Tere algab saade, millel nimeks sõnasõda. Tänase sõnasõja teema on, kas Eestile on vaja võõrtööjõudu, mina olen saatejuht ja sõnasõja rahukohtunik Reimo Sildvee ja hea meel on mul tutvustada teile head raadiokuulajad tänase sõnasõjasõna sõdalasi. Kõigepealt siis Sille Rossi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis tehnoloogia innovatsiooni peaspetsialist, tere. Tere siis teisel pool rindejoont sõnase rindejoont riigikogust Evelyn Sepp, tere. Tere. Ja siis kaks väitlejad Tallinna väitlusklubist, Eesti väitlusseltsist Allan-Hermann pool, tere. Tervist. Evelyn Seppa oma väidetega toetamas Viktor Nikonov, tere. Tervist. Tervist nõndaks, aga hakkame. Ta on selle võõrtööjõu sissetoomise teema koha pealt. Sille Rossi, milline on teie seisukoht, kas Eestile on vaja tuua sisse kuskilt? Ärme võib-olla nimeta praegu kohe praktiliselt kuskilt sealt riigist, sealt lihtsalt oleks vaja tuua. Aga põhimõtteliselt, kas oleks vaja Eestile sisse tuua võõrtööjõudu Eesti oma tööjõust napib. Ma arvan, et kui me räägime välistee üht üleüldse, siis me räägime just kõrgkvalifitseeritud tööjõu sissetoomisest ja mitte räägime kolmandatest riikidest, välistööjõu sissetoomisest, kui me nüüd vaatame Eesti majandusnäitajad kas või töötuse määra, mis on praktiliselt olematu ja viimaste andmete järgi on Eestis oli vaid 13000 töötut ja kui me mõtleme sellele. Me tahame rahvusvahelisest konkurentsivõimest püsida ja me suund on teadmistemahuka majanduse poole, siis tahes-tahtmata me ei saa ümber. Jaga üle välistöö sissetoomisest. Et mina leian, et kõrgkvalifitseeritud tööjõu sissetoomine, kes täiendaks kohaliku tööjõud, on igati põhjendatav. Kust ma arvan, et me räägime praegu kolmandatest riikidest kolmandatest riikidest, mitte eelriikidest, kuna Euroopa liidus on vaba tööjõuturu liikumine ja ainukeseks takistuseks on Ehk siis Euroopa Liidu siseseid nagu liikumist praegu võõrtööjõuna ei, eile? Väga hea, aga ma küsiks hästi eestlasi ja juurde, miks sa nutad, oskustööjõud, et kui ma õieti mäletan, siis on meil ka puudust nii bussijuhtidest, teetöölistest, ehitustöölistest ja nii edasi, et miks me neid. Sellepärast, et meil oleks, kui ma mõtlen, kui me räägime teadmistepõhisest, majandusest, siis meil oleks vaja eelkõige selliseid töötajaid, kes suudaks meie lisandväärtust tõsta. Ehk siis nagu bussijuhid hakkavad nagu autopilootauto tootega asendama või kuidas? Ei, ma ei räägi mitte sellest, aga näiteks ma arvan, et kõrgkvalifitseeritud töötajaid näiteks insenere on suhteliselt raske näiteks teenindajast ümber koolitada inseneri on suhteliselt raske, kui teenindajast bussijuhti koolitada. Põhimõte on siis selles, et Eestil oleks vaja mitte neid inimesi, kes keeravad mutri ja poldi kokku, vaid need, kes mõtlevad välja mutrite poltide üldse kokku saaks, keerad täpselt okei ja mul on üks sille. Okei, nii, ja mis on, noh, ma saan aru, on meil siis probleemiks nende töölistega ja mis on see, mis, kust see tuleb, miks me enam probleem, miks meil on kaheksandal vist Eestis vähe vähe inimesi või on meil mingisugune tõukefaktor, mis leidsid Eestist minema? Ma arvan, et probleem on selles, et senini meie majanduse konkurentsieelis on baseerunud eelkõige madalate töökuludel, aga kuna kõik need nii-öelda traditsioonilise tööstuse tegevused, et tegemist on vaikselt liikunud Aasiasse, Hiinasse, siis meie Eesti ei suuda oma töökuludega enam Hiinaga võistelda, konkureerida kuna tööjõukulud on aastatega väga palju märkimisväärne. Meil on vaja just keskenduda teadmistepõhisele. Säärased mütsid, aga kas sa tahad öelda, et see, miks meil on vähe bussijuhte, vähe keevitada on, sellepärast et seinal on tugev majandus vä? Ei, see on võib-olla selle, ma arvan, et meil on madalad palgad võrreldes teiste riikidega. Okei, ehk siis me peaksime mitte. Me peaksime tegema midagi, tõsta neid palkasid, peaksime leidma inimesed, kes on nõustunud madalate palkadega töötama. Ei, me peaks koos palgakasvuga peaks ka tootlikkuse kasv toimuma. Ma tooksin kohe ühe faktori juurde, et, et see, mis tegelikult tõstab seda tööjõukulu ja kõike muud, on ka lihtsat tööd, et kui meil bussi, kui meil pole bussijuhte, siis nagu bussitranspordikulud lähevad üles, sellepärast mina kuskilt rohkem palka maksma tegelikult et teadmistepõhine majandus ei välista seda, et me võiksime sisse tuua nagu madala osku nagu sihukse oskuse tasemega, tõelisi, et siinkohal ma ei sooviks küll oma võistkonnakaaslast opereerida, aga, aga et, et kas meil on mingi siiras põhjus, miks me võiks ka lihtsalt nagu lihttööjõudu sisse tuua, keda meil tegelikult väga-väga vaja on? Tegelikult võiks küll, aga siis pigem ajutiselt, et me räägiks sellest kuuest kuust ja sellistel tingimustel, et nad otseselt ei asenda kedagi ja neile makstaks samasugust palka kui kohalikele töötajatele. Kuueks kuuks bussijuhte kuueks kuuks poemüüjaid, ma kardan, et see bürokraatia lihtsalt läheb meile liiga kalliks maksma ja ma arvan, see kasu kasutegur on nii-öelda majandusarengule ei ole kuigi arvestatav, rääkimata poliitilistesse kultuurilisi. Samas, kui me hakkame bussijuhte sisse tooma, siis me pikendame, hoiame töökulusid just madalal pikendamist agooniat, et see ei lahenda probleemi. Pikaajaliselt. Muidugi, siin on hea küsimus ka alati, kui räägitakse sellest, et, et tuleb majandust efektiivsemaks muuta, mis on absoluutselt õige. Aga kui me jõudsime nii-öelda nagu vähem tasustatud või lihtsamate ametite juurde ametikohtade juurde, mida on täna raske tööjõuga täita, siis siis keegi ju ometigi ei eelda seda. Et mis efektiivsem on, et bussijuht kaheksa tunni asemel töötab 16 tundi ehk töötab rohkem või töötab efektiivsemalt. Et on sektoreid, kus, kus ei ole võimalik nii efektiivsust suurendada. Ma arvan, et see juba natukene natukene nagu sealt teemast, et vahet pole, kaua bussijuht töötab, see bussijuht olemas, siis ikkagi minu küsimus ikkagi jääb Allanilev sillele või kasvõi Reimale või kes iganes tahab vastata, mis on see nagu asi, mida me tahame teha. Kas me tahame tekitada motivatsiooni, et inimesed tuleksid ise või me tahame leida inimesed, kellel ei olegi, kellel ei ole vaja kõrget motivatsiooni, vaid kes on nõus tööd tegema madala palga eest, mida, millele me peaksime keskenduma nagu esimesena? Keskenduma sellele, et me saaks tagasi need bussijuhid, ehitajad, kes on väljaspoole tööle läinud väljaspool Eestit et neid seal tagasi tuua. Ja aga nemad täidaks need kohad, keda me tahaks väljastpoolt Euroopa liitu sisse tuua, lihtsalt nagu et me tooksime eestlased tagasi. Väga hea, ehk siis meil ei ole vaja mitte mingit võõrtööjõudu taga ja me oleme nagu leidnud ühe selle, meil on lihtsalt vaja neid eestlasi, kes läksid ära täpselt nagu Poolast ja Poola on suutnud nagu juba suur osa tagasi tuua, täpselt sama ütleks ka Eesti nagu pingutama selle nimel, et omad inimesed oleks tagasi, mitte sellele ei ole vaja mitte jõudu. Ei, meil on vaja kõrgkvalifitseeritud, üks asi. Et me räägime siin kõrgkvalifitseeritud tööjõust, aga mis on teie vastuargumendid sellele, et me ei tohiks tuua kõrgkvalifitseeritud välistööjõudu sisse näiteks selliseid töötajaid, keda Eestis ei koolitatagi? Nendest vastuargumentidest me saame õige pea teada enne, aga nüüd kuulame siia vahele ära ühe muusikapala ja siis kohe jätkame. Sõnasõda läheb edasi, on head kuulajad, ka teie saate meie saates täna kaasa lüüa, võtke lahti raadio kahe kodulehekülge R2 poee, otsige sealt üles foorum, saade, sõnasõda ja siis pange sinna kirja, mis teie sellest teemast arvate, kas peaks Eestile sisse tooma võõrtööjõudu või mitte või tuleks siis hoopis meie inimesed, kes kaugele ära läinud, on? Kuidagi tagasi kutsuda? Igatahes me nüüd siin stuudios kuulame ära Margus gammati poolt kogutud rahva arvamus ja jätkame siis peagi väitlusega. Kui suudad praegu selle hetkel oleva töökohad ja milline on see kaader, kontingent, kes seal töötab, eestlased ja ei oska öelda, et meil on kelki, kes eestlased ümberringi rahvast ei ole. Kaks uuemat on vene rahvusest nüüd tulnud viimasel ajal, aga üldjuhul on enamus on ikka eestlased ja muid rahvuseid ei ole veel ei sellel poole aasta jooksul, mis mina sellel on olnud, ei ole olnud. Kas Eestis on märgatava võõrtööjõu sisse voolamist? Ei, ma ei tea, ei ole, mina ei ole küll märganud, mina ka ei ole, ma ei ole ju eriti, tänan. Kas tahetakse korda tulevikus, et see kohtaks olla kuskil Türgist mingeid inimesi sisse sadamas Eestisse ei karda? Ma, ma usun, et testiti küll, ei ohusta immangai usu. Pigem meie kliimas on nagu valitsuse kasvõi näiteks valitsuse sammud, et on kindlasti kindlal seisukohal, et et võõrtööjõudu me ei, ei lase Eestisse, siis pole nägu nii millegipärast nagu põhjast, hirmutunne logo, Eesti kuulub Euroopa liitu ja see oht siiski olemas mingil määral? Ei. Euroopa liidus on veel palju paremaid maid, kuhu nad lähevad, et mis teda siis eestlastel on, ma ei usu, ma tulevad mõned üksikud, las nad tulevad, aga ma ei usu, et sa kedagi eestlase austama hakkaks. Rahva arvamus kuulatud Me jätkame siit stuudiost. Evelyn Sepp, nüüd sõna teile, ma saan aru, et teie olete see inimene, kes ütleb, et võõrtööjõud ei, pigem tuleb kohapeal asja ära lahendada oma ressurssidega. Võõrtööjõu sissetoomine Nendel tüüpiliste argumentidega, mida täna sageli esitatakse, on üsna lühiajaline või lühinägelik, seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks tõepoolest lükkab valdavalt edasi seda ettevõttete agooniat muutuda, mitte suurendada, ütleme niisuguse innovaatilise tööstuse või majanduse osakaalu pigem orienteeruda jätkuvalt madalatele tööjõukuludele, mis täna on Eestis suur probleem, sest seda on ettevõtted teinud väga pikka aega või liiga pikka aega vaatamata hoiatustele. Ja, ja teine põhjus on see, et kui üldiselt niisugune nagu majandus, kas või majanduskasvu ootused on positiivsed, inimesed positiivselt meelestatud, et siis nad võib-olla täna ehk nii väga teravalt ei reageeri sellele küsimusele, et kas tuua sisse või mitte tuua, aga olukorras, kus optimism hakkab jahtuma, kui hakkab tekkima tunne, et, et need võõrad võtavad midagi ära meilt, siis julgen mina öelda, et Eesti on sedavõrd ksenofoobia, väike riik. Et inimesed ei ole lihtsalt nendeks kultuurikonfliktideks valmis ja see tekitab hoopis uut laadi probleeme. Ja loomulikult ka see, mida siin varem öeldi, et, et siis keda tuua. Et täna tuleb siia spetsialiste niikuinii tuleb, selleks on oma oma, oma koodide, oma süsteem olemas, keda Eesti ei koolita. Aga niisugust lihtsamalt tööjõudu ei ole selleks valmis. Evelyn kas see, et, et me võime olla etniliselt ksenofoobsete, me võib-olla ei aktsepteeri kohe esimesel hetkel võib-olla võõrteede Hiinast ja Aafrikast, et kas on tegelikult argument võõrtööjõu vastu, et võib-olla just see, et me toome need siia, muudame nagu tolerantsemaks samamoodi, et seetõttu, et me võib-olla ei ole, nagu me ei suuda võib-olla mõista esimene aasta seda, miks meil on vaja Tallinna kesklinna homoparaadi siis kui me seda tähendab teisele kolmandale, Astlasega normaliseerib ühiskonna arvamus täpselt nagu inglist. Me oleme me kõik nii tolerantsed moslemite vastu, sest me tõime nad sinna, nüüd on kõik nii tolerantsed ja korraga lahendada. Ma juhin tähelepanu ühele asjale, et, et kultuurikonfliktide teema Eestis ei ole leidnud väga palju käsitlemist ja küll mõned sotsioloogilised uuringud süvauuringud, mis on tehtud siis nende tulemused, üsna masendav, et kui me peame siin silmas tõesti kolmandatest riikidest minu pärast Indiast või, või, või ka Venemaalt või ka Hiinast niisuguseid spetsialistide sissetoomist ja võib-olla ka siis lihtsamad tööjõu sissetoomist, siis need konfliktid ja ka ütleme moslemimaailmast Eesti ei kujuta veel ette, et ta suudaks nii teravate kultuuriliste erinevustega koos elada, eksisteerida ja neid neid taluda. Sest ma juhin veel kord tähelepanu, et me ei ole hakkama saanud ju ka ütleme siis slaavi kultuurierinevuste talumisega, siin aga, aga, aga ütleme, et need valged inimesed suur osa Euroopa inimestest on meiega siiski üpris sarnased. Tõusnud probleem, miks peaks näiteks Soome saama, miks peaks Rootsi nagu hakkama saama nende moslemite, ütleme, mitte eurooplastega ja miks, mispärast Eesti ei pea hakkama saama, et tegelikult meil on siinsamast naabrusest mitu riiki kes on saanud nende, ütleme nii, nii etniliselt teistele ühiskonnagruppidega. Vaata, mis toimub Euroopas vaatamas, toimub Prantsusmaal, vaatame, mis toimub Saksamaal. See selles mõttes on kahtlemata Soome ja Rootsi olukord nendele rohkem sarnane, kui, kui meie praegune õhustik ja. Siin on hästi suur vahe on Prantsusmaal, Suurbritannia ja teiste Hollandil näiteks on see, et koloniaalriigid, mis tähendab seda, et nende immigratsioonipool on väga palju motiveeritud sellest, et meil on endiselt kolonel, mis on hästi suures osas ka siis nagu hollandikeelsed, prantsuskeelsed või ingliskeelsed ja, ja kus inimesed, kus nagu suured etnilised grupid tungivad siia nendele nendesse nagu asukoha riikidesse, mida Eesti saab teha, on see, et Ta siukseid nagu ala mingisuguseid 100000 või miljonipealisi siukseid nagu niukseid, komplave, enda riiki, vaid me võime võtta näiteks iga aasta 500 inimest Indiast, 500 inimest Hiinast ja, ja nagu tekstita, siukse nagu järkjärgulise integratsiooni, mida nemad ei saanud teha, aga mida meie saame teha nende Soome. Minu sisetunne ütleb, et testi nii-öelda julgeolekustruktuurid ei ole absoluutselt õnnelikud selle üle ja ma arvan, et nad iga kell seisatavad ettevõted kellel selline soov peaks olema ja, ja siin on veel üks asi, et see on retooriline küsimus, et me mööname, et Eesti ettevõtted ei ole valmis väga üle minema innovaatilisele majandusele, sellel puudub niisugune kompetents või sisemine sundus ja kelle jaoks me siis neid tippspetsialiste siia toome, et need, mida nad täna ihkavad, on väga lihtsad töötajad väga lihtsatele töökohtadele, see on tegelikkus. Aga. Korra mainida seda ära, et kui me vaatame, et Eestis on 650000 hõivatud ja sisserände piirarv 0,05 protsenti siis see 650 inimest, kes iga aasta sisse tuuakse, see on niivõrd marginaalne, et siin mingisuguseid suuremaid liikumisi ja massiüritusi tekiks. Et võib-olla meie integratsioonipoliitikat tuleb natuke kohandada ka seda, kui väga tugevat sotsiaalset ohtu käsitleda ei ole päris õige, ma leian No ma arvan, et tasub teha lihtsalt Tallinna kesklinnas küsitluse küsida, et kas, kas, kas Eesti on valmis täna 5000 Venemaa kodaniku sissetoomiseks või Ukraina või Valgevene kodaniku sissetoomisest, kuigi nad võivad olla väga head spetsialistid ja me kõik mööname, et see on nagu vaja? Kindlasti tuleb ja nad ütlevad, et nad ei ole valmis. Jätaks nüüd selle, väänas asja pronkssõdur sellised välja, et see on täiesti täiesti teine jutt, kui see ei ole mitte kuidagi puutu sellesse, mis praegu jah, täpselt, aga kultuurierinevused selles mõttes, et noh, meil oli ju see, ah, kui ma ei mäleta, mis riigist, aga meil oli juba see saadik, eks, kes oli mustanahaline, kes läks Eestist ära ja lihtsalt sellepärast, et tõesti suutnud siin olla, sellepärast et noh, ta ei ole harjunud, et ta lihtsalt tänaval läidetakse, näidatakse näpuga neeger, neeger, et sellepärast sellepärast, et inimesed ei suutnud töötada ja see näitab väga hästi Ole ole, ole korrektne, tegemist oli Hollandi suursaadikuga, tema lahkumise põhjuseks ei olnud mitte tema nahavärv, vaid vaid tema, tema muud tõekspidamised, mis leidnud siin mõistmist. Vist elukaaslase kohtlemine ka vist, mis oli selle põhjuseks. Aga, aga samas on see, et et see, mis nagu normaliseerib seda ühiskonna arvamust, ongi see, kui meil on kokkupuudet, kui me nagu sellest, nagu ehmatame ära esimesed ohumärkidest. Tegelikult eraldame ennast muust maailmast lükkamisest konkurentsist välja, olgu see siis innovat innovatsioon või töömahukas majandus ja, ja teine asi on see, et millal elanud Evelin on rõhunud, on see, et kas siis innovatsioon välistab siis igasuguse niisuguse tööjõumahukuse, et miks, miks vastandatav väga teravalt seda, et, et kui me tahame innovaatilist majandust, siis me kindlasti ei taha. Ta ei välista, aga ta võtta, ta võtab ära selle vajadusel lihtsalt sellepärast, et kui me suudame selle nagu noh, innovatsiooni või on seal väga huvitav võõrsõna. Aga sellega, kui me suudame nagu, noh ennast nagu arendada, arendada teistmoodi, noh, kas innovaatilise poole siis meilt kaob ära vajadus mingi suurte hulkade järgi, sellepärast et sisend siis katad meie inimeste Pärimus on vaja kuskilt, kuna päriselt täiendan sind veelkord, et mitte lihtsalt ei ole tööjõumahukusest õige jutt, vaid ka materjali mahukusest, aga Eestis tõenäoliselt ei hakka tekkima kunagi niisugust väga materjalimahukad, tööstus, sest et meil ei ole siin suurt midagi ja selle siia sissetoomine muudab selle tooted lihtsalt nii palju kalliks, et ei ole mõistlik. Päris kindlasti on oodata, et eks Eestis on Euroopa suurimaid uraanivarud, Eestis on tal neid ressursse nüüd ütleme, neid eeldasid, et väga-väga palju. Aga nüüd siinkohal tuleks nagu vaatas seda siukest reaalpoliitilist situatsiooni, siis mida, mida me, mida mängu näeme, telko tegi ettevõte, mis milla nagu toodang moodustab üks, ühe viiendiku Eesti ekspordist, neil on nagu tugevalt puudu selliseid lihttööjõust ja kui päris aus olla siis või siis lihte jõud ongi see nii-öelda niisugune Eesti majanduse nii-öelda hetkel see nokia, mida meil on vaja toetada, mis tähendab seda, et meil oleks vaja lihte jõudu, kes võimaldaksid neid tänapäevatootjaid nagu nii-öelda areneda ja just sellel põhjusel võiksime immigrante, Lähme, teeme siia taas väikese pausi, ent Me oleme kohe tagasi ja kõik need saate kuulajad, kes tunnevad, et ka nemad peaksid kaasa, saame rääkida, siis võtke lahti raadio kahe kodulehekülg, R2-e, sealt saade sõnasõda, siis foorumi alla panna kirja oma arvamus ja kui leiad sealt eest juba mõne arvamuse, siis olge lahke ja ka sellele vastu kõigi nende vahel, kes sinna ka oma kontakti jätavad, loosime välja Tallinna noort aastasest Tallinna noorteaasta koostöös meie saade, valmibki, meeneid ja ka raadio kahe albumi R2 Live. Sõnasõda läheb edasi, kuulame ära taas arvamused tänavalt, mille on kogunud Margus Kamlat ja siis jätkame siit stuudiost. Kas te ise ei ole mõelnud minna kuhugi Soome või mujale tööle? Ei, ma olen nii palju igasuguseid õudusjutte, kui lähed Saksamaale, lasteaia lõpetajad kuskil striptiisibaaris pigem õppima mõelnud olen, aga sel juhul kindlasti mitte mingit sellist lihttööd tegema, vaid midagi asjalikumat. Kas te pooldate seda tendents? Praegu minnakse? No ütleme, et enamus läheb, enamus ehitajaid läheb Soome tööle sest pered jäävad siia. See ei ole kindlasti mitte hea, noh, ma mõtlen perekonnaseisukohalt oma isa töötab Soomes, et et see lõhub perekondasid, et meil võiks Eestis sama palka ei maksta, et siin on täpselt samamoodi, on kinnisvaraarendused, mis nad siin ei maksa, nii palju, kui seal, ma arvan, pigem tuleks nagu võtta kasutusele meetmed, et, et need inimesed hoida neid siin Eestis, et et meil ei tuleks sellist probleemi, peaks Türgist tooma mingisuguseid, et töötajaid pigem hoiaks neile omasid lähedamal. Kas selline oht on olemas, et tööd on liiga palju? Pole tegijaid lihtsalt kindlasti kui meie palgad jäävad sellisele tasemele, nagu nad praegu on? Jah, see on praegu juba suhteliselt arvestatav probleem. Jätkame siit stuudiost. Allan, katkestasin sinu sinu mõttega, ma segaksin vahele siiski siia küsimusega, et kas sa suudad tuua mingi näite, et kuhu meil konkreetselt oleks vaja inimesi ja kas me tõesti ei saaks Eestis juba olemasolevat ressurssi Eesti töötuid ümber koolitada või inimesi nende töökoht on pendeldamas. Et kas kas jääb alles või mitte, on, on välja liikumas igasuguseid tööjõumahukad, ettevõtted, nii nagu Elgoteqi ju ise ka, eks ole, ja muud säärased ettevõtted on kolinud kuskile Hiinasse ja kindlasti, et kas, kas me ei saaks seda massi, kes sealt üle jääb või juba üle on ümber koolitada nende tööde jaoks, mis see, mis meil praegu ootavad töökäsi, okei, sest nagu lihttööjõust, siis kindlasti me seda teha saame. Samas nagu silla, nagu saate alguses mainis, siis tegelikult meil ei ole ka seda lihtne jõuda, mida ümber koolitada niivõrd palju ja, ja, ja samas, kui me saame täiesti ilma ilma mingisuguse nagu erilise hariduse investeeringud, Ta tuua siit mujalt sisse, kas siis nagu lihtsamalt tööjõud, alates nagu mingi inimesi, kes suudavad komplekteerida elektroonilisi seadmeid lihtsalt bussi juhtida või teha ehitustöid, siis tegelikult ma ei näe mitte mingit põhjust põhjuseid, miks me seda ei peaks tegema. Ja eriti kui, nagu Eesti majanduse nagu efektiivsus, nagu võiks sellest nagu väga otseselt Mul on tunne, et, et niisugune tööpuuduse jutt on sageli ka pisut kunstlik ja see pigem nagu regionaalpoliitika ebaühtlusest või regionaalarengu ebaühtlusest, et on tõesti mingid piirkonnad, kus tööjõupuudus on suur, aga see ei tähenda, et iseenesest need inimesi ei oleks mõnes teises Eesti osas. Aga samas üks asi, mis takistab neid nii-öelda Eesti-siseselt liikumast ja on see, et, et erinevad noh, nihukesed, tööturu meetmed ei ole piisavalt paindlikud, on need transpordiküsimused ja, ja nii edasi, et selles mõttes on siin ka paljudes sektorites täiesti kunstlik probleem. See sellega ma nõustun, et töö mobiilsus Eestis on veel suhteliselt madalal tasemel. Samas kuigi regionaalpoliitiliselt ma võib-olla ei taha, et kogu Eesti kokku Tallinnasse, et isegi kui see tööjõu mobiilsus on nagu võib olla probleem, siis me peaksime leidma, ütleme, tööd siis võib-olla kuskile Ida-Virumaale või mujale aga samas, kui Tallinnas on see puudus ja me ei suuda seda oma ressurssidest, katasime. Ja kas see tööpuudus on, tähendab, tööjõupuudus on teatud põhjustel kunstlikult tekitatud või tekkinud kui need inimesed saaksid töötada Ida-Virumaal või nad saaksid töötada Kagu-Eestis või saartel. Iseenesest need inimesed ju on nendes piirkondades olnud olemas, siis me oleksime. Meil oleks palju vähem probleeme ja me räägiksime hoopis teised aspektid. Ma tooks siinkohal siis ühel teisel põhjusel, miks meil väga oleks vaja võõrtööjõudu ja väga lihtsal põhjusel ministril, Euroopal tegelikult oma võõrtööjõud on seetõttu, et Eesti Eestis kui üks üks juhtina juhtiv vananev ühiskond Euroopas. Aga meil on vaja neid inimesi, kes hakkavad seda vananevat ühiskonda üleval pidama ja, ja immigratsioon on mitmes riigis suutnud seda nii-öelda ühiskonna vananemisest siukest faktorit. Ta on kõvasti ette lükata näiteks Uus-Meremaal, samamoodi Suurbritannias ja Iirimaal, on, on immigratsioon, ma ostan täiesti nagu olulise osa nii-öelda populatsiooni kasvust ja samamoodi tööjõu ja tööjõuealisest elanikkonnast, kes suudab seda vananevat ühiskonda üleval pidada, et Eestil tegelikult on nagu väga varsti vaja, nii ka inimesi, kes tulevad siia TTÜ ja Tallinna Ülikooli, tema Kuigadelt inimesi, kes, kes reaalselt töötavad meie ühiskonnas ja, ja nagu toodavad selle ressursiplaani Alt, maksame pensione, välja sotsiaaltoetusi ja nii edasi, et tegelikult meil on ka nagu muudel kui eestlase immigratsiooni. See on tõsi, et demograafiline olukord ei ole üldse mitte aga vaadates seda, et ütleme lähima kahe-kolmekümne aasta jooksul pensionile jäävad inimesed või pigem ütleme, 15 20 aasta jooksul on need, kes täna on pensionil, siis nende, nende pension on niivõrd väike, et nad on igal juhul motiveeritud osalemast aktiivselt tööturul ja nad ei kao varasid kuskile veel väga pikkade aastate jooksul. Iseenesest ei ole selles midagi halba, aga nende jaoks on see teatud mõttes paratamatu valik. Nii et meil ei ole veel lähiajalgi põhjust seda argumenti esitada, et meil on vaja siia noori inimesi ja ainult sellepärast, et neile pensione välja maksta. Samas on see nagu see mõte selle taga natuke šovinistlik selles mõttes, et kui me paneme vanad inimesed tööle, sest neil pole mitte mingit muud võimalust, siis tegelikult see nagu see ei ole selles nagu inimlik. Ja tegelikult meil ei ole riik selle jaoks, et inimesed ennast surnuks tõdes, et pigem vastupidi, et inimesed saaksid nagu riigis head elu elada ja pension üks normaalne osa inimese elust, et kui ta on andnud oma elust 50 aastat, töötame selle, me oleme üldse eksisteerinud ainult 15 aastat ja ma usun, et need inimesed, kes hakkavad, kes jõuavad need lõpuks nagu, ütleme ma ei tea, kes on praegu meie siin, eks ju, näiteks mina tegin enda natukene tagasi teise pensionisamba ja mina näiteks on pensionär, siis minul on juba see kõik nagu korras ja kõik on nagu turvaline. Need inimesed, kes praegu tõesti on jäänud nagu noh, ma ei tea, kuskil aja nagu nende rataste vahele ja nii edasi on lihtsalt nagu valel ajal saanud pensionäriks, siis nendega ma arvan jah, täpselt, et see on praegu hästi, see on täiesti lühiajaline lahendus, mida pakkuda, see on, see on ainult see tekste, mida on väga probleemne, ükskõik mis sotsiaalprobleeme tegelikult meil ei ole. Tuur turu mõttes, aga mida me ainult selleks, et lahendada nagu praeguste pensionäride järgmised 15 20 aastat meil oleks, pensionärid, oleks hea elu, siis mina arvan küll, et see ei ole seda väärt, et las nad pigem nagu üritad ots otsaga kokku tulla, las olla natuke šovinistlik, aga sellest, mida me näeme, on see, et et me siiski saame nagu ise täiesti jalule ja näeme, kuidas, noh, hiljem meil ei ole enam, meil on lihtsalt praegu on, et noh, ma ei tea, beibi buumerites vastu ei ole enam probleeme selle pensionite nagu maksmisega, see on väga lühiajaline. Mul on teile üks praktiline ülesanne, lihtsalt küsimus, ma tahaks teada, et kui näiteks oletame, et Eesti energia tahab paari aasta pärast teha suuri investeeringuid, näiteks jaotusvõrgu, luua, milleks on vaja 150 200 elektrikut ja eestist neid elektrikuid võtta ei ole. Kas me lihtsalt paneme uksed kõik kinni, et lihtsalt piirame Eesti energia arengut sellega, et me ei lase kedagi sisse või lihtsalt teeme nii-öelda erandi ja laseme. Tähendab, kui sa vaatad neid koole, kes neid rakendusliku kõrgkoole, kes väga heal tasemel elektrit ja elektriinsenere koolitavad, siis selle perspektiiviga peaks ettevõtte küll arvestamata jõuabki need Eestis välja koolitada juba eesti oma nurgas. See on jah, vaata jah, tõesti, kas me pigem nagu doteerimises või pigem nagu rahad niimoodi, et me saaksime vastavalt elektrik ja saaksime oma inimestest, kas me pigem nagu teeme kõrghariduse natuke raskesti kättesaadavaks, pigem nagu suuname oma inimesed sinna, et me saaksime rahulikult, nagu ütles president ise ka natuke tagasi oma kõnes, et palun minge, õppige nagu rakenduses rakendus asja, palun saage aru, et neil on vaja inimesi, kes oskavad nagu füüsikat, oskad asja kokku panna, mitte meil ei ole vaja nii palju. Ma arvan, et Eesti inimesed ei, neil ei ole mõtet võtta pikas perspektiivis niisugust härrasrahvapositsiooni ja öelda, et, et mina õpin ainult ajalugu ja avalikke suhteid ja kätega ei tööta. Et need inimesed on olemas, kes tahaksid tahaksid saada head haridust. Kahtesadat elektrikute näiteks vaja ainult nagu tõesti perioodiliselt kuueks kuuks, jaotusvõrk on valmis ja siis enam neid vaja ole, mis me siis teeme siis nad peavad lihtsalt tööturule jalgu. No vaevalt vaevalt selliseid erialasid selliste erialade spetsialiste vajab. Eesti kasvav tööstus igal juhul. Jätkates nüüd silla matemaatikat, siis kui me koolitame enda riigis siseriiklikult meediaspetsialiste, siis on tingimata nelja-viieaastane investeering pluss infrastruktuuri, kõik mu. Miks me võiks õppida Lääne-Euroopa kogemustest, kus nad nagu lihtsalt toovad sisse need spetsialistid, kes on õppinud arstiks näiteks Iraanis ja Iraagis, meie õpime mõnda aega, aga nagu kolmandate maailma riikides nagu väldivad seda nii-öelda koolituskulusid küll, aga nad saavad selle kasumlik kasumlikkuse, seda tootlikkuses. See on, see on väga hea näide, et sa tõid sisse praegu arstid, arvan, arsti koolitamine on üks kõige kallim riigipoolne investeering. Ma olen ammu selle peale mõelnud, et miks Eesti riik käitub erakordselt rumalalt ja laristajalda. Ta ta kulutab miljoneid ühe noore inimese õpetamiseks, kes sinna maale ta võitiski arstina tööle asuda ja siis maksab talle näljapalka ja siis on täiesti loomulik ja normaalne inimene lähebki kuskile mujale tööle, aga, aga see on ju raiskamine, kui sa oled juba nii palju investeerinud sellesse inimesse ja siis laseb ta nii-öelda riigipoolse investeeringu ehk kõigi maksumaksja raha eest lihtsalt et mõnes mõttes paratamatu valiku teha, et ta, ta peab minema. Siis ei ole probleem mitte investeerimisest, pealegi näiteks noh, arst, teaduskonnad on ainus Eestis, eks ju, kus meil on nagu koodi pealegi pole inimestel saab sinna, mina olen, probleem on koolitus on jumala jumala okei, peabki nii tegema, lihtsalt probleem on just selles, et me ei, me mitte ei taha üldse tegeleda nende motivaatoritega, mis inimesi nagu siit minema saadavad ja täpselt peaksime just tegelema, peaksime vaatama ette selle, et need arstid ei läheks enam ära, et need bussijuhid ei läheks enam ära. Seda enam veel veel veel nagu keerasele veel ümber nad tuleksid veel tagasi. Tuleksite poolakad ka siia ja tuleksid nagu ise tuleksid Euroopa riikides, kus meil on nagu noh, kõik korras olete, meil ei ole väga suurt kultuuri, ruumilist vahet, melon, kõik tööd saavad tehtud, diktor, rõhud või hästi kiire märkus. Sa ise mainisid seda, et, et meil on tähtis see, et me hoiame Eesti majanduse konkurentsivõimelisena. Juhul kui me teeme siukse kunstliku palgatõusu, mis toob meile nii-öelda Poola torumehi ja nii-öelda meie enda arstid tagasi siis tähendab seda, et me põhimõtteliselt viima läbi selle nii-öelda fiktiivse nagu riigitöötaja palgakasvu 25-l 1000-l kroonile, mis omakorda loeb tohutult kodarad ost kaikaid kodaratesse me Eesti majanduse konkurentsivõimele, mis tähendab seda, et me tekitame siseriiklikult võib-olla sihukse kunstliku palgatõusu ja mis, mis teeb kõik teenused ja tegelikult tootmisEestis väga kalliks, mis ta tähendab seda, et Eestimaailma mastaabis kahtlema sihukse konkurentsieelise ükski Helcoteqi taha ei taha nagu siuksed, nagu siukses konkurentsi keskkonnas enam nii-öelda oma neid. Neid tootmisjaamu nagu Lasnamäel hoidavaid täpselt, nad lähevad Venemaale mujale ja teinud. Eesti eelis on praegu see, et me suudame nagu hästi odavalt pakkuda seda tööjõudu ja ma arvan, et me peaksime seda sihukest konkurentsieelist hoidma. Vaja paradigma on, see paradigma on juba lõppe jäädavalt lõppenud, sellega peavad ka Eesti ettevõtjad arvestama. Möödanik. Allan, kas sa näed nagu, kas sa näedki seda olukorda nii, nagu ta praegu on, et ta mitte kunagi muutu või sul on nagu niimoodi, et praegu oleme niimoodi ja siis kunagi kunagi kogu aeg tuleb, et siis me nagu hakkame, nagu ennast muutma ei saanud või noh, selles mõttes, et noh, räägime Lasnamäest, odavast tööjõust, et seal tahadki alati, et Eesti oleks selline liikus, mis saaks tulla mõni multiNationale lihtsalt nagu panna oma koja püsti, et siin on nagu odav tööjõud ja siin on Ja ka sellele Lõuna-Hiina turuga ju Indiaga ei hakka mitte kunagi konkureerima nagu suures pildis, et siin on väga spetsiifilised asjad, kus on võib-olla võib-olla nagu konkurents. Aga näiteks Läänemere mastaabis, Eesti kindlasti on nii-öelda nii-öelda võib-olla Läänemere regioonide Hiina, et nemad Eesti suudab, pakkudes odavat tööjõudu Läänemere regioonis, mida, mida, kuhu Hiina lihtsalt ei küündi tegelikult Eesti, nagu see võlu praegu ongi see, et miks meil Annedelcoteqi tehased siin on? Jah, sellepärast täpselt ma olen täiesti nõus ja olen täiesti nõus sellega, et see on praegu, me peaksime seda olukorda mitte nagu Allan ütleb, et me oleme võlu ja me oleme võõrandamisest lähtuma vaid vastupidi, peaksime pigem nagu muutma. Pigem nägema seda, et see, see ei ole, ei ole enam varsti see võlu ja ei tahagi enam olla. See võluvad, need pigem tahame olla see võlu, et meil on mobiiliga hääletamine ja me saame, ma ei tea, mis mingid e koolide asjad ja nii edasi, head sõbrad. Me kuulame taas siia vahele hetke muusikat ja oleme kohe tagasi. Sõnasõda läheb edasi. Me jätkame siit taas kord Marguse reportaažiga tänavalt viimast korda kuulame ära, mida inimesed asjast arvavad. Katsuge ennast panna, ütleme soomlase rolli, elate Helsingist ja teil tuleb kohutavalt palju eestlasi tööle, võtab ta, ütleme, töö eest ära maksta, meil on teised tingimused, ma arvan, et ma olen vihane nende kõigi eestlaste peale, kes tulevad minu maale minu tööd ära võtma. Mis muud emotsiooni seal saabki olla õnnelik. Aga sedasama ei karda Eestis? Ei, ma ei usu. Ma ei usu, et nad tulevad Eestisse. Ma ka praegu ei näe seda ohtu, ehk siis, kui nad kohale jõuavad, ükskord, võib-olla ma olen jube vihane. Oleks ka pigem karta, et vaatame, kui probleem on, siis lahendame selle ära, aga nagu ma aru saan, siis elame ei, tegelikult ma lähen, suhtumine peaks muidugi ennetama ja paljud probleemid ongi tingitud sellest, et et meil ei ole trikki strateegiaplaane. Aga mingid türklased meile siia ei tule. Raudselt ei tule, mis nad peaksid tulema, neil on ju Prantsusmaa ja mingid Saksamaa ja seal saad palju rohkem, aga kui see peaks tulema Eestisse madala poolakad lähevad ka sinnapoole lääne poole, mis nad trügivad siia Venemaale lähemale. Viimased kommentaarid tänavalt aitäh Margus kammutile nende kogumise eest tagasi siia, stuudiosse. Kuhu me siis õigupoolest jõudnud oleme, mis me tegema peame? Mulle tundub, et üks selline väga ekstreemne ja nüüd ma keeran kindlasti vindi võlli üle üsna mitu korda. Lahendus võiks olla see, et me paneme siis piirangut peale, et me ei lase inimesi välja, sest mulle tundub, et probleem on pigem selles, et, et me läheme ise siit riigist minema ja seetõttu tekib küsimus, kas me peaksime kuskilt kellegi juurde tooma, pigem ütleks, niimoodi ei lase need inimesed välja, vaid ma lihtsalt ei anna veel põhjust. Muidugi seal pikaajaline perspektiiv ja, aga ma arvan, et meie praegu näeme, et juba oleme juba pigem selles suunas, et inimesed läheb vähem välja. Jah, täpselt täpselt paar aastat tagasi, niisiis me oleme õigesti siis ja kui me niimoodi edasi läheme, siis varsti on ju kõik korras, et meil ei ole vaja hakata nüüd käigu pealt hästi palju tooma inimest sisse või midagi muutma ja alla nii-öelda selle majanduse kohtades muidugi tsiteerisid, mis, mida ma tegelikult ei ole nagu eriti nagu öelnud. Aga ikkagi, mis me näeme praegu meie, meie suurmees, lemmik, meie majanduskasv on asjad, millest koosneb, on nagu ikka, kolm põhiasemel tootlikkus, tarbimine, inimressurss, kui me räägime immigratsioonist, me räägime nagu majanduskasvukoha pealt nagunii-öelda tõstame nii nagu tootlikkust kui ka inimressurssi, mis tähendab seda, et see on otsene investeering majanduskasvu, mis on täpselt see, mida me tahame. Juhul kui me ei tee seda, on täpselt seesama, me ei saa lisa inimressurssi ja meie, meie tootlikkus, mida me saaksime hästi lihtsalt tõsta jääb väiksemaks, mis tähendab seda, et meil jääb see endine ase, nii-öelda mittejätkusuutlik majanduskasv, millest meile, et kõik räägivad, et meil on väga suur tarbimine küll tootlikkuse inimressurssi, nii, ja naa. Ja kui me saaksime immigratsiooniga seda niimoodi kompenseerida, miks me seda siis ei tee, on siis võib-olla nagu meiepoolne. See on meeli nagu lõkkesse nafta juurde viskamine põleks veel heledama leegiga, et selles mõttes ma küll võtaks nagu hetkel kokku selle, et et, et kui vaadata, millel nagu Eesti majanduse niuke hüper, kas hetkel põhineb ta ju väga selgeltpõhine sisetarbimisel ja mitte niisugustel tootvatele investeeringutel ja selles mõttes seda nagu takka kütta ei ole mõtet, need inimesed, see rahase peab suunduma pigem tööstusesse, pigem tootmisesse, tarkade tootmisesse, mitte tarbimisele. Aga tarkus räägid targast tootmisest, aga kui meil hetkel haridussüsteem ei võimalda toota selliseid inimesi, kes meil selle kõrge lisandväärtusega tegevusega tegeleks, siis kas me lihtsalt peame ootama seda võimalust, kuni neli aastat on läbi ja meil tulevad need vajalikud insenerid? Haridussüsteemi väljundina võime toome vahepeal näiteks kvalifitseeritud tööjõudu sisse, kes täiendaks. Praegused sissetoomise nii-öelda sissetoomise nii-öelda kvoodid ei võimalda seda, et me toome siis selle mahu inimesi sisse, keda meil vaja on, kelle jaoks haridussüsteem ei ole praegu välja koolitanud inimesi. Põhimõtteliselt siiamaani oleme me suutnud tuua koodi. See inimeste hulk, keda me siis saame toonud, on jäänud koodi sisse ja siis on kuskil viis-kuussada inimest aastas. Pluss on see, kus tegelikult Eesti ei tee väga nagu sihtotstarbeliselt seda nagu teatud liikide immigratsiooni otsin, lihtsalt juhul kui me tahaksime, oleks meil on, ma olen päris kindel, võimalik leida spetsialiste nii ala Lõuna-Aasiast, Ida-Aasiast, juhul kui me teeme seda sihtotstarbeliselt. Kindlasti praegu ei tee. Aga nüüd on see täpselt seesama küsimus, et jätame Eesti haridussüsteemi virelema, jätame Eesti kõrgharidussüsteemi virelema ja, ja läheme nagu lihtsama vastupanu teed, toome parem need targad inimesed sisse. Vastasel juhul, kui me niimoodi käituma ja mida me ju me oleme aastaid jaanalindu mänginud, selles mõttes siis need virelevad Kedasi. Tooksid hästi kiire broileri Euroopa liidus on see, mis migratsiooni liidu näiteks Suurbritannia ja Iirimaa seal asuvad ka nii muuseas ka ilmselt Euroopa parimad ülikoolide Tseetne immigratsioon ei välista head haridust, mis on nagu väga Iirimaailma Varniirimi immigrante, neil on tõesti väga tore, aga nemad ei ole toonud jumala immigrante Aasiasse kuskilt. Ma ei tea, mis kindlasti kus iganes. Nemad, nemad on käinud, siis saan, tahan Aafrikas, nemad on nagu tegelikult selle põhitööjõud, miks, miks me räägime Iirimaal nii tore, nii tore on ikkagi see, kui nad, kui nad, noh, kui on need uus uus 10 ja see on need 10 Euroopa Liidu liikmesleidsid, et sealt tuleb nüüd ka, kuhu see põhirahvus on, meil on Poola-Leedu, Eesti võib olla Lätiga, aga kas nagu põhiliselt toetavad seda Iirimaa seda neid asju, aga sisu on delt täpselt sama nagu Iirimaa jaoks on Ida-Euroopa töölised ka nagu immigrandid samamoodi nagu meil oleksid võib-olla Bulgaaria, Rumeenia töölised, kuid sisuliselt nagu sotsiaalse grupina tekitavad nad samu probleeme iiri ühiskonnas kui meele tekitaksid ukrainlased, venelased või valgevenelased. Et noh, nagu tähendab, faktiliselt on see situatsioon täiesti sama, et Iirimaa ma ei näe nagu seda põhjust nagu, et kui Iirimaal on hästi läinud, miks Eestil peaks halvasti minema? Jah, aga siin ikkagi tuleb selle juurde tagasi jõuda, et selline majandusedu pigem või majanduskasv. Ma isegi ei ütle, et see edu on, aga majanduskasv on pigem illusoorne, see on ajutine ja, ja, ja need ootused telelõpad lõpmatuks kasvuks, ma arvan, et on asjatud ja põhjendamatult ja, ja nii-öelda niukseid optimistmikus või positiivses meeleolus tehtud otsused, kui nad on lühikeses perspektiivis tehtud, mida antud juhul ju nii-öelda teine pool siin esindab ja kaitseb, siis need probleemid, mis selles pikas perspektiivis tekivad, on ületamatult meie jaoks. Tuues selle hästi lihtsa mõttekäigu, et juhul, kui meil on nagu tootvas tööstuses neid töölisi puudu, näiteks helkot tekkis siis tegelikult, kui me toome seda nii-öelda seda tööjõudu siia sisse, siis tegelikult nagu tõstame seda tootlikkust, tõstame majanduskasvu jätkusuutlikkust, et et, et selles mõttes on nagu hästi lihtne mõttekäik, mis võiks nagu töötada, et miks, miks te väidate seda, et et kui me, kui me toome nagu neid nii-öelda täistööjõus Siis tegelikult see põhjus on väga lihtne, Helcoteq tuli siia sellepärast, et siin oli väga odav ja see oli tema jaoks ka täiesti ajutine lahendus. Ta ei tulnud tegema Eestile mingit heategu. Ja täna me oleme sellel selles etapis, kus me ei konkureeri mitte mingil moel Hiina ja Indiaga jahikute kehabki sinna, sest et. Ma ei tea, kas väga-väga meil vähemalt konkreetne Hiina, Indrek, aga mida praegu, mida Pakvaadan välja, ma saan aru, et silla tahtsin kohe just pakkuda, on just see, et me harjume ära harjume ära sellega, et me ise nagu ei suudagi, et. Me nõustume nagu praegu nagu mina näen, pigem et meil on probleem sellega, meil on probleem sellega, et minul tekkis inimesi ja meil on, meil on probleem sellega, et meil on mõned, mõned mõnes kohas puudunud, lähed ära ja teie tahate lihtsalt sellega nõustuda, et okei olgu pealegi, minge ära, ei olegi teid vajame, leiame alati kuskilt Aasiast uusi. Peaasi, et saaks staatus kood säilitada, et ei peaks tegema niisuguseid pikas perspektiivis otsaseid. Midagi muuta siis küsimus teile, et kas see on halb ja see on halb, sellepärast et niimoodi me jõua, mitte kuskil ressursse. Teie, teie lahendus ei ole mitte jätkusuutlik, lahendus on see, et vastane vaja uusi immigrante, uusi migrante, aga meiegi lähme üle kivide ja kändude, teeme seda nagu noh, ütleme rohkemate ohvritega, aga lõpuks me jõuame selleni, et ükskord meil ei ole enam lihtsalt vaja. Me võime muutuda innovatiivsemaks, võime teaduspõhise majanduse poole püüelda ilma mingisuguste Ja veel viimane repliik sillale. Ma arvan, et mina nagu ikka rõhukesele kvalifitseeritud tööjõule, Elgoteqi näide, nagu mulle nii väga ei meeldi, sellepärast et seal on ikka rohkem selliseid lihttöölised oskustöölised, aga mis helkotiki näitleja sean, et tänu sellele telgotektil Eestisse loodi siia helkottigi insenerikeskus, kus on siis Eesti tippteadlased töötavad, et see jälle positiivne näide nii-öelda sellest, et Eesti sotsiaalset kapitali hinnatakse maailma konkurentsis suhteliselt kõrgesti ja täiesti nagu mina ei pooldad täielikult uste kinni panemist kõrgkvalifitseeritud töö osas, et ma just rõhutaks seda viimasena. Head sõbrad, uskuge mind, see väitlus siin stuudios jätkub lihtsalt väitlejate mikrofonid on juba välja lülitatud ja minu mikrofon ainult veel töötab, aga me peame seda kahjuks tegema, sellepärast et meie aeg on otsa saanud. Aga ma tuletan meelde, kes siis tänases väitluses siin stuudios olid. Sille Rossi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia innovatsiooni peaspetsialist Evelin Sepp, riigikogust Keskerakonna liige, väitlejad, Allan-Hermann pool ja Viktor Nikonov, mina, saatejuht Reimo Sildvee. Kohtume jälle järgmises saates.