Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. George Walker Bushi juhitud uue mandri konföderatsiooni ja ühise konstitutsiooni all elavate inimeste käitumist uurimas. Biouuringukeskuste raportitest on siin varemgi juttu olnud. Kordamiseks olgu öeldud, et tegemist on ülemaailmselt tunnustatud mõttekojaga, mille kitsam eesmärk on uurida USA kodanikkonna käitumist mõjutavaid trende. Ja üheks eraldi vaatlus kontekstiks ongi internetiajastuga kaasnevad muudatused. Äsja ilmunud raport püüab iseloomustada sealset info ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutajaskonda. Kavalalt välja mõeldud tunnuste süsteemi järgi võib heal raadiokuulajal olla huvitav anda omapoolseid hinnanguid peeglis elavale isikule kui ka sõpradele ja tuttavatele. Q analüüsi järgi moodustavad umbes 31 protsenti ameeriklastest nõndanimetatud tehnoloogia kasutajate. Eliidi. Eliit koosneb enam-vähem võrdsetes kogustes neljast iseloomulikust alamgruppe esindajaskonnast. Esimese ja võib öelda, et Titmise tehnoloogia sotsiaalide Pi moodustavad nõndanimetatud Omnivoorid ehk bioloogias paremini tuntud kui kõikesööjad. Omniva kooridele läheb peale kõik tehnoloogiline ja neil on igapäevaselt taskus, kotis, kaelas ja kodus ning tööl kõige rohkem igasuguseid rohkem või vähem vajalikke seadmeid. Neil on olemas tugevad seisukohad tehnoloogia teemadel ja nad ei jäta seda enda teada, kasutades efektiivselt ära nii vanamoodsat veebi kui ka uut blogi märksõnaga tähistatud nõndanimetatud lõpptarbija kujundatud veeb kaks punkt nulli. Eliidi teine alamklass on ühendajad, kes kasutavad tehnoloogiat inimestevaheliste võrgustike loomiseks. Kes viitsib, võib lugeda märkampladwolli mõne aasta tagust populaarset massiliikumisi käsitlevate inglisekeelset raamatut murdepunkt ehk tipping, point milles just taolistel ühendajatel on mängida ühiskonnas eriline roll ja täna nad rohkem ühendatud kui kunagi varem. Kolmas eliidi grupp moodustub tujututest veteranidest, kellele uus sidetehnoloogia eriti korda ei lähe. Küll aga jätkavad nad endiselt internetti süvakasutajatena. Ning viimane ühest neljast eliidi alamklassist sisaldab oma töise tootlikkuse pärast pingutajaid, kes püüavad tehnoloogia Veski labadest kinni hoides oma tööd edendada. Neid iseloomustab ennekõike alati uue mobiilside sidevahendi hankimis kius. Pärast ülalkirjeldatud umbes kolmandiku suurust tehnoloogia kasutajate liitrühma on umbes paarkümmend protsenti ameeriklasi, keda kirjeldatakse kui keskteel kõndijaid. Neist pooled on rõõmsad mobiilitelefonikasutajad, kes tarbivad ka aeg-ajalt internetti. Teise poole omad on käinud küll palju kulutusi, tehnoloogia hangetel aga ei leia sellest päeva lõpuks midagi erilist. Pigem on nad pahased info pealetungija personaalse vabaduse vähenemise pärast. Tuletan nüüd kordusena meelde, et kolmandik ameeriklasi on tehnoloogia eliit, viiendik aga keskteekäijaid, kui see ka umbes pool sealsest elanikkonnast on tehnoloogiaga sina peal. Biouuringust selgub, et ülejäänud pool USA elanikkonnast on piiratud info ja sidetehnoloogia omanikud. Selles rühmas eristatakse nelja alamrühma nagu näiteks kogenematud katsetajad, kes oskustele lisandudes võivad siirduda tehnoloogia kasutajate hierarhias ülespoole. Iga seitsmes ameeriklane on rahul aga sellega, mis neil on ja seda on tänaste standardite järgi lihtsalt vähe. Samas ei kavatse nad endale ka midagi uut juurde hankida. Nad sarnanevad mõneti iga 10. ameeriklasega, kelle arvates pole uus info- ja sidetehnoloogia midagi muud kui nuhtlus. Aga seda on lihtsalt vaja kasutada. Ning lõpuks leiab interneti personaalarvuti mobiiltelefoni kodumaalt umbes 15 protsenti nõndanimetatud lahti ühendatud inimesi. Või õigem oleks öelda, et tegemist on peamiselt telekat vaatava ja raadiot kuulava pluss 64 aastaste põlvkonnaga. Seega paistab, et Ameerika näitel umbes pool ühiskonnast vaatab infoajastu karussellisõitu kõrvalt pealt ja sellega oleks mõistlik ühiskonda mõjutavad aitäh, info ja sidetehnoloogiaprojektide puhul arvestada sest tagajärjeks on kurikuulus digitaalne lõhe, mille ühiskonnasisene süvenemine hakkab varem või hiljem pidurdama kogu riigi arengut. Ja see on ka oht, millele osutab käesolev uuring, tuues näiteks Ameerika kasutajaskonnale.