Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Täna räägiks raamatutest ja Tseedeedes, sest üks aitab seletada teise elu ja elamisega kaasuvaid raskuseid, jaga elamise paratamatut tunnustuse tähendab suremist. Alustagem muusikakandjast, Tseedeest. Kõik on kindlasti juba aastaid kuulnud lugusid, kuidas piraadid kahjustavad plaadimüüki. Pea alati on keegi püüdnud sellele jutule vastu vaielda kord näidates, et muusikatööstuse andmed ei ole usutavad või siis kirjeldades, et mitte kõik tasuta muusikatarbijad ei ole piraadid ega ka ostjad ja nõndanimetatud pott Online'ile ehk majandusaruande jaoks ei ole vahet, kas nad siis kopeerivad muusikat kuulavad seda või siis jätavad autori loomingule tähelepanu osutamata. Ausalt öeldes on viimase variandi puhul isegi olemas teatud kahju. Eeltoodut arvesse võttes pole mingi ime, et äsja avaldati kunagi indiaanlased ja uustulnukaid eristanud kõrgest vaiades tarast nime saanud seina tänaval äritegevust alustanud ettevõtjate tegevust kirjeldanud koostrid Journalis. Järjekordne kurb lugu CD-plaatide müügi pidevast kukkumisest ja piraatide rollis sellele liikumisele hoo lisamisel. Ning loomuliku reaktsioonina võib pidada konkureeriva ärilehe busines vigi arvamust, samal teemal aga teise nurga alt. Nimelt loeb äri nädala kolumnist Aaron Presman kogu USA näitel CD müügiga samasse aega sattunud koduste DVD-mängijate müügi kasvunumbrid. Viimase viie aastaga on DVD-mängijate hulk kolmekordistunud ja teeveedeede läbimüük on kasvanud 300-lt miljonilt ühe koma ühele miljardile. Ning Aaron Presman küsib, kust võtavad inimesed meele lahutamiseks lisaraha, kui mitte näiteks muusikaostudelt. Teiseks CD-de müügi languse põhjuseks toob Businessweeki kolumnist koduse internetti ja pöörake tähelepanu, et ka siin loata, kui raha, mida tehakse kuumaksetena kodusele internetile tehtavad kulutused, on selles riigis viie aastaga neljakordistunud. Ja taas kord on põhjust küsida, kust kohast see raha peaks tulema, kui mitte mõne teise asja arvelt, nagu näiteks muusika CDd, ostude arvelt. Aga ega keegi ei taha ju millestki loobuda ja siin tuleb juba tsama internet b võimaldades endiselt muusikat hankida, kuid ilma otseselt raha kulutamata kas see kvalifitseeruks piraatuseks või mitte, vajaks põhjalikumat arutelu. Põgusal mõtlemisel on võimalik jaatus kui eitus. Lisaks rahale on paratamatult piiratud inimesele meele lohutamisele kasutatav aeg. Aega ei tule kusagilt juurde, ole siis nii rikas või vaene kui tahes aga lisades oma meelelahutamise valikusse filmide vaatamise internetis surfamise ei jää muusika kuulamiseks alles enam kuigi palju aega ega tahedki ja jääaega kino külastamiseks, sest viimase viie aastaga on oluliselt kasvanud satelliit ja kaabeltelevisiooni vaatamine keskmiselt 125 tundi aastas. Internet lisab juurde 52 tundi ja videode kaemine pluss 29 tundi. Lisaks veel paar uut tehnoloogiat nagu internetist raadio kuulamine. Samal ajal on grammi võrra vähenenud kinokülastust, kuid tavalise teleka vaatamine ja muusika kuulamine on kumbki kokku loovutanud ligemale 100 tundi aastas. Seega pole mingi ime, CD-de müük peab kuma, kuid lohutuseks olgu öeldud, et veelgi karmim on olukord raamatutega. Nimelt on Ameerikas juba esimesed raamatumüüjad ostjate puuduse aastuses nii kaugele viidud, et nad on hakanud protesti märgiks avalikult raamatuid põletama. No mis sa teed, kui raamatute lugemiseks pole lihtsalt enam aega. Ja huvitav, millal mõnitseedeede põletaja ühe ajastu kustumist püüab tähistada?