Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 13.-st märtsist stuudios mardaberil Grauberg. Rahandusministeerium saatis täna ametliku taotluse Euroopa investeerimispangale. Aasta jooksul soovitakse pangalt laenata 550 miljonit eurot ehk ligi 8,6 miljardit krooni. Meil on kavas kasutada eelkõige välisabi projektide kaasfinantseerimiseks. See ei ole abilaen, mida võttis näiteks Läti president Toomas Hendrik Ilves otsustas riikliku teenetemärgi ära võtta Herman Simmile, kes mõisteti süüdi riigireetmises ning Risto Teinanenilt, kes kandis teenetemärki Eestit okupeerinud riigi sümboolikaga. Kultuuriminister Laine Jänes kutsus sihtasutuse Ugala teater nõukogust tagasi nõukogu esimehe Jaak Alliku, kellele heidetakse ette ebatõhusat tööd. Alliku sõnul võib tema tagandamise taga olla Owe ametist vabastada Ugala teatri direktor Peeter Tammearu. Tahaks 2012 saavad Narva elektrijaamade neli energiaplokki väävlipuhastusseadmed, mis võimaldavad täita karmistuvad keskkonnanõudeid ja toota elektrit põlevkivist ka pärast 2000 kuueteistkümnendat aastat. Rootsi rahandusministri Andres Borgi sõnul teeb Rootsi kõik, et balti riikide majandus põhja läheks ning kavatseb vajadusel oma õla alla panna. Eesti keeletegu. 2008 on väikelaste internetikeskkond mudila lastekas. Viimsi Rannarahva Muuseumis avati president Lennart Meri 80. sünniaastapäeva mälestusnäitus. See oli juubeliürituste avaakord. Öösel on kohati udu, külma on kaks kuni seitse, paiguti kuni 11 kraadi. Homme võib vähest lund ja lörtsi sadada ning sooja on kuni neli kraadi. Rahandusministeerium saatis täna ametliku taotluse Euroopa investeerimispangale viie aasta jooksul soovida pangalt laenata 550 miljonit eurot ehk ligi 8,6 miljardit krooni. Laenu on kavas kasutada eelkõige välisabi projektide kaasfinantseerimiseks, kommenteerib rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mattiisen. Kindlasti ei ole see abilaen, et tegelikult ju kogu maailmas riigid laenavad ja laenavad just selliste pikaajaliste investeerimisprojektide elluviimiseks. Ja meie oleme ka nüüd plaaninud seda laenu mitmesuguste Euroopa Liidu toetusskeemi riigipoolseks kaasrahastamiseks ja tegelikult seda päris suurt summat me tahame välja võtta järgneva viie aasta jooksul kaastame võtaksime siis laenu kuskil 100 150 miljonit eurot. Seda kavatsetakse kulutada näiteks niimoodi, et me saame Euroopa Liidu toetusaed näiteks ehitada mingisugune konkreetne teelõik ja see on nüüd mõeldud selliste projekte nagu oma raha osa juurde panemiseks. Me plaanime selle laenusid tagasi maksta 15 aasta jooksul. Euroopa investeerimispank teeb oma otsuse loodetavasti mais või juunis omad nõukogu koosolekul. Ja noh, pärast seda me allkirjastame lepingu ja siis saab öelda, et laenuleping on alla kirjutatud ja läbirääkimised lõppenud. President Toomas Hendrik Ilves kirjutas alla otsusele võtta ära valgetähe neljanda klassi teenetemärk Herman Simmilt, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus riigireetmises. Samuti otsustas president võtta ära maarjamaa Risti viienda klassi teenetemärgi Rodeinonenilt, kes kandis teenetemärki koos Eestit okupeerinud riigi sümboolikaga. Teenetemärkide seaduse järgi võib president teenetemärgi ära võtta, kui on jõustunud kohtuotsus, millega märgi pälvinud isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toime pannud olemises. Teenetemärgi võib ära võtta ka siis, kui on saanud teatavaks enne teenetemärgi andmist esinenud asjaolud, millest teadmise korral seal ei oleks teenetemärki antud või kui inimese hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise. Herman Simm sai teenetemärgi 2006. aastal Eesti NATOga liitumise korraldamiseks. Tennonen kui toonane Soome skaudijuht sai 2001. aastal teenetemärgi Eestile osutatud teenete eest. Kultuuriminister Laine Jänes allkirjastas käskkirja, millega kutsus sihtasutuse Ugala teater nõukogust tagasi Jaak Alliku Andres uueks nõukogu liikmeks Tonio Tamra. Uus nõukogu esimees valitakse nõukogu koosolekul, mis toimub ilmselt järgmisena tollal. Ministri sõnul lähtus ta nõukogu muudatuste tegemisel Kultuuriministeeriumi teatrinõuniku ja Ugala teatri nõukogu liikme Tõnu Lensmendi ettepanekust. Lensment põhjetel põhjendas Alliku tagasikutsumist ja ebapiisava järelevalvega teatrijuhi personali finantsotsuste ülem. Samuti olevat probleemidele teatris tähelepanu juhtinud ka viimane siseaudit. Lensment on praegu Viljandis, et arutada probleeme Ugala teatri juhi Peeter Tammearuga. Halliku sõnul on mitmeid siseauditis välja toodud kitsaskohti hakatud lahendama eilsel kohtumisel Tõnu Lensment neid küsimusi üldse ei puudutanud. Kaks aruannet tuleb järgmise nõukogu päevakorda, mis laekusid nüüd paar nädalat tagasi, kusjuures ükski neist ettepanekutest, et ei ole selliseid, mille peale peaks tegema mingeid Org, järeldusi töölepingute vormistamisega oli puudus ja need on need korras näitlejate, muu teatri töötajate ajatabeleid peetud korrektselt, meil nüüd peetakse finantsmajanduslikke pretensioone ei ole siseaudit esitanud mitte mingeid. Ja Ugala finantsmajanduslik olukord on hea, eelmise aasta oma tuluplaan ületati poole miljoni võrra ja ka selle aasta esimesed kaks kuud on töötanud normaalselt, töötanud, plaani täitnud. Ühtegi etteheidet ei ole eelarvenõukogu liikmena ega ka kultuuriminister selle kahe aasta jooksul ei minul ega nõukogule teinud eilne jutt lönts nendega keskendus ainult tammearu isikule, mitte mingitele siseauditi ega finantsmajanduslikele probleemidele. Siis ma olen jah selle juurde, et ministeerium, õigemini Tõnu Lensment ise ja ei soovi, et tammearu jätkaks teatri juhtimist ja ta teab, et seni kuni mina nõukogu esimees olema, selle poolt hääletama. Täna allkirjastasid Narva elektrijaamad, Alstomi Estonia jaolston Powers Sweden väävlipuhastusseadmete paigaldamise lepingu Eesti Elektrijaama energia plokkidele. Kohal käis Riina. Talu Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive rõhutas selle lepingu tähtsust. See on suuruselt kolmas investeering Narva elektrijaamade kahe uue ploki ehituse Estlinki merekaabli järel. Väävlipuhastusseadmetesse investeeritakse 100 miljonit eurot ja mida see annab Eesti Energiale? Sandor Liive? Esiteks, vähendada oluliselt Narva elektrijaamade ja sellega kogu põlevkivist elektritootmise keskkonnamõju. Püüame väävli kinni ja väärtuaalsus seadmetega. Tagatakse see, et Narva elektrijaamad saavad töötada just nimelt Narva elektrijaamade plokid paigaldatakse peale aastat 2016. Tootmisvõimekus aastal 2012 oli Narva elektrijaamadel suurem, kui ta oleks ilma enda taevasse. Ta annab meile seisvuda megavatti netovõimsus, mida me saame kasutada kaua keskkonnasõbralikumalt kui viimased lepingute saaksid. Puhastusseadmed tagavad siis elektritootmise põlevkivist ka pärast 2000 kuueteistkümnendat aastat. Vastasel juhul jääks Narva jaamade 12-st plokist tööle vaid kaks uut, sest Euroopa Liidu direktiivi järgi jõustuvad karmimad keskkonnanõuded. Narva elektrijaamade juhataja Ilmar Petersen. Nõuded seavad alates 2016.-st piiri vääveldioksiidi kontsentratsioonid suitsugaasides, mis on 400 milligrammi normaalkuupmeetri kohta ja uutel praegu ehitatavatel seadmetel. Alates esimesest jaanuarist 2016 aastat 200 milligrammi normaalkuupmeetri kohta. Aastaks 2012 on Eestile ühestatud väävliheitmete aastane piirnorm 25000 tonni aastas. See on üle poole vähem praegusest. Niisiis paigaldatakse väävlipuhastusseade neljale energiaplokile. Esimene valmib veebruaris 2011 ja teine augustiks 2011. Ülejäänud kaks saavad valmis 2012. aasta märtsiks. Ehitustööde ajaks tuleb plokka seisata, kuid vajalik energia suudetakse ka nyyd oota, lubas Petersen. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rõhutas eriti keskkonnasõbralikkust ja energiajulgeolekut. Mis aga puutub investeeringutesse, siis energiamajanduse arengukava näeb ette 2016.-ks aastaks ehitada juurde veel kaks uut energiaplokki, ütles minister. Pärlipuhastusse seadmeid ehitab Alstomi Estonia Easton Powers võiden, kes tegi ettepaneku võtta kasutusele uus integreeritud solfeerimise tehnoloogia, mille käivitamine Eesti põlevkivielektrijaamades on alles algusjärgus. Tänastest välisuudistest annab nüüd ülevaate Nele Meikar. Rootsi rahandusministri Anders Borgi sõnul teeb Rootsi kõik, et balti riikide majandus põhja ei läheks ning kavatseb neile õla alla panna. Meil on suur poliitiline vastutus Baltimaade ees ja peame tegema kõik nende aitamiseks. Need on uued demokraatiad ja nad on osa meie majanduspiirkonnast, vahendas Rootsi rahandusministrit International Herald triibion. Rootsi pankade balti riikidele antud laenud moodustavad umbes 20 protsenti Rootsi sisemajanduse kogutoodangust. Leedu valitsus plaanib äärmuslikku kulude kärpimist, sealhulgas 10 protsendilist palkade vähendamist avalikus sektoris. Nii kinnitas riigi rahandusminister Algirdas semeta. Semeta tõdes, et Leedu majanduslangus võib sel aastal tulla seni prognoositud nelja koma kaheksast protsendist suurem, vahendab Postimehe võrgulehekülg. Kokkuhoiuga. Meetmed tulevad lisaks aasta alguse maksutõusule ja 12 protsendilise palga kärpele, mis põhjustasid jaanuaris protestija mässuaktsioone. Leedu majandus kahanes aasta viimases kvartalis kaks protsenti, see on esimene miinusmärgiga tulemus viimase üheksa aasta jooksul. Austraalia kuulutas kümned oma liivarannad kütuselekke tõttu kriisipiirkonnaks. Queenslandi osariigi peaministri hinnangul on tegemist piirkonna kõigi aegade suurima keskkonnareostusega. Päeval kaotas Hongkongi laev tormis alusesse tekkinud augu tõttu ligi 100 tonni kütust enam kui 60 kilomeetrit taustast. Itaalia rannajoonest on kaetud õli laiguga. Reostuse puhastuse maksumuseks hinnatakse ligi kaheksa miljonit eurot. Laeva omanik on lubanud tööd kinni maksta, samuti on lubanud riigipoolset toetust Austraalia peaminister Kevin raad. Saksamaa politsei on saanud pärast Viljandini väikelinnas toimunud koolitulistamist pool tosinat ähvardust, milles noorukid hoiatavad eelseisvate veresaunade eest või nende neist 30 kilomeetri kaugusel asuva Sildfeldis sulges politsei internetifoorumisse riputatud ähvarduse tõttu koolimaja ja otsis selle koertega läbi, kuid midagi kahtlast ei leitud. Samuti läheduses asuvas S lingenis vahistas politsei 20 aastase mehe, kes ähvardas internetis, et korraldab veresauna. Samas kinnitas Saksamaa politsei, et vinnendenis 15 inimest mõrvanud koolitulistaja arvutist ei saadetudki teateid ähvardustega ning et vastupidist väideti eksikombel. Lõppes välisminister Urmas Paeti visiit afganistani. Visiidi viimasel päeval olid Paetil kohtumised ka afganistani parlamendi esimehe ja välisministriga. Vallo kelmsaar jätkab. Afganistanis ees seisvad presidendivalimised ja nendeks valmistumine, ülesehitustöö, terrorismi, narkootikumide vastane võitlus ja stabiilsuse tagamine. Need olid peamised teemad, millest kohtumistel räägiti operima Imehest Mõimusim niiskiki käest, sest telefon on tähtsaim kutsuda Eesti on Afganistani jaoks väga oluline ja siin ei mängi rolli, kas tegemist on suure või väikese riigiga. Eesti abistab meid erinevates valdkondades Afganistanis on Eesti kaitseväe väelased. Eesti toetab valimiste korraldamist. Eesti kuulub meid toetavasse rahvusvahelisse kogukonda. Ta on selle pere liige, kinnitas afganistani parlamendi esimees Jaanus kanooni ju salendada hiie. Olge väheke asjunu, Sonja vastandite kindlaid hästi suur tänu Eestimaa poegade ja tütarde eest, kes teenivad siin Afganistanis sõduritena tegutsevad abitöötajatena. Eesti on olnud meiega algusest peale ning tegutsenud väga positiivselt konstruktiivselt, märkis Afganistani välisminister. Ransindad Wars. Fanta. Välisminister Urmas Paet kinnitas omalt poolt, et Eesti kavatseb Afganistani toetamist kata ning pakub Afganistani noortele diplomaatidele järgmisel aastal võimalust õpinguteks meie diplomaatide koolis. See võimalus tegi Afganistani välisministrile eriti rõõmu. Koolitamine on just minu huvides, kinnitas Afganistani välisminister. Aga suurt rõõmu avaldas talle ka Eesti kingitus. Nimelt tõi välisminister Urmas Paet kaasa koopia 1930. aastal sõlmitud Eesti-Afganistani lepingust. Afganistanis on paljud arhiividokumendid hävinud, see on parim kink, mille ma oma amet seal olen saanud, rõõmustas Afganistani välisminister ransi inspanta. Samuti kinnitas ta, et tõdes kõigist täna arutatud küsimustes Eesti välisministriga üksmeelt. Kõik, mis seni on Afganistanis rahvusvahelise abiga tehtud, on olnud väga vajalik, rõhutas Urmas Paet. Tõepoolest, see, et täna ei ole kindlasti see koht, kus oleks Haanega rahvusvahelises plaanis kõnelda sellest, kuidas on kahtlusi selles, et kas ikkagi äkki Afganistanis need viimased aastad on raisatud ja kõik need panused ei ole võib-olla olnud asjakohased vastus ka pärast seda visiiti minu poolt on see, et on küll kõik need panused, mida rahvusvaheline kogukond ja Afganistani ise on teinud oma riigi jaluleaitamiseks, on olnud vägagi kohased. Jah, see on võtnud aega ja võtab veel aega, aga kui me võrdleme tänast Afganistani selle riigiga, mis ta oli veel alles mõni aasta tagasi gaasi, siis igal pool, kus rohkem, kus vähem on aga ikkagi olnud oluline parane. Täna kuulutati välja keeletegu 2008 iseseisvuse taastanud Eesti haridusministrite komisjoni ja rahva lemmik langesid tänavu kokku ning tunnustuse pälvis Jaanika Leoste loodud internetikeskkond mudila lastekas. Pireteerinbreis räägib lähemalt. Eesti keele säilitamiseks on väga oluline luua sellele tugi ka internetikeskkonnas, leidis tänasel keeleteo auhinna üleandmistseremoonial haridusminister Tõnis Lukas. Nii pälviski 2008. aasta keeleteo auhinna eestikeelne väikelastele mõeldud internetikeskkond mudila lastekas Tõnis Lukas. Praegusel ajal on väga oluline, kuidas hoiame oma lapsi eesti keele juures eest igapäevases suhtluskeskkonnas, sest see on võtmeküsimus, kas lapsed maast madalast tunnevad vajadust eesti keele kasutamise järele või kaovad nad ära ja upuvad võõrkeelsetes internetikeskkondades. Ja on täiesti selge, et eesti keelt kõneleva arvutiprogramm on eesti keele püsimise täiesti lahutamatu osa. Tulevikus. Mudila lastega internetikeskkonna looja Jaanika Leoste hääl on paljudele lastele tuttav Jänku-Jussi multifilmidest seal Leoste kanda. Jänku-Jussi ema roll lastele mõeldud eestikeelse internetikeskkonna loomise ideeni viisidki Leoste, tema oma lapsed. Kuna meie peres kasvab kolm samas eas last, siis me tahame, et nende eakaaslased, kes kasvaksid üles, oleksid eestikeelsedmeelselt ja heatahtlikud ja lapselikult ja positiivsed. Et see on see sõnum, mida me oma sisuga üritame edasi anda. Keeletegu 2008 tiitliga pärjamine toob lisaks mudila lastega keskkonnategijatele rõõmuga kõigile selle veebilehe külastajatele. Tiitliga kaasnenud auhinnafond lubab huvitavaid sisu uuendusi. Jaanika Leoste. Meil on väga hea meel, et me saime finantseeringu oma muinasjutusarjade edasi tootmiseks selle raha eest me seda hästi uut ja toredat muinasjutusarja nendele siis ühe kuni neljaaastastele toodame kindlasti aasta lõpuni, nii et aasta lõpuni on Pukanud põnevad ja õpetlikud seiklused, passide, kummutite rääkiva vaiba ja kõikide sõbralike metsaelanikega kindlustatud. Keeletegu 2008 valiti välja 10 kandidaadi seast, tiitliga pärjati tegu, mis on andnud olulise panuse eesti keele populariseerimiseks. Konkurss keeleteo valimiseks korraldati juba kolmandat aastat järjest. Pireteerem reis, Tartu stuudio. 29. märtsil on president Lennart Meri 80. sünniaastapäev. Viimsis rannarahva muuseumis täna avatud näitus oli juubeli avaüritus. Viimsis käis Riina Eentalu. Rannarahva muuseum mahutas täna vaevalt külalisi, keda austus Lennart Meri vastu Viimsisse tõi. Olgem ausad, Lennart Merist ei annagi igavat näitust teha. Rännuja, filmimees, kirjanik, diplomaat ja president ja inimene pere keskel. Lennart Meri poeg Mart Meri soovitas pöörata tähelepanu isa näoilmele piltidel. Mis on enamasti vastu, vaatab, sealt, vaatab vastu uudishimu. Ma arvan, et Ühelgi pildil me ei näe teda kuidagi ükskõikselt midagi põlitsemas. Võib-olla just see inimlik omadus, mida mõnedel on rohkem, mõnedel vähem annab inimesele selle sisemise jõu ja mootori tegutseda. Hoolimata erinevatest aegadest ja olukordadest. Ja see, et Lennart Meri oli Eesti ajaloo üks koloriidsemaid isiksusi ja riigitegelasi, nagu ütles peaminister Andrus Ansip, see on ka näitusel näha. Tal oli oskus leida üles see väike asi, mis oli seotud Eestiga ja siis seda efektsed kogu maailmale näidata. Palli tabamise täpsus tegi Lennart Merist suure poliitika ja armastatud Eesti rahvajuhil. Mis põhimõtte järgi koostas näituse kuraator Erkki Juhandi? Lennart Meri oli ju ka mitte ükskõikne inimene vaid huvitatud huvitatud ümbritsevast huvitatud inimesest. See kajastub ka ka seen selle näituse korraldamisel. Kuidas valiti piltide juurde esemed? Muuseumi direktor Liina Aasma Esemed tegelikult vali Ellemeri kooderkki Juhandiga valik sai tehtud nimede vahel, mis olid katid erilise tähtsusega, nagu siin Audoktori mõõgad ja, ja igasugused medalid või siis oli nendel eriline tähendus Lennart Meri enda jaoks, et näiteks on seal NATOsse kutsumise medal. Hiinat on väga huvitav tema tempel nimetempel neuroklipitati tõlgituna näiteks. Ühe eksponaadi kinkis täna juurde dirigent Tõnu Kaljuste ehtsa šamaanitrummi, mille hingevägi Lennart Meri filmid Kaleva hääled sisse jäi. Tõnu Kaljuste lõi seda liiga innukalt ja lõhki. Nüüd on ta muuseumis muu näituse juures. Näitust armas rahvas saab Viimsi rannarahva muuseumist näha 11. aprillini. Tasuta. Rakvere teatris esietendub Ernest Hemingway romaani ja päike tõuseb dramatiseerinud Ago Gaškov lugu. Ja päike tõuseb, on Hemingway lugu kadunud põlvkonnast esimese maailmasõjajärgsest põlvkonnast, selle tüki autorite reason peale Hemingway veel Urmas lennuk ja Jaanika Juhanson, milline osa Hemingway teksti täna päevastamiseloni Jaanika Juhanson, lavastaja. Algimpulsi on kaheldamatult Hemingway, ei hakka sellelt teatud elu tunnetuselt ja atmosfäär, mida me soovisime siis edasi anda ja sellele peale juba kirjutasin minagi struktuuri. Urmas lennuk kirjutas siis vastavalt dialoogides, mina kirjutan dialoogid ümber, ma arvan, et põhiideed ei ole väga palju muudetud, võib olla küll kübe Tänapäevastest pigem meie lavastuse link ongi just meie aeg, ehk see kadunud põlvkond võiksime olla ka sama hästi meie või hoopiski 60.-te põlvkond võib-olla natuke laiemale ajastu taustal, kuigi siiski aimatav taust, sellepärast et tegelased liiguvad ikkagi kahtlemata Pariisis ja kahekümnendatel. Ühest küljest on see küll põlvkonna lugu, aga keeli, milles meie oleme valinud, on ka üsna üldinimlik armastuslugu või tegelikult see seltskond või suhtlus, mis nüüd liigub siin, Pariisis, võinuks sama hästi olla ka Tartus, Tallinnas kusiganes. Vasakut ja paremat Hardo. Pajula. Teine läheb kolmas. Surma kolmandik. Noor lihunik, padrun mäng. Hemingway on kahtlemata teise nägemusega, aga meie tükkis sugudevaheline võitlus ja ka inimese sisevõitlus, et me võime ütelda, see on härjavõitlus, me iseenesest tegelikult ainuomane võimalus näha selles tükis koos kogu nooremat Rakvere teatri näitlejaskonda, siis lisaks veel siis Velva väli ja Helgi Hannast, aga nooremtrupp on hõivatud selles tükis mõnes mõttes. Meie moodustame nii, mina lavastajana, kui siis suurema osa sellesse näitlejaskonnas, moodustame ka samamoodi ühise põlvkonna ja kõigele lisaks veel meie teised kaastöölised, koreograaf, heli, valguskujundaja, kunstnik, kostüümikunstnik on täpselt samamoodi meiega põlvkonitsi seotud osaline ehk siis tšikk parts On Erni Kask, temale siis vastaspooluse Bret on Silja, miks rullunud tugev selles tükis ja kahtlemata jääks Einar Lintsil ainult korrograhvaid käsisi liikumisjuht. Ja lõpetuseks ilmast. Öösel on kohati udu, külma on kaks kuni seitse, kohati kuni 11 kraadi. Homme sajab paiguti lund või lörtsi, puhub nõrk lõuna ja kagutuul ja õhutemperatuur on nullist nelja soojakraadini. Te, kuulsite Päevakaja, mille järjekorra number oli 17484 on stuudios oli Marta Peril Grauberg, kena õhtut ja kuulmiseni.