Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Majandussurutise tingimustes tuleb ümber reastada väärtused ja tegutseda lähtudes sellest, et heaolu ei tule ainult asjadest, vaid ka vaimsetest, kütustest ja tervisest. Riigikogu põhiseaduskomisjon lükkas arutelu soolist võrdõiguslikkust ja kohalike omavalitsuste valimisi käsitleva seaduse ülehomsele. Koalitsioon ootab keskfraktsiooni seisukohti. Keskfraktsioon kinnitab, et küsimusi tuleb arutada eraldi eelnõudest. President jättis seaduse välja kuulutamata. Tallinna märtsi pommi üritamise. Tunnistajad leiavad, et Venemaa mõistab ainult jõudu. Märtsipommitamise mälestamiseks peetud kõnekoosolekul tõdes Andres Herkel, et linnade pommitamine on sõjakuritegu. Suvise laulu- ja tantsupeol tule teekond on selgeks saanud, tuli tuuakse Tallinna meritsi. Nord Stream esitas Läänemere riikidele keskkonnamõjude hindamise aruandev. Maailmapanga hinnangul saavad arengumaad tänava kuni 700 700 miljardit dollarit abiraha ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool nõrka vihma ja lörtsi. Mandril puhub idakaare saartel muutliku suunaga tuul ja õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Eesti inimarengu 2008. aastaaruanne keskendub Eesti elukvaliteedi erinevatele tahkudele. Esitlusel käis Marta Grauberg. Elukvaliteedi teema tõstatamine on eriti oluline praegu, kus muretu majanduskasvuperiood on lõppenud ning nii riik kui ka pered leiavad end tõsises olukorras, mis muremõtteid tekitab, usub Eesti inimarengu aruande peatoimetaja, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin. Küsimus on selles, kuidas väärtused enda jaoks teistsugusesse ritta seada. Pöörame selle asja teistpidi ja ei mõtle mitte ainult selle, et raha on vähem, vaid mõtlema ka sellele, et aga mis meil siis on see, mis ei kao ja mida me saame ise suurendada ka siis, kui majandusel läheb halvemini. Me saame olla üksteise suhtes hoolivamad, me saame ise rohkem panna tähelepanu enda tervisele, oma laste kasvatamisele, oma lähedaste eest hoolimisele ja me saame ka rohkem nõuda riigilt, muide kelle ülesanne see on, et ka nendes poliitikates kasvõi näiteks eelarvepoliitik, kas oleksid täiesti selgelt mingid asjad, mis on pühad. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul saame me just praegu selgeks, kus on Eesti ühiskonna sotsiaalse võrgustiku nõrgad kohad ja augud ning nende lappimisele peavad olema suunatud nii avaliku võimu, ettevõtjate kui kodanike ühised pingutused. Kui tingimused tervislikumaks eluviisiks on mugavad, siis tulevad inimesed sellega paremini kaasa, ütles poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Ain Aaviksoo, kes usub, et tegelikult tahab iga inimene olla terve. Mõnes poes juba on nii, et, et see siider ei ole kõrvuti selle Värska veega ja siis sa pead sealt nagu otsima, seda on väga lihtne teha. Teine asi, see, kuidas, kuidas Rootsi riigis tõesti ongi võimalik niimoodi teha, et, et see laps ei jookse sealt lupsti üle tee, äkki tal õnnestub minna vaid lihtsalt on elu nii korraldatud, et ta ei satugi sinna autoteele. Meil Eestis veel mõnda aega tagasi on niisugused teed, kus auto võib sõita 70 kilomeetrit tunnis ja siis on seal ülekäigurada reguleerimata, see on ette programmeeritud liiklusõnnetus. Inimarengu aruanne tõendab, et kriisiaega sisenes Eesti üsna tugeva jõuvaruga. Nüüd tuleb fookus nihutada inimesekesksemaks, sest see aitab meil endal teha julgemaid otsuseid ja olla innovaatilisem, ütles Marju Lauristin. Näiteks kas või teenuste osas ettevõtlusosas leida ka neid asju, mis aitaksid inimestel neid vajadusi rahuldada, mis ei kao kuskile ka siis, kui seesama suur tuur kaob, aga näiteks inimese vajadus olla rõõmus, olla terve, kasvatada lapsi ka kuskile, järelikult võiksid oma majanduses näha seda. Järelikult me oleme võimelised ise neid väärtusi muutes tegelikult saama üle nendest raskustest, mees. Teiste asjade tähtsustamine ei tähenda, et elu keeratakse põhimõtteliselt ümber, lihtsalt mõnda asja tuleb korrigeerida, ütles kunstiakadeemia ajaloo professor David Vseviov. See on elu, mis paneb meid natukene teisiti tegutsema ja mõtlema, aga siin läheb väga palju aega ja ega selle taga ei ole ju midagi halba. Alati ega meie soov sõita tooga pole iseenesest halb, aga küsimus on võib-olla, et me võiksime naat Ottena mõelda teistele väärtustele ka auto puhul, kas tal peavad olema just need veljed, kas me saaksime natukene odavamatega samasse punkti sama ajaga ja nii edasi ja nii edasi, tähendab, seal on tuhandeid võimalusi ka kokkuhoida. Soolise võrdõiguslikkuse seadus, millel olid liidetud kohalike omavalitsuse valimisi reguleerivad sätted, oli täna taas riigikogu põhiseaduskomisjoni arutada, sest president jättis seaduse välja kuulutamata. Uku Toom küsis komisjoni esimehelt Väino Lindalt, kuidas tänane arutelu läks. Kuulasime ära vabariigi presidendi esindaja. Presidendil olid etteheiteid selle seaduse menetlemise kohta Riigikogus, et ei kuulatud ära piisavalt opositsiooni seisukohti, et opositsioonisaadikud ei saanud ka selle muudatusettepaneku kohta oma mõtteid välja öelda piisavalt. Ja kuivõrd selle seaduse sisulist külge president saaginud siis ka, kuidas komisjon otsustas leida seekord parlamendis sellist demokraatlikku konsensust ja otsustasime jätkata homme seda küsimust, lootes siis seda, et selleks ajaks ka ehk opositsioonisaadikud saavad oma fraktsiooniga nõu pidada ja meile siis välja öelda, et juhul kui näiteks riigikogu enamus otsustab, et ongi võimalik see pika nimega seadus kaheks lahutada, et siis nende mõlemi ka eraldi osa menetlemise puhul siis kui opositsioon on huvitatud eelkõige normide pidudest, arutelust, mitte ei hakka kasutama sellist obstruktsioonist, nagu siin paar nädalat tagasi oli. Milline on siis keskfraktsiooni seisukoht? Põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp. Meie ettepanek on väga lihtne ja väga selge, toetada presidendi ettepanekut ja asuda siis tagasi lükatud seadust muutma. Samuti oleme teinud ettepaneku, et me ei näe üldse mingit takistust, et menetleda lõpuni selle muutmise käigus soolise võrdõiguslikkust puudutav osa. Ja kui on poliitilist tahet koalitsioonil, siis algatavad nad või algatame, kui me leiame mingisugust ühist platvormi eraldi eelnõu valimiskorralduse muutmiseks. Küll aga mõistetavalt ei näeme ka mingit võimalust ja vajadust valimisseadusi muuta sellisel konkreetsel kujul, nagu nad täna tagasi lükatud seaduseelnõu sabas välja pakutud olid. Nagu öeldud, jätkab komisjon eelnõu arutamist homme, samal ajal kui Keskerakond on ju absoluutselt kindel, et tegemist on seadusega, mis pole põhiseadusega kooskõlas. Koalitsioon väga kiiresti taganema ei kipu veel kord Väino Linde Põhiseaduse vastaseks saab tunnistada siiski seadusi, mis oma sisult ei vasta põhiseadusele. Ja see niisugune vormiline külg, mis presidendile ei meeldinud, siis möönsime, et, et see ei pruugi olla kõige parem parlamentaarne tava ega praktika. Kuid see on suhteliselt väikest alust andev tegelikult selleks, et riigipea võiks niisuguse seisukohaga näiteks välja minna riigikohtusse. Isamaa ja Res Publica Liit esitas täna valitsuskoalitsiooni eestseisuse koosolekul Reformierakonnale ja sotsiaaldemokraatlikule erakonnale palve anda järgmise nädala keskpaigaks vastus küsimusele, kas nad toetavad regionaalminister Siim Kiisleri esitatud seaduseelnõu haldusterritoriaalse reformi teostamiseks enne 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimisi. Kui seda eelnõu soovitakse täiendada, siis ostab Isamaa ja Res Publica Liit koalitsioonipartneritelt konkreetseid ettepanekuid selle muutmiseks. Valitsusliidu eestseisus otsustas haldusreformiplaani arutamiseks kokku kutsuda koalitsioonierakondade esindajatest koosneva komisjoni, mis peaks siis reformi suhtes järgmisel nädalal seisukoha võtma. Välisminister Urmas Paet arutas NATO kõrgeima tsiviilesindaja Heather nõndogentiliniga Kabulis toimunud kohtumisel julgeolekuolukorda Afganistanis ja Nato koos nüüd Euroopa Liidu ja ÜRO missiooniga Afganistanis. Välisminister Urmas Paeti sõnul on julgeolekuolukord Afganistanis jätkuvalt keeruline ja riigi olukorra parandamiseks on vajalik naaberriikide, eelkõige Pakistani kaasamine. Afganistani tulevik sõltub paljuski arengutest Pakistanis, rõhutas Paet. Jätkuvalt tuleb leida ka võimalusi, kuidas rahvusvahelised organisatsioonid saaksid 11 vastastikku Afganistanis täiendada. Gentilini sõnul tuleb pearõhk panna armee, politsei ja heade valitsemistavade arendamisele, et Afganistani keskvõim suudaks ise järjest enam olukorda riigis kontrollida. Afganistanis on ka meie reporter Vallo kelmsaar, kes rääkis Eesti sõduritega. Afganistanis Helmandi provintsis teenivate Eesti kaitse venelaste jaoks on lahinguolukord igapäevane. Vaatamata ühe kaitseväelase haavatasaamisele ei ole üksuse meeleolu langenud, kinnitas Vallo kelmsaarele Eesti väekontingendi ülem kolonelleitnant Sten Reiman. Õnneks oli see haavata saamine selline suhteliselt õnnelik juhus, et ütleme nii, et ei tee mehele midagi, et mees kõnnib ise juba ja on täitsa vapper, et, et see ei mõju meeskonna moraalile kuidagi negatiivselt. Aga tuletab meelde, et iga jumala sekund peab olema väga tähelepanelik ja ei tohi lasta korraks ka mõtet nagu põhitegevusest eemale siin otseselt operatsiooniala peamiselt Helmandi keskosas. Kompanii ülesanne, rongialade julgestamine, puhastamine vastasest üldiselt on ehk Helmandi keskosa suurem probleem see, et siin põllumajanduspäris heal järjel ja need on ka loomulikult head oopiumi kasvatamiseks ja see tõmbab jälle Talibani ligi. Talibani tuleb siit eemale peletada, et see peamine ülesanne on tegelikult selliseid lahinguoperatsioone toimub. Ja, ja kui olla lahingoperatsioonid, siis kontaktid igapäevased, et eks vahel mõni rahulikum nädal jälle, kus saab mõnda logistika vait vaadata, see on ka teatavas mõttes nagu selline hingetõmbepaus ja siis jälle lahingusse, ma arvan, on kontingent väga hea meeskonnavaim ja, ja sellepärast on ka teenistus lihtsam. Meedia põhjal võib jääda mulje, et nüüd 2008. aasta kevadel võib-olla on vastane aktiviseerunud ja rohkem tegutsema. Kuidas te seda olukorda praeguseni hindate, kas on toimunud mingi muutus vastase tegevuses? Ma ei näe hetkel sellist märkimisväärselt julgeolekuolukorra muutumist olla siin Hermanni keskosas, nii seda raskem nagu näha, sest Talv on selline periood, kus statistiliselt vastane võib olla passiivsem, aga Hermanni keskus on see, kuhu väga paljud tullaksegi talveks puhkama ja see paraku meie operatsiooniala, et selles mõttes meie enda operatsioonidele ei ole nüüd see aastaaeg mingisugust suuremat efekti andnud. Küll on nagu selgelt näha, et vastane, kes siin tegutseb, üldjuhul ei ole koha pealt ja ka kohalikega rääkisid vesteldes selge, et need vastase võitlejat on tulnud väljastpoolt küla väljastpoolt Helmandi piirkonda või, või hoopis väljaspool Afganistani piire, et viimaste nädalate operatsioonidega on väga palju Talibani pealike maha saadud. See on oluliselt nõrgestanud nüüd nende. Juhtimist ja sellepärast ei ole olnud ka praegu vastaspool sellist märkimisväärset. Võimekuse suurenemist. Täna on Tallinna märtsipommitamise aastapäev, sel puhul toimus mälestusteenistus kõnekoosolek ja kontsert, jätkab Kai Vare. 1944. aasta üheksanda märtsi õhtul alustas Nõukogude Liidu õhuvägi Tallinna pommitamist. Hävis kolmandik linnast, hukkus ligi 500 inimest. Hävis suur hulk ajaloolisi hooneid ja kultuurimälestisi, nende hulgas Estonia teatrihoone raekoja platsil olnud vaekoda ja Niguliste kirik. Purustati palju koolimaju ja mitu kino. Paar päeva varem oli hävitatud Narva linn. Nii mõnedki Tallinna-Harju tänavale küünalt süütama kogunenud inimestest olid ise pommitamise tunnistajaks olnud. Uno Laur mäletab, et oli märtsipommitamise aegu 15 aastane Jõelas nõmmel. Kui parajasti hakkas see asi pihta, see oli peale seitset veerand kaheksa umbes ja ma pidin Nõmme rongi peale minema ka. Lennukid ajasid rongis, aga õnneks ei saanud pihta. Nõmmel oli see asi muidugi vaiksem, aga mis kõik näha oli ja tulekuma ja paugud ja, ja siis oli ju teine laine kella ühe ajal umbes öösi, siis sai nõmme rohkem. Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee Eesti delegatsiooni esimees Andres Herkel ütles, et märtsipommitamist mäletavad paljud Eesti inimesed ja nende jaoks on sellel päeval isiklik tähendus. Aga märtsipommitamise mäletamisel on ka rahvusvaheline ja poliitiline mõõde. Ma just tuletasin meelde, kuidas ma ühe Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee saadikuga, Lääne-Euroopast siin käisin mõned aastad tagasi ja tema oli üheks päevaks Tallinnas siis Harju tänav oli selline natukene kohatu, maltsa kasvanud ja loomulikult tõmbas pilgu selle peale, mis siin siis oli. Ütlen, et noh, siin pommitajaid ja kohe esimene reaktsioon, et ahah, et Saksa väed pommitasid kuule, et meil oli nagu vastupidi, et Vene lennuvägi pommitas ja pommitas väga tugevalt, pommitas Tallinna, pommitas Narvat ja nii edasi, nii et eks see on ikka küsimus kommunismi kuritegudest ja võitjate ajaloost, et objektiivne pilt on teine ja see tuleb maailma viia ja teisipidi tuleb meelde kas või see, kuidas seitse kuud tagasi pommitati kuri linna Georgias ja, ja eks need probleeme on maailmas veel, aga tänapäeval on rahvuslus vaheline õigus ka nii kaugele läinud, et väga selgelt ilma kaitseta mittesõjaliste objektide pommitamine, linnad, külad, nii edasi kvalifitseeritud sõjakuriteona, iseküsimus on see, kas ja millistel juhtudel, nagu nende asjadega minnakse rahvusvahelisse, kohtusse, milliste lahenditeni see jõuab. Aga iseenesest niimoodi tuleks neid asju käsitleda. Mälestusüritusele kogunenud vanaprouad ja härrad tunnistasid, et pärast Gruusia sündmusi ei tunne nad end enam Venemaa suhtes täiesti kindlalt. Mis selle vastu aitaks? Peaks ikka läänemaailma ühtsus olema, mis sellele vastu seisaks, ega siis Venemaa tunnissovjanud jõuda. Andres Herkel ei ole siiski nii pessimistlik, et ainult jõud aitab. Jumala abiga me oleme praegu vabariik ja me teatud küsimustes ikkagi peame lähtuma sellest, millised on poliitilised argumendid. Venemaa pigem on asendanud poliitilise argumente ise jõuga ja sellele tuleb vastu astuda õiguslike argumentidega. Ja edasi sõnumeid välismaalt ülevaate teeb Margitta otsmaa. Vene-Saksa gaasijuhtme rajamise projekti välja töötanud Nord Stream esitas Läänemere riikidele keskkonnamõjude hindamise aruande, nii vahendab BNS. Viies riigis, mille vetes hakkab gaasijuhe paiknema Venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis ja Saksamaal, saab avalikkus projekti keskkonnamõjusid kommenteerida nii rahvuslikus kui ka piiriüleses kontekstis. Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas arutatakse konsultatsioonidel Nord Streami võimalikku piiriülest mõju keskkonnale. Ministeeriumi pressiesindaja on BNS-ile öelnud, et riikide ettepanekud ja kommentaarid aruande kohta peaksid valmima hiljemalt kaheksandaks juuniks. Maailmapanga hinnangul on sel aastal oodata globaalset majanduslangust, tegemist oleks esimese korraga alates teisest maailmasõjast, kui kogu maailma majandus on languses. Maailmapanga ennustuse kohaselt väheneb globaalne tööstustoodang selle aasta keskpaigaks 15 protsenti võrreldes 2008. aastaga. Maailmakaubandust ootab aga ees viimase 80 aasta suurim langus. Maailmapanga hinnangul tabab kriis kõige valusamalt vaeseid riike ja arengumaid, kellel võib sel aastal tekkida kuni 700 miljardi dollari suurune puudujääk. Arengumaadel on ka tunduvalt raskem laenu saada. Maailmapank kutsus tööstusriike, rahvusvahelisi finantsinstitutsioone ja erasektorid üles suuremale koostööle, et kriis ületada. Hispaania peaminister José Sappoteero ütles, et toetab Serbia soovi saada Euroopa Liidu liikmeks. Hispaania peaminister ütles ühisel pressikonverentsil Serbia presidendi Boris Tadić. Serbia on tõsine kandidaat, kes võib Euroopa Liiduga liituda. Serbia politsei vahistas täna aga 34 inimest, nende seas 19 politseinikku, keda kahtlustatakse pettuses, omastamises ja võimu kuritarvitamises. Siseministeeriumi teatel toimusid reidid varahommikul kolmes linnas. Tõhusam võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu on üks nõudeid, mille Euroopa Liit on Serbiale esitanud. Ameerika ühendriigid vähendavad järgneva kuue kuu jooksul Iraagis paiknevate USA sõjaväelaste arvu 12000 mehe võrra. USA armee juhtkonna teatel tuuakse Iraagist ära kaks brigaadi ja nende toetusüksused nii vahendab CNN. Oma vägesid kavatseb Iraagis kokku tõmmata ka Suurbritannia, tuues sealt ära 4000 sõjaväelast. President Barack Obama teatas veebruaris, et USA kavatseb suurema osa vägedest Iraagist tuua ära 2010. aasta augusti lõpuks. Hetkel viibib Iraagis 142000 USA sõjaväelast. Ja uuesti Eestist suvise laulu- ja tantsupeotule teekond tuletab meelde, et Eesti on mereriik, kuidas laulupeotule teekond kulgeb, vahendab Ester Vilgats. Laulu ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee räägib, et suure peo ettevalmistused on jagatud kolme ossa. Esimene, nüüd juba läbitud etapp oli loominguline, kus pandi paika kava ning telliti uusi laule ja tantse. Teises etapis valmistati noodid ja muu õppematerjal ning tutvustati tantse ja laule maakondades. Kolmandat etappi nimetab maade tormijooksuks peole ja tundub päris uskumatu, aga ettevalmistustega ongi juba kolmandasse etappi jõutud. Nii on üksikasjani paigas näiteks peotule teekond Aet maade. Meil on nagu kaks erinevat tuld, algul laulupeotuli süüdatakse Tartus kui laulupeo sünnilinnas algselt tuleb, see tuli mööda veeteed Pärnusse luikede ja haabjate ja sellist hästi oma juurseta vahenditega. Tantsijad süütavad oma tulejale Kihnus. Kuna tantsupidu Meri ja Kihnu virve Kihnu peoga lõpeb ka tantsupidu, siis 27. juunil saavad siin Pärnu silla all kokku laulu- ja tantsupeo tuli üks, siis tuleb Tartu poolte teine kihnu poolt laulu ja tantsupeo ühine tuli liigub mööda sadamaid 27. juunil siis Pärnust hakkab Teele liigub Kuressaarde 28, juuni õhtuks jõuab sinna seal olnud loogikalt iga õhtul kella kaheksast jõuab tuli Ruhnu karuga siis randa ja päikseloojangu Kaletajale merele. 29. jõuab tuli siis haapsallu Haapsalust omakorda Kärdus Kärdlast liigub, siis tuli lohusallu ja Tallinnasse ehk siis suure peo toimumispaika juut tuli teise juuli õhtul ja siis mitte kell kaheksa vaid Tallinnasse peopaika jõuab ta päikeseloojangu ajal ja selle tule jõudmisega Tallinnasse avatakse ka laulu ja tantsupidu. Seda tuld toovad või kannavad, seda tuld kannavad eelkõige ikkagi need inimesed, kes on väga sisuliselt laulmise ja tantsimisega tegelenud. Ei ole ainult Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi ja kooriühingu, vaid nendel on veel oma alaliidud, nii et igal juhul need, kes ise laulavad ja tantsivad, on selle tule Vardeteks ehk hoidetaks sellel teekonnal. Ja ilmast eeloleval ööl on Eestis pilves ilm, sajab lund ja lörtsi, hajutiga vihma. Puhub idakaare tuul üks kuni kuus, põhjarannikul kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni miinus kolm kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab nõrka vihma ja lörtsi. Mandril puhub idakaare saartel muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.