Tere õhtust, olen Ene Lukka ja alustan seekord sooviga. Ma soovin, et perehing ja süda ema oleks meie majandusliku heaolu ülistavas ühiskonnas väärtuseks tõeliseks väärtuseks. Meie tänases niinimetatud globaalses maailmas pole midagi kindlat jäävat ega ka turvalist. Ainuke koht, mis võib sirguvale inimesele vaimset ja hingelist tuge pakkuda on minu arvates perekond. Ja perekonna tähtsaim lüli on ema. Sünnitamine on naise ülim loovuse avaldus, mida sellisena on mitoloogiseeritud kogu maailmas. Lapse ilmaletoomisele ei ole ainult bioloogiline, vaid ka sotsiaalne tähendus. Sotsiaalse tähenduse taga peaks olema ühiskonna moraalne ja ka materiaalne toetus sünnitajale tulevasele emale. Olles ise kahe poja ema, tean, et tänapäevane linnastunud ühiskond vajalikku tuge ei paku. Sünnitamine on naise elu loomulik osa, aga üksnes selle loomulikkusega emaks ei saa. Emaks olemist tuleb õppida. Kes ja kus seda küll teha võiks. Traditsioonilises külaühiskonnas oli selleks rikkalikult võimalusi. Tänapäeval tuleb tihti õppida omaenda vigadest. Ja on emasid, kes ei õpigi ära, kuidas olla oma lapsele hell, hoolitsev ja väärikas ema. Miks on palju küsimusi, sest ümbritsev tegelikkus tihti tõsiselt murelikuks? Internetis kirjutatakse? Ema olla ei ole moes? Ei ole trendikas, ei ole, in pole kunagi olnud. Kas te pole siis lugenud Viivi Luige kaasaegset klassikat ajaloo ilu ega mäleta sõnu ema ja isa, mis imeloomad need siis veel on? Juba 1929. aastal kurtis Eesti koolitegelane Peeter põld emadepäeval ilmunud tillitises. Ema ei ole meie päevil moes, tema rikutud kehavormid ei vasta moelehtede saledale. Viisikus tüübile. Ema olla ei ole ilus. Ema olla ei ole lõbus. Ema olla võtab vabaduse armumängu mängida, meestekarjad enese järele jooksma panna. See lapsi napib ja ees ootab vähemalt minu põlvkonnale eakate inimesterohke ja noorte vähene ühiskond. Viimasel ajal laste juurdekasv langeb, vanematest lahutatud laste osakaal aga tõuseb. Ema ja võõrasema ootavad koju. Koos maa sees on seene Märjamaa sees. Retsa küla variaal juua. Viletsa. Kuule, Mikado luulevad ta. Tere, piimatee piima ei. Ei, ma ei. Kuule pika taadule, vaata. Luure ta, laane ta Kaarale, vaata Laaneda. Juba kuulus kuuri tuulejõuga voolus kuuri. Ta ja teades, et ta ta, ta, Võõrasema on ikka võõrasema millest on tingitud see, et üha enam on lapsi ilma vanemateta. Miks jäetakse lapsed maha, kas ei osata või ei taheta nende eest hoolitseda ja vastutada? Ajakirjandusest võib lugeda, et mullu võeti Eestis arvele ligi 1800 last kelle eest vanemad olid lakanud hoolitsemast. Kolm aastat varem oli selliseid vaid 1044. Nelja viimase aastaga teeb see kokku ligi 6000 last. Kohtuotsusega võeti vanemlikud õigused ära 400 lapsevanematelt. Kolme aasta eest oli selliseid vaid kolm, kaks, kuus, 326. Ühtaegu lahutati lapsed ka oma emast ja isast. Viimase nelja aastaga on vanematest lahutatud juba 1491 last. Tõelisi orbe on Eesti hoolekandeasutustes vaid viiendik lastest. Enamikul on vanemad olemas. Milles on siis asi? Ajakirjanik Siplane otsib vastust. Võib olla on asi selles, et lastevanematel pole lihtsalt kohta, kuhu pöörduda oma esialgu veel täiesti süütu probleemi iduga. Kõigil spetsialistidel on käed-jalad pidevalt tööd täis. Võib-olla on meie ülemine kui ühiskonnas kapitalismi ohvriks saamise kulg küll välja arenenud, kuid ennetamis võimaluste, kui neid võimalusi üldse on. Teadvustamine pole samas veel tavaliste lapsevanemate sekka jõudnud. Millest on aga tingitud verd tarretama, panevad näited emadest, kes oma lapse hukkavad. Kahjuks leiab ka selliseid teateid tänapäeva meediast palju. Liiga palju. Ja tegemist ei ole mingi sajanditaguse aja, vaid meie igapäevase eluga. Kuidas on see võimalik, et lapsele elu andnud ema selle talt ka võtab? Hoolimatult, julmalt jõhkralt? Mis on sellise väärastunud käitumise põhjustanud? Kas hirm vastutuse ees? Häbi, varase sünnituse pärast kalk süda või oskamatuse julgus olla ema? Põhjused on kindlasti väga erinevad. Lapse hukkajad, naised on leidnud kohaga kirjanduses. Marie Under on kirjutanud ballaadi lapse hukkaja. Kas siin võib olla lapse hukkamise üheks põhjuseks hirm vallaslapsena sündinud tuleviku ees. Oli ju aeg Eestimaal, kus see oli lapsele jagada emale tõeliseks õnnetuseks. Kuhu panen masu nüüd sinisärgid selga, säid ju suri rüüd. Althõlma lapseks sündinud ilma meelest väär. Kõvasti su külge kasvanud, minu sõjamäär, juba kolmat õhtud, Valgma pardal käin ikka ma ei raatsinud. Kas siis täna täin? Oleks minu teha mulle näppu iluks, jääksid Maalutada lustiks silmailuks. Ketraksin sil kuueks lambatäie lõnga, sibu kirja, kaelus, veer käiste ümber rõnga. Paneksin su magamagi sulavilla ka ega külm siis sõrmedesse, varvastesse haka. Nüüdsest mulle ainult nutu jätk. Käharlaine meri seisu õõtsub, jätk, küüritavad, meelitavad lained meeled pääst, kisuvad su küpsi küüsi, minu käest. Näkiks haka, suurena. Mul näitu jaaniööl. Roosad konnakarbid kaelas, vesikud puhtvööl. Ootas mind, käid öösi rannal, roheline juus, nutuvõru huulil, kalakõrred suus. Sinine sul seljas, jakk jalas, Feressuk näolt ning kannatlik ja kaunis nagu vahanukk. Või sa jätad päisi päeval oma märja hauakellas, sõidad rannikul, kui uhke proua, meelitad kõik kaisulapsed mesikeeli ligi, et saaks kätte mitte kätte maksta. Ükskord ometigi. Sidusin su mähkmepaelad kõnnusse ja tänu koonu alla kõvasti, et külm ei pääseks manu. Torgiks kaenlaaugus Togalik ei kiisk. Ainult Uiboislist näokest kastaks hõbepiisk. Põlvili siin seisan roos, kus kiiksu Buick. Kuni tuleb kaasa viipsu, valge luik. Panen siia pakkuv ette, sinu vaikselt maha. Taevast kukub lauge pääle tihti hõberaha. Mere sinikirstu, sinu igaveseks lukku. Pea Su pika habemega katab Uneukum. Varjab sinu silmakkisi täis kui kuldne kaap. Aga mis siis minust? Mis siis minust saab? Aga verre oli jäänud leinavalu pära. Heita, tundnud toidust maiku, koli unest ära, akna all ja ukse taga kostis hale nuuks. Tuulgi tuulgi oli saanud appi hüüdvaks suuks paljaid pala, turus jalgu lõikas luitekaer. Eestlaselt kostis pühanud tagant taeva, naer. Kolmad, tööd, nii mererannal kurtmas käis lainest lapse käsi värsi. Tõusvat, näis. Tulen, tulen. Äkki oli temas rõõmja hoog. Veest käis läbi pärahtus ja pooleks murdus voog. Hommikul, kui noodamehed tulid püügihoos, leiti liivakult nad kahekesi koos. Lapse ilmale toomine on äärmiselt raske noore neiule, eriti hingeliselt, on ka palju kurbi laule neidudest, kes sind ära võrgutada lasid ja siis lapseootel maha jäeti. Kuidas siis toimetati, mida siis tehti enda ja oma lapsukesega? Minu vanaema alma tammerepertuaaris on olnud päris mitu laulu, kus lauldakse sellest, mis võib juhtuda neiuga, kellega nii läheb. Järelikult noored neiud püüdsid ka endale nii-öelda musti stsenaariume silma ette maalida, lauldes neid kurbi lugusid. Üks nendest on metsa ääres kõndis kena neiu. Metsa ääres kõndis kena neiu, süles on tal väike lapsuke aga see härdas demanuid disütles kallistades lapsele. Aga ise hädas, tema nuttis, ütles kallistades lapsele magav laps veel viimast kord mu süles, ei siin teeno kallistada või? Enne veel kui unest ärkad üles, ei siin teine varia minu rind enne veel kui unest ärkad, öörles esindina varia, minu rind Väikse maja pooleni, kõndis pandiis lapseeukseläve-le ja siis ise kergel sammul ruutas kiirelt joostes merelainetesse. Ja siis ise kergel sammul ruutas kiirel Kjuustes mere lainteseen. Nii ju oleks oma Loodsa teinud, poleks kalamehed teda näinud, need siis ruut Tuua abisse, seal tõestsid, tõmbasivad nii Ubaadisse need siis ruttu abisse, seal töötsid, tõmbaasivad neiu paadis. Neiu tegi oma silmad lahti ja siis vaatas nuttes taeva pool. Oh minu jumal, miks mind maha jätsid? Jah, mind kõigist ära tõugatud. Oh minu jumal, miks mind maha jäätsid? Jah, mind kõigist ära tõugatud. Tavaliselt tingivad laste hülgamise tänases päevas sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused. Kuid mitte ainult. Usun, et emad, eriti noored ja kogenematud emad on jäänud oma murede, hirmude ja üleminekutega ühest staatusest teise. Liiga üksi. Vanemad ja targemad naised, emad, vanaemad, sugulased, kolleegid, sõbrad ei ole tihti käeulatuses oma nõu ja abiga. Ei enne sünnitamist sünnituse ajal ega peale seda eriti lähemad sugulased. Ema, vanaema. Mida peab teadma noor naine, kes hakkab emaks saama. Traditsiooniline külaühiskond oli rikas naist toetavate riituste, kommete ja laulude poolest. Kogu kompleksi eesmärgiks oli naise ette tulevateks raskusteks ettevalmistamine. See oli psühholoogiline ennetustegevus. Ema nutab, tütreid. Usun, et sügav teadmine ema staatuse tähendusest ühiskonnas vähendab naise vaimseid pingeid. Kindlaks, abiks on omandatud esiemade teadmised, oskused ja kogemused. Eesti kultuuris on olnud ema järjekindlalt kultuurilise ja rahvusliku järjepidevuse kandja. Oskar Loorits on öelnud. Emad ei päästa oma rahvast mitte ainult sünnitajatena, vaid ka kasvatajatena, sest emad teostavad oma endi olemust ju laste kaudu. Emad on need hingekunstnikud, kes vormivad poegade vaimset kuju palju enam kui isad. Seepärast EP ongi meie saatus meie naistes. Emade siseelu väärtustamisest sõltub järgmise sugupõlve vaimne kõrgus või madalus lastest, tunneme nende emade olemuse, suurust või närusust. Oskar Loorits uskus, et eestluse elujõud püsib, kuni eesti naised oma missioonist teadlikud on. Eesti emade keskmine tase on püsinud ikka niivõrd kõrge, et alaväärtusliku elemendi on asendanud aine just selliste emade pojad, kes on suutelised kindlustama oma rahva edasi püsimist igasugu olukorras tänu neile sisejõududel, mida aastatuhandeid Meile on pärandanud. Neid sisejõud on esmajoones võimas kiindumus oma kodusse ja kodumaasse. Pühaduseni harras, hõimuteadvus ja ühtekuuluvustunne. Oskar Loorits ja veendumus, et tänu emadele ei ole eesti rahvas vähemalt vaimset iseseisvust siiani veel kunagi kaotanud. Sunnib mõtlema tänasele päevale. Noorte naiste emaks kasvamine igal juhul tagatud ei ole. Samas tasub uskuda, et meil on, millest toetust ja abi otsida. Ema ootab kuju. Eesti rahvaluule arhiiv kutsub emasid üles oma kogemusi kirja panema. Lapse sündimine, sellele eelnev ja järgnev periood on eriline ja tähtis kogu pere jaoks. Noort ema jääte üksnes meedikute hooleks. Temaga jagatakse põlvkondade vältel edasi antud kogemusi, uskumusi, kombeid, omaenda kogemusi ja nippe. Vanematele, pereliikmetele ja katsikulistele tulevad meelde oma lastega seotud naljakad juhtumised, hirmud, äpardused, lapsega, toimetulemise kavalused. Siin ongi olulisem suuline traditsioon, sinu oma lähikonnas levinud arvamused, uskumused, käitumisjuhised, rituaalide pajatused. Hea oleks eriisikutelt pärinevaid detaile ajaliselt ka päritolukoha järgi täpsemalt määratleda mida tehti vanasti näiteks Võrumaal. Millal see võis olla, mida minu noorusajal või siis, kui mina sünnitasin, millal ja kus mida, ja nüüd? Kui noor ema tahab enam teada saada või enam enda kui ema tegevust kirja panna siis sobivad paljud küsimused, näiteks mida ennustatakse lapse oleku järgi sünnimomendil ja selle järel. Kas on rasedat kaitsvaid sünnitamist, kergendavaid, amulett või muud. Kas oled kuulnud midagi ennustamisest lootekesta tükikeste järel sünnituse nabanööri või muu järgi. Kui lapse ihul on mingeid märke, siis mida usutakse olevat nende põhjuseks või mida nad tähendavad? Kas sa oled kuulnud lugusid mõne inimese halvast mõjust rasedale või lapsele? Haigla jutud ebatavalistest hirmutavatest juhtumitest laste äravahetamine, õnnetus hooletuse tõttu ja nii edasi. Viimse piirini vasustanud sünniriitus vajab meeldetuletamist ning seda mitte ainult naise, vaid kogu pere ja ühiskonna tarvis naisest kui sünnitajast uue elu ilmale. Toojast saab emakasvataja ja kujundaja. See on äärmiselt keerukas omadus, staatus, milleni varem jõuti naist toetavatesse tervituste kogumisema. Mu kallis ja hea. Ma soovin, et ühes Lõuna-Eesti väikeses asulas elav 14 aastane tütarlaps, kes ootab juba last et see laps, kes sünnib, võiks ka oma emale nii laulda, nagu Kadri Hunt praegu laulis. Laulmisel on suur tähtsus nii riietuses kui ema igapäevaelus ning seda mitmel põhjusel. Laulud kajastavad sünnitaja naise vaevasid ohte ja hirme, omades seega ettevalmistuse ennetustegevusest tähtsat rolli. Laulmine maandab pingeid lauldes saab lapse silme ette maalida soovitatavat tulevikku, õpetada elama ja olema sündimist käsitlevaid kättesaadavaid laule ei ole eriti palju. Kui lapse sünniga seotud maagilise sisuga värsse ja ütlemisi võidi lugeda eri tsiteerida ilmselt nõidussõnadena Cassini riituse juures siis igasuguseid muid laule võib laulda hiljem peale lapse sündi ette tulevates, riitustes ja ka iga päev oma kodus. Herbert Tampere jaotab sündimist kasvatamist. Ema ja lapse vahelisi suhteid käsitlevad laule järgmiselt. Ülistus ja tänulaulud lapse ja tema vanemate auks. Laulud sünnitaja, naise vaevadest ning ohtudest. Laulud hoolest lapse kasvatamisel. Mõned näited. Ühe ema lapsed, ärme riidlema. Veli hella Vellekene, ära sõima sõsa rida ega vihka Vellesida. Meie ütteheide Ladze ütedaadi, taimekese pritsmeid, eite imetanu pritsmeid, kätki, kiigutanu üits, meitaati, õpetanu püüdsmeid, kammerkasvatenu ühitsmeid, kallis karja, sõiti õitsmeid, lepik õletada, pritsmeid, jõgi supelda. Eks emast olene see, kuidas lapsed temasse ja teistesse ümbritsevates inimestesse suhtuvad. Nagu Loorits ütles, kõik oleneb emade suurusest või närususest. Nagu vanemad, nii lapsed kui keegi vahel pahaselt oma lastelaste või ka võõraste laste kohta küsib, et kust küll need lapsed tulnud on, siis vastus on üks. Need on meie endi lapsed ja nad on meie oma vanemate täiskasvanute inimeste nägu. Vastutame meie meist oleneb ka see, kuidas meie lapsed meist mõtlevad ja kuidas nad meist ka laulavad. Eestlaste laulurepertuaaris leidub hulgaliselt laulu, milles on juttu ema ja tütre intiimsetest suhetest ema põhjatust armust. Laulus laulus öeldakse, et kui sureb isa, on pool kodu läinud, kui sureb, aga ema on kodu läinud tervikuna. Need on tänulaulud ema suure armastuse eest mida sellest armastusest kogenud tütred omakorda oma lastele oskavad edasi anda. Ülistus, ja tänu lauludes on juttu sellest, kuidas ema hoidis last hädadest. Kuidas õpetas virgaks naiseks saama või vilgaks poisiks meheks. Esitatakse küsimus, millal maksan siis memme vaeva? Millal maksan eide vaevaeide vaeva hella piima suu juures, Suisutuse käte peale kiigutuse? Meid tööd oli tunneta mitu päeva lõuneta, mitu hommikut osata. Mitu suitsu surukseta. Kui sina mind, imetid, imetid sility peada taga pihta taltsutasid, ei lõppenud, tuli toasta sadei sängis, hambasta kilu, kinga, paelusesta hädakisa hälli seista, nõudsin lapse, lausu jäida noore nuturi võtjaida. Minu kiigusta kiljatasin, soovuta suuda, mann muigutasin. Siis vast maksan eide vaevaeide vaeva hella piima, nopin vaka marjasida, poolewaka pohlasida sõela täie sõste rida. Nüüd aga kaks erinevat üleskirjutust tänastelt lastelt. Minu ema on alkohoolik. Sigrid on seitsmeteistkümne aastane ja ta ei tea kunagi koolist koju tulles, kas ema nutab, hüsteeritseb, magab või on lihtsalt ema. Sigrid ema on kena, neljakümneaastane naine, sale, hoolitsetud kahe lapse ema, kellel on ilus kodu ja hoolitseb mees. Kõik tundub hästi olevat, aga tegelikult on probleeme peres küllaga. Tsiklid armastab oma ema väga, kui ta soovib ka väga, et ta enam ei jooks. Sigrid arvab ja tema hakkab jooma igavusest, kuna isa ei tahtnud teda tööl käiks. Muid põhjuseid küll ei ole. Sigrid-il on ka 14 aastane vend Sigrid. Venna arvates on nad head lapsed, kuna suuri pahandusi ei ole siiani olnud ja nad ei kuule aga öösel kuskil ringi ja enamasti on nad kodus. Ema võib nädalaid küpsetada kooki ja siis jälle mitu päeva juua. Vahel kui ema täis on, siis ta vajub lihtsalt ära ja pobiseb midagi omaette. Kõige rohkem on sigri til meeles ühed jõulud. Need olid paar aastat tagasi. Jõululaupäeval tegid nad piparkooke, tõid kuuse, tegid muid jõuluettevalmistusi. Ema pidi poodi minema, aga tagasi tulles astus ta ühest kõrtsist läbi. Koju jõudes oli ta purjus. Jõulud pidid nad veetma kolmekesi ilma emata. Nii ei julge Sigrid ega ta vend endale külalisi kutsuda. Sihvid pole kunagi kellelegi rääkinud oma emast isegi mitte tema poisid ja sellest midagi. Teine kiri. Minu ema on praegu tööl. Ta töötab Magdaleena haiglas arvutioperaatorina. Minu ema on kõige armsam, kõige parem inimene. Ma armastan teda väga. Minu ema hellad käed. Viljandis on meil kavas ellu kutsuda veel selle aasta sees märtsikuus noorte tulevaste emade pärimuskultuuri õpikoda kuhu on oodatud kõik noored emad või pisikeste laste emad, eelkõige eelkooliealiste laste emad ja eriti on oodatud need noored, kes ootavad oma esimest last. Tulevikus me loodame, et suudame kokku saada ka tüdrukutega neidudega, kellest kunagi võib ema saada. Ja see õpikoda on esialgu kavandatud kolme aastasena. Aga loodetavasti see jääbki kestma. Kes on õpetajad? Õpetajad on need, kes võiksid oma kogemusi, teadmisi, oskusi jagada. Need on siis mitte ainult folkloristid, vaid ka vanemad, eakamad kogemustega naised, emad, vanaemad, noored ja tulevased emad. Saavad ehk vaimset tuge, jaga praktilist õpetust enese oma laste ja laste isaga toimetulekuks. Üksikud eakad naised, neid on ka piisavalt palju. Kellel ei ole lähedal lapsi ega lapselapsi kellega suhelda, keda õpetada. Ja õpikoda annab neile hea võimaluse oma elukogemusi edasi anda ja olla niimoodi toeks üksi jäänud noortele. Emadele kes oma perede muredega tihti toime ei tule, pole kellegagi rääkida, pole kellegi käest küsida, mida teha, kuidas teha. Pärimuskultuuri loenguid ja praktikud õpetavad noori emasid laulma meie oma eesti rahva laule oma eesti laule hällilaule. Jaga naiste laule, millised on naiste laulud, võiksid naistele pakkuda tuge. Tihti nad tõesti on väga traagilised. Miks see on iseküsimus. Samuti õpetab pärimuskultuuri õpikoda tähistama oma juurseid tähtpäevi ja pühi toetudes oma kultuurile sel viisil et noored on valmis kandma kultuurilise järjepidevuse kandja rolli oma peres. Noored emad on valmis seda tegema nii nagu Oskar Loorits uskus ja lootis. Piisava vaimse ja moraalse tugevuse puhul oskavad emad oma argija pühade elu paremini korraldada ning eriti pühade tähtpäevade tähistamise ringi tuua sisse nii oma lapsed kui ka laste isad. Tähtis on. Et noored ja tulevased emad on ühiskondlikult aktiivsed ning julgevad ka enda eest seista ning nõuda pere kui olulisema ühiskondliku rakukese Kärtustamist enam tähelepanu ja toetust eesti perele. Kõik oleneb tegelikult ühest väga lihtsast, aga tihti täiesti kättesaamatust nähtusest sellest, mida me ei näe, aga me tunneme. Kõik oleneb armastusest. Kui ühte tüdrukud oma peres armastatakse ja temast tõeliselt hoolitakse siis saab kindlasti temast ka hea ema oma tulevastele lastele heapereema kogu oma perele.