Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. See oli 1967. aastal 40 aastat tagasi, kui üks elektroonikainsener tegi midagi teisiti, võrreldes inimkonna varasema kogemusega. Maailma kuumi maks kogemuseks oli sellel ajahetkel televisiooni võidukäik. Elutubadesse ilmus uus pereliige, kellega suheldi hommikust õhtuni. Mõned pereliikmed käisid vahepeal tööl või koolis ning tormasid siis koju tagasi uuesti telekaga suhtlema. Teised pereliikmed, eriti need, eriti väikesed, ei saanud telekaväärtusest alati aru ja nii võis neid leida mängimas oma mänguasjadega. Kuid uue ajastu perepilt oli enam-vähem paigas. Insener, kellest jutt käib, tabas selles pildis midagi olulist ja ta pühendas selle tagaajamisele järgneva osa oma karjäärist. Jutt käib Ralph peerist, kelle peas tekkis mõte kasutada televiisorid mängude mängimiseks. Ralf võib sisuliselt pidada sega videomängude isaks ja videomängudega inimkonna vaba aega kujundatud peaaegu täpselt, et 40 aastat. Paljud ei teagi, aga videomängud on teatud mõttes sõjatööstuse kõrvalprodukt, sest Ralf beer töötas külma sõja külmematel hetkedel USA sõjatööstuse siseringi kuuluvas elektroonikaettevõttes. Kuid tema visioon oli täiesti rahumeelne ja kohe algusest peale mastaapne luua suhteliselt monotoonse teleprogrammi kõrvale midagi lokaalset meelelahutuslikku. Esimese ideena asus Rolf Beer koos kolleegi Pill Harrissoni kaarendama viktoriinilaadset mängu mida juhitakse valguspliiatsiga, mille abil siis saab ekraanilt valida õigeid vastuseid. Kuid tänu militaarsete projektide tihedale ajakavale jäise mänguarendustegevus soiku, kuid tänu tegevusest sunnitud distanzeerumisele hakkas meeste peas, kelle hulka liitus veel kolmaski mõtleja Pill Raš, seega kolmekesi mõteldi välja praktiliselt null positsioonist. Mitu tänases päevas populaarset video ja arvutimängužanrit. Päevik, mida töögrupp pidas, sisaldab näiteks 10. maid, aatomikand 40 aastat tagasi peetud ajurünnaku tulemusena kontseptuaalseid mudeleid paljudele tänastele populaarsetele mängudele alustades võidu sõitmisest, teleka ekraanil, võitlus ja tagaajamismängudest, populaarsete lauamängude ja sporditeemaliste katsumusteni välja. Nii võib öelda, et 40 aastat ja üks nädal tagasi sündis inimkonna peas olulisel määral vormunud mõtte videomängudest. Esimene töötab, meediamäng oli kaheks võrdseks eri värvi pooleks jagatud teleka ekraanil toimuv oma värvipressimine vastase poolele. Mängu nimeks pandi ämbri täitmise mäng. Täna erutab taoline ämbrimäng võib-olla, et ainult kolme aastaseid, kuid toona oli see parim kogu inimkonna jaoks, sest tehniliselt ei olnud meestel kasutada arvuteid, vaid opereeriti televiisoriekraani pinnalaotus elektroonika kohmakate vahenditega. Aga see-eest oli algust tehtud. Tolle maailma esimese videomängu avavõistluse kohta seisab meeste päevikkused. 15. mail 1967 toimus võistlus kralteerija Pill Harrissoni vahel ja võitja nimi jagu avalikustamata. Seega me ei tea, kes on maailma esimese videomängu võitja. Järgmise nelja päeva jooksul valmis veel neli lihtsa koolist videomängu nimedega tulekustutajad värvi, tagaajamise, võistlusrulett ja autode kihutamine. Vägevatest nimetustest teleka ekraanil. Mängu äratundmiseks pidi aga mängija omama head fantaasiat, sest sisuliselt oli ekraanil näha ainult kas suuremaid või väiksemaid kandilisi klotsikesi. Tihtipeale kleebiti ekraani peale veel paberist abivahendeid. Õnneks vist on kõik raadiokuulajad kunagi siiski kogenud, et mänguhoos särab pea seestpoolt ega vaja kuigi palju väliseid visuaalseid abivahendeid, peaasi et põnev oleks. Ja nendel meestel oli põnev, sest nad mängisid videomänge esimest korda oma elus võid täpsemalt esimest korda kogu inimkonna elus. Ning see tunne neelas mehed endasse, nagu on juhtunud vähemalt kahe järgmise põlvkonnaga. Ning kellele see kõik korda läheb, võib nädalavahetusel mõtelda, mida need kolm meest täpselt samal ajal aga 40 aastat tagasi tegid. Tõenäoliselt ja lühidalt öeldes nad olid erutunud ja ajasid teleka ekraanil taga mõnda valget täppi. Jah, seega lõpetuseks. Palju õnne sünnipäevaks ja videomäng.