Kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 26.-st septembrist. Mina olen Uku toomlennufirma Nordica selle aasta kahjumiks või on need 23 miljonit eurot. Ettevõtte tulevik on ebakindel. Samas pole valitsus ikka otsustanud, kas teha firmasse 30 miljoni euro suurune rahasüst või mitte. Sotsiaaldemokraadid ei toeta kavandatava rahvahääletuse korraldamist põhiseaduse muutmise teemal. Järgmise aasta sügisel. Inimeste pereelu selles mõttes ei saa olla rahvahääletuse küsimuses mingit vajadust, tema järgi ei ole. Eesti teadlased osalevad rahvusvahelistes koroonaviiruse uuringutes ilmus raamat Läänemaa rahva rahvariietest. Eriliseks teeb selle raamatu see, et siin on kasutatud inimeste kirstuvarana alles hoitud vanu rahvarõivaid. Ja ilm püsib meil kuiva päikesepaisteline sooja öösel kaheksa kuni 16, homme päeval 17 kuni 22 kraadi. Alustame sellest, et Eesti riiklik lennufirma Nordica on rahalistes raskustes ning ettevõte ootab endiselt riigiabi loa saanud rahasüsti, mille kogusuurus on 30 miljonit eurot. Indrek Kiisler jätkab sel teemal. Meie uudistetoimetuse käsutuses on Euroopa Komisjoni riigiabi loa kokkuvõte. Selle järgi on ilma täiendava rahasüstita Nordika pankrotiohus juba enne selle aasta detsembrikuud. Nordica 2020. aasta tegevuskahjumiks kujuneb 23 miljonit eurot. Riigile kuuluv Nordica pakub läbi oma tütarettevõtte Regional Jet suurematele lennufirmadele niinimetatud Aadzeeemmyy teenust. See tähendab siis lennukeid koos meeskonnahoolduse ning kindlustusega. Näiteks on sõlmitud säärased teenuselepingud Skandinaavia lennufirmaga SAS ning Poola lennuettevõttele tiga. Poolakatega oli leping viie lennuki kasutamiseks, kuid Poola lennundusettevõtte katkestas selle lepingu. Sassiga oli sõlmitud leping 15 lennuki kasutamiseks, aga praegu on kasutuses vaid viis lennukit. Samas tuleb Nordica'l edasi maksta kõikide lennukite liisingu ja hoolduse eest ning selle aasta lisakulu on ka töötajatele koondamistasude väljamaksmine. Euroopa komisjon tunnistab riigiabi loas, et Eesti lennuühendused on kehvad. Komisjon nõustub hinnanguga, et Nordica tegevuse lõpetamine tähendab, et võtab aega vähemalt kuus kuni 12 kuud, enne kui teised operaatorid suudavad puudu, jäävad lennuliinid asendada. See tähendab, et Eesti jääb veelgi suuremasse perifeeriasse. Millised on aga võimalus, et praeguses olukorras ellu jääda? Eesti valitsuse kinnitusel on allhangete tegemine lennunduses üks kõige kiiremini kasvavaid sektoreid. Päikesed lennuteenust pakkuvad ettevõtted on paindlikud ning suurtel liinioperaatoritel on odavam rentida mingi spetsiifilise liini jaoks lennukeid kui hoida püsivalt oma lennukipargis mitmeid erilennukitüüp. Kuna kasvassil puuduvad väiksemat sorti lennukid, siis suure tõenäosusega soovib see lennuettevõte edaspidi Nordica teenuseid tarbida. Nordica peab praegu ka kõnelusi, et hakata pakkuma lennurendi teenust kevadel 2021 Saksamaa, Itaalia, Austria ja Vietnami kohalikele lennuettevõtetele. Niisiis sõltub lennufirma tulevik eelkõige teistest lennufirmadest sellest, kas need soovivad Nordica teenuseid sisse osta või mitte. Ning valitsus on 30 miljoni euro eraldamise otsust aina edasi lükanud, sest kõhkleb, kas lennufirma suudab ikka tulevikus ellu jääda. Lisa kommentaar siia juure juurde Toomas Petersoni neilt, kes on endine lennuameti Estonian Airi juht. Meil on selles mõistes on ta ikkagi miinus omakapitali aktsiakapitaliga ja selles mõttes ta peaks nagu tegevuse lõpetama ka, mis probleemi me püüame, nagu siin lahendus on see, et me saaksime siit Tallinnast kas iga päev hommikust välja sõita mingist 10-st Euroopa punkti ja tagasi lennata, see on nagu meie eesmärk, et me peaksime ikkagi praegu nagu seda firmat elus hoidma. Minu lahendus või minu mõte oleks selles, et kui saaksime ikkagi neid lepinguid Nordica tütarfirma Regional tšeki x x-play kaubamärgi all EDM Mai lepinguid siis mingil määral nad võiksid nende kaudu katta ka Tallinnast lähtuvaid sissetulevaid lende, kuid ilmselt see on suhteliselt selline konarlik tee. Teine võimalus on teha Nordica alla, kui me teame seal valdusfirma, siis sinna alla näiteks. 10 15 miljonit peole, mida me olemegi teinud igal aastal ja miks me siis nagu ootame selle 30 miljoniga, et loomulikult on risk, eks ole. Aga kui me tahame lahendada probleeme siit väljalendude sisselend vähesel määral, eks ole, ääremaalt, siis me peame seda tegema. Praeguseks kaootilise tingimust ei tule keegi siia lendama, ei tulegi riskima selle väikse turupeol siia. Tallinnas oli täna koos sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu. Erakonna esimees Indrek Saar on valitsuse tegevuse suhtes kriitiline. Terve augustikuu me üritasime valitsuse ja haridusministeeriumi käest aru saada, et kuidas siis olla valmis selleks sügiseks, mille puhul me teadsime, et ühel või teisel kujul viirus meid mõjutab. Neid vastuseid ei saanud ja vaatled enne kooliaasta algust selgus, kui igaüks ise, kuidas saab ja, ja siis hakati veel nägema kohalike omavalitsustega, kellele see otsus oli delegeeritud. Ja noh, kui me vaatame ka arenguid maailmas üldiselt, siis hämmastaval kombel meie valitsus ei ole suutnud suvega isegi kokku leppida, et kas maski peaks kasutama, kus neid peaks kasutama, rääkimata sellest, et oleks inimestel loodud võimalus tegelikult maski kätte saada, sest maski kättesaamine ei ole ainult see küsimus, et, et ma lähen apteeki, saan selles, et osta. Aga kui ma pean iga kuu kulutama suurusjärk 100 eurot maskide peale, siis paljudel inimestel ei ole seda võimalust ja see on riigi kohustus, mille jaoks või üldse siis neid suuri laene võtame, kui nii elementaarseid asju ei suuda tagada? Volikogu võttis vastu avalduse järgmise aasta oktoobris kavandatava rahvahääletuse korraldamise osas põhiseaduse muutmise teemal. Volikogu esimees Eiki Nestor. Meie üksmeelne seisukoht on, et sellist rahvahääletust ei ole mitte kellelegi tarvis. Eelkõige seetõttu, et inimeste pereelu selles mõttes ei saa olla rahvahääletuse küsimuses mingit vajadust tema järgi ei ole ja meie üleskutse on neile on oma võimuliidu leppes sellise kokkuleppe teinud, et nad hoolega järele mõtleksid, kas seda üldse tarvis on. Ja juhul, kui peaks siiski selline rahvahääletus toimuma, siis kutsume üles inimesi hääletama, ei, ei ole vaja põhiseadust täiendada, selles osas ei ole vaja kohalike omavalitsuste valimisi segada, selle rahvahääletusega. Ei ole vaja järjekordselt anda märku ühele osale ühiskonnast, et oi, teie ikka ei ole selle enamusega ühtemoodi, mille jaoks, miks me neid inimesi solvama? Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2646 haigust Covid 19 põhjustava viiruse esmasttesti. Nendest 47 testi tulemus osutus positiivseks. Nakatumisnäit viimase kahe nädala jooksul 100000 inimese kohta tõusis 38 koma 38-ni. Terviseameti andmetel lisandus kõige rohkem ehk 20 positiivset testi tulemust Harjumaale. Idu Ida-Virumaale tuli juurde 13 uut juhtumit põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas on suurimateks kolletaks Läänemere gümnaasium ja Ida-Tallinna keskhaiglakolded. Mõlemas 30 haigestunut ja koroonaviirusega seoses on üle Eesti jälgimisel praegu enam kui 3300 inimest. Haigestunud neist ligi 500 ja 31 vajab haiglaravi. Aga Euroopa riikidest on praktiliselt kõik koroonaviiruse nakatumise kasvujärgus. Ainus erand on Horvaatia. Pea samal tasemel. Nädalataguse ajaga võrreldes on Bulgaaria, Norra, Saksamaa ja soomes tõusis protsent kaheksa koma kahelt 16,5 peale siis nelja koma neljalt 7,6 peale. Aga Lätis on see protsent endiselt Euroopa madalaim, kui jätta kõrvale Vatikan, kus on nullis. Lätis tuli juurde viimasel ööpäeval kas 29 nakatumist Soomes 93, Leedus 111 aga nädala teadusuudiste kokkuvõttes ka koroonast novaatori toimetaja Indrek Ojamets räägib, kuidas koroonaviirusest põhjustatud haigus võib kulgeda raskesti ka krooniliste haigustega inimestel. Novaator r e-Eesti teadlased koostöös välismaa kolleegidega leidsid põhjuse, miks koroonaviirus kulgeb osadel inimestel raskemalt või kujuneb lausa eluohtlikuks, jätkab uuringu üks autor, Tartu Ülikoolirakulise imonoloogia juhtivteadur Kai kisanud. Enamuse kõige raskematest juhtudest seletavad ära siis need kaasuvad haigused nagu südame-veresoonkonna haigused ja teist tüüpi diabeet, neeruhaigused, aga siis jääb järgi või teatud hulk isikuid, kellel see raske kulg ei ole seletatav kasvavate haigustega. Nimelt pea iga 10. koroonaviirust raskelt läbi põdenud inimese verest leiab antikehi, mis on suunatud viiruse asemel immuunsüsteemi enda vastu. Kui antikehad on suunatud immuunsüsteemi vastu, annab see haiguse pöördelises järgus koroonaviirusele eelise. See tähendab, et patsient põdeda koroonaviirust raskemini läbi isegi siis, kui tal kaasuvaid haigusi pole. See leid ehk aitab tulevikus arstidel paremini prognoosida, kes võib viirushaigust raskemini läbi põdeda ja kuidas seda haigust paremini ravida. Nädala teine uudis on puukidest. Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on vähenenud Eestis puukentsefaliidi juhtumite arv enam kui kolm korda. Kui 2011. aastal oli kokku 250 puukentsefaliidi juhtumit, siis eelmine aasta oli neid 83. Seejuures pole langenud puukborrelioosi juhtumite arv üleeuroopalises. Puukide uuringus leiti borrelioosi tekitavat bakterit keskmiselt igast viiendast vereimejast. Puukentsefaliidi vastu on vaktsiin olemas, aga puukborrelioosi vaktsiini veel pole. Tartu Ülikooli taimeökoloogia vanemteaduri Jaan Liira ja tema töörühma uuringust selgus, et võrreldes parasvöötme lisa Euroopaga on puukide arvukus Eestis üks madalamaid. Küll aga võib puukide arvukus hakata tõusma. Kui vaadata Euroopa moodustavadki, eks meil siin puugi arvukust mingil määral varem või hiljem tõuseb. Aga see tohib praja olema otseselt kliima põhjus. Kliima pluss maakasutuse muutub ja võib-olla see nii-öelda koosluste muutus, et noh, seetõttu fakterile on liiga palju, et ütelda, et mis see nagu, kas üks mõjutab või mitte. Siiski puuki inimese vaenlaseks pidada ei tasu. Koopa lihtsalt lootose sellise aineringe üks normaalne osa optimeerib lihtsalt haigus on lihtsalt õnnetu paratamatus. Värske saamatus Läänemaa kihelkondade rahvarõivad on kaante vahele pandud ülevaade selle piirkonna 19. sajandi ja 20. sajandi alguse rahvarõivastest ja paljud raamatu seadvustatud rõivad on säilinud inimeste endi kodudes. Laiema publiku eest seni varjul olnud, jätkab Juhan Epner. Raamatu koostaja Larissa Mandel ütles, et mõte sellisest teosest oli liikvel juba 10 aastat tagasi. Kahe ja poole aasta eest Lihula mõisas peetud kohtumise järel sai projekt hoosisse. Raamatu tegemisel lõi kaasa rida autoreid, jätkab Eesti Rahva Muuseumi kuraator ja üks raamatu autoritest Reet Piiri. Eriliseks teeb selle raamatu see, et siin on kasutatud inimeste kirstuvarana alles hoitud vanu rahvarõivaid. Et kui tavaliselt kasutatakse just eelkõige muuseumimaterjali, siis siin on selles raamatus. Me näeme just nii palju kui võimalik seda, mis inimestel on veel kodus jäänud oma esivanemate varandusest, et need ehtsad vanad seelikud, särgid, Raamatus on teiste seas ülevaade ka ajaloolise Läänemaa alla kuulunud Varbla, Mihkli, Vigala ja Märjamaa kihelkonna rahvarõivastest. Läänemaa kihelkondade rahvarõivastel oli kohalikke omapärasid, kuid erinevused ei olnud väga suured, jätkab Eesti Rahva Muuseumi kuraator ja üks raamatu autoritest Reet Piiri. Üldilme rahvarõivastes on olnud sarnane, et naised on kandnud seal ilma kraeta särke, mis oli siis kuru paelaga kui mõeldud ja hiljem tulid sellised väikesed vist ka, et sinna peale kõik nad tüvisilmpistes tikandid, valged on omased Läänemaale siis punased, hilisematel särkidel punased tikandid, et see on selline, mis ajaline muutus on Läänemaal oma ninad. Teose Läänemaa kihelkondade rahvarõivad andis välja mittetulundusühing Kodukant Läänemaa rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu. Ilm oli täna ilus, Helve Meitern räägib, mis saab edasi. Homme on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagu ja idatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Päeval isa tuul veidi tugevneb ja rannikul ulatuvad Sis puhangud kuni 14 meetrini sekundis. Sooja tuleb 19 kuni 23 kraadi, vaid meretuulega rannikul on paari kraadi võrra jahedam ja pühapäeva öösel on sooja üheksa kuni 16 kraadi. Ja nüüd spordiuudised Ragnar Kaasik. Täna algas uus kauaoodatud hooaeg võrkpalli balti liigas. Esimesena lõppenud mängus oli Pärnu kindlalt kolm. Null parementaal tekist. Pärnu loovutas Tallinna klubile geimides vastavalt 17 21 ja 20 punkti. Hooaega alustas võidukalt ka Saaremaa, kes võitis neljas geimis Klaipeda ämber Queeni meeskonda. Avageimi napilt 29 31 kaotanud Saaremaa võitis kolm järgmist geimi 25 23 25 22 ja 25 23. Avapäeva viimases mängus on vastamisi Tallinna Selver ja Tartu Bigbank. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel viigistas Viljandi tulevik täna kodus FC Kuressaarega üks. Üks päeva teises mängus alistas Paide linnameeskond Tallinna Kalevi neli. Üks, Paide poolt lõi kaks väravat Henri Anier. See keere ja Edgar tur lisasid kumbki ühe. Kalevi ainsa värava autor oli Tanel Tamberg. Paide on 21 mängu järel 45 punktiga teine. Tulevik on 28 punktiga viies, Kuressaare 19 punktiga kaheksas ja Kalev üheksa punktiga viimane ehk 10.. Inglismaal võitis Manchester United võõrsil kolm. Kaks Itonit. Brighton asus kohtumist 40. minutil üks. Null juhtima, kuid kolm minutit hiljem lõi nende kaitsjal Jovi stanc oma värava ja poolaeg lõppes üks. Üks. 52. minutil oli Marcus Räspordil kasutada penalti, kuid eksis 55. minutil heastasta oma vea ja viisi Unitedi kaks. Üks ette. Kohtumise lõpp kujunes aga väga pingeliseks, viiendal lisaminutil viigistas Brighton seisu kaks. Kahele ja paistis, et mäng nii ka lõppeb. 10. lisaminutil mängis Praythoni esimese värava autor Neal mopei julaiti nurgalöögi ajal karistusalas käega ja andis ära penalti, mille Bruno Fernandez realiseeris. Seejuures leidis käega mängu aset kohtuniku lõpuvilega samal ajal. Peakohtunik otsustas pärast videokorduste vaatamist penalti siiski anda. Käsipalli Balti liigas kaotas Kehra täna Klaipeda meeskonnale 26 32, Tapa võitis aga Vilniuse klubi 28 23. Nii Tapal kui Kehra on kolmest mängust üks võit ja kaks kaotust. Ja Eesti iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus sai Saksamaal toimunud rahvusvahelise hooaja avavõistlusel Nedelborne Trophy esimese koha lühikava järel kolmandat kohta hoidnud seitsmeteistkümne aastani. Kiibus teenis vabakava kasvada 13,04 punkti ja kerkis kokkuvõttes 173,53 punktiga. Esimeseks. See oli siis tänaõhtune Päevakaja aitäh kuulamast.