Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Vanaks jääv Paul McCartney on viimasel ajal köitnud rohkem kollase ajakirjanduse tähelepanu tänu rikkistushi laadsele kuumadele ja külmadele suhetele Hede Milsiga. Kuid erinevalt mõnest vanasõnast teeb Pauli püssi siiski Velga korralikku pauku. Nimelt teatas Söör Paul, et ta lõpetab oma suhted kuulsa muusikatootja Iiemmaiga ja hõlmab positiivselt uued internetiajastu võtavad muusika levitamise võimalused. Värske album annab läbi pealkirja mõista, et aeg hakkab otsa saama ja midagi tuleb ette võtta. Arvame, pealkirjaks on memory Holmust fol ehk paljudele mobiiltelefonide kasutajatele tuttav hoiatuskõneseadme mälu peatsest täitumisest. Söör pool väidabki, et kopeeris albumi pealkiri oma mobiilist, kui ta tajus, et ka tema pea on täis fragmente sõnumitest, piltidest, tekstidest ja helidest ning ta otsustas need oma mälust albumisse maha laadida, et pähe tekiks juurde uut ruumi uutele asjadele. Koos metafoorilise mälu kustutamisega kustutas endine Piitel 1962.-st aastast kehtinud lepingu käpitud rekordiga mis omakorda kuulub Iiemmai varade hulka. Nii võib tingimusi öelda, et 64 aastane muusik jätab ühtlasi maha saviplaatidega alguse saanud analoogsignaalide maailma ja siirdub täielikult uude, ilma materiaalse kandjate digitaalsesse keskkonda. Rõhutan veelkord, et võrdlus on tingimuslik, sest Pauli muusikat leiab juba aastaid digitaalsetelt plaatidelt ning ka internetist talletub info elektronidest moodustunud füüsilisel kandjal. Aga kes veel mäletab, siis hiljuti, kui löödud internetis liikuva infomassiks saadi miljondik grammi ja sinna kavatsedki Söör Paul oma uue loomingu lisada. Täpsemalt sõlmis ta lepingu populaarse kiirkohviketis Tarbaksi loodud muusika leibeli heriga ja lepingu tulemusel anud Paul McCartney uus looming nüüd netist vabalt allalaetav. Vastuseks küsimusele oma meele muutmise põhjendamisele ütles Söör Paul, et teda hakkas nõndanimetatud vanade plaadifirmade klaasistunud maailmavaade ära tüütama. Ta lisas, et nägi nende näos segadust ning plaadifirma tunnistasid isegi, et kätte on jõudnud uus ajastu ning nad hästi ei tea, kuidas käituda. Vanale peeglile käis eriti pinda asjaolu, et plaadifirmadel on kasutada miljoneid dollareid ja iksumalisi eelarveid. Kuid kõik, mida nad selle raha abil on suutnud välja mõtelda, on igav. Muusikatööstus on liiga kaua vanaviisi toimetanud ja turustanud ning söör, pooli jaoks on see häiriv ja murettekitav. Tema enda tegevus koosneb muusika kirjutamisest, muusika mängimisest ja muusikate oletamisest ning kõik see on panne ehk lõbus. Kuid siis lähed lõbusas meeleolus plaadifirmasse ning sul hakkab järsku iga inimesed, kes seal töötavad, on peaaegu magama jäämas. Nii huvitav ongi seal olla. Nad on nagu dinosaurused, kes räägivad aasteroodidest. Ühe teooria järgi lõpetas dinosauruste ajastu just asteroid. Ja Paul McCartney peabki oma võrdluses silmas asteroidi na internetti. Ta täpsustab, et plaadifirmade dinosaurused teavad, et internetiasteroid ühel hetkel nende peale kukub. Aga nad ei tea, millal ja kustkohast see tuleb. Kuid tegelikult on see juba planeedile prantsatanud ning nad ikka veel ei taju seda. Ja nii otsustaski vana muusik kogu oma loominguga minna haigutavate dinosauruste juurest kuumava asteroidi manu.