Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeva, 28. septembri olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku Toompeaminister Jüri Ratas ütles, et seoses Estonia parvlaevaga ilmnenud uue infoga tuleb läbi viia veealune tehniline uurimine. Meie vaates hõlmab tehniline uurimine, veealuseid vaatlusi. Meie arusaamine kolmeriigina on, et veealuseid toiminguid viiakse läbi austades 1995. aasta hauarahu kokkulepet. Endine riigiprokurör ja Estonia huku uurimiskomisjoni juht Margus Kurm arvab, et tõenäoliselt põhjustas Estonia huku kokkupõrge allveelaevaga viimase aga lisandus 67 koroonapositiivset välismaalt tulnud haigus sümptomiteta. Inimesed, kes teadaolevalt nakatunuga kokku puutunud ei ole, aga peavad siiski enese isolatsioonis viibima. Koroonaviirusega seotud töötasu hüvitist ei saa. Kuldreegel on see, et saavad kõik need inimesed Essauga reaalselt haiged nakatunu lähikontaktsed või näiteks ka terviseameti otsusel karantiini määratud inimesed. Mägi-Karabahhi konflikti mõlemad osad pooled süüdistavad teineteist välismaiste palgasõdurite kasutamises. Ajakirjanduse andmetel pole USA president Donald Trump presidendi ametile eelnenud aastatel maksnud tulumaksu. Eestis ei tule kultuuritöötajate palgatõusu järgmisel aastal. Korvpalliliigas NBA finaalis lähevad omavahel vastamisi Los Angeles Lakers Jaama jaami hiit ning ilm püsib pilves selgimistega ning hoovihma alustega. Öösel on sooja seitse kuni 14, homme päeval 14 kuni 17 kraadi. Tänase päeva teema on Estonia, on ka muidugi Estonia huku aasta aga põhiline on dokumentaalfilm, mis täna õhtul linastub Discovery, siis peaminister Jüri Ratas ja välisminister Urmas Reinsalu. Andsin hommikul pressikonverentsi seoses selle dokumentaalfilmiga. Ja meeskond leidis filmimeeskond sukeldumisel vraki juurde laeva kerest nelja meetri suuruse augu, mida varjas osaliselt Merepõhi. Mall Mälberg jätkab. Discovery sarja keegi tervikuna näinud ei ole. Kaadreid, mis näitavad vigastust Estonia paremas pardas, on Eesti esindajatele tutvustatud. Need olid kõne all ka Eesti-Rootsi ja Soome peaministrite kohtumisel läinud nädalal. Peaminister Jüri Ratas ütles, et kõikidele küsimustele tuleb leida selged vastused. Meie vaates hõlmab tehniline uurimine, veealuseid vaatlusi, sellest oleme informeerinud ka Soomet ja Rootsit ning oleme ühiselt kokku leppinud, et Eesti parvlaeva Estonia lipuriigina seda protsessi veab. Meie arusaamine kolmeriigina on, et veealuseid toiminguid viiakse läbi austades 1995. aasta hauarahu kokkulepet. Kolme riigi välisministrid tegid täna ühisavalduse, milles kinnitasid, et kui ilmneb uut informatsiooni, siis menetletakse seda ühiselt. Samuti rõhutasid nad, et hauarahu kokkulepet järgitakse. Välisminister Urmas Reinsalu. Hauarahulepingud, austades lepingu põhimõtteid järgides on võimalik läbi viia vastavad veealused vaatlused. Me toetume 197. aasta lõpparuande lõppjäreldustele, mis tähendab teisisõnu seda, et ka see tehniline uurimine, mida oleme läbi viime, et see tehniline uurimine peab andma tõe, mis on need tegelikud asjaolud, mida siis selles dokumentaalfilmis käsitletakse nendes kaadrites ja siis on võimalik edasisi järeldusi edasisi hinnanguid teha. Aga see tehniline uurimine ei tähenda iseenesest, et kuidagi on tühistunud 97. aastal rahvusvahelise uurimiskomisjoni raport. Filmitegijad võtsid välisministri nõuniku Mart Luigega ühendust varakevadel ja teatasid, et neil on uusi leide, mida oleks vaja riigi esindajatele tutvustada. Korona peatas kontaktid, kuid 12. augustil näidati Eesti esindajatele mõningaid kaadreid. Olematu laevanduse või merenduse spetsialist, oli selge, et see lõhe paremas pardas on märkimisväärne uus vigastus, mida varem ei ole kuskilt raporteeritud. Andsin sellest ülevaate peaministrile ja välisministrile vastavalt ja siis sai otsustatud, et igaks juhuks vaatavad need kaadrid üle tehnilised eksperdid, septembrikuus 100 viieliikmelise tehniliste ekspertide grupiga käidud ka Oslos veel kord kaadrid vaatamas ja, ja nad kinnitasid, et see löök on väljaspoolt, mitte inimese tekitatud. See ei ole plahvatuse tulemus, vaid vaid see on väljastpoolt tuleva surve tulemus. Ja siis sai nendest leidudest sellest infost tutvustatud teisi hauarahulepingu, garante, Rootsit ja Soomet. Rahvusringhäälingu ajakirjanik Mihkel Kärmas küsitles samal teemal endist peaprokuröri ja Estonia hukkumise uurimiskomisjoni juhti Margus Kurmi. Milline oli teie esimene? Emotsioon reaktsioon, kui te nägite neid sukeldumise kaadreid, esimene reaktsioon oli šokeeriv ja mitte sellepärast, et see auk sealt näha oli, vaid pigem sellepärast, et, et see asi nii lihtsasti avastati inimestele, kes võib-olla ei saa ju kohe aru, ei ole eksperdid, kaad, selgitage korrale. Mis selle nüüd selle augu asukoht on ja mis selle tähendus on lihtsasti öeldes lihtsasti öeldes tähendus on see? Estoniat ei uputanud mitte purunenud vöörivisiir vaid kokkupõrge millegagi, mis oli piisavalt suur, et tekitada laeva keresse nii-öelda kuni nelja meetri pikkuse rebendi. See on ju täiesti uskumatu, uus pööre ta selles mõttes ei ole, uskumatu, et, et see auk võib laeva põhjas olla. Sellele on viidanud varasemad tõendid, kui ka teaduslikud analüüsid, et pigem on see lihtsalt tõend selle kohta, mida varem on räägitud, mille üle varem spekuleeritud, aga kokkupõrge millegiga, mis asjaga siis arvestades seda, et see rebendi kese on allpool veepiiri ja arvestades ka seda, et keegi pole kunagi väitnud, et Estoniaga koos oleks uppunud mõni nii-öelda vee peal sõitev laev. Ega ükski pääsenatest ei ole rääkinud seda, et ta oleks Estonia kõrval või läheduses näinud nii-öelda tee peal sõitvat laeva. Järelikult kõige tõenäolisem on see, et Estonia põrkas kokku allveelaevaga. Nüüd aga see ei tähenda, et kusagil peaks olema vigastatud allveelaev. Jah, see tähendab seda, et kusagil peaks olema vigastatud allveelaev, aga Ma natukene täpsustan. Et kui, kui mõeldakse kokkupõrge allveelaevaga, siis noh, esimene mõte on see, et allveelaev sõitis Estoniale külje pealt sisse. See ei pruukinud olla nii lihtne. Pigem On tõenäoline, on see, tuli selline nii-öelda riivamisi kokkupõrge. Et Estonia ja seal allveelaev sõitsid ühes suunas ja välistatud ei ole ka see, et Estonia sõitis otsesele allveelaevale. Ehk riivas seda allveelaeva. Küsimus on selles, mida tegi allveelaev Estonia nii-öelda teekonnal. Margus Kurmi juhitud komisjon esitas oma tööaruande 2006. aastal. Indrek Kiisler küsis toonasele peaministrilt Andrus Ansipile tema kommentaari. Minu jaoks on see loomulikult täielik üllatus ja, ja ma usun, et neid inimesi pole küll väga palju olnud, kes on kahtlustanud, et, et seal võib olla veel mõni auk, 100. laevas see, et parvlaev Estonia võis kokku põrgata mõne allveelaevaga. Et see on praegu küll mulle esimest korda sellist versiooni kuulata, aga kui auk laevas on, on fakt ja nüüd on tuvastatud, siis mina olen küll seda meelt, et tuleb välja selgitada, kuidas auk sinna taeva tekkis ja missugust rolli mängis auk parvlaev Estonia uppumisest. Igasugused vabandused hauarahu tagamisega minu meelest ei ole kohased, sest et me teame, et kriminaaluurimises keegi on maha maetud, siis võidakse teda isegi mitu korda täiendavateks uurimisteks. Eks summeerida. Ja kui ilmnevad täiendavad väga olulised asjaolud, mis tingivad täiendava uurimise vajaduse, siis ka hauarahu rikutakse ja nii tuleks teha ka parvlaev Estonia puhul. Ehk siis tõde on, on kõige olulisem. 2006. aastal esitas omapoolse aruandega valitsuse kokku pandud komisjon, mis, mis kontrollis üle seda lõpparuannet, mis oli valmis saanud juba siis 1998. aastal. Et toona seda komisjoni tegevust juhtis riigiprokurör härra Kurm, kes on täna esitanud väga võimsaid teooriaid, mis võis seal juhtuda, näiteks see ilmselt toimus kokkupõrge hoopis allveelaevaga. Ei mingeid tõendeid parvlaev Estonia ja vaeva kokkupõrke kohta Kurm valitsusele küll ei esitanud ja isegi sellist versiooni, et parlast karvlaev Estonia oleks võinud kokku põrgata. Allveelaevaga kuulsin mina täna esimest korda. Nüüd välisuudised ja Reene Leas USA president Donald Trump maksis 2016. aastal, mil ta kandideeris USA presidendiks vaid 750 dollarit tulumaksu. Umbes sama oli summaga tema esimesel aastal Valges Majas, väidab New York Times. Ajaleht on saanud enda valdusesse trumpi ja tema ettevõtete viimase 20 aasta maksuandmed. Väidetavalt ei maksnud trump 15-l eelneval aastal üldse. Tulumaksuaruanded paljastavad ettevõttete kroonilise kahjumi ja maksudest kõrvalehoidmise. Ajaleht väljendab ka muret, et üha suurem osa tema sissetulekutest sõltub ettevõtetest, mis tekitavad huvide konflikti. Tema presidendiametiga Donald Trump süüdistas ajakirjanike küsimustele vastates, on maksuametit tema halvas kohtlemises ning ütles, et tegemist on täieliku libauudisega. Ta kinnitas, et on makse maksnud ning seda on võimalik näha niipea, kui maksuamet saab valmis tema maksuasju puudutava auditiga. Minu maksuasju auditeeritakse juba pikka aega. Maksuamet ei kohtle mind hästi. Nad kohtlevad mind halvasti. Maksuametis on inimesi, kes kohtlevad mind väga-väga halvasti. Auditeerimine käib. Vastasel juhul oleks mul suur au neid andmeid teile näidata. Aga tegemist on libauudisega. New York Times tahtis lugu, nad on kõigeks valmis. Mägi-Karabahhi sõjategevust alustanud Aserbaidžaani ja Armeenia juhtkonnad süüdistavad teineteist välismaiste palgasõdurite kasutamises. Aserbaidžaani kaitseministeeriumi andmetel on Armeenia võitlejate seas suur hulk etnilisi armeenlasi Süüriast ja mujalt Lähis-Idast. Armeenia teatel osaleb Aga Aserbaidžaani poolel lahingutes umbes 4000 Süüria põhjaosast pärit võitlejad, kelle on sinna toimetanud Türgi relvajõud. Euroopa Liit hoiatas täna regiooni riike sekkumise eest Mägi-Karabahhi relvakonflikti Ühenduse sõnul ohustab konflikte kogu piirkonna stabiilsust. Pühapäeva hommikul puhkes armeenlastega asustatud, kuid Aserbaidžaani koosseisu kuuluva Mägi-Karabahhi eraldusjoonel aseri armeenia üksuste vahel lahingutegevus, kus mõlema poole väitel on hukkunud kümneid inimesi ning purustatud suur hulk sõjatehnikat. Valgevene kirjanik, Nobeli kirjanduspreemia laureaat Svetlana Aljaxiievičija sõitis Saksamaale ravile, teatas tema sõber. 72 aastane kirjanik oli kodumaal opositsiooni toetamise eest võimude surve all ning kutsuti pärast opositsiooni koordinatsioonikoguga liitumist ülekuulamisele. Kirjaniku sõber ütles uudisteagentuurile AFP Edaljaksiievitš sõitis Saksamaale plaanilisele ravile. Naaseb kuu aja pärast kodumaale ega plaani loobuda oma tegevusest koordinatsioonikogus. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2873 haigust Covid 19 põhjustava viiruse esmast testi. 67 testi tulemus oli positiivne. Enim positiivseid tulemusi tuli taas Harjumaalt. Nakatumine tuvastati seal 34-l inimesel, neist 24 Tallinnast. Ida-Virumaale laekus 13, Võrumaale, samuti 13, Viljandimaale kaks, Saaremaale, Läänemaale, Jõgevamaale üks uus koroonaviiruse juhtum viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on 42,89. Koroonaviiruse tõttu on haiglaravil 33 inimest. Juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Aga koroonaviiruse leviku laienemisega seoses suureneb lisaks haigestunutega nende inimeste arv, kes on kodus karantiinis, millisel juhul saab inimene töötasu hüvitist ja kas see laieneb ka välismaalt tulnutele uurisel Loonurm. Sotsiaalminister Tanel Kiik seletab lahti, millisel juhul saab inimene koroonaviirusega seotud hüvitist. Kuldreegel on see, et hüvitist saavad kõik need inimesed, kes on, kas reaalselt haiseb virtuaalselt nakatunu lähikontaktsed või näiteks ka terviseameti otsusel ei ole karantiini määratud inimesed. Välismaalt tulnule soovitab sotsiaalminister teha aga võimalikult kiiresti koroonaviiruse test. Kui neil ei ole tegelikult haigussümptomid, kui nad pole ka ühegi teadaoleva nakatunuga kokku puutunud siis nendele haigushüvitist üldjuhul ei laiene huvides välismaalt tulnute rongi tegelikult kasutada seda võimalust, mis on ette nähtud ehk sadamas, lennujaamas kui ka hiljem eraldi kokkuleppel teha krooniluse testid. Kui see test osutub negatiivseks, siis on võimalik pärast testi tulemust kõige juba tööl toimetada ja pärast teise testi tegemist seitsme päeva pärast on juba siis tegelikult vene direktsiooni vabastab. Aga tulles tagasi nende juurde, kes välismaal käinud ei ole, siis, nagu sotsiaalminister ütles. Haiguslehele jääb inimene perearsti otsusega siis, kui ta on olnud lähikontaktne nakatunuga ning ka siis, kui terviseamet on inimese isolatsiooni määranud. Tallinna ühest koolist on aga näide, kus laps nakatus, temaga kokku puutunud klassikaaslased peavad niisiis isolatsioonis olema. Terviseamet määras isolatsiooni, aga nakatunuga lähikontaktis olnud lapsevanemad. Perearst haiguslehte vanematele ei kirjutanud, hüvitist nad seega ei saa ja kaugtöö võimalik ei ole. Perearstide seltsi esimees Lee Vallikivi tunnistab, et lähikontaktsete defineerimisega on segadust. Praegust meil on ka nagu kerge segadus teemale. Et, et kas need on, kui me räägime nagu lähikontakt, sest et kas siis me peame helistama tingimata terviseametile ja küsima, et kas lähikontaktne meil ka terviseameti selle ruudulises vihikus kirjas, kui sul lähikontaktsed või me teame, et kas abikaasa samas leibkonnas elab ja töötab, vanaema näiteks on lähikontaktseid ja nad võiks ka ikkagist lehele jääda, selles mõttes meil natuke peame selgitama, aga üldiselt on küll niimoodi Akne on haigestunud, siis ta peaks pärast andma haiguslehe ja kui ei ole lähikontaktne, et see definitsioon on nagu selgelt olemas, et kuid lähikontaktne on nagu läbi kolmandate isikute, siis haiguslehte ei ole näidustatud ja ei ole ka vajalik. Riigikogu kultuurikomisjon kogunes täna tutvuda kultuuriministri vahendusel ministeeriumi tegevusplaanide ja eelarvega. Jane Saluorg jätkab. Kuigi kultuuriminister Tõnis Lukas tutvustab eelarvega seonduvat kultuurikomisjonile paari nädala pärast, saab juba praegu ministri sõnul öelda, et kultuuritöötajate palkade tõusu sel aastal valitsuselt oodata ei tasu. Ma arvan, et on õige, et laenuraha palgatõusudeks otseselt kasutada ei, ei saa küll, aga kui rääkida kultuuriga seotud valdkondadest, siis kui seal osas toetused riigi toetusel näiteks suurenevad, jõuab see siis kaudselt ka selle valdkonna inimeste hea olulini ja töötasuni. Ka kultuurikomisjoni esimees Aadu Must peab õigeks, et laenuraha palgatõusude katteks ei kasutata. Leiti seda, et kultuuri jätkusuutlikkust eelarve kindlasti toetab, aga ei saa lubada seda, millest me kõik unistasime. Veel aasta tagasi tuleb kultuuritöötajate palgatõus. Lähenemine Eesti keskmisele. See punkt on kurblik, kuid kultuurisüsteem peab püsima. Tegevuskulud hoitakse elus. Kultuurikomisjoni liige Signe Kivi räägib, et palgatõus ärajäämine on kurb kuid sellele vaatamata leidus tänasel kohtumisel ka väikseid rõõmusõnumeid. Näiteks. Teeriumi prioriteete oli näha nende tegevus kaas ja ma pean ütlema, et mulle siiski väga meeldib, et on suudetud ehk kaitsta ka rahandusministeeriumi ees ühte olulist valdkonda ja see on siis eesti keele ja kultuuri uuringud ja nende finantseerimine järgmise aasta eelarves. Aga kuidas, kui suures mahus, mismoodi, kes on otsustajad, et see kõik on veel alles kokkuleppimisel? Narvas toimub 23. Eesti muuseumide festival keskendub Se disainijuhtimisele muuseumis kuulutati välja selle aasta parim muuseumi meene ja selgub ka parim rändnäitus sellest. Jüri Nikolajev. Eesti muuseumiühingu juhatuse liikme Maarja Kõutsi sõnul vaadeldakse disaini teemat muuseumi kontekstis tervikuna alates sellest, kuidas on kujundatud muuseumitöötajate töökeskkond ja lõpetades muuseumi teenusedisainiga, et see oleks külastajaile köitev, mugav ja arusaadav. Maarja Kõutsi hinnangul on Eesti muuseumid hästi disainitud, kuid arenguruumi on alati. Meil on ju viimaste aastate jooksul avatud väga suuri uhkeid maailmatasemel muuseume, aga võib-olla tõesti, et muuseumid läksid siis mõtlema kohe otsast peale, et kuidas külastaja teekond nendeni on, mida külastaja juba enne muuseumi uksest sisseastumist, kuhu ta saab oma riided jätta, et tal oleks mugav. Seda tasub kindlasti jälgida. Üks paremini disainitud muuseume on Narva muuseum oma uue püsinäituse ja hoonenud linnusega. Tõsi, näituse koostamisse kaasati ka kutselisi disainereid, räägib muuseumi juht Ivo Posti. Vaatasime läbi ka selle, mismoodi külastaja käitub psühholoogiliselt, et kui ta näeb midagi, kas ta hakkab kohe selles suunas minema või ta keerab kuskile mujale, kui me paneme põrandale kleebised, kas me suudame külastaja tähelepanu selle peale viia ja kas ta saab sealt info kätte. Sellise info, nagu meie tahaksime, püüdsime lähtuda sellest. Disainerite palkamine maksab raha, kuid lõppkokkuvõttes on see kasulik nii muuseumile kui ka külastajatele, jätkab Ivo Posti. Sellepärast, et omas väikses klaasmullis mõelda, et küll me oleme ägedad ja küll me teeme ägedaid asju, vahel võib see tõesti õnnestuda ja vahel lähevad mõtted õiges suunas, aga mul on tunne, et väga tihti oleks vaja just nimelt sellist kõrvalpilku professionaali poolt, kes vaatab väliselt. Kuulge, teil on väga äge asi, aga ta minu meelest teil ei tööta, sellepärast et ja aitab siis seal ära disainida. Eesti muuseumimeenete võistlusele laekus sel aastal paarkümmend meenet. Žürii valik oli raske ja seepärast läks esimene ja teine koht jagamisele. Võitjateks valiti Eesti kunstimuuseumi kunsti memo mäng ja Tartu Ülikooli rektorite allkirjadega Kruus Tartu Ülikoolimuuseumilt kui kunstimemomänguna harjuv kruus, vahva siis kolmanda koha saavutanud Tallinna kirjanduskeskuse Vilde muuseumi triibuline öösärk, lihtsalt tore muuseumi meene, räägid Eesti muuseumiühingu juhatuse liige Maarja kõuts. Kui palju saab Eesti muuseumipoodidest endale öösärke muretseda, ega vist mitte eriti, et see on selline omanäoline, tore, vahva meene, väga heast materjalist. Kindlasti meenutab muuseumis käiku veel ka õhtul magamagi minnes. Ele Pedassaar räägib nüüd, milliseks kujuneb ilm Eesti ilma kujundab eeloleval ööpäeval Põhjamerelt Läänemerele ulatuv madalrõhulohk, mis aeglaselt põhja suunas liigub. Tuleb sel ajal pilves selgimistega. Kohati sajab vihma, võib udu olla. Tuul puhub valdavalt idakaarest üks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on seitse kuni 11, rannikul kuni 14 kraadi. Päev on pilves selgimistega ning vähest vihma sajab mitmel pool Ida-Eestis. Puhub ida kagutuul, Lääne-Eestis muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja tuleb 14 kuni 17 kraadi. Kolmapäeval jääb Eesti kohale nõrk rõhuala, päeva peale avaldab enam mõju Venemaalt ulatuv kõrgrõhkkond. Ilm on pilves selgimistega, vähese vihmaga ning mitmel pool udune nii seal kui ennelõunal. Pärastlõunal läheb kuivemaks selgemaks. Öösel on tuul nõrk ja muutlik, päeval püsib nõrk ja pöördub idakaarde. Sooja on öösel kuus kuni 11, rannikul kuni 14 kraadi, päeval 14 kuni 18 kraadi. Ning spordiuudised Ragnar Kaasik Korvpalliliiga NBA finaalis lähevad omavahel vastamisi Los Angeles Lakers ja Miami. Siit. Miami alistas idakonverentsi finaalseeria kuuendas mängus Boston Celticsi 120 513 ja võitis kogu seeria mängudega neli. Kaks. Just Miami hiti näol on tegemist klubiga, kellega nüüd lõikersis palliv LeBron James võitis oma kaks esimest NBA tiitlit. Leicer siia hitti vahelise finaalseeria esimene mäng peetakse Eesti aja järgi ööl vastu neljapäeva. Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel alustas võidukalt vaid kaks nädalat tagasi USA lahtised võitnud austerlane Dominic tiime. Avaringis võitis tiim kindlalt kolmes setis kuus. Neli, kuus. Kolm, kuus. Kolm Horvaati maringhiilidžit. USA jalgpalli kõrgliigas MLS pidi Eesti koondise ründaja Erik Sorga koduklubi DC Unaiti taas leppima kaotusega. Eelmises mängus null üksneshvillile kaotanud DC jäi nüüd null. Kaks alla New England Revolution meeskonnale. Sorga ühines mänguga 68. minutil. DisJonaitid on idakonverentsis viimasel ehk 14. kohal, punkte on neil 11. Inglismaa jalgpallimeistrivõistlustel kaotas Manchester City oma hooaja teises mängus kodus Lester Cityle kaks. Viis. Manchesteri klubi asus kohtumist juba neljandal minutil, üks. Null juhtima. Seejärel lõi Lester aga neli väravat järjest, minnes 77.-ks mänguminutiks juba neli. Üks ette. Kolm esimest Lesteri väravat lõi Jamie Vardy, kaks neist penaltist. Manchester City lõi seejärel ühe värava küll tagasi, kuid Lester teenis kaks minutit enne normaalaja lõppu oma kolmanda penalti, mis samuti realiseeriti. Lester City jätkab liigas täisedu ehk kolme võidu ja üheksa punktiga. Manchester Cityt. Teil on kahest mängust kolm punkti. Täna õhtul kell 22 võõrustab tiitlikaitsja Liverpool põnevusmängus Londoni arsenali. Lõppenud nädalavahetuse suurim üllatus sündis aga Saksamaal, kus Müncheni Bayern kaotas Hoffenhaimi meeskonnale üks. Neli. Bayern ei olnud enne eilset kaotusekibedust tundnud juba 32 mängu järjest, kusjuures neist 23 viimast mängule lõppesid Bayerni võiduga. Bayernile on kaheksast mängust võitja kaotus. Tänaseks päevakaja lõpetab aitäh kuulamast.