Tere tulemast kuulama oma ehtsat, ütleb vikerraadio stuudiost Maie Viilup. Nädal tagasi kõlasid selles saates helisalvestised läinudsuvise Baltica folkloorifestivali esimeselt pea kontserdilt, mis toimus üheksanda juuli õhtul. Täna jätkame ja kuulame, millised laulud ja pillilood olid eesti rühmade kavas teisel kontserdil Sakala keskuses. Folklorist Ingrid Rüütel ja Igor Tõnurist on taaskava juhtimas nii, et head kuulamist. Setu laule oleme tavaliselt kuulnud naiste esituses ja jääb võib-olla muljet, setu meestel polegi laule või nad ei tahagi laulda. Tegelikult see nii ei ole, ka setu meestel olid vanasti omad laulud. Tõsi küll, viimati kuulis Setumaal väga head meestelaulu umbes 30 aastat tagasi. Vahepeal oli väike tagasiminek, aga nüüd on Tartud sõrad võtnud asja üles moodustanud setu meestekoori. Ja see laul kõlab sama võimsalt kui 30 aastat tagasi. Vanad mehed külas laulsid. Setu meestel olid omad laulud, olid ka selliseid, mida lauldi naistega koos mitmesugustel pühadel ja kas see hobuseotsimise mäng, mida te kuulate, oli niisugune, mida võisid ka naised laulda. Kuid meestel olid ka oma spetsiifilised laulud, noorte meeste laulud, mida võis mõnikümmend aastat tagasi kuulda näiteks veel öösel, kui poisid tulid küla pealt peolt koju. Ma olen veel ise niisugust laulu kuulnud. See jättis mulle kustumatu elamuse. Ja need meestelaulude viisidki on vähe teistsugused kui naistel. Nad on palju suurema ulatusega keerukama vormi ja rütmiga selliste järskude katkestuste ja, ja omapärase rütmiga. Ja nüüd palume, kes siia siis Tartu setud sõrasid? Enamikul nendel noortel meestel on ka tõesti setu taust. Tallinna Õpetajate Maja Trio. Nii palju juba laul peab, mõtlesin, et mängin. Ainult teadvustan ja natukene tantsida, mängida. Vanasti oli Võrumaal nii, et kui sel ajal, kui mikrofon ei olnud, siis mängiti kannelt põrandal, siis kostis puitpõrand paremini. Vastu tulid mikrofon. Natuke muudatused oli, ma kujutan ette, et bionautimine laual mängitakse kannet. Kõik, mis laua pealt alla voolab jääb kanda peale, pärast. Ja nüüd üks Võrumaa lugu ka meil alustuseks. Kuna nad ei laineid välja toona Ei tulnud selle pealegi põrandale. Toona kui abieluväline külg ka pojad nägime. Kahe Baltika vahepeal on tekkinud terve hulk toredaid rahvalauluansambleid ja üks selline on Ilmatsalu folklooriklubi Tartumaalt. Palume Ilmatsalu. Ja võib-olla rühmajuht ise räägib natuke tausta kohta, miks nad hakkasid laulma rahvalaule ja, ja kus need laulud päriton, palun? Tervitame teid siis Tartumaalt Ilmatsalus, laulud nüüd seal üsna üsna vanast ajast. Esimeseks on lapse jaoks niuke kiigetamise ja kiigutamise laul. Ja tuuri. Ja jätkame jämedate lauludega. Need on natukene lõbusamalt, vanasti olid need töölaulud ja need olid hirmus hirmus tõsiselt. Lausi kiirekesest kohta. Ja nüüd palume lavale Surju valla folklooriansambli surilane. Surilane on omapärane selle poolest, et siin laulavad ja tantsivad koos kolm põlvkonda lapsed, vanemad ja vanavanemad ja nad laulavad oma Surju valja valla laule ja tantsivad oma pärnama tantse. Veel sadakond aastat tagasi oli Eestis üldse lubamatu, et naised pilli kätte võtavad ja rahva ette mängima tulevad. Nii et pilliga naisterahvas on meie folklooritraditsioonist 20. sajandi nähtus ja, ja niimoodi, et terves Euroopas juhtunud ja folkloristid juba uurivad, et kuidas rahvapillimäng naiste naisestub tasapisi, nii et onu uurimisteema olemas ja nüüd tulevad teie ette mängima kaks Muhu saare pillimängijad pilli naisluule tarvis ja taimi tamm. USA-le esimene lugu Nurnesin. Teiseks sõduri igatsus Aitäh Muhu naistele. Nüüd tuleb teie ette esinema Lääne-Virumaalt Vihula vallast rahvalauluansambel Tink Tingadi. See laulurühm sai neli aastat tagasi hakkama sellega, et laulis meie Eesti folkloorifestivalide ajaloos kõige pikima laulurahvalaulu, mis kestis 11 minutit. Täna nad teevad veel midagi väga põnevat ja nimelt nad on ära õppinud Lääne-Virumaal tuntud lindude laulud, teatavasti Eesti linnud oskavad kõnelda inimkeeli. Nüüd kuulete, kuidas siis Läänemaa Lääne-Virumaa linnud laulavad ja veel üks asjaolu, Nendel on seljas väga uhked Lääne-Virumaa rahvariided 18. sajandi lõpust ja need on kõik nende endi tehtud, nadi, kudunud ainult kangast. Aga kõik muu on nende endi tehtud. Ei raatsinud pääsukesed, niisugust laulu tegin püksidki, püksid panin kuivama, rest tulijat ei. Kuiva maratoni ära läksin järele. Küllatki r Vihula vald. Nii ma tegingi, kudusin kangast, tegin riiet. Seal nihu leppe küla pääsuke, ana küla pääsete laulis nii. Liigutus hinnangute kirjeldamisel. Virumaal Virumaa laulis pääsuke veel niimoodi. Nende päevane vähendab, kes selle üle nuriseb? Aga tormab, manitses oma lapsi. Sügiseks soojale maale suvitama kärmesti kätte. Laku sarve. Sarveteele ja kui Mina üle minu trenn. Ventaadile linaga. So Aunap kui. Unine kukkus panni kus põhi mingid Kuusleina leina. Koos luule, luule, keerinudaati tuule ma ei veerinud. Mai kuule, ma ei laula ja ma ei. Ma ei viru hääli, kuulu neid hääli ei kuulu. Jälle metsamõrda ei saanud oleks minu laulud, lamp ja elada kuu laulu, vaada buutika, tee luujõele paadipaati lõppu järele vaadanud ta Jeeaa ja la la ja, ja ma ei saa. Vanu laule olete täna nüüd juba küllalt kuulnud. Nüüd esineb teile jõge vaheperekapell Jõgevamaalt ja nemad laulavad teile uuemaid rahvalaule, mis olid populaarsed läinud sajandi alguse algupoolel ja meie kontserdil võite kõik julgesti kaasa plaksutada ja ka kaasa laulda. Kõigil on firmal No tuuleklaaside ilu juured Ta ta. Ta. Ilmas on palju ilusaid laule ja muidu mõnusaid lugusid ka. Ja meie pidime neist nii mõnedki läbi proovima, enne kui. Jah, enne kui meile sai üks, leidsime laulu vana laulu Tartus ja sealt me siis leidsime ka oma ansamblile. Oya ajab vōi kombed. Kes meist teab, mis oli eile? Ja kes teist tea, mees tuleb homme. Ühelegi. Korraga? Ei saa. Käia. Aga jooksev oo tahan olla ka. Saarma. Verega. Varaga kui ta Ka. Varaga. Ja nüüd esineb meie kontserdi esimese osa viimane suur orkester. See on Virumaa noorteorkester. Eile mängis meile noorte viiulikoor ja nüüd on Virumaa noorteorkester üpris sarnased. Orkestrid ja need on sündinud jällegi pillimeeste endi soovil endi tahtel mängida rahvamuusikat, sest meie laste muusikakoolide viiuldajad õpetamisel rahvamuusikast suurt lugu ei peeta ja nüüd on siis nagu öeldakse, initsiatiiv altpoolt. Pillimängijad ja õpetajad on ise asja kätte võtnud ja hakanud mängima. Vaata sellele, et programmides niisugust asja ei ole ja need lapsed käivad siis mõned korrad aastas mitmest Virumaa laste muusikakoolist koos ja mängivad nii klassikalist muusikat kui ka nüüd möödunud aastast alates ka rahvamuusikat. Ja nende rahvamuusikakava koosneb põhiliselt Virumaa rahvamuusikast. Orkestri juht Jaanus Põlder on ise lõpetanud Viljandi kultuurikolledži rahva viiuli alal, nii et õpetaja kohe omast käest võtta ja nüüd siis tema juhtimisel Virumaa viiulilood. Esimene lugu on rukkilõikuse poiga. Teine lugu on virujoru. Ja viimaseks teeme alajailia. Kuulsite helisalvestisi eesti folkloorirühmade esinemisest läinudsuvisel Baltica folkloorifestivalil. Kontsert toimus 10. juuli õhtul Sakala keskuses. Meie tänane saade ongi sellega lõppenud, aitäh kuulamast. Head õhtut.