Raamatu koostaja Larissa Mandel ütles, et mõte sellisest teosest oli liikvel juba 10 aastat tagasi. Kahe ja poole aasta eest Lihula mõisas peetud kohtumise järel sai projekt hoosisse. Raamatu tegemisel lõi kaasa rida autoreid, jätkab Eesti Rahva Muuseumi kuraator ja üks raamatu autoritest Reet Piiri. Eriliseks teeb selle raamatu see, et siin on kasutatud inimeste kirstuvarana alles hoitud vanu rahvarõivaid. Et kui tavaliselt kasutatakse just eelkõige muuseumimaterjali, siis siin on selles raamatus. Me näeme just nii palju kui võimalik seda, mis inimestel on veel kodus jäänud oma esivanemate varandusest, et need ehtsad vanad seelikud, särgid, Raamatus on teiste seas ülevaade ka ajaloolise Läänemaa alla kuulunud Varbla, Mihkli, Vigala ja Märjamaa kihelkonna rahvarõivastest. Läänemaa kihelkondade rahvarõivastel oli kohalikke omapärasid, kuid erinevused ei olnud väga suured, jätkab Eesti Rahva Muuseumi kuraator ja üks raamatu autoritest Reet Piiri. Üldilme rahvarõivastes on olnud sarnane, et naised on kandnud seal ilma kraeta särke, mis oli siis kuru paelaga kokku õmmeldud ja hiljem tulid sellised väikesed vist ka, et sinna peale kõik nad tüvisilmpistes tikandid, valged on omased lääne ole siis punased, hilisematel särkidel punase tikandi ta, et see on selline, mis just see ajaline muutus on Läänemaal oma ninad. Teose Läänemaa kihelkondade rahvarõivad andis välja mittetulundusühing Kodukant Läänemaa rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.