Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab kokku reede, 25. septembri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Erle loonurme. Ööpäevaga lisandus 42 uut koroonapositiivset, uus puhang on Võru linnavalitsuses. Meile kõigile on see väga suur üllatus, et see on alguse saanud umbes teame, kust see võiks levida. Siis reedene linnavalitsuse töötajate Allasutud töötajate ühine koosolek Valitsus kaalub meetmeid turismisektori toetamiseks veel sel sügisel, kuid suuremahulist toetust nagu kevadel oodata ei ole. Eesti Posti nõukogu vabastas ametist juhatuse esimehe on siia Arumäele. Arumeel ise ütleb, et mõistab nõukogu otsust. Seda ideaalset koostööd natsi siin siin kolm kuud ja näiteks suurtes küsimustes oleme tegelikult ühe neele nõukoguga, kuid võib-olla see koht pidanud olema veel ideaalsem ja efektiivsem. Maaeluministeeriumi loodab, et oktoobris ilmuvad käibemaksuandmed pakuvad selgust, kui palju maasikakasvatajad suvel kahju kannatasid. Põllumehed ise ootavad hüvitist ligi 3500 eurot hektari kohta. Prantsusmaa pealinnas Pariisis sai satiirilehe Liecto endise toimetuse juures noarünnakus haavata. Ta on neli inimest. Täna esilinastub Eesti ja Soome näitlejate ühistööna valminud filme viimased režissöör Veiko Õunpuu viis tegevustiku Lapimaa tundras. See oli enam-vähem õigel ajal, sellepärast, et viimaste filmidega veiko mitmel korral ütles, et Eesti keskkonnale on vähemalt ajutiselt ammendunud. Meeste jalgpalli valitsev Eesti meister Tallinna FC Flora alistas eile hilisõhtul UEFA Euroopa liiga kolmandas eelringis Malta meistri Floriana. Ilm on öösel Ida-Eestis sajuta, Lääne-Eesti saartel võib vihma tulla. Sooja on öösel üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval on ilm sajuta ja sooja kuni 23 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt viimase ööpäev päeva jooksul tuvastati Eestis 42 uut koroonaviirusesse nakatunut. Viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on 36,57. Enim positiivseid testi tulemusi tuli Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 16-l inimesel. Ida-Virumaale lisandus 11 positiivset testi tulemust Võrumaale, üheksa tart rumalale, kaks Järvamaale Põlvamaale Pärnu ja Valgamaale üks. Hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 31 inimest. Juhitaval hingamisel on üks patsient. Võrumaale laekunud kaheksa uut juhtumit on seotud nakatumise ka Võru linnavalitsuses ning üks haigestunu valitsuse töötaja lähikontaktne. Aleksander Krjukov küsis Võru linna pealt Anti Allaselt, kuidas linnavalitsuses koroonalevik puhkes. Seda hetkel ei oska ütelda, umbes teame, kust see võiks levida, et see oli siis reedene linnavalitsuse töötajate all asutatud töötajate ühine koosolek. Aga keegi ennast nagu haigena ei tundnud, keegi haigena välja ei paistnud. Nii et selles suhtes ma tõesti jään vastuse võlgu. Meile kõigile on see väga suur üllatus, et et see on alguse saanud. Teisipäeva hommikul sain teate, et see esimene inimene, kes nakatus, oli küllaltki keerulises seisus. Ta isegi kutsus testimise koju. Aga eile vist oli juba parem, aga ma tõesti ei ole jõudnud kõikide inimestega nagu ühenduses olla, et hinnata nende seisundit, aga valdavalt on olnud ikkagi mõeldes seda kevadist, kui kuulsid, kuidas inimestele on olnud pisut kergem, kuna suvi on selja taga olnud ja inimesed on saanud nii-ütelda, tervist ja päikest ja vitamiine kogud. Alates järgmisest esmaspäevast, 28.-st septembrist kehtivad Eesti ja Soome vahel uued reisipiirangud, mis tähendab, et Eesti jääb taas ilma Soome turistidest. Kuidas kavatseb valitsus turismiettevõtteid aidata, seda uuris Merilin Pärli. Majandusminister Taavi aasalt. Meil on eeskätt Tallinnas hulgaliselt hotelle ja restorane, kelle sissetulek on suuresti just Soome turistide najal seisnud. Et mis teie ettepanek on, mida need hotellid ja restoranid tegema peaksid? Ega no mis, mis neil ikka teha on? Ainukene lahendus on ju siin, mis meil suvel väga hästi töötas, oli see Balti mull, et tõesti balti riikide inimesed said, said omavahel reisida. Nüüd uues olukorras nakkus jälle niivõrd kõrge on, et mis siin, mis siin ikka, tuleb rohkem keskenduda kohalikele inimestele. Kohalikud inimesed vist Tallinna hotellides väga ööbi. Seda küll, aga, aga ega siin ei olegi noh, mis me ikka teha peame püüdma võimalikult kiiresti haigestumise alla saada, et normaalne elu tagasi tuleks. Seega valitsus vaatab rahulikult pealt, kui Tallinnas hakkavad hotellid ja restoranid suurtel kiirustel ja hulgakaupa pankrotti minema. Lilt on meie poole pöördunud ja teatud abipakett on valitsusel arutlusel, ma arvan, et me saame sellest juba järgmisel nädalal kuulda aga, aga turistide koha pealt, no ega valitsus ei saa vägisi hakata turiste hotelli tooma. Millised lahendused siis turismisektori jaoks teil praegu arutlusel on ja millised neist on kõige tõsisemalt töös? Ma ei tahaks hakata ette spekuleerima, et millised need lahendused tõenäoliselt käiku lähevad, pantserit ja erinevat otsida. Seega mingi lahendus ikkagi on tulemas, et päris oma päideneide jätta. Ma usun küll, et mingi lahendus kindlasti tuleb, aga see ei ole selline lahendus, nii nagu oli siin kevadel, kui, kui kõiki absoluutselt toetati, nii et muutused seda sektorit ees ootab. Haapsalus asuva Fra Mare Thalasso spaa juhataja Maret Sukles rääkis Juhan Hepner ile, mida Soome turistide kadumine neile tähendab. Rühmad ütlesid ära oktoobris, mida me väga ootasime ja soomerühmad ei olnud küll suured, kes ka septembris või näiteks augusti lõpus reisisid küll, aga kuskil pool rühmast reeglina ikkagi tuli. Aga üldiselt on muidugi olukord kurb ja oleme õnnelikud Eestis ise. Kliendiõllel. Sukles ütles, et soomlaste hulk Fra Mare klientide seas oli väikseks jäänud juba enne reisipiirangute kehtestamist. Kusagil kolm, neli protsenti. Uurisin Maret Sukles käest selle kohta, kuidas võiks riik tema arvates praegu turismiettevõtetele appi tulla. Kõik abi on tegelikult teretulnud, kindlasti võiks töötajatele tulla mingisugune kas siis töötukassa kaudu meede või mõni muu meede, et me suudaksime niigi juba, ütleme, koondatud seltskonnaga selle talve üle elada just oleks, pisikenegi toetust ei saa, see ei pea olema suur, ainult vautšerite kindlasti ei piisa. Ja üks asi veel, et me sooviksime väga, et noh, valitsus vaatas ka sellise pilguga, nii nagu näiteks teistes riikides on tehtud, et vautšereid antakse ka lähinaabritele ehk siis näiteks meil Soome ja Läti, et võib-olla talveperioodiks või sealt talvelt edasi peaks hakkama praegu juba mõtlema. Et see ei pea olema samuti suur raha, aga see kindlasti ka elavdab seda turisti, ütleme mõtlemist, et ma tulen siia ja jätan selle raha siia. Küsisin, kuidas läks Framaarel sellel suvel? Ütleme selles valguses on, läks suvi väga hästi taga jäi küll igal juhul mitukümmend protsenti alla eelmisele aga me kõik olime ettevaatlikud, tublid ja spaadel, tuletan meelde, et on ikka veel 50 protsendiline piirang. Näiteks Teispaas sa saad, et lasta ainult 50 protsenti kliente, mis tähendab seda, et kui kõikidelt teistelt võeti piirangud maha ma mõtlen kultuuriasutustelt ja isegi üritustelt, siis me siiamaani, et üks ei saa pakkuda kliendile tegelikult täit teenust. Eesti Posti nõukogu otsustas oma koosolekul kutsuda tagasi juhatuse esimehe ansi. Arumäele jätkab Uku Toom. Nagu märkis nõukogu esimees Sten Soosaar, pole tegu üleöö sündinud otsusega, vaid ühiselt töötatud kolme kuu jooksul jõuti tõdemuseni, et ettevõte vajab edasiminekuks muutusi. Probleem peitub detailides, et kui meil on väga selline ühine arusaam, milline on vahva postiteenus, mida Eesti rahvale pakkuda, siis see, kuidas me sinna jõuame lihtsalt võttis liialt palju aega mõlemalt poolt, et seda oleksandaabidada jätkata. Seda arumeeletööga polnud rahul ka minister Raul Siem näitab kuu aega tagasi nõukogule antud suunis viia ettevõttes läbi juhtimisotsuste alane erikontroll. Nüüd siis otsustas nõukogu kontrollimise lõppu ära ootamata alumele ametist vabastada. Nagu tihti taolisel puhul on asjaosalised kommentaaridega tagasihoidlikud. Kuulame, mida ütleb ansi Arumeel. Ma täielikult mõistan seda otsust selles mõttes, et olukorras, kus meie tööstusharu ja meie ettevõtte väga kiiresti suures muutuses on vaja edasi liikuda, jõuliselt teha kiireid otsuseid ja julgeid samme, et sellises olukorras peab olema koos kõigi juhtimistasandite vahel, aga eelkõige ka nõukogu ja juhatuse vahel mõjutaks ideaalne ideaalset koostööd, otsisime siin kolm kuud ja ma ütleksin, suurtes küsimustes me oleme tegelikult ühel meelel nagu, kuid võib-olla see, see koht, kus pidanud olema veel ideaalsem ja efektiivsem ning seetõttu see otsus tuligi, et see on üsna loogiline ja tavapärane samm ettevõtte juhtimisest. Armeel ei, konkretiseeri, milles ikkagi tema ja nõukogu ettekujutus ettevõtte tööst lahku läks ega tunnistata oleks milleski eksinud. Ei saa öelda, et midagi on valesti tehtud aga kindlasti tuleb ka midagi teisiti teha. Kuidas ettevõtte edasi läheb? Sten Soosaar. Juhatuse esimehe valdkonnad on täna ära jagatud teiste juhatuse liikmete vahel. Me nüüd, lähema kolme-nelja kuu jooksul peame nii juhatuse ja juhtkonna kui ka ettevõtte nõukoguga palju diskussioone, milline see tuleviku mudel olemas. Ma peaks, oleme nimetanud uueks juhatuse esimehe kohusetäitjaks Andre Veskimeistri kes tänane Bakeri juht. Ja kuna meie nõukogu silmis on kõik juhatuse liikmed võrdsed, siis tema lihtsalt koordineerib ülevad liikmete tööd. Ja nüüd välismaale. Prantsusmaa politsei pidas Pariisis satiirilehe Charlie Hebdo endise toimetuse lähedal aset leidnud noarünnakuga seoses kinni veel ühe inimese. Nii ütlesid kohtuallikad. Esimene kahtlusalune saadi kätte sündmuskoha lähedalt Pariisi idaosast Basti väljaku lähedusest. Teise inimese kinnipidamise põhjus ei ole veel selge. Rünnakus sai haavata neli inimest, kellest kahe seisund on raskem. Kahtlusaluseid kuulatakse terrorismiga seotud mõrvakatse ja vandenõu paragrahvi alusel. Neli islamisti tungis viie aasta eest Charlie Hebdo toimetusse hoopis seal 12 inimest. Vahepealsel ajal on toimetus sellelt aadressilt mujale kolinud. Politsei hinnangul võib tänane rünnak olla seotud varem sel kuul alanud kohtuprotsessiga viie aasta taguste ründajate ülem. Nüüd kõneleb Prantsusmaa peaminister Jean Castex. Kui päästeteenistuses, kellele ma nüüd au annan, sekkusid neis oludes kiiresti, et oma tööd teha. Sündmused toimusid sümboolses paigas ja ajal, mil käid kohus Charlie Hebdo vastaste rünnakute eest, vastustajate ülem, ütles peaminister. Šangasteksi. Haavata sai kaks ajakirjanikku, dokumentaalfilme, väntavast produktsioonifirmast Premier Linja. Ja tuleme tagasi Eestisse. Maasikakasvatajad loodavad riigilt hüvitist ligi 3500 eurot hektari kohta. Maaelu ministeerium otsusega ei kiirusta ja ootab ära oktoobris ilmuvat käibemaksuandmed. Madis Hindre uuris teemat. Kolmapäeval küsiti parlamendi ees seisnud rahandusministrilt Martin Helmelt, kuidas on lood maasikakasvatajate palutud hüvitistega. Ma vestlesin sel teemal hiljuti maaeluministriga, kes ütles, et tema on neid kahju analüüse vaadanud ja tema ei näe seal, et oleks alust kahju hüvitamiseks, et seal on küll hirmus palju kokku kirjutatud erinevaid numbreid, aga et seda nagu ei ole tegelikult võimalik tõestada. Maaeluministeeriumi asekantsleri Marko Corbani sõnul olukord nii lohutu ei ole. Mis selle kahjude hindamise protsessiga olemegi poole peal? Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ütleb, et põllumehed on hüvitise maksmiseks mudeli välja pakkunud. Kõigepealt tuleb vaadata, kui palju keskmine maasikakasvataja läinud aastal ühelt hektarilt tulu teenis, sealt edasi saab arvutada, kui palju jäi sel aastal teenimata. Aga peamiselt me oleme ka tuginenud maaülikooli teadlase Ulvi moori hinnangule, kelle katsepõldude põhjal on selgunud, et sellel aastal on siis hinnanguliselt 60 kuni 70 protsenti marjasaagist põllule jäänud. Sellest nähtuvalt usuvad maasikakasvatajad, et sel aastal jäi neil saamata umbes 3500 eurot hektari kohta. Marko Gorban aga märgib, et enne mingi summa otsustamist on tarvis rohkem andmeid. Meil on 16 maasikakasvataja põhjalikumad andmed esitatud, aga meil tegelikult ju Eestis maasikakasvatajaid on peaaegu 600. Tema sõnul näitavad 16 maasikakasvataja andmed ka suurt kõikumist selles, kui palju põllumehed tegelikult kaotasid. Statistikaameti andmetel on viimastel aastatel hektari kohta korjatud umbes 2,3 tonni maasikaid. Selle aasta kohta esitasid maasikakasvatajad aga hoopis isesuguseid. Andmeid. Uute põldude puhul saagikus varieerus vahemikus 0,2 tonni kuni 7,8 tonni või kui me räägime vanadest põldudest, et see varieeruvus oli 2,3 kuni 14 tonni. Ministeerium peabki Orbani sõnul lähtuma ametlikest andmetest, sestap oodatakse kümnendat oktoobrit, mil maksu- ja tolliamet avaldab suvised käibemaksunumbrid. Siis peaks selguma, kas võrreldes läinud aastaga on 60 kuni 70 protsenti langenud ka maasikakasvatajate käive. Roomet Sõrmus aga rõhutab, et käibelangust ja saamata jäänud tulu ei saa omavahel kuigi lihtsalt võrrelda. Käibelangused võrreldes eelmiste üle eelmiste aastatega põllumajanduse puhul on alati problemaatilised tegelikult ilmastikuolud ja kasvatusolud on aastati erinevad. Paikusele asutati Politseikool 1990. aastal, kui Eesti kuulus veel 15 Nõukogude liiduvabariigi hulka ja korda kaitses miilits. Täna, kui augustis pime asunud kadetid andsid ametivande, tähistati ühtlasi kooli kolmekümnendat sünnipäeva ja esimesed lõpetajad meenutasid vanu aegu, jätkab Ester Vilgats. Kuna viiendal juunil, kui on kooli ametlik asutamiskuupäev, polnud võimalik seda tähistada, siis tehti seda nüüd. Kui augustis alustanud õpperihmade 126 andsid ametivande, saan Kadettideleja koolile peaaegu niisama oluline sündmus, kui lõpuaktus. Ameti vana antakse enne esimest õppepraktikat. President Kersti Kaljulaidi. Ma tahaksin tänada kõiki neid, kes kolm aastakümmet tagasi selle kooli praktiliselt nullist käivitasid, eriti kooli esimest direktorit Jüri Meritsa, ilma kelleta ei oleks Paikuse see, mis ta täna on. Kaljulaid ütles, et selles koolis saab parimat väljaõpet, mida Eesti suudab pakkuda. Siseminister Mart Helme. Tahan õnnitleda ka 30 aastat hiljem seda meeste meeste rivi, ainult kes seisab väljaku vasakus nurgas, sest nemad olid selle kooli esimene lend. Nüüd on 30 aastat mööda läinud ja me võime öelda, et Paikuse politseikool on suuresti muutunud sünonüümiks. Selle peale on päris uhke mõelda. Politsei ja piirivalvekolledži direktor Kalvi Halmosen. 90. aastal loodi toonase erikutsekooli jäänustele midagi täiesti teistsugust, joonud siis veel enda vabariiki ega ei osanud aru saada, milline on see politsei eeskujuks olid meil sõbrad välismaalt, meil innustas unistus iseseisvusest. Politseikooli esimesse lendu võeti vastu 110 noormeest lõpetas 100, neist ligi 30 oli täna kohal. Pärnu politsei piirkonnavanem Tõnu kivis. Me olime sama noored kui nemad ära ja tegelikult sära oli silmis samamoodi ettevõtja Märt Osula, mäletan, kui ma kuulsin seda kutsutud politseikool, mis oli meil valida, kas veel minna Vene sõjaväkke või tulla siia politseikooli ja siis oli kindel eesmärk saada siia kooli sisse. Muidugi see konkurss oli meil vist päris suur kuus inimest kohale, see oli muidugi üllas tunne, kui kooli sisse sai teed. Sepp meenutas, et koolil oli suur toetus. Tundsime seda, kuidas rahvas toetas meid, ma ei tea, kuidas direktor meritsi siis tagada selle heaolu. Me saime tol ajal kõige paremad asjad, mis oli võimalik. Täna jõuab kinodesse Veiko õunpuu uus film, viimased jätkab Margitta otsmaa. Film on vändatud Soomes Lapimaa tundras. Tegemist on põhjamaise vesterniga, kus löövad kaasa nii Eesti kui ka Soome näitlejad. Filmis räägitakse soome keeles. Filmi peategelane on noorkaevur Rubin, kes loodab tundra elu õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et ta sealt lõpuks kaduda. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest rubiin põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast ja see on ainult üks häda. Ruby peab lõpuks otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Tõnu Karjatse rääkis asjaosalistega esmalt filmi produtsent Katrin Kissa. Soome produktsioon pöördus Veiko poole ja nad tahtsid, et veiko teeks Soomes filmi takerdus erinevatel põhjustel. Lõpuks me lükkasime selle Veiko ise siitpoolt hoopis käima. See oli enam-vähem õigel ajal, sellepärast et viimaste filmidega Veiko mitmel korral ütles, et eesti keskkonnale on vähemalt ajutiselt ammendunud prio tegelenud hommi. Korvpall on öeldud. Sinlasti palju improviseerida, kas siis rohkem kui varem. Ma ei tea isegi, kas, kas rohkem kui varem, et Veiko on alati otsinud läbi mingisuguse meetodid teatavat nagu tõde kaadris. Aga selle filmi puhul, kuna teksti on rohkem, siis see, milliselt nagu läbi teksti karakter avaldub, siis Organisatsiooni tulemus siin filmis on ka hästi palju muusika. Sven Grünbergi kaasamine. Kuidas see tuli esialgu selle filmiga, oli tunne, et me tahaks leida helilooja, kes sellele filmile kogu Eli pildi loob, aga siis kannatamatu sellest või millestki muust. Montaazi ajal hakkas Veiko juba otsima sellele muusikalist vastet. Vist nii et üks lugudest, mida Veiko väga tahtis kasutada lihtsalt ühe pragmendinaali Grünbergi valgusõis helilooja Sven Grünbergi sõnul Lapimaal ja ta ise ei jõudnud, kuid muusika loomisel olid tal küllaltki vabad käed. Filmis on üsna palju juba varem valminud muusika. Veiko stiil on, on üsna harvaesinev stiil, ta kasutab palju valmis muusikat ja tahab sinna vahele mitmetes episoodides ka nii-öelda rätsepatööd, ehk siis väga täpselt dramaturgiliselt muusikalist seost. Juba valmis muusikate vahele. Ilmast räägib nüüd sünoptik, taimi paljak, palun. Madalrõhkkond ühes sajupilvedega koondub enam Kesk-Euroopa kohale ja nädalavahetus tuleb ilus ja suvine. Eeloleval ööl suuremal osal Mandri-Eestis taevas selgineb ja ilm on sajuta, saartel ja läänerannikul pilve rünki, millest mõni üksiksajuhoo võib anda. Puhub kagu ja idatuul kolm kuni kaheksa, saartel puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üheksast kuni 13 rannikul kuni 15 kraadini. Homme päeval saab mõjusamaks idapoolne kõrgrõhualailma sajuta Ta ja vaid õhukese kõrge pilvekihiga, millest päike läbi kumab. Sooja tuleb lisaks. Õhutemperatuur tõuseb suviselt 18 kuni 23 kraadini. Kahe rõhuala vastasseisu tõttu ulatub kagu ja idatuul kolme kuni üheksa, puhanguti 13 meetrini sekundis. Päeva olulisemad spordisündmused võtab kokku Johannes vedru. Meeste jalgpalli valitsev Eesti meister Tallinna FC Flora pääses eile hilisõhtul Euroopa tugevuselt teises klubisarjas ehk UEFA Euroopa liigas play-off ringi. Väravateta lõppenud normaal- ja lisaaja järel alistati penaltiseerias valitsev Malta meister Floriana. Playoff ringi pääsemine tähendab, et Flora on nüüd ühe sammu kaugusel UEFA Euroopa liiga alagrupiturniirist. Seda suutis meeskond klubi ajaloos esmakordselt. Varem on teistest Eesti klubidest nii kaugele jõudnud Tallinna Levadia ja Nõmme Kalju. Penaltiseeria võitis Flora neli, kaks, suura poolt olid täpsed Michallilander Vladislav, greida Märten Kuusk ja võidu kindlustanud Frank Liivak. 11 meetri karistuslööki ei suutnud realiseerida Markus Poom. Euroopa liiga play-off ringis kohtub Flora võõrsil Horvaatia klubi Zagrebi dünamoga. FC Flora peatreener Jürgen Henn. Klubi heaks loodetavasti võib-olla selline esimesed sammud või nagu esimesed sammud Euroopas ja loodetavasti siis suudame siia peale ehitada sellist järjepidevust, et tahaks loota, et need kaks aastat järjest eurosarjas nagu õnnestunult tegutseda, et see, sellele suudame järjepidevust tekitada. Vormelisõitja Jüri Vips teenis Sotšis peetaval F2 sarja etapil kvalifikatsioonis 11. koha. TMS meeskonda kuuluv Vips kaotas kvalifikatsiooni võitnud jaapanlasele Yukitsunoodale 0,9 sekundiga. Esimest korda kasutas Vips F2 võistlustel ülipehme seguga rehve. Põhisõit algab Sotšis homme kell 10 15. Eesti olümpiaakadeemia ning Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi poolt välja antava Georg Schmidti raamatuauhinna pälvis parima, 2019. aastal ilmunud spordiraamatu eest teos teisel pool malelauda, mille autor on Erik Terk. Raamatu maht on pea 800 lehekülge. Kirjutise keskmes on Paul Keres, kuid autor soovis pöörata palju tähelepanu ka suurmeistri konkurentidele. Erik Terk, kes erialalt majandusteadlane, kuulus aastatel 1969 kuni 70 Paul Kerese treeninggruppi. Aitäh Johannes, selline sai Päevakaja reedel, 25. septembril aitäh kuulamast ja päikselist nädalavahetust.