Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari teemaks on toit ja alkohol ning nende hinnatõus tänu tehnoloogia arengule kellel on tahtmist kätte võtta huvitav raamat, siis toidu ja poliitika manust meie ühisele kehakaalule jutustab mõjuval toonil Michael Holland oma aasta taguses raamatus Omni Volst dilemma ehk kõikesööjad. Dilemma dilemma nimelt selles, et mida süüa, kui valik on suurem, kui on olnud meie tühja kõhtu kannatanud esivanematel. Kuid maikali kirjeldatud valik ei vali mitte ühe või teise roa vahel. Tema osutab viisile, kuidas söödavad toodetakse vahemikust, tööstuslik farmi majandus kuni läbi mahepõllumajanduse küttimiseni välja. Pikemalt ei hakkaks sellel teemal siinkohal peatuma. Küll aga leiab raamatust huvitavat fakti. Nimelt kasutatakse täna ühe kalori toiduenergia tootmiseks fossiilseid kütuseid ligemale kahe kalori jagu. Mõistlikum oleks ju kütusevoolik otse suhu suunata, aga selleks pole inimene valmis. Küll aga peab ta olema valmis fossiilsete kütuste kriisile, mis nagu ajahorisondil kumav häda äratab ülesse igasuguseid innovaatoreid. Innovaatrid omakorda püüavad energia probleemi lahendada näiteks asendades fossiilsete kütuste kasutamise taastuvenergiaallikatega, nagu näiteks tuul või päike võib biomass. Tegelikult on päike ju neile kõigile ühine lähtekoht ja nii saab näiteks biomassist päikeseenergia kätte etanool alkoholivormis. Lisaks fossiilsete kütuste varude vähenemisele on nende kasutamisel probleemiks Camp keskkonna saastamine vabaneva kasvuhoonegaasi CO2 näol. Sellest tulenevalt on paljud riigid kokku leppinud ühistes pingutustes, millega üritatakse kasvuhoonegaaside paiskamist keskkonda vähendada. Kuna inimkonna energiakulust neli viiendikku kulub transpordile, on lihtne kõiki neid asju Kobanes fokusseerida autokütusele vähendades tohututes kogustes kasutuses oleva autokütuse fossiilsust. Seda näiteks taastuvenergiat vahendava etanooli. Kasendades peaks ju inimkonda ees ootama helge tulevik kui vaid see etanoolautode asemel inimestele endile nii palju ei maitseks. Nimelt toodetakse etanooli viljast ja kui riigid hakkavad doteerima etanooli autosõitu, on loogiline, et viljatootjad, aga miks mitte ka siis maisi, kartuli ja suhkrupeedi või suhkrutootjad otsivad keerulises konkurentsis endale uut dotatsioonidega turgutatud turgu. Lisades siia taastuvenergia innovaatorid. Automootorite tööstuses hakkab välja joonistuma huvitav pilt. Näiteks eelmise aastaga võrreldes on maisi hind kahekordistunud. Vilja hind on viimase 10 aasta kõrgeim ja mõlema teraviljavarud kogu maailmas on hetkel 25 viimase aasta kõige madalaimad. Viljaga toidetakse kanu, veiseid ja isegi kalu. Ning see kõik paistab silma juba täna toidukaupluse kassas saadud arve peale. Võrreldes eelmise aastaga on toidu hind tõusnud keskmiselt 10 protsenti. Vaatlejad ennustavad, et lähiajal tõuseb surve hindade tõusuks veelgi, kuna paljud riigid on kokku leppinud taastuvenergiamäärades, millest peab ju kinni hoidma ja autokütust piiritusega. Timmides on seda kõige lihtsam saavutada. Ning see kõik tähendab, et riigialamad maksavad maksude kaudu dotatsiooni motiveerimaks, taastuvenergia kasutamist transpordis, kuid nad ei märka, kuidas lisaks dotatsioonile muutub nende elu veelgi kallimaks. Kuna ja selle koha peal on mul kiusatus meenutada kunagist nõukaaegsed Armeenia raadioküsimust, kus pahandati selle üle, et raadios räägitakse, kui hea ja rikkalik on nõukogude inimese elu, aga jääkapp on ikkagi tühi. Siis selle peale öeldi, et ühendage raadio jääkapiga. Nüüd peab tunnistama, et keegi püüab ühendada meie auto bensiinipaaki meie toidukorviga.