Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Nagu nokia mainimisest oleks vähe eestlastes kibestumise genereerimise vennasrahva suunas. Nüüd lisandub tehnoloogia paradigma väärtusmaailma mõõdu puhul mõõdetud edumeelsusele veel soomlaste revolutsiooniline käitumine võitluses planeedi maa kodanike orjastava surmakutset trotsivažombiliku meediatööstuse ärimudeli vastu. Nii nagu Dracula filmis vehib hirmunud silmil pekkis olekuga pastor küüslauguvaniku ja ristiga vereimejate vastu kasutab meediatööstus meediatarbijate vastu digitaalsete õiguste haldamise tehnoloogiat. Ja sarnaselt filmile, milles režissöör loob kunstlikud reeglid, tänu millele filmis on küüslaugul mõju, aga päriselus mitte, on filmi ja muusikatööstus loonud irratsionaalsed reeglid ehk seadused, mille kaudu vaadates neil on alati õigus ja ülejäänutele ehk nende klientidel mitte. Loomulikult päriselus need asjad nii ei käi ja siit jõuamegi põhjanaabrite juurde tagasi. Nimelt keelab Ameerikas vastuvõetud seadus ümber minna või lahti muukida meediat kasutamisest varjavast digitaalsete õiguste haldamise tehnoloogiast ehk maakeeli koopiakaitsest. Tänu meediatööstuse lobi on nimetatud seadus sealmaal sündinud ja tänu meediatööstuse lobi on sarnased seadused painamaska eurooplaseid. Teiste sõnadega, kui oled ostnud endale ametliku õiguse muusika filmi vaatamiseks, siis tänu nendele seadustele ei saa sa seda materjali tarbida sinule sobival moel ja ajal. Nii näiteks ei saanud omal ajal DVD-sid vaadata Linux operatsioonisüsteemi omanikud. Tänapäevastest näidetest olgu mõnes riigis kehtiv keelde, et sa ei tohi kopeerida oma muusika, plaadi sisu oma MP3 mängijale, kõnelemata koopia tegemist koopiakaitsega varustatud originaalist, kui sa soovid oma meedia kaasa võtta näiteks matkale või laenutada sõpradele kogemiseks. Aga mis ma seda ikka teile räägin, kui te veel ei ole kogenud, siis varem või hiljem saate kogeda mõnda plaati, mida pole võimalik teil ametlikult müüdud ja selleks sihtotstarbeks valmistatud tehnilisel platvormil. Põhjuseks ikka koopiakaitsetehnoloogia, mitte kokkusobivus. Pidevalt uuenevad tehnoloogilise platvormiga. Soomes hargnes lugu, kus grupp filmientusiast eesotsas Mikkor au halaga avaldasid oma veebilehel juhiseid, kuidas mööda hiilida CSS lühendit kandvast DVD plaadi sisu krüpteerivast mehhanismist eesmärgiga näha ka seda loomingut, mida soome turustaja ei suuda oma klientidele pakkuda. Kuna Euroopas kehtib aastast 2001 sellist tegevust keelustab direktiiv avastasid nimetatud entusiastid ennast üle üleeile Helsingi ringkonnakohtus süüdistavate pingilt. Või ütleme, avastamine on Literaalne väljend, sest filmitööstus esile kutsutud paina ja hakkas neid tüütama juba paar aastat tagasi. Iseenesest olid ses lahti mängitud juba aastal 1999 noore Norraga Jaanlek Johansoni juhitud häkkerite tiimi poolt. Soomlased olid süüdi vaid tabuks kulutatud info vahendamises ja selle looga järjepidev tegelemine kaks aastat kõneleb ju oma keelt süsteemi õelusest. Kuid seda üllatavam aga võib-olla kants sümptomaatilisem oli üle üleeilne kohtuotsus. Nimelt jätkus järjepidevust kamseaduse lugejatel, kes leidsid eurooplaste meediatarbimist juhendavast direktiivist uue, senisest täpsema mõtte. Seaduses seisab, et mööda ei tohi minna efektiivsest koopiakaitsest. Need kaks sõna ütlevad ühemõtteliselt, et käed peab taskus hoidma vaid koopiakaitse puhul, mis tõesti töötab. Aga kuna CSS oli juba ammu oma praktiliselt kaitsva mõtte kaotanud, leidis Soome kohused. Seaduste järgi on Mikko tegevus legaalne. Selle otsuse valguses. Euroopa direktiivi juriidilisest hämarusest avastatud tunnel viib uute huvitavate seiklusteni sest ka kõige uuemate kõrge eraldusvõimega DVD-dekaitsele välja mõeldud mehhanismid on ju lahti muugitud. See tähendab, et seaduse järgi on need ebaefektiivsed ja Euroopas Lindpriid. Ning esialgu paistab, et soomlased teevad ajalugu.