Tere, lapsed. 110 aastat tagasi sündis Itaalias üks puunukk, kellele pandi nimeks Pinocchio ja kes on siis nüüd mööda maailma rännanud juba 110 aastat. Ja meil täna on tema sünnipäev, kui mõnikord lapsed ongi halvad lapsed, siis nad võtavad ikkagi lõpuks õppust vanemate käest. Ja binokio raamat lõpebki niimoodi, et papadžebeto ütleb raamatu lõpus, kui pahad lapsed veaks muutuvad, on neil võime muuta uueks ja rõõmsaks ka oma kodu ja perekond. Aga ma arvan, et kui pahad lapsed headeks muutuvad ja kui me kõik oleme head, siis muutub uuemaks ja paremaks ja rõõmsamaks ka kogu maailm. Ja püüdkem siis olla need väikesed võlurid, kes selles suures maailmas tahavad ja suudavad muuta maailma kuidagi veidigi rõõmsamaks. Ja nende sõnadega ma tahaksingi avada tänase Pinocchio päeva ja soovida teile toredat päeva lõbusat tuju. Ja kui ta siit majast välja läheksite, et te jagaksite siis oma seda rõõmuga teistele, kasvõi vähemalt naerataksitegi mõnele vastutulijatele ja küllap siis maailm muutub ka tõesti rõõmsamaks ja helgemaks, head peotuju. Tule siia, tule. Selleni. Põlula kaevad seal augu Oma pillifraasile auku. Mulla peale. Pikasilla peale kaks ämbritäit vett ja siis näpuliistu näppudest. Oi, kuldmüntide kobar. Igas kobaras on münte nii palju, kui on viljad hernes, maisitõlvikut juunikuus. Nii Ansipi, Nokia, kassi ja rebase käest kõik lapsed Stahlist kaasa kutsunud. Miin on elanud siin Tallinnas vanalinna kodulinna majad, binokia päeva pidustused. Ja mis tänasel päeval siin lastega veel juhtub? Seda katsumeni kogu aeg jälgida ja avan mikrofoniga tee algusse. Huvitav. Mul on palju pehmem ja palju rohkem. Lollidemaal on praegu hästi suur sebimine, siin on nii palju lapsi rivi. Ja siin kasvab üks väga omapärane kuu loterii, mingi õnnevoo rahapuud. Ja siit saad võita, iga loos võidab, sul on kaptembrikute viie rublase raha, viierublane, see välismaa raha. EAS. Aga mis te arvate, tüdrukud on niisugune põld olemas, kus meid raha kasvama panna, eemale. Aga muinasjutus see võib-olla jah ja aga mis te arvate, missuguse õpetuse siis Buratino veidi nokia sealt sai, sellest lollide põlluraha kasvatamiseks, keda teil polegi, tahtsin lolle kuulata, ärevusse, targaks ja õige ja kuidas see nimi on? Ja kust te olete, kas Tallinna tüdruk Tallinnast, aga olete ise nupuga see mister ja koostinakia oled seda raamatut lugenud ja olen lugenud mõlemat, lugenud binoklit ja kuldvõtmeke. Ja tore, et niisugune poisike maailmas ringi rändab, vita lastele õpetab teda äge, teinekord kärge teiega. Late kanget, õppige kaeda, ärgake, ärge hakake mingeid rumalusi tegema nagu mina ja väga tore. No nii ilusad Nokia päeva jätkuda ületa aitäh. Tere. Teile meeldib, raamatus on hea nipp, ta meeldib selleks, et seal on igasugused huvitav raamat. Aga on teil järsku selles raamatus mõni niisugune sündmus binokiaga, mis teile väga meeldib? Nagu kõige kihvtim on see, et kui tal varrast äkki need ja need kolm lutid ära. Ta läks lollidemaale hinna, politsei viiul ja pandi ise ta. Minule. Mulle meeldib, kui ta seal teatris. Paravassid, aga hakkame. Missugune poissi Spinoki on, on ta hea või halb? Vaestan hea poiss ja vaheksonaal poiss, aga kuidas see headus välja paistab? Ta on sõbralikke, lubab teistele edasi anda. Ja vahel on ta naiivne ja miks ta vahel niisugune tundub nagu rumalavõitu. Sest ta usub ka seda, et et mida asja Rebane talle räägib. Et ta pole koolis velgi? Ta pole üldse õppinud midagi. Aga selle raamatu jooksul miskit juhtub binokioga näppima hakata ja kooli minna ja nii nagu teiegi arvate, võtke ikka koolis on vaja käia, et aru saada. Kas piisab ainult sellest, kui palju raha ja ise midagi ei tea. Ei viita kooris käima, muidu ei tea, kui palju on üks pluss, ükski ja raamatute lugemine on üks asi. Saab palju huvitavat teada ja siis, kui sa ei tea midagi, sealt saab seda ka teada. Nii saame teiega tuttavaks ka Postimehes ja kus koolis käinud Keila algkoolis. Mina olen kerkia, käin Keila algkoolis, klassis, te käite, mina käin taanlaste ees, mina käin neljanda sees. Väga tubli, et olete täna siia peole tulnud ja soovin, et võib-olla veel ehk võidate midagi ja tundke mõnu tänasest peost. Seisame siin teiega, anne Rande nüüd ühe väga ilusa näituse Ühe libi juhatuse koosolekul, see tähendab rahvusvahelise noorsookirjanduse nõu kogu Eesti sektsiooni koosolekul, mõtlesime et mida võiks lastele veel teha, kuna esimene üritus, meie avaüritus, mis toimus selle aasta teisel aprillil, Anderseni päev läks väga hästi korda siis meie uues rahus Ramona ja kuskil käis ligi 10000 last isegi on arvatud, siis arvasime, võiks midagi nüüd sügisel ka teha ja ühiselt levitasimegi, et kuna on Pinocchio 110. aastapäev raamatu ilmumisest, et siis võiks seoses temaga midagi teha, me leidsime, et lapsed võiksid teha tegelasi binokyos ja et parim kuulub saaks siis meie juhatada, kus eriauhinnamaterjalidena lubasime lastel kasutada kõiki, välja arvatud plastiliin. Ja nagu te näete, siin tõesti ongi kõiki materjale kasutatud ja väga huvitavaid lahendusi leitud. Üldse võttis konkursist osa 75, lukulapsi on tegelikult rohkem ligi 100, kuna nii mõnedki tööd on kollektiivsed. Ja näiteks siin see üks fenokia, kes istub seal üksinda esimeses, selles toksis mitme lapse koostöö ja, ja paberit ja, ja mis erimaterjali seal kõike kasutatud on. Ja siis üheksa oli neid käpa all, siis olid kõike. See on tehtud. Kas meie lapsed oleme ikka nimetanud Buratinos teda? Vaat siin ongi niisugune viiegi probleem, tähendab Buratino on ju tegelikult tööd, sest kui Nokia, sest eks ole, see on Tolstoi Kuldvõtmeke see järgi ja, ja kui kuna meil toimub siin ka viktoriin, siis tekibki rida probleeme sellega seoses, kuna noh, kas siis protinovi Pinocchio, kas siis tule neela või Karabas-Barabasi statis, siniste juustega haldjas Malviina, aga me mõtlesime, mõlemad on õiged. Kuigi me tuunitame muidugi seoses Pinocchio sünnipäevaga just ikkagi binokkel nupud siis tulnud on. Väga aktiivne oli Tallinna seitsmenda keskkooli kolmas b klass, kus tuli 14 last, osales sellel konkursil. Samuti on tulnud siis väljastpoolt Tallinnast Vasalemmas, Pärnumaalt Saugas, Kuressaarest Saaremaa ühisgümnaasiumist ja siis tallinnast veel muidugi Keilast. Laste päevakodulapsed on teinud ikka päris mitmest kandist teisegi iga nukk on omamoodi ääretult sümpaatne, ääretult tore ja ei ole tehtud mitte ainult siis need tuli tegelasi, binokiot või siis Buratino, Karabas passi või tuleneelajad, mall viinad on tehtud ka kõrvaltegelasi, nagu näete siin kilpkonni mitu siis veel laiskade maa, kutsar, mis minul oli ausalt öelda üllatusena. Ja niisuguseid PRO on siin väga tore, et nüüd hakkab Ellellaasin kohe esinema, näete, kõik on kogunenud ise juba siia, saalikavad on muidugi ostetud ja eks nad siis sealt pealt vaatavad. Öelge, kas lasteraamatukogul on veel midagi põnevat tulemas? O põnevad sündmused. Tehnilisis binokkel on 110, Eesti lasteraamatukogul on 12. novembril 60. Nii et suured peod on ees järgmisel nädalal veel. Nii et soovime teile, ütles ette juba juubeli puhul õnne ja, ja ikka teda, et mõtleksid mitte midagi põnevat välja laste jaoks. Kindlasti ja suur aitäh teile. Ja praegu on sellel aasi näitleja. Ta võtab nüüd neid laste nukke ja räägib. Ja natuke vaatab tagasi nukuteatri ajaloole ja räägib edasi saab nendega mängida ema uue mõõtme lüüs ja niisugune. Needsamad nupud, mis on olnud siin näitusel, saanud nüüd võimaluse minna kohe laste kätte ja nukud ja lapsed on koos ühises suures tantsuringi ja Helle Laasi juhatusel hakkaksin toimuma yks ilus ringmäng. Nii aitäh teile kõigile. Oma kohta Andres jaaksort, miks siis minut ja on vallutanud maailma? Ma arvan, et see sõnum, mis selles raamatus on, on igihaljas sõnum. Ajastud võivad ju muutuda ja inimesed võivad muutuda, aga see sõnum, et me peame olema head ja aitama oma kaaslasi raskel minutil, see kehtib tänapäevani, aga see ei ole kuskile kadunud. Nii et kui see 110 aastat tagasi välja öeldi Carlokolloodid koos, siis nähtavasti see, see mõjub siiamaani. Ja süžee või see jutulõng, mida, mida selle ümber siis on Kolloodi kerinud, ju see siis meeldib, meeldib tänapäevane fenokiast, onju pärast juurde kirjutatud veel terve, terve rida teisigi raamatuid, muidugi mitte küll enam Kallokollodi poolt, aga teiste kirjanike poolt, sest on ju nähtud, et tegelane sellisena, nagu ta on, meeldib lastele tänapäevani. Neetud binokkel, seal on juba olemas Pinocchio vend ja Pinocchio poeg ja Pinoce on Aafrikas käinud ja, ja jumal teab, kus. Fenokest on tehtud mitu filmi tänagi praegu lapsed hakkavad kohe vaatama Walt Disney Pinocchio filmi ja vaat see nokia on diaatris. Igal pool isegi on ausamba peal. Aga mida veel, et rääkida lastele, Poloodisk, Pinocchio raamatu? Täitki Kolloodi tuli lastekirjandusse küll mitte kui autor, aga kui, kui tõlkija ja tuli väga õnnelikult, ta hakkas tõlkima Saarterroo muinasjutte. Ja kui kirjastajad leidsid, et tal on hea sulg, siis soovitati Kolloodil hakata kirjutama kalast. Ja enne binokiat olid tal juba õige mitu raamatut valmis kirjutatud. Näiteks neil eesti keelestki on kolmekümnendatel aastatel ilmunud õige mitmed raamatut. Jaanike oli niisugune raamat, mis eestikeelsest tõlkest, mis lastele samuti väga-väga-väga meeldis ja Kolloodi pidi 10 aasta jooksul õige mitmeid järgi sellele raamatule kirjutama, et nii nagu fenokia, isegi kui koloodi tahtis ta lõpetada 15. peatükiga, kus fenokia saab siis oma teenitud karistuse ja ta puuakse sinna puu otsa üles, siis lapsed hakkasid kirjutama kirju, et seda raamatut tuleb jätkata ja, ja nii ta siis jätkaski seda raamatut ka sinokiat, nii nii Jaanikest või Pinoce. Ta on kirjutanud veel õige mitmeid raamatuid lastele. Aga meie eesti lapsed neid eriti ei tunne ja nad on nagu unustuse hõlma või varju jäänud Pinocchio kõrval. Aga Kolloodia on olnud teatrikriitik ja, ja on olnud raamatukoguhoidja, sealt siis nähtavasti ka seisu, raamatu armastus ja hea lõppudel. Lõpuks on ta olnud isegi niisugune inimene keda kutsutakse sensoriks, kes on siis raamatuid lugenud ja vaadanud, kas nad kõlbavad nii et väga kirju eluga. Autor. Ja meiegi saame sellest rõõmu tunda, et nüüd on juba üle sajandi raamat maailmas rännanud ja, ja Pinocchio endale jälle ja jälle uusi lapsi sõpru juurde saab. Kes kasvavad ja nii, et 110 aastat Pinocat ennast ja 60 aastat tänavu siis sellest, kui binokli esmakordselt eesti keelde tõlkida. Need kaks sünnipäevapidu ühe päevaga. Nii nagu te teate, on, Kuulutatud välja filokio teemaliste nukkude meisterdamise võistlust. Täna te nägite neid nukke ja nüüd on see hetk käes, kus kuulutatakse välja need lapsed, need klassid, need, need koolid, kes on võitnud selle võistlused ja seda teeb teile. Eesti lasteraamatukogu direktor tor annerande ateljee pidu meeldis. Akadeemia varsti jälle. Kõik hästi, auhindu on väga-väga palju. Ja hakkame kohe algusest peale, sest nende ettelugemine võtab aega üksjagu. Kõigepealt anname kätte mitmesuguseid eriauhinnad. Kõige viimaseks anname kätte kõige tähtsamad auhinnad, on eriauhind rahvusvahelise noorsookirjanduse nõukogu Eesti osakonna või sektsiooni poolt ja selleks on kõige arvukama laste osavõtuga klassile ja selleks klassiks on Tallinna seitsmenda keskkooli kolmas b klass. Aga osalutuga koolile, Alaveri põhikoolile, kus 14 õpilast Padarit laste poolt. Teie enda poolt täna valitud nukkudest me otsustasime anda viiele enim hääli korjanud nukule. Auhinnad. Teiseks parim number 67 Pinocchio aabits aga sai 17 häält. Sandra Lembinen ja number üks ehk esimene koht. 20 häält sai nukk number seitse Pinocchio kahe autoriga, Andre vall, Evelin Truve. Me ei jäägi muud üle, kui öelda, kohtumiseni kevadel, Anderseni päeval nägemist.