Tere eetris portaal tehnoloog, kommentaari esitab Kristjan Port. Kevadine nädalalõpp peaks paljudele tähistama vaba aega kuid soovitan seekord kirja panna, kuidas te oma vaba aega kasutate? Märkmed pange mõne igava raamatu vahele ja kui kunagi peaksite selle raamatu avama, saate võrrelda, kuidas aeg on teid muutnud. Tõenäoliselt on üheks muudatuseks see, et üha suurema osa vabast ajast on teil seotud internetiga. Või õigemini kehtib see nende puhul, kelle tänane vaba aeg on internetist vaba. Kogu vaba aja internetile pühendajatest saavad loodetavasti osad mõne aja pärast painajast vabaks. Põhjus julgelt internetiga seotud vaba aja ennustuste tegemiseks pärineb värskest USA-s tehtud analüüsist. Meediasku liin on ettevõte, mis tegeleb inimeste meediakasutuse uuringutega ja nende värske vaatluse tulemusel võib öelda, et ameeriklased kulutavad poole oma vabast ajast internetile. Tüüpilisel nädalapäeval on ameeriklasel kasutada umbes kolm ja pool tundi vaba aega millest üks tund ja 40 minutit kuluvad täna internetis surfamisele meedias kreeni ennustab, et internetitungimine vaba aja tegevuste sekka on süvenemas kõikides sotsiaalsetes ja vanus helistes gruppides. Need, kes tahavad kõike kohe mustvalgelt eristada, et oleks näiliselt turvalisem tunne kõike heaks ja halvaks helistades hoidku veel hetke oma kurjad mõtted kontrolli all. Nimelt ei ole sugugi selge, kas tegemist on hea või halva nähtusega. Pool internetis kulutatud ajast kasutatakse meelelahutusele ja suhtlusele. Sellise nihke tulemusel on oluliselt kasvanud meelelahutuseteemalised arutelud, mis omakorda võiksid suunata meelelahutuse kvaliteeti positiivsemas suunas. Lisaks leitakse samast uuringust, et umbes pool noortest inimestest õpib internetiga seotud vaba aja kasutamise käigus midagi uut juurde. Seda on kaks korda rohkem võrreldes, mida samad noored saavad teada televiisori vahendusel. Teadmistest jõuame ühe teise huvitava nähtusena, mis on seotud aga hoopiski ühe teise üritusega, kui käesolev meedias kreeni uuring. Nimed said äsja kokku avaliku börsifirma Google'i aktsionärid. Kuna Google sündis eraettevõttena ja selle loojad olid võib-olla idealistid, andes ettevõttele motoks ära ole halb siis hiljem börsile minnes alludes aktsionäride vaid Üheilbalisele kasumi maksimeerimine jõubektorile. Kardeti, et Google muutub paaks nagu paljud teised suurfirmad, kes võtavad Turu valitsemise nimel ette halbu ja ka kuritegelikke samme. Nii on juba Google'ile ette heidetud käitumist Hiinas, kus selle nimel, et saada sealse riigitüüri kontrollijate käest tegutsemisluba rakendati Hiina kodanikele teatud tsensuuri info kättesaamisel. Loomulikult puudutas see info Hiina elu-olu kritiseerima info kättesaadavust. Seda huvitavam oli kuulda aga näiteks ühe Google'i aktsiate kasvu loodusesse investeerinud pensionifondi esindaja avaldust milles öeldakse, et Google peab pingutama selle nimel, et vältida meeldimist inimõiguste rikkujatele. Google'i juriidiline peanõunik David tramond osutas omalt poolt, et näiteks hiinast loobumise tulemus võib olla kahjulikum kui tsensuuri. Häbi kogemine. Hetkel tsenseeritakse hiinlastele esitatud vastustest alla ühe protsendi, samal ajal kui ülejäänud 99 protsenti teenindavat sealse inimese infovajadusi pareeris aktsionäride moraalipuhangut sama Google'i nõunik. Kuid aktsionärid siiski hääletasid tsensuuri soodustavate reeglite sätestamise vastu ja see on iseenesest hea märk, et inimkond olgu siis nii ahne, kuitahes leiab endast aeg-ajalt ka moraalset selgroogu. Ning see on üha olulisem, mida suurem osa ajast, kaasa arvatud vabast ajast veedame internetis infot tarbides.