Tere õhtust, käes on taas oma ehtsa aeg, stuudios on Maie Viilup. Tahaksin teid kõigepealt kutsuda vanalinna muusikamajja veidi ajas tagasi minnes, aga mitte palju, sest aprillikuu viimastel päevadel esitati seal Kandle silda Eesti ja Soome vahele ning tundub küll, et nüüdse sild ka kannab. Kandled on vanalinna muusikamajas ikka kõlanud tänu tuule kannile, kelle korraldatud ka seekordne kontsert pealkirjaga tuulekandled Soome sillal, teine oli. Ja külas olid meistrid Toivo alast Soomest ja Aivar Arak Eestist. Ning kogu see kokkusaamine ja koos mängimine oli pühendatud kandlemeistri Aksel Tähnas mälestusele. Tuule on käinud Vakselt tänase juures lugusid õppimas ja need on jõudnud ka tuule kannelde repertuaari ja üldse meistritelt kuulmise järgi õpitud lood kõlasidki sellel kontserdil. Kuulame meiegi siis nüüd kandleid Soome ja Eesti moodi ning mängu nendel just sellist, nagu see elab ja kõlab meie külades ja ka Soome külades tänapäeval. Jani mängib Toivo Alaspe. Mängijatega sai aga ka juttu aetud ning Toivo alastajalt küsitud kõigepealt tema kandle kohta mis juba oma välimuselt paistis Eesti omast erinev olema. See kannel, millel Toivo mängib, on niinimetatud kodukannel, mida tuleb teiste helistikes mängimiseks ümber häälestada. Ja Toivo leidis, et meie eesti grammatilised kandled on mugavamad kuna neil on kõik eestikut juba peal. Vanasti oli küll see vana Diatooniline kandletüüp Soomes, aga nüüd on uuemad kontsert kandled, kus on vibusüsteem, kangisüsteem, millega lahendatakse grammatilised probleemid. Kas kannel on Soomes? Populaarne kõigile no küll on, küll on ta-ta-taa minagi ja aja ma ei oska seda poloogidava ta siit lahkuda, aga tundub küll, et on päris populaarne, kuna muna mõned aastad Tagasi justkui soikus kandlemäng Soomemaal aga praegu on küll üsna populaarne ka noorte hulgas. Põhjust ei tea öelda, aga minevikust mäletab Toivarastajat viiekümnendatel ei olnud veel Helsingis kandlekontserte. Aga nüüd neid korraldatakse päris palju ja kui on kontserte, siis joon ka kuulajaid. Ja kõige selle põhjal võibki väita, et kannel on populaarne, vill Soomes. Nüüd aga laseme kõlada ka eesti kandlel, nii nagu oli selsamal 29. aprillil vanalinna muusikamajas ja mängijaks Aivar Arak. Nõnda mängis Aivar Arak ja kasko omi tähelepanekuid ja seda esmalt soome kandlast ja soome muusikast. Mina olen tähele pannud, et väga paljud soome lood on nagu nooruses helistikus, et mina räägin, isiklikud, ainult rahva soosed lugusid, seal mängida. Aga meil on Eestis välja kujunenud nimodi küla kandled mängivad üldiselt nagu kee tuurseks hõlma suurisega külaline mängistena JD tuurises, ma pidin korraks tõesti pilliring häält. Aga muidugi me lepime kokku, mis helistikus koos mängime päeva õhtu otsa, siis ei ole probleem. Ja ega ta vist päris esmakordselt kokku saanud tervete lastega ka varem vastanud. Jah, olen ma kaks korda kohtunud, eks külasena teinekord oli Helsingi Eesti Eesti-Soome ühispeol taastavas. Tegelikult eile õhtul vist oli päris pikalt koosmängu, mis selle kohta võiks öelda selle vea ja mängida ka, kui ta noh, toetan ka samamoodi lihtne, lihtne pillimest. Jah, aga samas vist väga kogenud ja hea pillimees kindlasti kogenud vanavanemad on mastaapne nagu teinud. Kas võib arvata ka Soomes on kandel nagu rohkem populaarse või levinud tänapäevalgi pilgu Eestis. Mulle tundub, et seal kandle ees ka juba riiklikul tasandil vist hoolitakse rohkem, sest tahan kanda liita kandle, ajakirjad tulevad mulle koju ja noh, see on nagu selline. Riigipoolne tugi tundub olevat suuremat tähelepanu nagu rohkem sellele vilja ja et see on nende nagu kultuuri üks osa kannad nad püüavad seda igal juhul hoida. Järjel ja elus. Aga kui palju eesti kandlemängijad omavahel kokku saavad ja üksteisest teavad ja üksteise mängugi kuulevad, on selleks võimalusi. On ikka siin vabariiklikul rahvamuusikapäevad on kandlepäevad, mis siin nüüd nagu akadeemilisele kannedele korraldatakse Pärnus ja ikka me oleme teadlikud üksteise tegemistest. Ma olen tähele pannud, kui need vabariigi rahvamuusikate päevade võistumängimised on olnud, no üle Eesti erinevates kohtades, siis ega sealt piirkonnast tuleb jälle nagu kohalikud mängijad tulevad kaelast näitama ja pakkuma. Aga noh, loodame, et kannel ja kandlemäng ka siin Eestis ikka jõudu kogub ja võib-olla sellised üheskoos soomlastega mängimised natuke toovad jälle tähelepanu alla seda pilli. Aga mis seal teie arvates kandle väärt, seda lihtsalt on lihtne mängida, on ta sellise mõnusa kõlaga ta lihtsalt. Ta lihtsalt on ilus. Ilusasti pill. Ja mängitud sai ka koos Soome meistri Toivo halas pääga lugusid, mis tuntud nii siin kui sealpool Soome lahte. Selle kandlekontserdikorraldaja tuule kann, kuidas teiseneb, rahule jäid selle kõigega, mis siin toimus? Eks ei oska praegu öelda, sest pärast kontserti on alati sellised tiblimist ja pillide pakkimist ja, ja ruumi korrastamist ja aga noh, meil oli kõige olulisem eilne päev, et tihti need asjad, mis me teeme niinimetatud ühismängude nime all, jäävad tihtipeale varjata üldsusele ja see oli tõesti pillimängu hommikust kella 10-st muidugi koos häälestamisega ja ja lõunavaheaega kuni kella viieni, nii et üks lugu tuli teise järel, Jon ja, ja üks pillimängija naeratus sütitas lihted Toivo alata, ise ütleski, et teid on ju nii hea vaadatagi, et vaatad ühe peale ja tuleb naeratus näole, vaatab teise peale läheb naeratus veel suuremaks, et vaata kui halb, kui oleks puhkpillimängija, ei saakski mängida, küll mängida, ta saab vahepeal lõigata ja, ja keelata jah, õhutada. Et selles mõttes ma jäin rahule, sest ma olen toibunud, lootnud siin näha juba, ma arvan neli aastat või viis aastat on see unistuseks olnud. Nii, et ta on kandlemängijate hulgas tuntud ja teatud nimi. Ta on soome kandlemängijate hulgas tuntud-teatud ja ta on väga tunnustatud ka Soome riigi poolt, talle on antud. Kuidas öeldakse, selline riiklik pension on 85. aastal, nagu ta ise ütles, kui ma nüüd õieti mäletan, on ta jälle selline riigi tasemel meister, pillimees, Nestori eliimann, nii et need on sellised riigi poolt töö ja rahvamuusikaüldsuse ja üldse avalikuks kuulsuse puhul suured tunnustused, mida meie riigis kahjuks vist isegi keegi ei oska selle peale tulla, et anda ühele lihtsale rahvapillimehele auväärne nimetus, Soome riik tõepoolest seda väärtustab siis pillimängimist ja pillimeistriks olemist. Eelmine aasta oli Soomes kandleaasta ja siis sellel avaüritusel või oli see lõpuüritus? Ma tahan, siis ma olen näinud fotosid, siis oli see küll. Isegi presidendipaar oli kohal ja see oli ääretult Auväärne üritus, aga kes see seltskond oli, kas siis eile ja täna siin koos oli, see näiteks toimub siin muusikamajas toimus muusikamajas ja rahvast oli poole rohkemisel Kalneldega, see põrand oli neid täis, väiksemaid ja suuremaid, aga, aga mis oli nagu oluline, et kõigil pidid olema need suured kandled, millel siis mängida ja siis kuuekeelseid lugusid, mida me oleme ka tihti siinsamas saalis teinud. Aga, aga just siis neid Toivo ja Aivari eest mängitud lugusid rahvakandled, lausa rahvakandled osadel, aga enamus olid ikka klaverivabriku grammatilised kanded, sest seal võid mängida tõesti igas helistikus. Ja mis lood siis läksid mänguks? Kõigepealt läksid Toivo plaadilt kuulatud mõned lood, mida me olime sutsu ette valmistanud, aga pärast läks juba täiesti. Keegi hakkas kuskilt mängima, mitte keegi, see on vale jutt, aga Toivo ja Aivar hakkasid lihtsalt otsast mängima ja teised tulid riburadapidi järgi. Ja kandlega annab mängida vist väga laia, väga erinevat repertuaari. Jah, antud juhul, kui on nüüd üks helistik, siis loomulikult nagu toimubki, ütles kontserdi käigus repertuaari valik on väga selline, mõnes mõttes piiratud ja peab olema nupukas, et kõike seda seda siis niimoodi kandle peale paigutada, aga, aga, aga põhimõtteliselt eesti kandlel küll mängida igat, kuna on täis grammatiline süsteem. Ja tundus selle kontserdi tänaselgi kontserdikäigu käigus kuuldud lugude põhjal, et suhtumine muusikas, mida kanda lähevad, mängida on vist päris vaba, nii et ei pea kramplikult kinni hoidma, et on see nüüd siis kindlasti vana eesti või soome rahvaviis, et võib mängida ju väga erinevad neid lugusid. Ja ei, pillimeestel ei ole seda ilmselt kunagi olnud sellist, et nüüd ma seda võin mängida, seda ei või, vähemalt mina seda ei tea, et oleks, et nad on ikkagi mänginud just nagu antud juhul, kui nad ütlesid, et seda, mida nad on kuulnud, mida nad on kuulnud raadiost, mida nad on kuulnud tantsupidudel, lapsest saadik. Mida väiksemad on nad olnud, mida lähemal olnud olnud sellele vanale pärimusele, seda arhailisi maad on võib-olla need lood nüüd see, mis meeldib endale ja publikule, see läheb igal juhul mänguks ja ja kui nad põhimõtteliselt mängivadki tantsuks nagu Aivar ütles, et tantsupidudel mängite tihti, et siis ta peab muidugi selle selle publiku järgi orienteeruma, jahvatab tantsulood repertuaari. Ütle, mis sind üle, kes siin täna esinesid, siin oli tegelikult ju mitte ainult Eesti-Soome, vaid oli ka siin teisi rahvaid kuulda-näha. Ja, ja meil olid tore oli see, et said tulla jälle Leedust ja Lätist sõbrad, kes on siin ennegi käinud ja meil on olnud ühismängusid just nende väikeste arhailise kannetega, palju Balti kannel oli siin paar aastat tagasi ja siis nemad on nagu öelda peretuttavad või olen mina oma õpilastega seal Leedus ja Lätis käinud ja, ja, ja samamoodi on nemad siin käinud. Et, et need on juba siukseid, mitmeid aastaid kestnud sidemed, sõprussidemed mitme rahva kanda, et täna siin kõlasid nelja rahvakandled ja, ja ongi need neli rahvast praktiliselt sellised, kes ja Läänemere äärde jäävad, see ongi Leedu, Läti, Eesti, Soome. Nii et see on väärtus, mida tuleb hoida ja, ja mul on väga hea meel, et tulid kõik kaasa ka Viljandi kolledži kandletudengid, siis Georg Otsa nimelise muusikakooli kandle õpilased ja samamoodi siin vanalinna muusikakooli kandleklass kui Saue ja Keila laste muusikakooli ja siit naabrusest Kanuti aia noortemaja kandleõpilased ja aga kindel see, et sul on plaanis seda kandle kontsertide rida edasi ajada, mis siis nüüd veel tulevik toob? Ei, vastupidi, mul oli praegu selline tunne, et, et see on nagu viib kokku midagi väga olulist, mis on juba siin mingi viis või kuus aastat, et peaaegu et iga aasta regulaarselt toimunud, et et, et kunagi ma sain inspiratsiooni just Toivo alastaja mängu kuuldes ja, ja nüüd me saime ta siia, nii et mingil määral on see selline ilus lõppakord, mingi etapi, mingi etapi lõppakord, siis ka Aivar Arak on siin mitu korda esinenud ja siinsamas muusikamajas ja, ja Julius Lehtsi Saaremaalt ja Ilmar Tiideberg ja ja, ja kõik teised, nooremad kandlemängijad kohe mitu korda isegi risoto Igor Tõnuristi ja piipari poistega. Aga kas ja millal siis siin muusikamajas eelnud kannelt kuulda saab? Nüüd nii, lapsed hakkavad lõpueksamiteks valmistuma, nüüd on siin iga nädal kandlemuusikat kuulda ka see on juba lõpueksam, igavad. Nii mängisid Tuulekandled Aksel Tähnas järgi Aarna ja looga Rein lendrit aga helilindi vahendusel on meil nüüd võimalik kuuldega Aksel Tähnas enda mängu, mis helilindile jäädvustatud aastal 77. Äsja kuulsime Aksel Tähnas kandlemängu, kellele pühendatud kontserdist me saate esimeses pooles osa saime. Läheme saatega edasi ja vaatame veidi ka tulevikku. Ning üpris varsti nädal enne jaanipäeva saavad eesti rahvapillimängijad kui Virumaal, et pidada üleriigilist rahvamuusikapidu ja seda juba kaheteistkümnendat korda. Praegu on veel stuudios peo üldjuht Ahto Nurk, tere. Tere. Need suured rahvamuusikapeod toimuvad ju iga kord Eesti eri paigus, oli eelmine Pärnus ja see eelseisev tuleb siis Virumaal Toilas jalga, nii et iga kord on just selle kandi pilli viis ja siis teistest enam kavas ja au sees. Aga kuidas siis seekord, kas virus on palju viise, mida? Ta ta õnneks on ja seetõttu on meie meie Peugava peaagu poolenisti Virumaa lugudest üles ehitatud. Lisades siia veel muidugi kohalikud. Täiesti võib ütelda, et pool peo kavast on kõik Virumaaviisidele üles ehitatud ja teil, Ahto Nurk on ju tegelikult Virumaaga eriline suhe, olete ise sealt kandist pärit, seda küll jah, kas seetõttu on siis need viisid ka lähedasemad ja armsamad? Eks ikka jaa. Võib-olla sellepärast sai ka esimene rahvamuusikapidu üldse esimene Virumaal jah, mille riigiline pidu tähendab, oli küll. Vahele veel enne, tähendab, esimene pidu toimus 1978. aastal. Jaa jaa. Seda eestlust seal nii-ütelda alal hoida? Jah, eks seesama probleem tänagi veel ja ikka kehtib jaa jaa, enne seda küll enne 70 kaheksandat oli 76. oli, oli Võrus, aga see ei haaranud tervelt Vabariiki, oli küll ümbruskonna ja noh, Tallinnast siin ja meie Eesti orkestrijuhtide rahvamuusikaorkester võttis osa sellest võrupeost. Aga esimene ütelda üleriigiline oli 1009 78. ja just Toilas. Väga, kui palju Eestimaad siis nüüd seekord sinna Toilasse kokku tuleb? No seekord võib-olla vähem kui, kui muidu, sest on paljud raskused just sõidu osas ei ole transporti. Ja no nii või teisiti on, kus me seda piduga peame on, on ühe kandi rahvalt lähedal, teistel jälle tuleb peaaegu terve vabariik läbi sõita, et jõuda peokohta. Aga Virumaal endal on ka ikka sealt kohalike pillimehi välja panna on ikka ja seal on. Viis-kuus kollektiivi. Rahas Eesti raha voolab ja täpselt seal mängivad väga mitmed mitmetest rahvustest inimesed, mängivad orkestris ja. Ja orkestrit praegu juhatab Irina Kosovo, kes on ühtlasi kohaliku sümfooniaorkestrisse väsi viiuli, Narva muusikat, siis saab seal Toilas kuulda ja no meil on. Tähendab nagu ikka peole eelnevad eelproovid ja siiamaani on siis Aseris. See oli 14. aprillil, aprillikuus oli põhiliselt ja 15 oli juba oli Tallinna ja Harjumaa ja 29. aprillil oli siis lõuna eest Tartus. Ja kavas on viru viisid, aga samas mitte ainult ei ole unustatud jah, neid teisi Eesti paiku ja meil on kava niimoodi üles seatud, et hakkab nagu siis kohalike vurrudega peale Virumaa lugudega ja see moodustab nagu koondorkestri teise ploki siis juba teiste Aga avalugu on tegelikult vist traditsiooniliselt sama, nii palju kui ma mäletan, on ikka see Häädemeeste pilli viis, tervitus ja see on vist omasele rõõmsaja sellise reid palekuga kujunenud siis nagu ei tõepoolest avalooks meil on jah kujunenud noh, nii nagu ikka suurtel pidudel ka laulupeol on oma kindel ava- ja lõpulaul olemas, nii on meil ka tervituse poloogs on nagu nagu lustilugu ja see on siis selleks, et kui lood mängitud, mitte peotuju ei langeks ikka edasi. Ja selle kahe loo vahele siis tõepoolest siin jah, igast Eesti kandist Kihnust Võrust, Vastemõisast, kust kõik veel. Ja nii on mõeldud. Tavaliselt ikka, kui kus ka pidu toimub, näiteks eelmisel peol pidu oli Pärnus, siis oli Pärnu kandi Pärnumaa pilliviisid. Ja seetõttu siis nagu nende üleriigiliste pidudega me oleme tahtnud Nende paikkondade viise tutvustada ja selle maakonna Ennast peoperemeestele ja võtaksid aktiivselt osa ja kes selle suure orkestri Assis dirigendina seisavad? Meil on ikka dirigendid, need ikka endiselt, kes siin on, Uno Veenre Els Roode ja Eldur Kaabel, et kõik teada-tuntud nimed teada-tuntud ja paga peole alati on eelnenud ju ka võistumängimine etnograafilistel pillidel, kas seegi kord siis nii saab? Kord toimub erandina, nüüd, kui teiste pidude ajal on olnud see võistumängimine nagu samas puhas, ütleme nagu Pärnus toimus siis seekord kahjuks Toila on niisugune koht, kus sellist nii sellist suuremat ruumi ei ole, kus, kus seda läbi viia. Ja siis olime sunnitud natukene Toilast eemal jõhvis jõhvi kultuurikeskuses selle võistumängimise korraldama. Ja üldse, kas ka siis teistesse kohtadesse kivist laieneb, see rahvamuusikapidu saab seda mujalgi kuulda nimelt ma ütleksin, just jõhvi on just laupäeval, 16. juunil, just nagu suur peoplats, seal on mitmel pool võimalus esineda ja osa kollektiive, kes tahavad iseseisvalt oma kavadega esineda tulevad juba kohale 16. et siis jõhvis ja selle ümbruses anda kontserte. Et sealt võib-olla rahvamuusika Meil on alati olnud ka nagu väliskülalisi. Seekord seekord on nagu aktiivseks. Pooleks olnud soomlased, ma ei tea, kas möödunudaastane laulu või tantsupidu Soomes oli, kas see on põhjuseks, aga ja niimoodi saigi kokku lepitud, et Soomest tuleb kuuekümneliikmeline niuke suur koondorkester, põhiliselt Kesk-Soome maakonnast. Nii suurt seltskonda vist ei olegi välisriigist olnud ega ei ole jah. See selgus, et Ta koosneb viiest väiksemast üksusest, aga ka mängivad koos Soome rahvamuusikat on ju siin Eestis alati hästi vastu võetud. Ja, ja, ja enamus, ma pean ütlema, noored, sellest 60-st võib-olla 20 tonni eakamad, aga enamused on kik nord ja isegi see koondorkestri dirigent on noor neiu. Nii et põnev siis vaadata, kuulata. Aga kui palju sinna võistumängimisel ootate? Pillimehi on seega juba teada. Mitu mängimisel on praegu registreerinud kuskil 20 ringis, aga. Loodame, et neid ka tänast saadet kuulates tuleb veel juurde, sest ma ei tea, kui hästi maakondadest on edasi antud, meie meie need infolehed ja seetõttu on, meil on olemas, praktikas on ka nii, et tullakse selle samal päeval registreeritakse, aga meie muidugi tahame, et ajakava teha ja arvestada osavõtjate arvuga. Selleks muidugi soovime, et et registreerimine oleks varem ja registreerimiseks tuleb pöörduda siis jõhvi kultuurikeskuse poole, pargi tänav 40. Ja panna oma nimed kirja. Meil on nagu ikka. Küll kandlemängijad lõõtspilli mängida, teiste etnograafiliste pillide mängijad osa võtnud, aga keda teistest enam on, kas võib ka natuke juba ette aimata, praegu on kirjas kandlaid rohkem kui ütleme, lõõtspilli mängijaid varematel aegadel on vastupidi, nüüd ja aga võib olla ka sellepärast, et. Ütleme niimoodi omaseks saanud, aga aga nad on siiamaani olnud osa võtnud ka tõlkidest meie võistu mängimistest, kanneli lõõtspill on siis need nagu põhilised pillid seda külla tullakse, aga leidub ehk ka teisi. On ka teisi, vilepille on ja aga aga suhteliselt vähem, Kreeka enamus on ikka kandled. Ma loodan tõepoolest, et ehk mõni pillimees veel ärkab ja märkab oma pilliga sinna jõhvi kanti tulla. Ja loodame, sest meil on niimoodi tänavu korraldatud, et et nendel üksikpillimeestel, kui nad on ära esinenud või nende lõik ütelda. Me hakkame kannelidega peale, kui kandlemängijad on kõik ära esinenud. Me kohe niikuinii ei tee teatavaks tulemusi, vaid alles kõik terve võistumängimine on lõppenud, nii et nad võivad vahepeal käia. Jõhvis on seal linnaväljakul ülevel suutelk, kus nendel on võimalus esineda, siis on jõhvi pargis, kus samal ajal kuuldavasti korraldatakse kohalik memme-taadi pidu, nii et seal samal ajal. Laupäeval on meil võimalus mitmel pool siis esineda peale selle võistumängimise veel nii, et on võimalik ise mängida ja teisi kuulata ja. Aitäh Ahto nurk siis selle tutvustuse eest selle rahvamuusikapeo kohta ja tõepoolest, et kuigi registreerimine on ilmselt juba lõppenud, siis need pillimehed, kes veel Tulla tahaksid, kuhu nad siis veel kord võiksid pöörduda võistumängimisest, saate veel teada teatada jõhvi kultuurikeskusesse telefon null 33 72 772. Ja tänast saadet jääbki lõpetama lustilugu, mis nagu eelmisedki lood olid salvestatud viimaselt rahvamuusikapeolt Pärnus aastast 99.