Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Täna tuletaks meelde, et inimene on plastiline, see tähendab, et inimene annab välissurvele järgi. Antud kontekstis on välissurveks keskkonnatehnoloogiline muutumine. Kes veel mäletavad, siis umbes aasta tagasi oli siin jutuks kasvava põlvkonna nõndanimetatud Nintendo niitis ehk mängukonsooli pikaajalisest pihku pigistamisest mängu juhtimises tekkinud sõrmeliigeste kahjustused. Eraldi sain ära märgitud ortopeedia murel lastet pöialt ja suhtes sest see väike mehike saab evolutsiooni senise treeninguga võrreldes erakordse koormuse tänu mobiiltelefonide Essemmessitamisele ja loomulikult tänu mängukonsoolide mudimisele. Samuti hakkab üha rohkem kuulma või ütleme siis, et märkama MP3 pleieritest kõrva pumbatud energia tekitatud kuulmiskahjustustest. Äramärkimist väärivad ka inimeste vaimsed hingepiinad kui nende mobiilne sidevahend tänu mõnele tehnilised viperused sidekanalites ei helisega vahenda e-kirju. Inimesed tunnevad hüljatust, reetmist ja stressi, eskalatsiooni. Kõik see ei tähenda midagi muud kui matuste lähenemist. Viimase suunas tehakse veel tahtmatuid, hüppeid, kombineerides autosõidu ja mobiiltelefoni kasutamise. Ja seda nimekirja võiks ju jätkata, või ütleme siis, et peabki jätkama. Mõnede arvutuste järgi kasvas eelmisel aastal sülearvutite müük umbes 25 kuni 30 protsenti. Sülearvuteid müüakse juba mõnda aega rohkem kui lauaarvuteid. Natukene enne sülearvutite müügihüpet toimus oluline areng traadita side vallas. Sülearvuteid müüakse just tänu wifi olemasolule ning see nähtamatu side linn väärib eraldi äramärkimist kui oluline inimkäitumise mõjutaja. Võtke kasvõi näiteks hiljutine Suurbritannias läbi viidud küsitlus, millest selgus, et pooled viipi võimaluste kasutajad on arvuti abil ajanud oma tähtsaid asju koos ühe teise olulise asjaajamisega. Ja seda ruumis, mille uksele vähemalt laevadel on kirjutatud kaks nulli maarotid tunnevad paiga ära kolmnurkset Essiluettidest või lihtsalt tähekombinatsioonist WC. Neid inimesi läheneva karu jutuga ilmselt ei hirmuta. Vahest aitab siin järgmine sõnum. Nimelt ei ole seni suhteliselt metsikult elanud inimese selgroog ja kogu tugi-liikumiselundkond veel istumisega ära harjunud. Ilmselt kulub neli kuni 5000 aastat, enne kui võime rääkida büroo tüüpi inimliigist, kelle üla ja alaselg kannatavad välja tundidepikkuse laua taga või teleka eesistumise. Tänu sülearvutile on aga seegi ja niigi paha olukord järsult halvenemas sest laua taga võib hea tahtmise juures ka suhteliselt mõistlikult istuda. Aga põlvedel olevast sülearvutit kasutades on see ju täiesti välistatud. Mõne päeva tagune Londoni Times kirjeldab kolmest kliinikus töötava kiropraktiku hinnangut, mille järgi 80 protsenti nende klientuurist on sülearvuti kasutamisest tingitud vale kehasendi põhjustatud seljavalude käes. Kannatajaid kiropraktik võiks kliendibaasi suurenemisest rõõmu tunda, kui vaid üha suurem hulk neist ei oleks. Lapsed ja noored. Suurbritannia kiropraktikute Liidu poolt läbi viidud uuringu järgi oli kolm aastat tagasi 16 kuni 24 aastastest seljahädadega umbes 18 protsenti. Tänavu korratud uuringus on sama häda murdmas juba pooli sellest vanusegrupist. Ekspertide arvamus on, et korrelatsioon sülearvutite läbimüügiga ei ole juhuslik. Erilist tähelepanu väärib laste ja noorte puhul luude ja liigeste veel lõppematu areng, mistõttu tekivad kahjustused fikseeruvad ja jäävad oma töövõimet halvavad mõju avaldama elu lõpuni. Hädadele veel kahju juurde. Lisamaks hoiatavad neuroloogid liigeseid ületavate närvide kahjustusest mida põhjustab vale kehaasend. Mõtelge vaid kaela, selja, küünarvarte ja randmete imelikul asendile, millega lauaarvuti klaviatuurist kitsama sülearvuti sõrmistiku tundide viisi kasutatakse. Kõiki neid liigeseid läbivad olulised ja mehhaanilise surve ning verevarustushäirete suhtes ülikapriissed närvid. Kui tunnete kätes iseloomulikke nõelatorkeid või pikaajalist tuima valulikkust siis pole sülearvuti üle enam põhjust rõõmu tunda. Inimene on plastiline, aga mitte nii nagu plastiliin või savi, mille saab tagasi voolida. Pealegi ei saa keegi sülearvuteid ju olematuks teha. Küll aga on võimalik preventiivset tarkust levitada, millest kõige odavam on probleemi teadvustamine.