Tere algab saade, millel nimeks sõnasõda, mina olen selle sõnasõda ja vahekohtunik rahvakohtunik Reimo Sildvee kutsun teid kuulama väitlust mille teemaks täna on see, kas ülikoolide sisseastumiseksameid tuleks taastada või jätkame nii nagu praegu riigieksamite pinnalt. Tänases saates on SÕNA 100 osalised järgmise, et kõigepealt Robert Lang Eesti õpilasesinduste Liidust teda toetamas väitleja Silver Soon Tallinna Tallinna väitlusklubist ja Eesti väitlusseltsist. Tere Teile. Tere päevast. Ja teisel pool sõja sõjarindejoon. Ta on 21. kooli abiturient Jaan konter. Tervist. Tere. Ja seda toetamas väitleja Kaarel Roostal Eesti väitlusseltsist Tallinna väitlusklubis. Tere ka sulle. Tervist, tervist nõndaks. Aga hakkame pihta, ma arvan, kritiseeriv poolega ehk siis selle poole, kes ütleb, et ülikoolide sisseastumiseksamid tuleks taastada ja praegune riigieksamite süsteem ei pruugi kõige parem ja õigem olla. Robert, mis on, mis on see alus, miks Eesti õpilasesinduste liit neil päevil on selle teema üles tõstatanud ja räägib siis selle poolt, et sisseastumiseksamid tuleks taastada? Kindlasti ei ole see ainult tänase päeva asi. Kuna meie organisatsioon on rõhunud aegade algusest järjepidevusega, siis see on juba ammu välja töötatud ja me oleme sellega ammu tegelenud, et see strateegia on küll ammu välja töötatud, aga siiamaani me oleme selle juures. Me arvame, et riigieksamite süsteem on üsna konarlik, et inimesed, tulevik sõltub kolmest kuni kuuest tunnist. Ja sellega on meie arvates ka lõputunnistuse väärtus vähenenud, et kui see tulevik sõltub kuuest tunnist ekslemist ja ei pruugi olla kõige parem päev, et kuidas see nagu hindab sinu kolme aasta tööd või, või miks mitte ka 12 aasta tööd? No samas tasud, see ongi see koht, et alati öeldakse selle kohta, et on ainult üks päeval oleks halvasti, et lollidel jälle vedas, aga aga mina leian, et kui sa oled ikkagi 12 aastat käinud koolis sul on 12-l lõpus neljad viied, siis ei ole siukest varianti. Sul on hea olla, noh nagu öeldakse, siis tõused voodist vale jalaga ja ongi halb päev, et, et see ei see üldse ei loe, haigus, mis iganes, et see ja lollidel on siis hea päev või välja, eks, et ma ei kasutaks väljendit loll ja selle nagu meie seisukoht ongi, et ülikoolid võiks ise mitte ise, aga et ülikoolidesse võiks olla sisseastumiseksamid, et akadeemilise näiteks praegu on akadeemiline test, eks ju, et ja selle eesmärk on anda objektiivne hinnang kandidaadi tegelikule valmisolekule ülikooliõpinguteks, eks ju. See on väga hea inimestele, kes näiteks riigieksamitel põruvad või mitte põru, aga neil kas nad ei saa sooritada vajalikke eksameid või neil ei lähe hästi, et neil on võimalus teha uuesti ja, ja seeläbi saanud uus võimalus seda, mida sa väidad, seda, et tegelikult kui ma võin riigieksami tegemisel või ärgata vale jalaga hommikul üles, siis tegelikult võin ma ka ju minna sellele samale katsele või, või sisseastumis eksamile, mis iganes seal seda nimetati, sinna ka samamoodi minna ja mul võib seal ka täiesti väärata esinenud, jälle pekk. Nii, aga ma ei taha küll midagi ei muutu tegelikult midagi, ei muutu tuju, tegelikult tuleb mingi uus asi juurde teiega, vaata Kaarel, kui sa selle riigieksamipäeval ärkad, vale jalaga üles, siis on, siis lähen natuke jamasti, sa saad alles järgmisel aastasele eksime uuesti teha, absoluutselt võib juhtuda, et sai, lõpeta isegi kuulge see nagu ma tahan ühte kindlasse ülikooli sisse astuda ühte kindlasse, ütleme valdkonda seal ma ei tea kuhu iganes minna. Ja kui ma seal läbi kukun, siis ma pean samamoodi järgmine aasta uuesti proovima. See ei pea, seda süsteem olekski see, et sa ei peaks seda järgmine aasta kohe tegema, vaid et sa, et sa ei peaks Hermes tegema, vaid sa saaksid selle suhteliselt kiiresti tehakse. Aga samamoodi võiks ju seda riigieksamite absoluutselt, see on ka meie seisukoht, aga tänases Eestis seda ei-pooldajate, eks ju, et me teame sotima süsteemi, kus riigieksameid saab teha kolm korda tasuta ja alates neljandast korrast siis raha eest, eks ju. Aga Eestis sa pead ootama aasta aega ja no kahtlemata ei ole hea süsteem, et me leiamegi sisseastumiseksamid oleks nagu nism juurde tuleks, nagu ka võib-olla selle asemel olid kaks korda vale jalaga voodist ärgata, võiks olla lihtsalt ükskord võimalus vigade parandus teha ja kuna meil on riigieksamite see põhi all, et selle koduse ülikooli, siis võib-olla pigem seda süsteemi muuta, mitte kohe panna uued süsteemid peale, mis tõstavad koormustu. Kas sina väideti seda meile praegu tegelikult, et me kaotame ära need riigieksamid või need riigieksamid jäävad ka ja siis tulevad veel mingid katsed kai? Ma väidan seda, et riigieksamite kaoksid ja tekiksid ainult sisseastumiskatseid, et tänased riigieksamid on väga paljude miinustega, nad tihtipeale hinda õpilase tegelikke teadmisi ja, ja võimeid. Et võtame näiteks kirjandi, kus kus hinnatakse inimese kirjalikku väljendusoskust, aga, aga tänasel päeval läheb vaja enamasti suulist väljendusoskust, et see on kahtlemata olulisem. Ja kui hinnatakse kirjalikku, siis ma leian, et see natukene eba ebaobjektiivne. Kas põhimõtteliselt võib see tähendada ka seda see, et tekiksid need sisseastumiseksameid konkreetselt ja ei oleks riigieksameid tegelikult inimene spetsiifilisemat eksami seal ülikooli juures, et kui ta teeb riigieksami, olgem ausad, kui ma teen näiteks mingisuguse geograafia eksami näiteks okei, siis, siis tegelikult see on seal väga suur ja lai valdkond, aga aga ülikooli juures konkreetselt saan ma teha konkreetse eriala jaoks vastava testi, ehk ülikool saab mind nii-öelda läbi katsuda, et kas ma siiski olen õige persoon seda eriala õppima. Absoluutselt see on ka, sa tabasid naelapea pihta, et see on ka meie seisukoht olnud, et väga tihti näiteks nii, et õpilased ei, ei ole teinud vajalikke riigieksameid, mida neil on vaja selle eriala õppima minemiseks ja siis nad saavadki teha akadeemilise testi, mis põhimõtteliselt võikski olla selline sisseastumiseksamiks, et et või isegi üks tuttav rääkis, et, et tal ei olnud vajalikku eksamit, oleks Tartu Ülikooli ja, ja sa ei tea seal akadeemilise testi ja tänu sellele sai ülikooli, et tal ta ei, ta ei olnud teinud vajalikku eksamit, aga tänu sellele ta sai siin ülikooli, et, et see kindlasti ka parandab inimeste valikuvõimalust, et või valiku õigsust. Kui tänane inimene tihtipeale otseselt selle järgi, kuhu õppima minna, et et kuhu ma sisse saan. Aga siis ta pingutab selle sisseastumiskatse nimel ja ta teab, kuhu ta tahab. Aga miks su sõber, kas tema siis ei teadnud, kuhu ta tahab minna või miks ta ei teinud, tänane noor ei tea, tänane noor ei tea väga tihti, mida, kuhu ta tahab minna, see on probleem. Seega tuleb ka tegeleda, aga kui see inimene ei tea, mida ta tahab teha, siis seda vähem ta teab minna õigesse kohta, teha seal kuskil kohapeal mingi eksam ära, seal lihtsam on temal tegelikult see inimene inimene ei tea sellel hetkel, kui ta teeb eksameid, kui ta läheb edasi, siis ta ilmselt mõistab seda, me peame jätma inimesele maksimaalselt vabadusi, maksimaalselt võimalusi vabalt valida. Üleüldse praegune süsteem, et mingisugune eksamikeskus loob meil loomeeksamid, mille põhjal ostetakse ülikooli sisse see eksamikeskus, mis on ülikoolides eraldiseisev üleüldiselt ebaõnnestunud asi, see noh, see ei ole vastav ülikoolide enda vajadustele ka absoluutselt. Head sõbrad, me teeme siia meie saatesse esimese väikese pausi, kuulame hetke muusikat, aga ma tuletan teile meelde, et te saate kõik selles saates täna ka osaleda. Võtke lahti raadio kahe kodulehekülg kaks EM-sealt otsige üles foorum ja siis saade sõnasõda ja siis pange sinna kirja, mis teie arvate, kas ülikoolid peaks taastama sisseastumiseksamid ja riigieksamid tuleks saata kuu peale pikalt või vastupidi, riigieksamid on need, mis on ainukesed õiged asjad. Me jätkame hetke pärast. Sõnasõda läheb edasi, me kuulame ära nüüd, mida arvavad inimesed tänavalt, mida arvavad noored. Te kõik käite ülikoolis ja käime ja jah, jah, kuidas lohi. Leia sisseastumine, ülikooli sisseastumine oli nii, et ma pidin tegema SEE kirjutama, siis oli minuga vestlus ja siis arvestati veel kahte riigieksamit, üks oli kirjand ja teine oli vabal valikul üks eksam. Nii minu ülikooli Hizasmine, nii et kolm eksamit, inglise keel, kirjand ja vaba valik eksamil ja siis oli vestlus, selline gruppide oli antud teemad ja saime nendega rääkida ja siis oli SEE ning paar küsimust. Minu sisseastumine oli samasugune nagu eelmistel inimestel, minul ka oli see raske, ei olnud raskem, täitsa jõukohane. Võib-olla see vestlus oli natukene raske, et täiesti võõraste inimeste ees hakata rääkima mingile ellu sel teemal. Küll on raske, minu jaoks oli ka suhteliselt lihtne. Tuli sellised elulised teemad, millel sai kaasa rääkida, kuidas peaks teie arvates käima ülikooli sisseastumine. Võiks olla uuesti niimoodi, nagu vanasti oli, et on sisseastumiseksamid. Et riigieksamid üldse arvestatakse, riigieksamid võiks üldse ära kaduda. Ma arvan, eelmise aastaga sama, et näiteks kirjandi kirjandi näitab mitte midagi. Et kus see, kus seeläbi siis on lihtsalt võib-olla sinu närv, mis sind alt veab või mingi muu põhjus, et see ei näita mitte midagi, kas sa sobid ülikooli või mitte? Minu arvates võiks olla kaks valikut, et sa saad ülikooli siis eksamitulemuste järgi või siis need sisseastumiseksamid, sest kui sul on riigieksamil läinud halvasti mingil põhjusel siis võiks olla see eksam. Aga kui sul on hästi tehtud, siis võid sa niisama ka sisse astuda. Mina olen riigieksamite poolt, aga ma lähen sisseastumiseksamite poolt ka riigieksamite poolt, ma olen selle poolest, et riigieksamid on hea punkt keskkooli lõpuks et kui inimesed teevad ära oma lõpueksamid, siis on on selline tunne, et keskkool on lõpetatud, muidu ta lõppkao kuhugi ära. Aga samas on sisseastumiseksamid jälle head selle poolest, et ka kui on mingil põhjusel läinud halvasti, siis siis saab seda kuidagi parandada ja erialadesse sisseastumine on selle poolest igale erialale on vaja erinevaid oskusi ja need ei tule kõik välja riigieksamist. Et seetõttu on vaja kutsesobivust just sisseastumiseksamitega möllama. Kus riigieksamid võiks ära kaotada minu arust küll, sellepärast et kui sa oled terve, kolm aastat korralikult õppinud ja minu arust riigieksam, ei näita mitte midagi, et kas sa lõpetad sa gümnaasiumi, lõpeta, kuidas tullakse. Ütleme nii, et kaks läksid hästi, jagaks läksid halvasti. Oskad sa öelda, miks need kaks olulist oleksid, kas oli pähe õpitud või oli mingi muu põhjus? Ei, näiteks kirjandi puhul on minul see, et mul peab olema õige päev, et pea võtaks hästi ja teine eksam oli eelse seotud, et mul oli kolm erinevat õpetajate, siis igaüks nõudis erinevaid asju. Mul läks siidri eksamid halvasti, kõige paremini, inglise keel, kirjand läks täiesti metsa, selline tunne, et 12 aastat täiesti mõttetud koolis käinud, sest ma näengi näiteks inglise keel. On vaja, ehk riigieksam, see ikka näitab ära, kas oskad inglise keelt, kui sa ei oska, aga kirjand ei näita mitte midagi, mitte ma ei räägi isiklikku seisukohta, et ma nüüd läbi kukkusin, aga lihtsalt see ei näita mitte midagi. Mul oli küll selline tunne, et mis mõttega ma üldse pingutasin, mis mõttega ma uurisin teatmeteoseid selle kirjandi jaoks, tegin ettevalmistus, kui ma nagunii põrusin seal. Riigieksamid peaksid olema valikuliselt kirjandi kirjutamine kõige pääste kirjutama, see pole kõigile vajalik. Mina olen täiesti selle vastu, et riigieksamid ära kaotatakse, sellepärast et mina arvan, et riigieksamid on väga vajalikud ja need näitavad just õpilaste teadmisi, mis on kogunenud 12 aasta jooksul. See on see koht, kus saab neid just välja näidata ja iseennast proovile panna ja võrrelda ennast teistega, sest kui ei ole võrdlusmomenti, siis, siis sa ei teagi, kui hea sa oled. Võrreldes teiste koolide tega, näiteks haridusmaastikul. Eestis sa ütlesid, et need riigieksamid näitavad 12 aasta materjali ka see, kui mina kukkusin kirjandil läbikas vihjas, et ma olen loll ja ma olen 12 aastat niisama koolis käinud ja mul on teadmised nullid, aga kui mul oli proovikirjand 80 punkti ja mul päris kirjandi uks läbinnukas siin nagu midagi kahtlast ei ole, et see oleneb väga palju, kuhu see kirjand satub ning kas kirjandit loeb, äkki sellel naisel oli paha päev, et ta lihtsalt ei viitsinud mulle üle 20 punkti panna? Loomulikult kirjandipunktide hindamine, kirjandi hindamissüsteem on natukene kahtlane. Ei, ma ei ütle, et sa oled loll. Aga lihtsalt kirjand näitab näiteks seda, kui hea näiteks pingetaluvus sul on või kui, kui sa suudad kirjandi kirjutamisel endast kõik välja panna ja. Nõndaks aitäh Margusele nende kommentaaride eest. Lähme nüüd siin stuudios edasi väitlusega. Jaan, mis on sinu selline põhiargument selle süsteemi poolt, et riigieksameid peaks säilima ja sisseastumiseksamid eraldi ülikooli juurde ei ole vaja. No üldiselt mina isiklikult ei ole ka väga tuline pooldaja, Eesti sellistele ütleme õppesüsteemile, aga samas olen seda, et kui me teeme riigieksamid, siis siis ei ole kindlasti mingit mõtet teha juurde ka ülikoolis eksameid, okei, välja arvatud sellised alad, kus on, ütleme, mis on kunst, mida, millele koolis tähelepanu pöörata, ütleme mingi näitlemine ja sellised asjad, onju, et üldiselt nendele koolis tähelepanu pöörata, aga teistele asjadele on ju piisavalt tähelepanu ja, ja samas kui me enne rääkisime sellest, et sinna ülikooli astudes on sul kindlasti selle enda valdkonna peale selline kitsa rindeline asi, siis nagunii palju, kui mina olen nagu rääkinud targemate inimestega ja kuulnud, mis nemad on väitnud, siis samamoodi mina tõstatan selle küsimuse pidevalt, et gümnaasiumi matemaatika on numbrite mäng, mitte numbrite, vaid tähendab tähtede mäng. Sa arvutad seal nende ikside Igrekitaja nendega ja siis, kui ma küsin, et okei, et ma saan aru, et väga tore, aga et milleks seda vaja on, siis öeldakse, et see harib mind üldiselt täitsa arendamine, loogilist mõtlemist ja lisaks kõik, ütleme paljud samamoodi ma ütlen, et gümnaasiumis ma tean, et ma ei hakka tegelema tulevikus keemia, füüsika, matemaatika ka, et missugused õppima pean, aga see arendab sind üldiselt sa saad üldisi fakte teada ja siis sul on ka nendest aladest teadmised, sellepärast ma pooldaks seda, et oleks väga kitsarinnaline. Küsitlus, kas ma rääkisin hiljuti ühe tuttava õpetajaga, kes oli rääkinud hiljuti ühe tuttava tehnikaülikooli füüsika õppejõuga ja see, see õpetaja siis rääkis natuke sellele füüsikaülikooli õppejõule, see ülikooli õppejõud ta oli hämmastunud, et mis asja, et kas enam ei olegi gümnaasiumis tavaks see, et on neli füüsika tundi nädalas ehk siis tegelikult ei pöörata gümnaasiumis piisavalt tähelepanu mitte millelegi. Kuidas sa seda Võite te ise olete kõik, eks ole, gümnaasiumi õpilased. Öelge nüüd ausalt, siis, kuidas on koolis, kas on mõni? Selles ongi see, et, et gümnaasiumis, et sul ei ole seda valikuvarianti peale, ütleme, välismaal üldiselt kõige paremast, mida mina hetkel oskan kirjeldada, on Saksamaasüsteem, kus eraldatakse peale põhikooli, eraldatakse väga selgelt ära, et need, kes lähevad gümnaasiumi, nendest saavad tulevikus nemad lähevad kindlasti ülikooli, nendest saab ütleme siis ühiskonna selline natuke koorekiht ja koorekiht, ütleme näiteks ja teine osa on see, et kes põhikooli lähe, nemad lähevad Hobsulasse. Mis on siis nende nende mõistes nagu kutsekool ja seal eraldatakse, sõidavad väga täpselt ära ja nemad õpivad üsna täpselt seal juba neid asju. Muidugi väike ääremärkus, et Saksamaal jälle ühtlane süsteem, et seal on jah liidu osa Liidomaati nagu erinev süsteem, et see ei ole igal pool niimoodi. Ja aga siis seal ongi see, et põhikooli lõpetajad sa oled gümnaasiumis Eestis, sul on täpselt samamoodi, lihtsalt ma ei tea, ained tuleb natuke juurde, mõned kaovad ära, maletavad juurde ja, ja põhimõtteliselt sa oled 12. klassi lõpus sama lõhkise küna ees nagu üheksanda klassi, kus nii, ja see ongi see viga ja seda me peaksimegi parandama, et me peaksime lõpetama ära nende arbitraarselt riigieksamite tegemise ja me peaksime andma inimestele maksimaalselt valikuvabadust. Aga vaata, siia tulebki see asi, et kui üheksanda lõpus sama küna ees, mis 12 10. lõpus, siis milleks me üldse seal gümnaasiumi skeeme, kui me tulevikus tahame viia selle süsteemi sisse, et on ainult ülikooli sisseastumiskatsed, üheksanda klassi lõpus tunnen ennast piisavalt küpsuna, lähen ülikooli sisse ostma? No siin on veel natuke teine asi, et gümnaasiumiharidus on natuke vajalik sellest, et selleks, et õpilane saavutaks mingi teatud küpsuse, mida on vaja ülikoolis. Üheksanda lõpuks olen sellise küpsuse saavutanud, ärkasin hommikul õige jalaga vaatama. Ma julgen kahelda selles, et tänasel päeval kooli lõpetaja valik on ilma sisseastumiseksamiteta üsna ebakindel, et valik, valik, mida teha, eks, et ma leian, et üheksanda klassi lõpus sul ei ole seda valikut, et jah, aga vaata siin ongi see, et kui sa, kui sa ütled, et 12. lõpus ma ka ei tea veel, mida teha, aga ega see ei tähenda, et kui ma lähen sinna ülikooli sisse astuma ma lähen, teen selle erialakatse ära ja siis ma teen selle ära, vaatan, aga mulle see üldse ei meeldi ka, see ei ole olukorrast pääsemine, pigem peaks nagu rõhku panema siis sellisele teavitustööle ja, ja ma ei tea kuidagi inimesi rohkem tutvustada ülikooliga ja juba gümnaasiumis laskma rohkem valikuid teha. Ehk siis kas sa ütlesid, õpilased peaksid juba põhikoolis ära otsustama, mis neist tulevikus saavad ja natuke palju? No ma ei, ma ei väitnud sedagi. Kui ma teen sellise ettepaneku arutlegem sellise võimaluse üle mul praegu Teid kuulates tekkis peas ei ole mõtet, aga võib-olla peaksime tegema nõndamoodi, et me me idee ei sisseastumiseksameid eraldi ülikooli juures ja ka riigieksam vaid vaid Me teeme kooli lõppedes ühe sellise suure akadeemilise võimekuse testi mis kätkeb endas väga erinevaid erialasid. Ja siis see jätab teed vabaks praktiliselt kõigeks, ükskõik mis erialaks võib ka minna kutsekooli, ja selle teise tulemusel võid sa edasi minna ülikooli. Aga see on jälle see, et miks mitte teha see nii-öelda akadeemiline essis või sisseastumiseksam ülikooli juures, et miks seda nagu kimasime. Aga see 11, mis hõlmaks kõiki valdkondi, see võib olla sisaldab natuke liiga palju sellist mittevajalikke asju, näiteks kui ma tahaksin minna õppima ülikoolifüüsikat, siis ma pean siis teist hõlmab nagu kõiki valdkondi, siis ma ühesõnaga kunstiajalugu, need jäävad jama jah, ehk siis see kõik ju ei ole ju vajalik, et siis eksamid jälle nagu selgitaksid seda õpilasi teadlikku valikut, et noh, ta, ta valib õigema asja kindlasti, et ja kindlasti see näitab rohkem kui, kui niisugune asi, mis hõlmab kõiki aineid. Tegelikult on praegu see, et kui sa lähed ülikooli katseid tegema, eks ju, seal on umbes kuus kuu aega hiljem või isegi veel vähem peale seda, kui sa teed riigieksamid, eks ole, kui sa ütled praegu, et inimene, kes teeb riigieksamit, ei ole valmis, ta ei tea, mida ta tahab, siis kuidas ta peab, kaks nädalat hiljem, kui ta läheb mingisse, aga vaata ta siis teab täpselt, ega riigieksamid ei vali ju kahenädalase perioodi alusel, et see pannakse paika juba üsna varakult. Jaanuar-veebruar, et ma arvan, et see ongi, see aeg on määratud, ma tean, et sellel hetkel ma pean panema paika, see tähendab seda, et ma juba uurin, mis eksamit mul on vaja, mida ma tahan õppima edasi minna, seega see just see riigieksam määrabki ära selle, et ma tean, mida ma tahan, ma hakkan selle poole püüdlema, rohke Kaarel, kui sa näiteks tulevikus tahaksid näiteks eriala vahetada, aga tuleb välja, et sa sul ei ole vajalikke eksami selle teise eriala jaoks, siis sa saaksid ülikooli juures kohesele juurde teha, aga riigieksamil saab ainult nendel õigetel aegadel teha absoluutselt. No ega, ega, ega ma kas või siis kas teie süsteem on siis nõnda, et iga nädal saab teha sinna sisseastumiseksamid ülikooli? No kuulge, mõelge inimeste peame tööle võtma, et iga nädal teha kvartalis näiteks kvartalis, siis tuleb lihtsalt muuta ära süsteem riigil mitte hakata tegema uut jalgratast, vaid parandada seda jalgratast, mis on, tuleb muuta seda riigieksamisüsteemi teha riigi eks, praegune. Tartu Ülikooli juures on olemas niisugune võimalus teha akadeemilist testi, et miks mitte, et seda süsteemi nagu seda traditsiooni jätkata, aga näed vaata, sa räägib Tartu Üliakadeemilisest testist ja seal ongi ju kusjuures väga laia valdkonnaga küsimus ei ole, seal on suures on seal küsitakse ka seda, et kes on näiteks Soome peaminister, aga see on, ma ei tea, mis on kunstino, vaata kas võib-olla, kui sa koolis vaata näiteks inimeseõpetuse tunnis või selles ühiskonna tunnis oleks seda teada saanud, onju mis sa seal võib-olla ei käinud, sest sa mõtlesid, et ahaa, et ma olen ülikooli, ma olen ju teen, ma ei tea, mis mingi tantsu, tantsu proovin sisse saada, et kas te ei, no aga põhiliselt on see, et kui ma lähen väga terava nišiga, siis põhimõtteliselt ju mingid friigid. Aga see ongi see, et kui sa tead juba, näiteks kui sa ütled, et et võiks teha näiteks juba üheksandast, see, mis ma tahan teha, eks ju, aga siis ma nägin, mingi valikuvariant peaks olema kindlasti. Head sõbrad vahepeal, kui kuulame muusikapala, mõtleme selle peale, mida oleks Matti Vanhanen keelt õppida just inimeseõpetuse tunnis, perekonna loomisest ja nendest teemadest. Tuletan teile meelde, et te saate meie foorumis saates kaasa rääkida, võtke lahti R2-e, sealt foorumi saatesõnasõda ja kõigi nende vahel, kes sinna kommenteerivad, oma arvamuse jätavad ja ka oma kontakti sinna juurde jätavad, siis kõigi nende vahel loosime välja raadio kahe meeneid ja Tallinna noorteaasta meeneid, siis just Tallinna noorteaasta ka sõnasõda koostöös valmibki üsa kuulame hetkeks muusikat. Sõnasõda läheb edasi, kuulame ära järgmise Marguse reportaaži tänavalt Metsalate maadelt, vaata, mida inimesed sellest teemast arvavad. Kas näiteks täiendavat eksamite tegemine veel ülikoolis ei tekitanud lisapingeid ja stressi eriti veel suvel võttes praegust mastaapi, siis küll kindlasti tekitab et just võiks ollagi nii, et riigieksameid ei ole ja siis on sisseastumiseksamid mõlemad korraga on siis täiesti, tekitab stressi ja pinget, et kas ma nüüd saan ülikooli või sa. Näiteks minu arust võiks teha, kui Ils riigieksamitest teeks ühe komplekt eksami, kus on eesti keel, matemaatika kõik on koos ja see on üks eksam, aga ja siis ülejäänud võiks olla need ülikooli sisseastumiseks. See välistaks ka selle, et mingi üks inimene proovib enam-vähem 10-le erialale, et valib välja selle, mis teda huvitab. See põhiline Kindlasti tekitavad ülikooli sisseastumiseksameid, stress ja pinged, aga kui eelnevalt on tehtud riigieksamit, siis nendeks on ka õpitud ja siis ehk on midagi meeles ja tunned ennast kindlamalt. Mina arvan, et kui riigieksamid on läinud hästi, siis kooli sisseastumiseksamid ei tekita pinget, et juhul kui neid üldse ei oleks keskkooli lõpetaja, ei tea veel väga täpselt, mida ta, kuhu ta tahab sisse astuda. Ja sellisel juhul ma arvan, et on vägagi lubatud astuda 10-le erialale. Ja kui ta siis võib-olla peale seda teada saamist, kas ta on saanud sellel erialal või mitte, siis otsuse teeb. Ma arvan, et see on täiesti lubatud. Ja ma arvan, et ei peaks tegema niimoodi, et õpilane võib astuda ainult ühele või kahele erialale. Ma ei mõelnud seda, et ei või Astanud, mõtlesin, et olin juba enne selle valiku ära, sest kui tal on 10 eriala, kuhu ta tahab astuda, siis tal on ka, ütleme igal erialal kolme eksami 30, eks mida ma sooritada saab, selle valik juba varem ära teha, et paneb juba näiteks kümnendas klassis ma mõtlema, et oh, mis minust küll pärast 12. klassi saab. Aitäh Margusele, taas kord läheme siit stuudiost edasi. Võib-olla on küsimus mitte üldse nendes eksamitest, mida peab tegema üks õpilane siis kooli lõppedes, võib-olla on küsimus hoopis selles, et me peaksime akadeemilist liikuvust suurendama, ehk siis seda võimalust, et inimene, kes teeb nii-öelda selle vale valiku või satub mai tea vale jalaga sisse või välja astuda ükskõik et ta saaks siis avastas, et ta on läinud valet eriala piima või et üldse talle ei, näiteks ei sobi kutseõppe, vaid ta peaks minema, eks ole edasi hoopis ülikooli õppima, teadlaseks saama, et oleks siis liikumine lihtsamat, ei peaks inimene tekitama või tegema mingid eraldi riigieksamiteks uuesti, isegi eraldi sisseastumiseksamid, et võib-olla tuleks seda süsteemi kuidagi lihtsustada üldse, jäta mingid eksamid ära, et lasta inimestel proovida õppida. Siis, kui me laseme inimesel lihtsalt proovida, et siis eks seal ole omad ohud, et tekib liialt palju tööd, näiteks teatavatest asutustest, kus neil lastakse siis nii-öelda proovida, et, et noh, ma arvan, et see on natukene liiga radikaalne lahendused. Ja siis on ju see, et siin meie arvamused katavad, et väga huvitav. Aga vaata, teine asi on jälle see et kui põhimõtteliselt ma tahan nagu muuta oma eriala-kommuni ülikooli lõpu, läinud, siis üldiselt riigieksamitega hetkele, et inglise keel ja kirjand on kirjand kohustuslik, inglise keele võtab igaüks tõenäoliselt keegi võõrkeele ja küll võtab võib-olla keegi teine vahetab inglise keele asemel ja siis on põhimõtteliselt sinu variant, on see ju, kas teha matemaatika ikka ja siis sa suundud matemaatika poole peale või siis sa võtad ajaloo ja humanitaaralad sellepärast et need ülejäänud asjad ütleme, mis seal toob keemia, füüsika ja geograafia, bioloogia, need on juba üsna kindla suunitlusega, et sa tead, mida sa lähed tegema matemaatika ja ajalooga, sul variante mitmeid ja ma arvan, selles suhteliselt, kui sa valid ajaloo siin gümnaasiumis juba saavad aru saanud, et matemaatika ei ole sinu jaoks siis ülikoolis ma ei usu, et sul tekib selline tunne, et kuule, ma tahaks nüüd ärimeheks hakata. Vahetaks eriala, prooviks matemaatik, jalates, matemaatik, kõik see, millega saab nagu põhimõtteliselt peaaegu igale pool tehnikaülikool sisse, aga see on ka natuke väike viga. Ehk siis see matemaatika, mida seal tehnilises füüsikas vaja võib-olla ei ole täpselt seesama matemaatika. Nojaa, aga põhimõtteliselt see jääb ikkagi üsna samaks mõttes, et kui sa valid kas reaalaine või humanitaarsiis vaevalt kaladel on selles, et inimene kaldub, tänapäeva inimesed on väga palju liiguvad sinna majanduse pooled, majanduse julgema eksameid teevad, eks see, mis sellel viga. Aga vaata see eksamikvalifikatsioonikeskus tegelikult see, mis on ülikoolides täiesti eraldiseisev keha, see tegelikult need eksamipidajad teevad, need ei ole vastavad ülikoolide ootustele ja need on nagu ülikoolides enestest eraldiseisev nagu ülikooli õppejõud tegelikult noh, nad ei saa sellest eksamitulemustest tegelikult Pilti muidugi ei lase, seda enam, nad ei saa ka minu arust selles, kui sa tõid kindlasse ühte valdkonda, aga aga siis, kui ise koostab, siis ma enne vaielda, et saab küll kasu sellest on, et siis siis ma põhimõtteliselt võinud ju lihtsalt lasta üheksa kooli nagu gümnaasiumi, kui õppimisvajadus ka nulli. Ma teen kõik asjad üldse midagi õppimas, on kõik kolmed ja see aine, kuhu ma tean, mida ma olen proovima selle ma sõdamaid õpim, teised tuleb nagu tuleb. Pean mõtlema selle peale, mida siis hakatakse üldse gümnaasiumis õpetama, et kui, kui ülikool määrab selle standardi ära, siis tähendab seda, et tegelikult me teame, et siis üle nende nende õppekavu, mis üle suhteliselt ülikooli õppekava ja õppemeetodid on ikka väga, isegi tegelikult see on ikkagi tegelikult see on tehtud koostöös ikkagi nende ülikooli inimestega ja nad ikkagi aktsepteerivad neid riigieksameid. Tegelikult nad on koostöös selle aktsepteerinud, et riigieksamid on olemas, aga tegelikult see riigieksamite sisu ei ole see, mis nagu annab neile Täpse õige pildi sellest inimesest. Ja seda enam, et riigieksamite juures puudub sihuke suuline vestlus, et väga tihti just suuline poole annab, nagu aimu sellest inimesest endast, et kindlasti oleks sellele ülikooli sisseastumiseksami värske selline suuline poole, mis jällegi sa räägid seda, et eksamid on lihtsalt puudulikud, kui neid tegelikult täiustada, siis nad võiksid töötada väga hästi, kui sa paned, vaata kuidas, aga okei. Me täiustame eksameid, aga eksamite arv säilib ja probleemid eksamitega ka säilivad, et aga mismoodi nad säilivad, prajutan probleem nagu teie väites on aga eksamil probleem selles, et ma ei saa oma vajalike eksamitega kooli sisse. Eksamitel on väga palju teisi probleeme, näiteks see, et õpilasel on õigus küll apelleerida vigade peale, mis ta seal võivad olla, sest tegelikult ta ei tohi eksamit ennem vaadata, kuid apelleerib. Aga see on ju minu meelest nonsens, et nojah, aga apelleerin kui, kui mul ei ole konkreetseid argument, et ma võin selle sellega veel punti kaotada, et keegi, kes ülikoolis ülikool testis, hakkab nüüd olema, et sa saad näha seda tööd, saad seda parandatud, siis sa näed, et sul on võimalus apelleerida. Samahästi võime muuta riigi riigieksami sama süsteemi, et saab vaadata täpselt tegelikult leiutada uut ratast, milleks, milleks, kui sa saad tegelikult parandada praegu teel ja mulle tundub, et te põhiargument praegu magoogia Me peaksime, jätkame eksamitega lihtsalt sellepärast, et me alati oleme seda teinud, aga see minu arust ei ole nagu ei, aga mina, mina leian, et probleemi gümnaasiumi lõpul, mina leian, et probleem on juba enne seda, kui ma eksamit valima, sellepärast et tõesti selle kuue kuuga, kui mina pean jaanuaris valima eksamid ära selle kuue kuuga ei muutu minul suveni midagi, kuni mina otsustan midagi ja tegelikult ei ole meil pakkunud alternatiivi, tegelikult ei ole alternatiivi, pakutud on pakutud mingi teine. Tegelikult on ju 11 või teineteist, eks ole, kas ma teen selle riigieksami või ma teen selle mingi teise testi testidest alternatiivi tegelikult. Muidu praegune süsteem on see, et sa pead tegema viis arbitraarselt mingisugust riigieksamit, mis süsteemi, mida meie pakkumine on see, et sa lõpetad gümnaasiumi ära, lähed ülikooli. Kui sa tahad tehnilist füüsikat õppida, siis sa teed tehnilise füüsika testi, kui sa tahad majandust õppida, sest majanduse testi, kui sa tahad kunstiajalugu õppida, siis kunstiajaprotesti eks ju samamoodi koolis õppida, sa valid kunsti? Aja sa oled sellega tutvunud ja sa lähed samamoodi, nii, aga vaata, kui ma tahaksin näiteks tehnilist füüsikat õppida, siis ma pean koolis tegema kirjandi, ma pean tegema mingisuguse inglise keele, matemaatika, kirjandi, kirjandit kui eestlasele on sul nii või naa vaja inglise keelt, On sul ka vaja, kui sa tahad oma tehnilist füüsikat oma teiste füüsikutega jagada, kuna vene keel meie noorte seas ei ole hetkel väga-väga hea, kahjuks sina vene keelt ka õppida vene keelt nägesi eksami inglise keeles, saksa keeles räägid füüsikutega, kirjutad eesti keeles Eesti päevalehte teksti oma ilusast füüsikast ja siis nad tõid oma füüsikaeksamit, siis sa saad, see argument, et, et see kirjand ei avalda sinu mõtteid või see sellepärast, kui sa hakkad ainult kirjutajaid, siis sa ei mõtle mõtteid, aga, aga väga palju laeb sihuke eneseväljendus. Aga kui sa oskad ennast kirjalikult väljendada, siis tegelikult sa, mis sellega sellega? Selliseid suhtlemisno suht küll, aga ei suuda ennast väljendada ja see oli ka minu argument, et nad ei suuda ajaga suhelda talle uue pakiraam ja suuliselt, mis täpselt, aga mina, mis, mille punktile teine asi on see, et suulise koha pealt vabandust, aga suulise kohapeal on ju väga-väga suur roll ka hindajal, et kui sa oskad ühest teemast valida mingi teema, kas sa väidad kirjalikul osal ei ole väga suur osakaal hindaja oli no aga jälle sama selles selles suhtes, nii et, et ega sa suuline siis seda olukorda ei pruugi paremaks teha, aga see ei ole, küsimus on seal üks inimene, kes oskab rääkida, räägime, räägime, räägime pärast, ei ole, on vaja kes või mis iganes. Ainult Räärtinkel, teemiline teisisustele on vaja kirjutada, siis ta ei oska kirjavahemärke panna, sellepärast et ta näinud, teinud ja akadeemilise testi sellepärast teab, kes on Soome peaminister, eks ole, ja ta teab, mingi molekulaarfüüsika valemid seal selles mõttes, et seal te küsisite, ainsa vahega ainult, et see on nagu kõige radikaalsem näide, mis sa võid ilmselt tuua ei ole, kusjuures küsitakse see radikaalne ei ole radikaalne. Aga seal küsitakse väga palju, väga palju erialaga seotud küsimusi, näiteks Tartusse minnes sotsa sotsioloogiateaduskonna, seal on see kohustuslik ja, ja olen kuulnud, et ka näiteks majandusta absoluutselt ja inimesed on sellega rahul. See inimesed ei ole sellega rahul, kusjuures mina olen kuulnud rahulolevaid arvamusi, eks ju, ehk sina teistsugused analüüsi, et see nüansse, miks sina oled ühel või teisel pool, eks ju. Me teeme taas siia väikese pausi korraks oleme kohe tagasi. Sõnasõda läheb edasi, muusika pole kuulatud, katsume siit sama tuliselt jätkata kohe pärast seda, kui kuuleme ära viimase reportaaži tänavatel. Küsimus siia vahele, et kas ülikooli sisseastumiseksamite juures ei või tekkida see, et kui ma tahan astuda kolme erinevasse kooli ja kõigil nõutakse samu eksameid, et kuidagi saaks ühtlustada võiks küll ühtlustada, et võiks olla nende ülikoolid, võiksid siis mõelda, et nad võiksid teha sellise kompleksse eksamiet, mis sisaldab kõiki teadmisi eesti keelest, matemaatikast, silmaringist üldse, et see oleks õpilase seisukohalt palju lihtsam. Nii et ma ei peaks tegema igas koolis samu eksameid uuesti? Jah, täpselt võiks olla komplekssem. Jah, ma nõustun eelkõnelejaga, sellepärast et on mõttetu teha ühe ühesugusteks meid kolmorn järjest, ma arvan sama, et ei, ei tohiks olla kõik ühesugused eksamid ülikoolis. Selle jaoks on Tartu Ülikoolis akadeemiline teht, kus mõõdetakse ära õpilaste matemaatilised teadmised, keelelised teadmised ja kõik muud teadmised ühe korraga ja selle akadeemilise testi põhjal võib sisse pääseda mitmele erialale. Kas ülikooli sisseastumiseksamid tuleb taastada? Minu arust küll ta läks. Ainult sel juhul, kui gümnaasiumi lõpueksamid kaotatakse ära. Ma arvan, et nad võiksid olla ikkagi valikuliselt sisseastumiseksamid, ma arvan küll, et tuleks taastada ja, aga ma arvan, et ainult sellisel juhul, kui riigieksamid ära ei kaoks, millal peaks olema siis sisseastumiseksamid, on lisalisana riigieksamitele, sest et ühed asjad, riigieksamid ja teised asjad on kutsesobivuse testid või erialale sobivuse. Aitäh Margus, ka mõtle nende kommentaaride korjamise eest, jätkame siit stuudiost kasutama ära seda alles jäänud aega. Mul on taas selline võib-olla natukene ettepaneku laadne küsimus, et aga võib-olla me läheksime siiski kaasa sellega, mis mida pakub, eks ole, siin Roberta, mida pakub Silver, et tõesti ülikoolide juures on omad sisseastumiseksamid, ülikoolid ise teavad, mida nad tahavad saada, aga teeme niimoodi, et need ülikoolid, et annavad siis ka keskkoolide teadet, mis on tegelikult reaalselt need vajadused, mida inimestelt ülikoolis oodatakse ja siis me läbi selle muudame keskkoolis ka õppimise juba selliseks, et iga inimene saab ise a. Kas keskkooli valida näiteks keskkoolid võtavad juba endale suunitlused, meie osad sellega aega läheb. Eino keskkool. Tegelikult on praegu olemas selliseid keskkoolid, kes valivad täiesti suunitluse, näiteks vanalinna hariduskolleegium, kus sul on valida, kas sa oled reaalsuunda, sa lähed keelte suunda või sa oled humanitaarsuund, kus sul on valida veel kas muusika või suhteliselt radikaalne inimene, et sa tood sellise ühepoolse, aga ei arvestada 21. kooli tänavamoodi ja paljud enamus koolides on enamustes aidad enamustes äärt vahelduskoondis ei ole. Et senise helistas väga sügavat, on väga radikaalne näide siin, ma arvan, et mõelge vastava. Minu minu ettepanek on, on see? Teeme näiteks nii, et keskkool ütleb, et mina olengi keskkoolile näiteks Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna nii-öelda ettevalmistuskool. Aga see selles mõttes, et arvestades seda, kui raske on meil praegu koolis mingisuguseid remontida, õpetajaid leida, siis ma ei kujuta ette, kuidas me hakkame nii palju erinevaid kuule, tagame igale ülikoolile lasteaiale ees, kui üks kool keskendub füüsikale üks kool, kes keskendub kunstiajaloole, siis me võtame need füüsikaõpetajaid, kes olid enne seal koolis, millest saab nüüd kunstikool, siis võtame neilt füüsikaõpetaja, paneme sinna. Vaata, kunstiõpetajad on palju vähem, kus meile kunsti õpetad. Mõelge selle peale, et ikkagi me peame andma ka mingi üldharidusliku baasi, eks ole, mis, mis, mis on parem, mis praegu tegelikult tekkinud, selle kohta ma kohe vastan, vaidlen selle vastu, et mida pean, ma ei pea küll ei, muidugi peab, aga, aga et ma eeldasin seda väidet, aga sa väidad seda, et et õpilane ei saa enam nii palju haridust, et ta oli niisugune üldhariduslik, baas jääb nagu õige väikseks, eks ju, ja ma küsisin, et kus on õpilase motivatsioon? Allingaid pannakse kogu aeg kinni, valikud on, pannakse kinni, sellepärast ma saan ju ainult üks kord aastas teha riigieksamit. No kuidas sa paned peale üheksandat klassi valikud kinni, lähed nüüd füüsikat õppima? Ainult füüsikaõpetaja, kunstiõpetaja enam ei olegi, ma ei ole, seda ei saagi sa läheda. Leidsid seda, mina ei väitnud, õeti silm no silver väitis sellist asja, ainult füüsikat seal koolis ei ole ühtegi inimest isegi teab, mis asi on teater. No mis asi on? Ärme võtame näiteks, ütleme, kutsekoolid, kus tegelikult on praegu nii, et sa õpid ühtse, samal ajal saad, eks ole, Catheresele. Probleem, et koolisüsteemis on probleem, et kutsekoolid on väga, ütleme nii põlatud tegelikult, et kas keegi teab omaenda klassides mõnda inimest, kes ütles, et 90.-te lõpul, mina olen kutsekooli tean küll ja väga huvitav, mina ei tea mitte ühtegi, näiteks et õitsete mulle tutvustada inimesest minu arust üsna üsnagi probleemiga, et kutsehariduskoolide maine üsna madal, eks ju, et nende mainet ja seda õpilaste arv tuleks tõsta, et meil ei ole vaja end kõrgharidusega inimesi, meil on vaja ka kutseharidusega inimesi, läheme teema juurde tagasi, siis tegelikult me läheme täiesti täiesti mööda, rääkinud käisime hästi naljakas oli, aga, aga mõelge selle peale. Tegelikult te vahet tegelikult mis, mis on meil praegu, on probleem, et need testid, mida me praegu teeme, ei vasta sellele, mida on vaja, eks ole, selle asemel me kaotame selle testi ära ja teeme uue testi. Teen uue testi, mis on samamoodi, vastab ülikoolile, aga ei vasta, ei vasta keskkoolile, me ei pea leiutama uut jalgratast, vaid me peame lihtsalt neid praeguseid eksamit täiendama, et need saaksid selliseks, et nad sobiksid A keskkoolile ja peega ülikoolile. Nii täpselt ja parim lahendus ongi see, et see ülikool, kuhu sa tahad sisse astuda, Ta ise teeb seda listi, mida temale vaja on, mis temale meeldib, aga see on vaja kooliga kokku absoluutselt, aga see Eilemisele. Aga kumma kuma mõjujõud siis praegusel hetkel pea läheb ka see, et ülikool ütleb, mina tahan enda kooli Neid õpilasi ja siis järelikult ühele koolile tõmbame risti peale seepärast et tema ei suuda kuidagi valesti olukord. Me ei ütle, et noh me ei ütle, et me peame juba keskkoolis õpetama ülikooli eriala. Ei muidugi. Ma ma saan sellest väga hästi aru. Okei, aga ütleme nii, et kui ma lähen välismaale minna, mis siis saab, mis siis saab, mis üldse, miks ma tean, see on siis ma teen Eesti koolis ma käin eesti koolis, eks ole, ma saan, võib-olla lõpus olete lõpetanud mingi mingi kooli, umbes mingite hinnetega Nonii ja mis ma siis teen sellega, ma ütlen, et näe mulle siukseid hindade, aga kas sa tead, kuidas toimub välismaal? Ma võin sulle? Sellepärast võetigi riigieksameid vastu, sellepärast et hinded, mis praegu antakse koolis, on täiesti erinevad, üks õpetamine hoopis teistmoodi kui teine ja sellepärast meil ongi üks standard kogu riigis, meil on üks riigieksam, kõikide inimesed lahendavad ühe eksami läbi, hinnatakse kõik ühtemoodi ja sisele antakse objektiivne hinnang, tegelikult see nii siis välismaa ülikoolides ja samamoodi, kui sa ei ole teinud siin Eestis selliste eksamit, mida nemad tutvustavad silmad seal, siis sa saad seal, kusjuures nad tunnustavad kõiki Eesti riigieksameid, aga nemad ainuke asi, ainuke asi, mida nad ei tunnusta, päris kindlasti või üldjuhul on see keele test inglise keele testi, et selle juurde ja seda ma räägingi, ehk siis, kui me kaotame need Eesti, need praegused riigieksamid ära, siis sa saad lihtsalt välismaa ülikooli, aga, aga välismaa ülikool tahab ikkagi lõputulemusi ka, et hind on neid kusjuures, aga noh kui me okei, kui me mõtleme seda, et mina lähen 10.-sse klassi. Ahah, ma lähen Tartu Ülikooli, aga siin üks 11-st testida, mu sõber ütleb, näe, kuule, Soomes on ka sihuke ülikool nagu Helsingi ülikool, eks ole. Ja, ja siis noh Ma ei teadnudki seda ennem, seda enam, ma olen juba pannud endale kinni mingisuguseid uksed, mis praegu toimub, on see, et tegelikult ma tean, mul on, ma tean, et mul on vaja teha viis riigieksamit, ma tean, et ma pean millegi poole püüdlema ja ma jätan omale tegelikult nende riikidega, aga riigieksamitega on samamoodi uksed kinni, samamoodi õpilased teevad valesid eksameid ja täpselt samamoodi ei saa enam meiega vaata kuue kuuga, sa ei suuda enam mitte midagi muuta seda kuue kuuga. No miks sa, aga samamoodi te arvate nii, et õpilane ei saa viieeksamiga aru veel, mida ta teha tahab, no mida ta siis üldse aru saab? Veider veider laagrist. Ei tea enne seda, kui kuu aega enne kooli lõpetamist ei tea, mida tahab oma eluga peale, aga ei lõpeta kooli ära. Kutsekooli, nüüd olen Kaarel, ma tahtsin küsida, et kuidas on nii, et kui me kaotame praktilised riigieksamid, kuidas me siis paneme mingisugused uksed kinni, siis säilib ikkagi see võimalus teha SEC testi kuskil välismaa ülikoolis või teha välismaa ülikoolidesse ise mingisuguseid kaob ära, motivatsioon kaob ära, motivatsioon, mida ma käin seal, sul on vaja selle enam kui sul. Kui sul ju, aga miks see ka seepärast, et kui ma tean, et ma olen näiteks lavakasse õpimonia? Ma tean, et ma teen kodus Põlliden peegli ees niimoodi ja tean, et mul tuleb ilusti kõik välja, onju ei käi, käid vanalinna hariduskolleegiumi teatriorus. Okei, kui sa tahad minna, kui sul on motivatsioon minna välismaa ülikoolis, saad minna välismaa ülikooli. Ühesõnaga, ma ei saa aru sellest, kuhu see motivatsioon peaks kaduma, see motivatsioon kaob sinna sellepärast et tegelikult sul ei ole vaja ning teisi aineid üldse õppida ja sa saad aru, et ma tahan minna molekulaarfüüsikat käingi füüsika tunnis, ülejäänud aja magan. Mis sadama, kolmanda. Seal lõpuks aga pole inimene. Me ei väidagi seda, et sisseastumiseksamitele küsitakse ainult ühte konkreetset ainet, see on laiapõhjaline ja see on ka praegu. Praegu on samamoodi olemas praegu täpselt samamoodi kuule inimene ja me praeguse asi olemas laiemale laiapõhjalised riigieksamid, aga neid on nii palju, kulla inimene oleks palju lihtsam teha, konkreetne sisestamise jäi aga seda ja laiapõhjaline. Kas siis lõpetan kooli ära, mul peab olema niimoodi muidu oma bioloogiast, ütleme testis on viis küsimust, bioloogiast viis küsimust ajaloost, matemaatikast, füüsikast, keemiast, kõigil sainestada viis küsimust, siis on laiapõhjaline see, kui seal on köeti kolme aia küsima akadeemiline test ja esseid, siis need on laiapõhjalist testid, see on see, mida me silmas peame. Absoluutselt. No ja no, aga need on olemas praegu. Jah. Ja me ütlemegi, et me kaotaksime riigieksamid ära. Erialaeksamid, loomeeriala eksameid ülikooli ja jätame alles kõik need akadeemilisest testist, mis midagi ära kaob. Aga kas ei ole vaja see, kas see pole mitte tüütud ei, eksamid ja sisse. Aga sisseastumiskatsed on küll, ka sinu lava riigieksam valmistab siin väga hästi ette ka selle akadeemiliseks testiks palju rohkem kui see, et kui ma teaksin, et ma olen gümnaasiumisse kolm aastat gümnaasiumis ära, kool lõppeb, ohnitab lõpupidu, ülikõva on jaa. Ja siis siis ütleb akadeemiline test on ja sa ei ole selle jaoks mitte midagi teinud. Vahepeal tundub, et tänasel päeval on õpilastel küllaltki kiire, et, et kui sa pead õppima eksamiteks ja ka sisseastumiskatseteks korraga, aga katsuda on ikka suve lõpus eksamid lõpevad üldjuhul mai lõpus, juuni alguses tuleb välja see teine, teine, nad täiendavad teineteist tegelikult. See, mis jääb ühelt puudu, tuleb teisele juurde. Sina ütled, et, et sina hea meelega teeksid nii riigieksameid kui tekkisidki sisseastumiskatsed väga ilusaks, aga, aga ma leian, et sinu taga on väga palju noori, kes ei ole sellega selle poolt, aga aga Ma teeks, ma peaks tegema. Sõnadest tuleb nii välja kõva, teeme nii. Ma ütlesin, et mul on vaja teha riigieksameid, teeme nii, et ma lähen õppima lavakasse näitlemist, nii, olen ühe aasta olnud näitlemist teinud, teinud laiapinnalise eksami, saada lavakasse sisse. Alguses olen vastanud küsimuse, kes on Soome president, siis olen leidnud molekulaarfüüsikavalem ja siis on teinud natuke nalja. Nii, aga sa räägid. Laanemäe, laseme Karl, lõpetame need kaks hiljem tuleb, teeks hoopis oma äri, paneks hoopis kui molekulaarteeme teatrit. Preemia teatrifirma hakkame. Aga näed, mul ei ole üht, ma ei ole enne, käin matemaatika tunnis, ma ei ole ennem käinud, ma ei tea, mis tunnis veel, ma ei ole käinud, mis, mida mul on veel vaja. Mis kodanikuõpetuse tunnis majandus, ringmajandus ma ei ole õppinud, aga koolist sooda sellest jah, jah, selle ma käin ainult näitlejameisterlikkuse kõneliikumise ja siin ongi sellepärast, seepärast tundubki siin vastuoluline, et õpilasel kaobki täpselt see motivatsioon ära, et ka teistest asjadest midagi saada. Viimane sõna võtta siiapoole ja siis. D, ühesõnaga praegu teile kahe peale panite selle kokku, et teeme eksamite, teeme sisseastumiskatsed ka, et ütleme, aga tuleb välja, et absoluutselt ma leian, et noortel pole vaja neid. Siis on see Eesti poliitika, et kustutame ühe probleemi ära ja sünnitama juurde ära, aga see ei ole probleem, mis sealt tulevad. Mis need sisseastumiskatsed, see ongi, õpilase motivatsioon langeb sellepärast, et tema on väga kitsarinnaline, sisseastumiseksam on tal aga palju on probleeme näiteks praegustel riigieksamitel, aga, aga miks, aga miks see on probleem, kui see üldine standard riigieksamitega kaasnenud probleeme ääretult palju. Aga miks sa arvad, et sisseastumine, sa samasugune eksam, sellega kaasnev? Pakume alternatiivi, vaid sa ütlesid, me alustame, et me teeme lihtsalt selleks. Teiseks testi teeme, vahetame selle testi vestlust. Ma pakun õpilaste õpilastele alternatiivi. Lihtsalt ja ma tean, et ärge tehke ühtegi eksamit ja tehke nalja. Kas head kuulajad, ma pean selle saate kahjuks lõpetama, sest mul on lepingus kirjas, et kõik saatekülalised peavad ikka täies täie tervise juures siit lahkuma. Mulle tundub, et kui ma seda kaua jätkamisse nii ei pruugi olla. Tänases saates siis sõna sõjaliselt, Robert Lang, Eesti õpilasesinduste Liidust teisel pool 21. kooli abiturient Johan kontor ja kaks väitlejad, Silver suvine Kaarel Roostal, aitäh, et ära kuulasite.