Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kooli vaeva on paljude jaoks enam-vähem selja taga ja nüüd võib mõnele kooliga seotud ja ühel hetkel kuumale probleemile vaadata kui seljataha jäänud ajaloole. Siit jõuame ühe vanasõna juurde, mis hoiatab ajalooignorantne jäämast ilma tulevikuta. Püüan selle mõttega viia peamiselt õpetajate mõtet peagi algavasse päeva aastasse. Seda ennekõike seoses infotehnoloogia jõudmisega klassiruumidesse, nagu näiteks video prorektorite kasutamine õppetöös. Paljud taolised videoprojektorid on fikseeritud klassi lakke ning on sisuliselt sisse lülitatud ja režiimis ärgates niipea, kui keegi projektorile andmeid saadab. Esiteks on see kasulik prorektori elu eale ja kindlasti mugav kasutajale tänu kokkuhoitud ajale ja vajadusele otsida kusagilt kaugjuhtimispulti, mis võimalik, et on kogemata sõlmise loengupidaja taskusse jäänud. Tänu automaatrežiimile projektor ilma andmevood teise vaikseks ega see ka näiteks tunnikontrolli läbiviimist, kuid ta on alati valvel. Analoogne lahendus oli kasutusel ka klassis ühes USA koolis, kus seitsmenda klassi õpilasi tuli õpetama asendusõpetaja Julia Ameero. Kuid tavapärase õppematerjali asemel paiskas projektoriga ühendatud arvutiekraanile. Ütleme siis, et teistsugust õppematerjali, mis ei kvalifitseerub perekonnaõpetuse valdkonda, kuid võiks kirjeldada arvadele 15 aastastele. Mis asi on pornograafia? Kuna õpetaja amero ei saanud ise algul aru, mis tema selja taga suurel ekraanil toimub, said lapsed asja natukene aega imestunud kaeda ning õpetaja püüd pornot maha suruda mõne aja pärast võtsid samuti piisavalt kaua aega. Kõige selle tulemusel jõudis jutt ühisest porno vaatamisest peagi laste vanemateni, kes Ameerika ühiskonnatavadele omaselt alustasid kohe kohtulugu. Tänu rabedusele, millega vanem põlvkond õpetajaid uue IT-keskkonnas toimetavad ja ilmsetanud põlvkondadevahelisele konfliktile, mis koolis annab tihti tavapärasest rohkem tunda on arvutid ja porno selles keskkonnas kuumia pingestunud teema. Seetõttu pole ka imet kohale ilmunud. Sherif tegi kiired järeldused asitõendite kohta ja süüdistus asendusõpetajad seaduse rikkumises. Kohus arvutas õpetaja võimaliku karistusena kokku 40 aastat vanglakaristust. Süüdistus koosnes neljast punktist ja sherifi kogutud tõendusmaterjalist. Pannes kokku sõnad pornoõpetaja ja 40 aastat vangistust, on kindel kokteil jõudmaks ajakirjandusse, kust lahvatas kogu juhtumi avalik käsitlemine. Õnneks lisandus tänu avalikkuse kaasamisele vestlusesse ka terve rida arvutiekspert erinevalt juba kasutatud sherif ist tänu millele hakkas peagi selguma, et kogu nimetatud kooli arvuti turvalisus oli, ütleme siis, et pehmelt vanamoodne. Ja kuigi sama külalisõpetaja Ameero osutas ka varemed klassi arvutis, hüppavad ekraanile reklaamiaknad ning kas ta ei võiks arvutit välja lülitada, vastasid õpetajate toanaabrid, et ärgu ta seda küll tehku, siis ei saa teised enam arvutit käima. Ilmselt on taoline olukord paljudele tuttav, kui mitte koolis, siis mõne teise ameti töökohast või kodust. Selline käitumine on iseloomulik neile, kes tehnoloogiat ei tunne ja on seetõttu omas käitumises ebakindlad, ehk parem mitte seda arvutit puudutada. Ainult et käesoleval juhul kaasnes kooli arvutipargi kehva olukorraga, nõndanimetatud kollekteraldamisekt kaasuvad ohvrid. Kuidas siis teisiti olukorda kutsuda, kui ühte õpetajat ootab viirustaja nuuskur varast investeeritud arvutite tõttu 40 aastane vanglakaristus? Õpetajate suvepuhkusemeeleolu säästmiseks olgu siiski öeldud, et äsja peatas kohtunik varasema süüdistuse ning võimalike Julia Ameero ei peagi vangi minema. Aga kui koolivaheaeg on läbi ja õpetajaskonnas pole kooli arvutipargiülene kontroll paranenud, läheb peagi vangi keegi teine. Järsku on see keegi teie seast.