rohkem hääli riigikogu valimistel, kas seal Toomepuu, Rüütel või Taagepera? Kes veel enne või viimane sõna pakuti Rein Taagepera, aga toomepuu ei ole. Toomepuu pakuti meile jõust, eelmine ei pakkunudki muide keda pakuti, aga meil seda seda ette öelda, kas sa arvasid, et on Taagepera või? Jah. Kahjuks on see ka vale vastus. Nii et vaatame, kelleldasime Tõnn näkkab. Tere. Tere päevast. Tere päevast. Tere päevast. Meil on stuudios professionaalne kretiin ja siis oled stuudios veel ka mina ja mina küsin nüüd, kes meile helistab. Tere, Ergo. Tere. Ergo. Kes on saanud kõige rohkem hääli. Tere hommikust, Ergo. Ma pakun, et Arnold Rüütel, nii on. Jüri Toomepuu on saanud peaaegu 17000 häält ja Arnold Rüütel on saanud 7189 häält. Aastal 95, väga tubli, Ergo. Jätkame, jõuame sinuga viienda küsimuseni, kokku. Küsimusi 10. Ja viies küsimus on nüüd selline, et Eestis teatavasti elab kõige rohkem eestlasi. Ja teiseks elab siin venelasi. Misson rahvuse rahvusrühmadest suuruselt kolmas Ma pakun, et ukrainlased täitsa õige, ergo, tubli ergo. Lendad praegu hea hooga õiges suunas, eestlasi on 930000, muide ainult vaata alla miljoni. Venelasi on 351000 ja ukrainlasi on peaaegu 30000. Nii, nüüd oleks kultuurivallast küsimus, sa mäletad selliste eurolaulu nagu Evri padi? Mäletan küll ja nüüd tuleb üks konksuga küsimus. Rõhu rõhutan, sõna- konks, Ergo. Sa pead ütlema selle laulu kõik esitajad, Ma kordan, kõik esitajad, mitte kõiki nimepidi ütlema, ühesõnaga kui sa kontserti varastad, saad aru, mis ma mõtlen. Kõike seda laulu esitasid tollel üritusel ja ühtlasi, kes on selle laulu autorid. Nii nii mõtle natukene veel. Mõtle natukene mehest. Et kes meil siis Eurovisiooni võidu ära tõid. Kes seal laval olid, küsime niimoodi. No vot, vot vot vot vot vot hakkame lähedale jõudma, seal äkki oli isegi mingi ansambel, kes oli veel nendega kaasas ja keda tegelikult tuleks ilus isegi nimetada. Ansambel, kes, Ei paista Tammela ja väga lähedal Ergo. Kas siis? Solvumine isale. No tegelikult loeme selle õige, kuna on valimispäev pidupäev, siis me loeme seal õigeks, tegelikult on nende eelkäija siis twick sell mõõde nad on isegi ametlikult ongi täiesti võitjatena kirjas, nii et Lauri Pihlap on sama kõva mees kui Tanel Padar. Tema on ka eurolaulu võitja, aga kes autorid olid laulul? Oi, ergo ei ole ergo, sa pead liini vabastava kaebusega jalad helistama meile uuesti, kuna ta läks ju päris hästi ja tere päevast, aitäh, kes on eurolaulu autor, on kõrged ja. Ei no kuidas sa sellist asja ei tea, kes on toonud Eestile suure kulla ja karra, on kaks asja, mida eestlane peab teadma, üks on, kes on eesti hümni autor sõnade Viism une pealt ja veel enne kui ta ärkab, peab teadma, kes on laulu Everybody sõnade viisi autor. Kahjuks ei ole see õige vastus, hea sõber, aga helistamine varsti tagasi kuus kolmeks kaks null null on avatud. Tere. Tere. Kellega meil on au Pille Pille, kes on autoreid Maian Kärmas ja imearmas. Tubli, kas oleksid George seal ei teadnud. Aga kes praegu meil siin laulab taustaks? Ja mille sa oled kursis Eesti popmuusika? Väga hästi, väga tubli. Nii seitsmes küsimus sulle, Ville, kui palju on riigikokku saanud parteisid aastal 1923 seal muide, Rekkor, teeme nüüd lihtsalt, see on Eesti kõigi aegade rekord, kõige rohkem parteisid ühes riigikogus riigikogus oli tol ajal 100 kohta üks vähem kui täna ja me pakume sulle ka vastusevariante, et sa saaksid kaasa mõelda, et kui praegu meil on riigikogus on kuus erakonda siis siis me pakume, sa oled, kas siis sel ajal olin kaheksa 11 või 14 erakonda ja aasta oli siis 23. Pille, su vaist oli küll naiselik, aga seekord vale. Tere päevast. Kellega meil on au, olen Reimo ja mis sinu ajalootarkus ütleb selle kohta 14 neli. Kas sa tead seda või aimasid? Ma päris kindlalt ei teadnud, aga ma aimasin, et võiks olla siuke number. Väidetavalt seal isegi vist maailma üks parimaid tulemusi läbi aegade, jah, selle ühesõnaga üks üks maailma tipptulemusi ka, kui killustatud võib üldiseks parlament olla, see tähendab seda, et keskmiselt Ta oli ühel erakonnal kohti seitse, seitse kohta ja niimoodi 14 erinevat erakonda parlamendis. Päris huvitav parlament, päris tore oli teha ja seda on muidugi, et seal oli palju, oli selliseid partiisid, kus oli kaks või kolm või viis esindajat või isegi ühe esindajaga mitmeid parteisid. Ja väga tore selline normaalne killustik. Välja jäid. Parlamendis tol ajal võin näiteks Reimo oli meil praegu Reimole rõõmuks öelda tol ajal välja jäid kahjuks sellised vägevad erakonnad nagu meie matsimehed ja kui katsi valla kodanikud ja kalamehed ja väike maapidajad jäid jube napilt välja. Kahju, oleks Reimo toona valimas käinud, oleks teie asi kohelnud, sa oled ikka valimas käinud, nüüd juba Reimo, olen ikka ja eelvalimistel e-valimistel, eelvalimistel, aga mitte e-valimistel e-valimistel, selge pilt. Reimo, kaheksas küsimus sulle kokku 10 küsimust, kui vastad ära, siis on auhinnaks Kivirähu raamat mees, kes teadis ussisõnu, milline on Eesti suurim maakond pindala poolest. Tahad sa variante ka? No kui on No anname ikka Harjumaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Milline on Eesti kõige suurem maakond kõige suurem maal, lahmakas, meie väikesel maalahmaka, just pindala poolest. See on selline hea küsimus, mis tuletab meelde, et peaks ikkagi lõppude lõpuks omale Eesti kaardi seina peale kleepima. Aga ma praegu oma oletuste põhjal pakun, et äkki see on Lääne-Viru. Ma Reimo, sa ei pannud palju mööda, aga samas panid ka mööda kahju. Kuuskolmiks kaks, null null on avatud. Tere. Kes meile pakub Eevasse vaikse häälega, Eeva pakub harjumad, kahjuks arm on vale vastus, aitäh sulle. Pakkumast Eeva kuuskolmeks kaks. Null null on telefon. Küsimus siis endiselt püsti. Tere. Kellega on meil au, Marek Marek, milline on Eesti kõige suurem maakond pindala poolest. Eelmine Harjumaa pakkus meile eelmine vastaja, nii et äkki Pärnu, Pärnumaa on õige vastus ja Pärnu on muide ikka kohe tuntavalt suurem kui teised. See on siis 4800 ruut kilomeetrit. Ja siis vaatame, kas järgmine seal üldse on järgmine ongi Harjumaa neli, 4300 millegagi ühesõnaga vahend, pärnakad on salakavalad, nad on haaranud enda maakonda sisse veel sellised vägevad, tohutud üksused nagu Ruhnu ja Kihnu ja ja muud sellised tükike, merdak isegi. Mine sa tea, aga igatahes üheksas küsimus, ehk eelviimane küsimus sulle, Marek on see, et vähemalt kaks Eesti kõrgkooli on viimasel ajal oma nime ära muutnud. Nendeks on Eesti põllumajandusülikool ja Eesti Muusikaakadeemia, mis on Eesti põllumajandusülikooli ja Eesti Muusikaakadeemia uued nimed. Maaülikool on ja Eesti maaülikool. Aga mis see muusikaakadeemia uus nimi võiks olla? Mkm muud, sest ma pole kuulnud, et. See on nagu väike loogika küsimus ka, kui sa mõtled Muusikaakadeemia struktuuri peale, mida seal veel õpetatakse peale selle, et seal muusikat õpetatakse jah, lavakunstinii, aga proovinud siis nimi kokku panna. Lavakunst on ninast sees. No võib-olla midagi üldisemat Mingi? Ei tõesti tulevik. Ei, no sa oled ikka väga lähedal, nüüd Allana. Marek, eesti mees ei anna alla. Eesti Eesti mees on tantsulõvi, esiteks, teiseks eesti mees ei anna alla. Nii. Eriti valimiste vähmas. Varek, mis on Eesti Muusikaakadeemia uus nimi, sa oled väga lähedal sellele. Liitnimi. Lavas väga kinni, aga millise lava üldiselt. Mida see sümboliseerib, kus see lava asub? Jah? Oi, Marek, Marek. Sa oled ummikus? Ei ole hullu, vabastame siis selle liinid, tere päevast. Ei valikuid kahjuks siin ei anna, Evaga räägime jah. Enam nüüd paraku ei anna, jah, sellepärast et siin on juba palju ära räägitud. Jah, meil on veel nii palju vihjanud Eesti maaüliet, siin on head inimesed teinud enne hea hulga tööd ära, näiteks Marek ja nii edasi vastand ära, et maaülikool on saanud põllumajandusülikoolist ja juba nagu liikunud ka Eesti Muusikaakadeemia uuele nimele lähemale. Akadeemia. Kultuuriakadeemia kahjuks vale vastus, aga väga hea pakkumine isenesest. Tere päevast. Täitsa õige ongi Eesti Muusikaakadeemia uus nimi on Eesti muusika ja teatriakadeemia Ilmar, enne kui me läheme viimase küsimuse juurde, kas te olete juba jõudnud lugeda Andrus Kivirähu uut raamatut? Ei ole, aga poes on. Väga hea, nüüd on ta käeulatuses ja viimane küsimus teile, Ilmar on selline. Mis on Siim Kallase neiupõlve nimi? Ilmar siin ei ole. Siin ei ole skleroos, ma olen seal. Ei aita. See ilma ilma loomine. Oota, mis järgmine? Ilmar loovutas praegu raamatu, tere päevast. Kellega meil au on? Kõigepealt Tarmo, nii, Tarmo, mis on Siim Kallase neiupõlve nimi? Sellega ei ole, raamat on auhinnaks, raamat on see, mis sa võidad, kui sa nüüd ütled, mis on Siim Kallase neiupõlvenimi. Väikse no ei saa ausalt öeldes nii, nii lolli küsimuse peale see. Ei ole niimoodi. Oi-oi, kuidas Sisvee kuulajad ei Grektilista läbi. Tere, tere päevast kerist, kellega meil au on karul perekari Rõõm sinu häält kuulda, ütle meile, mis on Siim Kallasel. Siim Kallasel ei ole neiupõlve nimi. Väga õige, Karin Karim Kallase neiupõlve nimi oli Kallas. Sa tulid praegu, kus sa helistasid meile kari muust. Oi kui tore, oi väga hea. Muhusse läheb siis raamat Andrus Kivirähu uus teos, mees, kes teadis ussisõnu. Arutame selle varsti sinuga läbi, kuidas me selle sulle sinna muhku kohale saadame, kas sa valima, sa oled juba ära käinud või? Ei ole. Aga kas, kas sa, kas sa kavatsed minna? Vist mitte, sest et sa ei ole valimisealine või oled täpselt? Vaata mulle see meeldib, kui see ei ole isegi valimisea, vähemalt nagu kahtled, äkki ikka lähen? Noh, et äkki lähen ja seal on igatahes ära kuskile liinilt, Erago Karin, jää liinile, kohe räägime sinuga täpsemalt, kuidas selle auhinna kätte saad ja aitäh kõikidele, kes meie viktoriinis osa võtsid, oli väga meeleolukas, siin ansambli praadisin. Iimara ärkvele ega valule mälu ja meelele. Tallinna filharmoonia esitleb Maarja ja Koit emotsioonidest tulvil naistepäeva galal koos Tallinna Kammerorkestriga kaastegev saateansambel koosseisus Marek Talts, Mihkel Mälgal, Petteri Hasa Andrusel ajale, dirigent Jüri-Ruut Kangur Maarja ja Koit viiendast kaheksanda märtsini Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Põlvas. Tule karateed vaatama, kolmandal neljandal märtsil toimuvad Tallinna spordihallis aadressil staadioni kaheksa Eesti lahtised meistrivõistlused karatees. Võistlustel esinevad tipptegijad nii Eestis kui välismaalt. Tule ja saa osa Eesti suurimast garadee sündmusest Tallinna spordihallis. Sissepääs kõigile tasuta. Kontsert kutsub kontsert jazzi sarja järjekordsel üritusel astub publiku ette aula Eestit jazzkvintett, kus Tõnu Naissoo, Taavo Remmel ja Tanel Rubeni külalisteks on briti saksofonist George Aslan ning trompetis Steve Waterman. Džässi ja roki sugemetega spontaanselt improviseeritud muusika on kordumatu ja uus igalt kontserdilt. 15. märtsil Estonia teatri talveaias 16. Vanemuise džässisaalis seitsmeteistkümnendal Pärnu kontserdimajas. Mis sellel Lasnamäel vigane tormab ringi, vajab peatamist ja asemel hulluks, jookseb ringi, kuulasin teda laule, mõtlesin, see oli ikka ilus aeg. Oli, oli ilus aeg, kui me niimoodi seisime, kõik kätest kinni, kes, kes meie seast siis veel väikest imikutena, kes täis eas meeste ja naistena juba ja nautisime, tundsime, tundsime sellist suurt kirge. Kui meile lauldi järgmiseid sõnu, nagu selles laulus. Vaadake, kõik on võhivõõras. Kas on see siis kodukant, tänavate tõmbetuules hulgub sihitult migrant, migrant on vaieldamatult selle loo parim sõna. Vaadke tallam silmis tühjus, ta ei tunne, tea, ei näe. Ja vot siis 80.-te lõpus siis sellised tühjade tühjade tunnetega tühjad, tühjade silmadega tunnetleta, migrandid, hulgus hulkusid siin mööda Eestimaad ringi ja loo muusika autoriks oli Alo Mattiiseni ja sõnad Jüri Leesment, Jüri Leesment kindlasti, Jüri Leesmendi esitas Ivo Linna. Ja nüüd head sõbrad, kui on valimisjaoskondade sulgemiseni jäänud aega täpselt kuus tundi ja 10 minutit. Me ei, otseselt ei hakka teid piinama kohe alguses, aga sa lähed piinaks üle. Sest et teatas Eesti valimissüsteem, kui seda hakata rahulikult lahti seletama. See on, see on piinapink. Ja võib-olla sa, Eerik kõigepealt räägiksid lahti selle niimoodi lihtsalt ja siis läheks sinna sumbuurika hulka. Sa annad mulle ta ikka täiesti uskumatu ülesanne, selles mõttes, et aga ma aitan sind kaasa, mina, mina, mina nagu loll sina kui tark, ühesõnaga loll küsib, kuidas, kuidas Saabi nime, riisi jah, et meie ülesanne siis on inimestele ära seletada, mis teie häälest saab. Ülesanne on raske ja see lõpeb sellega, et te jooksete valima lihtsalt, kuna ei taha seda juttu enam kuulata, sest me hoiatame ette metsiteerimiga, valimisseadust. Aga, aga alustame siis sellest, et püüda öelda nagu seda, mis on nagu natuke lihtsam pool sellest. Kõigepealt Eestis valitakse, siis antakse oma hääl mingite parteide kandidaatidele seda tehakse oma ringkonnas, ehk siis Eesti on jaotatud Rinkondadeks, kui palju neid neid ringkondi on 12 tükki selge ja igas ringkonnas on siis vastavalt elanike arvule ette nähtud, eks ole, mandaadid mandaatide arv, palju sellest ringkonnast tulla võib, nii palju tulema ei pea, aga, aga kui palju sealt tulla võib maksimaalselt riigikogu liikmeid ja, ja inimesed annavad siis oma ringkonnas kandideerivatele kandidaatidele hääli. Kesiganes kandidaat A B näiteks kandidaat Madis ja nii edasi, kelle parasjagu nad siis välja valivad. Ja nüüd siis, kui need hääled on antud, siis tehakse, on, on nii-öelda kolm teed, kuidas need hääled arvutatakse ümber parlamendikohtadeks, nii, ehk siis seda kohta öeldakse mandaatidest. Esimene tee on kõige esimene viis, kuidas teha selgeks, kes saavad parlamenti, on isikumandaat. Need härjad, kes saavad kõige rohkem hääli just täpselt, et need on siis kõige populaarsemad poliitikud ja isikumandaat antakse nendele kandidaatidele, kes saavad oma ringkonnas selles ringkonnas, kus nad kandideerisid, lihtkvoodi jagu hääli, nii vaikselt läkski, lihtkvoot umbes või lihtkvoot on, on, kui me võtame kõik inimesed, kes valimas käisid, näiteks 10000 inimest selles ringkonnas käis valimas. Ja välja antakse 10 mandaati ja lihtkvoot ongi see 10000 jagatud 10-ga ehk siis ehk siis 1000 jah, ehk siis nii palju. Või noh, ühesõnaga kõik, kes käisid hääletamas, jaotatakse selle mandaatide arvuga, see on selge jah, et see on suhteliselt loogiline, võimalik, selles piirkonnas on anda 10 mandaati, kui sa saad rohkem kui ühe kümnendiku häältest, siis sa oled siis selgelt isikukoodi põhimõte. Nii, ja see on, see on esimene aste, sellega jaotatakse siis väljakohti noh, ütleme laias laastus umbes 15. Eestis on umbes viie tavaliselt kuskil umbkaudu 15 sellist tõelist härga või häältemagnetid või siis ka naishärga, kes tõmbavad hääli ligi ja on piisavalt edukad. Nii siis teine variant. Nii, nüüd teine variant on ringkonnamandaat, et nüüd siis teine hääl antakse või teised, teine ring on see, et kohti antakse siis erakonnale selles ringkonnas ja, ja see käib nüüd niimoodi, et kõigepealt reastatakse kandidaadid vastavalt sellele, kui palju nad seal ringkonnas hääli said. Tähendab, ühesõnaga see üleriigiline nimekiri läheb ümberjagamise üle. Ühesõnaga see, mis on parteide üleriigilises nimekirjas, see praegu veel asjasse ei puutu, selge, et me räägime ringkonna tasandil, okei, ühesõnaga ringkonnas veel. Oletame, et esimesel kohal olev inimene saab kõige rohkem hääli, viiendal kohal olev saab teiseks, hääliste tõuseb nii-öelda. Teiseks ja see tekitas niimoodi tekib kandidaatide pingerida. Teise asjana liidetakse kokku kõigi selle erakonna kandidaatide hääled, palju nad selles ringkonnas said ja näiteks saeva saavad konstitutsioonipartei konstitutsioonipartei näiteks toome, saab siis selles ringkonnas ehk näiteks Pärnumaal kuus häält saab 16 häält kokku ja, ja siis siis need liidetakse kõik kokku, nende esimene kandidaat, kõige populaarsem sai 10 häält, teine sai populaarsuselt teine, sai kaks häält ja ülejäänud siis mõned kandidaadid, said ühe hääle niimoodi hatakse ära, siis siis vaadatakse. Ühesõnaga, et et partei hääled on liidetud ja partei on inimesed on pandud järjekorda vastavalt sellele, kes sai kui palju hääli. Ja siis kolmas asi on see, et vaadatakse nüüd mitu lihtkvooti, see partei, nagu selles ringkonnas kokku sai, enne seletasin, kuidas lihtkvooti arvutatakse. Nüüd vaadatakse siis seda. Me kvoodi jagu, nagu kõik kandidaadid kokku said isikukvoodi juures vaadata seda kui ka kas isik üks kandidaat sai lihtkvoodi täis ja, ja nüüd teisel juhul tema on igal juhul see jah, jah, aga selliseid ei pruugi igas igal erakonnal ollagi igas ringkonnas ning kes saavad isikumandaadi üksinda kätte. Nüüd vaadatakse, mitu seda isikukvooti kogus kogu erakond kamba peale toa peal rääkisime nii-öelda siis, kui, kui mitu 1000 häält nii-öelda nad said. Kui me kamba peale kokku jah, see tuhandene näide, mis selles ringkonnas siis lüüakse, eks ole see niimoodi inimeste peale lahti, näiteks said 3000 tähtis kolm inimest saavad siis kui nad said 4500 häält, siis saavad neli inimest sisse. Kui nad said siis näiteks 1100 häält, siis saab üks inimene sisse sellest erakonnast, aga 4600 on juba viisini? Ei, kui on 4600, siis on ka veel neli inimest, aga kui on, kui on 4750, siis antakse preemiaks üks veel, et see on nüüd üks hilisem muudatus, mis on tehtud, on, on tehtud just selle jaoks, et, et ei pea olema päris täis lihtkvoot, vaid piisab null koma 75-st koodist selleks, et koht kätte saada. Äge, see on, põhjus on selles, et ringkondades rohkem antaks ja lihtsalt siis ühesõnaga palju sealt umbes siis tuleb. Mandaadiga ringkonnamandaadiga tuleb riigikogu liikmetest põhiosa kliima alguses oli see osa väga väike 90.-te aastate alguses ja sellepärast inimesed olidki pahased, et nende häältest midagi ei sõltunud ja kõik tuli sellest kolmandast astmest, millest me hakkame kohe rääkima väga keerulist juttu. Siis. Aga nüüdseks on praegu nii, et sealt viimasesse riigikokku näiteks tuli 60 liiget juba ehk siis kõige suurem osa riigikogu saadikutest meil on juba 75 kohta, mõelge välja jagatud. Sisuliselt nagu esim 15 isikukoodiga 60, ringkonnamandaadilise ringkonnamandaati üsna demokraatlik selles mõttes, et seal valijad saavad kodustada, kes kandidaatidest edasi saab, mitte parteinimekirjad ei määra. Ja nüüd on siis meil järgi jäänud veel umbes veerand kohtadest. Jah, ja need antakse siis nüüd, nüüd sõltub siis kõik sellest, milline on Tai selline see partei nimekiri, kas nüüd hakkad rääkima keerulist, et jah siis paneme sulle taustas kohe muusikapala, mis kõik need kokku peab tekitama selle emotsiooni, head raadiokuulajad, see Jutmised Eerik räägib, on igav ja jube, selle, see jutt peaks kihutama teid valima, kui see ei ole piisav siis see kaatri halb muusikapala, mis siin all mängib Eeriku jutule, igal juhul peaks andma selle tulemuse, et ei viitsi seda jama enam kuulata. Te lähete valima, lähete valima, kuna kodus ei ole mõtet enam olla. Nii. Palun Eerika, Caater jätate. Ühesõnaga, lihtsalt öeldes kolmas viis on siis üleriigilised nimekirjad, kus liiget liidetakse üle riigi, kõikide kandidaatide, selle partei, kõik hääled kokku ja siis hakatakse jaotama kompensatsioonimandaate niinimetatud. Ja nüüd ma loen teile seadusest ette, kuidas jaotatakse kompensatsioonimandaate inimesed, mõelge, töötage kaasa, jälgige. See on siis riigikogu valimise seadus, paragrahv 62 lõige viis. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse modifitseeritud jagajate meetodil jagajate jadadega üks kaks astmel 0,9 kolm astmel 0,9 neljast, meil 0,9 ja nii edasi. Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui vähemalt kahe erakonna võrdlusarvud on võrdsed saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool. Kandidaatide üleriigilises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt viis protsenti lihtkvoodist valima, ruttu valima, ruttu-ruttu valima. See jutt ajab meid täiesti juba pöördesse. Ja viimane lause, mida ma suudan ette lugeda enne, kui mul siin kärssama kui kompensatsioonimandaatide jaotamisel selgub, et üleriigilises nimekirjas ei ole piisavalt kandidaate, kellele antud häälte arv on vähemalt viis protsenti. Oma valimisringkonna lihtkvoodist saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist enima. Häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat kopsud. Selline oli siis tänane eriprogramm, mille nimi oli silmad lahti, järgmisel nädalal kindlasti taastub raadio kahe tavapärane töörütm ikkagi olukorrast riigis on pühapäeviti ja rahva omakaitse kordas samuti pühapäeviti, aga olukorrast riigis on näiteks muide juba homme, homme kell 12 kell 12 kuni kella üheni on olukorrast riigis erisaade, tegeletakse siis valimistulemustega ja vaadata, mis on tulemas ja ma arvan, et teile seletatakse lõpuks kommenti ära, mis asi on hunti modifitseeritud jagajate jada astendajat maksas meil 0,9. Ja stuudios oli Erik Moora ja Mart Normet, ilusat päeva jätku. Valima jõuate veel minna järgneva kuue tunni jooksul. Mina igatahes kavatsen seda võimalust kasutada ja pärast uudiseid on eetris kinoteek.