Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Paar kuud tagasi viitasin meie planeedi elu analüüsivale huvitavale raamatule, mille autoriks on muuhulgas nii lähis kui Kaug-Idas respekteeritud Ameerika ajakirjanik Tomas Ell, Friedman. Autori soov oli pöörata inimeste tähelepanu asjaolule, et maailm on lame, täpsemaid lame sotsiaalpoliitilises tähenduses. Ehk maakera pole enam ümmargune, kus osa riike on teistest kukla taga ja halvasti nähtavad ja lisaks päikesevalguse puudumise pimeduse peidus ning lõpuks on riikide vahelt kadunud kõrged müürid. Täna on olukord peamiselt tänu internetile selline, et kus ühest riigist vaadates paistavad kõikide teiste riikide tänavad ja inimesed ilusasti kätte ja lisaks saab nende inimestega hõlpsasti ühendusse astuda. Ja sellisel lagedal platsil kipub töö nagu kakukene veerema sinna, kus saadav väärtuse tehtud kulutus on kõige paremas Po sängis. Lugege Hiina, India, Malaisia, Ukraina ja nii edasi. Kogu seda nähtust nimetatakse inglise keeles out soosimiseks ehk võimaluste ekspordiks. Ning tänu sellisele olukorrale peaksid Toomas priid manni arvates tänased noored arvestama ühe väga olulise muudatusega. Ärge lootke tööhõivele konkreetses õpitud valdkonnas, sest lagedal platsil läheb mingil hetkel sinna, kus seda tehakse odavamalt ning seetõttu keskenduge hoopiski oma töö hõivatatavusele ehk võimele muutuvas olukorras õppida uusi tegevusi. Kunagi õpituga võib kitsas kätte tulla ja ärge lahutage ennast teadmises, et see puudutab kedagi teist. Olgu illustreerimiseks värske majandus läheb koos Street Journali artikkel, mille pealkiri provotseerib võimalusega iseenda elu out soosimiseks ehklast oma argitegevused kellelgi teisel ära teha. Ma kohe seletan. Traditsiooniliselt kasutavad võõras riigis madalapalgalist tööjõudu suurettevõtted, olgu näiteks nõndanimetatud Ameerika arvutid nagu Apple või Dell või endina IBM. Tegelikkuses pannakse need enamuses kokku Hiinas, Taiwanis või mujal, kus omahind on odavam. Nii on toimitud umbes kümmekond aastat ja nüüd elame faasis, kus väikeettevõtted on sama võimalust avastamas. Kuid nagu kirjeldatu Wall Street Journal, siis tasub mõtelda Kapersonaalseloutsourssimisele ehk oma töökohustuste saatmisele maade ja merede taha, kus see tehakse ära odavamalt ja üllatavalt kiiresti ja loomulikult hea kvaliteediga. Peamiseks eelduseks on vaja tunda ennast internetis kodus ja osata oma elus näha kaugtööna lahendatavaid ülesandeid. Olgu, kasvõi näiteks Hollywoodis väga kuumamet, näitlejate personaalne assistent, natukene edukamad, tööst hõivatud näitlejad kasutavad selleks tihti kedagi ebaõnnestunud näitleja hakatiste lõputust armeest. Kuid miks palgata kedagi kohaliku hinnakirja järgi, kes kasutades ühe tuntud näitlejanna arvamust keeravad enamus asju tuksi siis miks mitte lasta päevakava, lennupiletid, reisikorraldust ja muud taolist korraldada mõnel tööd armastavale hindul lisaks virtuaalselt igal hetkel kättesaadava personaalse assistendi tööle korraldavad näiteks Mumbais elavad hindud, paljude ameeriklaste personaalseid tuludeklaratsioone kirjutavad kõnesid, Monteerivad pulma, videosid illustreerivad raamatuid, kirjutavad tarkvara, analüüsivad röntgenipilte ja õpetavad lastele matemaatikat. Ning seda kõike kaks kuni kolm korda odavamalt oma kaasmaalastest. Kas tegemist võiks olla ebapatriootliku käitumise ja ebainimlikku ekspluatatsiooni iga ajaleht toob näite ühest perekonnast, kelle võsuke sai Indiast matemaatikas. Järeleaitamistunde toimus kõik arvuti vahendusel reaalajas, kui kõrvaklapid peas. Õpilane lahendas tuhandete kilomeetrite kaugusel oleva õpetaja juhendamisel ekraanile ülesandeid. Käesolevas näites moodus õpetaja ja õpilase suhe nii sõbralikuks, et peagi hakati õpetaja Radži suurežisse suhtuma kui perekonna liikmesse ning ühel päeval jõudis ka Ameerika pereteadvusesse. Pärast lõunasööki viis korda nädalas toimuv õppetund tähendab Indias elavale õpetajale tööd kell pool neli keset ööd. Selle peale korraldati oma kodused asjad nii, et õpingud toimuvad õhtupoole, võimaldades kahe lapse emal Indias ärgata hommikul kell seitse. Internetist leiab ligemale 100 töövahenduskeskkonda, kus teie probleemidele pakuvad täna abi umbes pool miljonit ettevõtet ja töövõtjat madalapalgalistest maadest. Wall Street Journal ennustab selle hulga peatset kümnekordistumist koos võimalusega kuulda peagi India või Hiina murdes eesti keelt.