Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Võib-olla jõuab tänases kommentaaris käsitletav teema alles mõne aja pärast avalikku vestlusringi, sest puhkuste ajal levivad uudised suust suhu meetodil aeglasemalt. Vältimaks peaksite vägivaldsete mängude vägivaldsust vähendava efekti mõttearendusele reageerima ette valmistamatult ja võimalik, et haavatavalt olgu siis täna ette kandu statistika kokku pandud uuring vägivaldsete mängude moodsal ja samas igivanal teemal. Soojenduseks neile, kes lasevad statistiliselt esitatud andmed oma kriitilise mõtlemise piirivalvest hõlpsamalt läbi siis teil tasub üles otsida üle poole sajandi vanune, kuid pidevalt kordustrükis ilmuv tararhafi raamat. Kuidas valetada statistika abil või siis mõtelda mõtteterale, kus mõningaid statistikuid võrreldakse joodikuga, kes kasutab tänavalambiposti mitte valgustamiseks, vaid enda püstihoidmiseks. Kuid kogu see väheke kriitilise hoiakuga jutt on mõeldud selleks, et mõista statistikat selle õiges kontekstis. Statistika ei ole tõestamisvahend, vaid kirjeldamis, vahend ehk tõestamiseks on vaja enamat kui kirjeldavate võrdlevate andmeta põnevaid orgestratsioone. Kui vägivaldsete mängude esiisaks võib pidada tulistamismängu tuum siis sellegi mängu vanaisaks on poolsanistenn kolmdee. Tegemist on nõndanimetatud esimese isikulaskmismänguga, kus esimeseks isikuks ongi mängija ise, sest kes erinevalt seni traditsioonilistest mängudest, milles juhiti ekraanil mõnda teist tegelast, hoiab piltlikult öeldes ekraanilise püssist kinni. Piss või mõni muu tapariistu ohtlikum ots paistab välja ekraani alumisest servast. Tuum ületas seniseid mänge märkimisväärselt naturalistlikuma visuaalse pildidel edastatud soolikaid pritsivate ja lõhki lendavate võib põlevate vastaste tõttu. Lisaks olid need vastased haiglaselt koledad ning mängijaga võrreldes näiliselt veelgi vägi. Valdsemad tuum tuli turule aastal 1993 hoolimata, et koheselt vallandasid vaidlused vägivaldsete mängude ohust ühiskonna vaimsele tasakaalule võid nüüd kuraditosin aastat hiljem tõdeda, et sellest ajast alates on USA-s vägivaldsete kuritegude arv langenud 40 protsenti. Sama loogikat jälgides avastasid statistikahuvilised seosest tuumi seriaali kulmineerumisega veelgi võikamas ja natuke realistlikumalt vägivalla orgias nimega Kvaik kukkus USA-s samal aastal vägivaldsete kuritegude arvel neli protsenti. Olgu öeldud, et samal ajal tuli turule teinegi silmitu hakkliha ja soolikate peomäng Chuck niukene. Aga okei, otsides vägivaldsete mängude ajaloost järgmise verstaposti, siis üheks on kindlasti Grand Theft auto mida mõnes riigis kaubandusketis ametlikult ka boikoteeriti. USA-s langes selle mängujärgselt vägivaldsete kuritegevuste hulk veel ekstra kaks protsenti. Kas tegemist võiks olla põhjus-tagajärg seosega? Ja sellele küsimusele vastamine ongi koht, kus peaks peast läbi käima enam kui atraktiivsete numbritega võrdluses esialgu välja joonistub pilt. 90.-te algus langeb lukuga interneti populaarsuse kasvu algusega ja mõni teravmeelsem on jõudnud juba vägivaldsete kuritegude langust siduda interneti porno populaarsuse kasvuga. Aga võib-olla langes kogu vägivaldsus just interneti tõttu üldisemalt, sest inimestel sain vaba ja vägivallale pühendatav aeg lihtsalt otsa. Samas võib arvutimängude suhtes jäigal negatiivsel positsioonil olev isik arutleda nii, et võib-olla oleks vägivaldsete kuritegude arv tänu muudele ühiskondlikele arengutele langenud niigi üle 300 protsendi kui vahepeal poleks neid neetud vägivallamänge välja mõeldud, mistõttu vägivaldsete kuritegude sagedus langes kõigest poole võrra. Nii või teisiti taoliseid teelõngu arutades kaob fookus tegelikult pildilt ja sellele sooviksingi tänase kommentaariga hea raadiokuulaja tähelepanu suunata. Ühiskonnas aset leidev kuritegevus ja eriti selle vägivaldne osan mitme ja ajas muutuva teguri tulemus ning selle keerulise nähtuse sidumine ühe emotsionaalselt hinnatava nähtusega, nagu näiteks arvutimängude vägivald on suhteliselt sihitu tegevus mille tulemusel kulub rohkesti energiat ja tulemus et olla isegi kahjulik, sest nii tõsise nähtuse lapsik käsitlus ei saa olla ohutu.