Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Nädalalõpu ootel pakun heale raadiokuulajale tavalise kommentaari asemel väikese seiklusloo. Kirjeldatava seiklusainest on siin korduvalt juttu olnud seoses häkkerite ja meie tööstuse omapärase male või kabemängu meenutava meedia lukustamise mänguga milles üks osapool püüab oma nupud nii paigutada, et keegi ei saaks Oti faili loomingulisest sisust endale koopiaid teha. Ja teine osapool loomulikult püüab kaitse loogikast vigu leida ja meediavangist vabastada. Käesolev lugu hargneb uue kõrge eraldusvõimega DVD formaati kaitsma mõeldud AC-s lühendit kaitsva krüpteeringu ümber. Olgu selleks siis bluurai või konkureerib HD DVD, kuid nende füüsiliselt originaalse tehnoloogia peal asub filmitööstuse rahade abil välja mõeldud loogiline koopiakaitse. Seoses senisest parema pildikvaliteediga filmide digitaalse turustamisega on loogiline, et seni piraatluse süül filmitööstuse kukrupõhjast miljardite väljavoolamise vältimiseks mõteldi sisu kaitsmiseks välja midagi erakordset ja sellele kulutatud miljonid on siin vaid tühine summa. Jõulude perioodi paigutatud uue formaadi turustajad elasid õndsas rahulolus üle aastavahetuse. Kuni selle aasta veebruaris hakkas internetis levima 128 bitine uut meediat avav võti. Seal oli ühest tarkvaraliselt DVD-mängijast välja muukinud häkker, kes kannab nime Arne saami. Nimetatud võti võimaldas kõiki seni toodetud uue formaadiga DVD plaate avada ja seejärel nende sisu tasu küsimata levitada kuna tegemist oli tehnilist teadmist nõudva nähtusega. Lewis võeti piiratud seltskonnas kuni AC Eskrüpteeringu omaniku organisatsioon ähvardas ühte populaarset tehnoloogia teemade agregaatoritiiki kohtuga, kuni nende keskkonnast nimetatud koodi silmapilkselt ära ei koristada. See juhtus umbes kuu aega tagasi, kui tiigipidajad püüdsid seaduskuulelikult käituda. Aga saabuva paikelu asemel tekkis hoopiski pöörane torm, mille käigus tuhanded tiigi külastajad leidsid, mida kavalamad viis nimetatud võtme avalikustamiseks mõne päevaga võis. Koodi lõikumis algas eksa koodinumbritega null, 99 ja nii edasi leida näiteks Google'i abil enam kui miljonilt aadressilt. Selline asjade areng oli ootamatu, aga filmitööstus oli võtmekoodi levikuks siiski ette valmistatud. Nimelt võimaldab aatses vana koodi lindpriiks kuulutada ja asendada selle kuuega. Kuigi tegemist on tohutu ettevõtmisega, sest uuendamist vajavad kõik DVD mängijad ei jäänud neil midagi muud üle, kui hakata koodi muutma. Kuid kuus päeva enne üleüldist koodi uuendamist ilmus uus kood juba interneti. Pange tähele häkkerit, mitte ainult eteid dekodeerinud uut kalliste turvalist koodi lahti, vaid nad tegid seda enne, kui ametnikud jõudsid oma protsessiga alustada. Kuid ajamasinalaadsest nähtusest veelgi põnevam viis, kuidas uus võti päevavalgust nägi? Seoses juba mainitud tiigi liikmete mässuga arendas tuntud uue ajastu vabadusvõitleja Edward Beltan oma populaarses blogis teemat. Kas keegi võib-olla numbrijada omanik, nagu seda antud koodi puhul lubab endale filmitööstus. Selle peale hakkasid effelteni lugejad kinni panema oma 16 kohalisi numbrijadasid, hoiatades, et seda võib vaadata, aga mitte kasutada ja nii edasi. Üks teravmeelsem kui teine. Kõikide nende, ütleme, sised esinemiste sekka sattus ka üks numbrijada külastajalt lühendiga peedeetseebee, mis algas sõnadega, et siin on minu oma ning seejärel arvud 45, viis üks kuni 16 positsiooni, lõpetades rea peegahega. Kohe selle numbrijada all oli aga küsimus, et kui tõenäoline võiks olla, et tegemist on uue kodeerimisvõtmega ning küsimusele järgnes sulgudes vihjeks Arne saamile. UV võrdub rida nulle ja lõpux arv 47. Möödus natukene aega, sest kes neid lugeja juhuslikke arv ikka tõsiselt võtab. Aga kuna Etelteni Bloobum populaarne ja teema oli kuum, jõudis nimetatud lõik mõne aja pärast Barne saamini, kes sai kohe aru, millest jutt käib. Nimelt tähendas temale osutatud pisi nullide ja 47-ga võtme algus positsiooni AC-s koodi ruumis järele proovides osutuski, võti töötavaks ja ülejäänud lugu on teile juba teada. Välja arvatud loomulikult see, kes ikkagi on pilt TCP ja kust kohast ta selle võtme sai. Rehepapp idele meie seas olgu öeldud, et selle teadmisega saab filmitööstuselt paraja nutsakusse.