Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 14.-st märtsist. Stuudios on Kai Vare. Täna on emakeelepäev Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital andis üle preemiad žürii arvates möödunud aastal ilmunud kirjandusliku loomingu tase madal ja see on üldine aja märk. Eesti keele kaitse ühingu koosolekul Tartus tõdeti, et keele puhtust ohutust praegu kirjakeele segunemine Slangiga. Viru Keemia Grupi tootmishoones toimus tulekahju ja plahvatusettevõtte juhtide sõnul sai tõsiselt kannatada peenkeemiatootmine. Pärnu Endlas esietendub Karl Ristikivi hingede öö. USA ja Euroopa riigid on eri meelt, kui palju peaks majanduse toetamiseks riiklikke kulutusi suurendama ning millist järelevalvet vajab ülemaailmne pangandus. Ilmateade lubab lund ja lörtsi, öösel on kuni viis kraadi külma, päeval kuni neli kraadi sooja. Täna on emakeelepäev Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital andis täna üle auhinnad eelmise aasta loomingu eest Kati Käpp, kes toob kohale ilukirjandusliku proosa aastapreemia saanud Marisa. Täna ise Kirjanike Majas musta laega saalis ei viibinud. Tema võidutöö Lasnamäe lunastaja kohta ütleb žürii esimees Tiit Hennoste, et tegemist on väga kergesti loetava raamatuga. Jutustab lihtsalt tallida inimeste elust, naisest, emast ja tütrest nende elust, nende noh, ütleme hingelistest probleemidest, raha, probleemist, sellest, kuidas raha mõnikord teenitakse prostitutsiooniga. Tähtis on see, et kuidas ta seda jutustab. See on nagu tähtis ja tähtis on see, et need asjad, millest ta jutustab, ei ole mitte hoopiski tavalised asjad, nendest ei räägita tänapäeva kirjanduses enam nii palju, aga aga kirjanduse koha pealt on palju tähtsam see, kuidas ta jutustab, ta jutustab sellest niisugusest BNS lausa õrna ja, ja elegantses, ma ütleks isegi keeles milles elavad väga paljud erinevad kihid, elavad erinevad allusioonid, erinevad mõtted ja, ja see on see, mis, mis veab kaasa selle sees ja samal ajal on see tegelikult, see on väga kergesti loetav raamat. Hennoste sõnul oli eelmise aasta kirjandusliku loomingu tase madal. Aga ma arvan, et mingisugune põhjus on võib-olla üldisemalt selles, et paljud kirjutavad mitte nisust klassikalist proosat, vaid nad kirjutavadki midagi, mida ma ütlesin, et mis on nagu Ma olen nagu mälestused nagu esseed, et see on kusagil millegi seal kõige piiril ja noh, see on võib-olla mingil moel aja märk, et see klassikaline proosa natukene kaduv maailm ja sellega seoses Kamari saadi romaani ilusta. Klassikaline. Venekeelse autori kirjandusauhind anti sajaaastasele Tatjana kaasnevale, kes on kirjutanud elu jooksul ühe raamatu preemia saanud maiselt. Lühike mälu on meil, mida praegu tõlgitakse eesti keelde. Sergei Sakkov. Ta kirjutas raamatu oma elust. Mõism avaldada seda nõukogude ajal ei saa. Mis aastal see oli, kui ta kirjutas 60.-te aastate lõpus, 70.-te aastate alguses? Raamat maiselt lühike mälu on meil aegselt memuaarid. Jaga jutustus. Lastekirjanduse kategoorias pärjati auhinnaga Piret Raua sulest ilmunud raamat printsesse luu- ja härra kere. Lastekirjanduse žürii tööd juhtinud Ilona Kivirähk ütleb, et eelmisel aastal ilmus 80 uut lasteraamatut, mis on tema sõnul üsna palju, kuid lugemisharjumus kaob lapsel umbes kümneaastaselt. No minu kogemus on see, et laps, kes käib laste viimases rühmas ja laps, kes käib algkoolis, täna loed päris palju ja koolis antakse päris palju üles lasteaiaõpetajad, väga sageli töötavad lapsed elu, et lapsed võetakse ette. Et tegelikult lõtk tekib alates 10.-st eluaastast, siis kui laks, laps peab Teie järk ise lugema hakkama saavad, siis tekivad probleemid, et esiteks ei ole siiski ka piisavalt häid raamatuid. Vanuserühmal Eestis ilmub ja teine asi on, et, et laps ei, sageli ei taha ise lugema hakata, sest aktiivsete vanemate puhul on harjunud, et tal õhtul ette loetakse ja soni hoopis kiirem ja mõnusam kui see, kui ise peab lugema. Eesti kirjakeel tõhustab slängi tungimine meie avalikku keeleruumi. Eesti keele kaitse ühingu hinnangul peaks iga allkeel täitma oma funktsiooni, kuid nende segunemine on ohuks keele puhtusele. Jätkab Toomaski. Tartus anti täna üle Gustav Suitsu preemia ühele eelmisel aastal ilmunud luulekogule, selle sai Kalju Kruusa oma luulekogu pilvedki mindki liigutavadki eest, kuid emakeelepäevale kohaselt räägiti rohkem eesti keelest ja selle tulevikust. Eesti keele kaitse ühingu juhatuse esimehe reetur vääri hinnangul on peamine oht kirjakeele segunemise Slangiga. Eesti keele kaitse ühing tunneb muret nihestunud keelekasutuse pärast popmuusikas firmade äriettevõtete nimedes, nimetustes, arvutikeeles, ka poliitikute kõnepruugis kohtab liiga tihti slängi, avaliku keelekasutusest. Me eeldame eesti kirjakeelt. Seega slängid on koht allkeelte tasandil. Ka paljudele hiljuti ilmunud raamatutele on ette heidetud vigast keelekasutust eksimisterminites. Tõlkija Toomas Silk arvab, et tegu on pealiskaudsusega. Minu meelest on väga oluline see, et nii tõlkija kui ka toimetaja oleksid antud valdkonnas haritud inimesed, nagu hiljuti ilmunud raamat 100 teadlast, sealt me võime tõesti lugeda, et on kasutusele võetud silikoon kiip, mis on ilmselt siis täiesti analoogiline vahend naiste tuntud silikoonrindadega. Asjalugu on jällegi selles, et tõlkija Ta usaldab liiga oma vaistu ja ei vaevu järgi uurima, mida üks või teine sõna tegelikult tähendab. Et tegelikult oli jutt ränikiibist, siis tegelikult oli jutt loomulikult ränikiibist ja noh, siin võib mainida mitte ainult selliseid tõlkevigu, vaid ilmselt ka juba originaalide vigu, sest näiteks sellest samast raamatust me võime saada, et nii lahe Armstrong tegi esimesed sammud juba kuul juba aastal 1920. Silk on arvamusel, et paljuski on kõik see tingitud meie majandussüsteemist. Eestikeelse kirjanduse turg on väike, raamatuid ilmub palju ja nii polegi toimetajatel ja korrektoritel aega süveneda. Samuti peavad kirjastused teenima kasumit, see aga tähendab milleski kokkuhoidu. Toomas Kelt, Tartu stuudio. Viru Keemia Grupi tootmishoones toimunust möödunud ööl tulekahju ja plahvatusettevõtte juhtide sõnul sai tõsiselt kannatada peenkeemiatootmine. Ago Gaškov räägib lähemalt. Viru Keemia Grupi tootmisterritooriumil preesensi tootmishoones leidis täna öösel kella poole kahe ajal aset plahvatus, inimesed kannatada saanud kolm inimest, kes selle sealjuures töötasid, pääsesid välja, millega siin tegemist oli ja kas te oskate arvata, mis võis plahvatuse põhjus olla? VKG juhatuse esimees Janek Parkman. Plahvatuse põhjust tulekahjupõhist loomulikult nii-öelda ei oska. Tegemist oli VKG residentsi peenkeemia tootmishoonega pidasin, toodeti, siin toodeti erinevaid kemikaale ja suuresti olid nad siis pärit põlevkivi fenoolide baasil oli siis üks teie tõlgeima lipulaevu? Siin tõepoolest ja rõhk sõnal oli, oli, tähendab siis seda, et väga pikaks ajaks seda enam ei ole. Võib-olla te teete kiire tootmise taastamise? Raske öelda, et täna hoonesse keegi sisse ei pääse veel ja kahjud tuleb alles selgeks teha. On igal juhul väga hea, et ei olnud inimohvreid ja keegi kannatada ei saanud, näitab ikkagi seda, et töötajad on hea väljaõppega. Jah, me oleme selle nimel pingutanud, tegemist on keemiatootmisega ja ohud on siin ja riskid on suuremad. Hea, et niigi läits. Ida-Eesti päästekeskuse direktor Aivar Holsman, oli see õnnelik õnnetus või välistasime juhus? Kumb on see tõsine juhus, aga tagantjärgi saab ütelda, aga et ta ei läinud võib-olla kõige õnnetumalt, sest ikkagi oleme ausad, et inimesed pääsesid, siin oli kolm inimest sel hetkel, kui siin plahvatuse põlema läks, et need inimesed pääsesid küll, kui ta on küsitlenud nüüd see poole, et kas oleks olnud võimalik jälgida seda protsessi paremat, ma ei oska seda ütelda, et need kõik asjatad selgitab välja uurimine ja ma arvan, et seda kunagi hiljem selgeks, et kui omanikud ja ette võtta selle asja läbi analüüsivad enda jaoks. Mis hinnang tell on Viru Keemia Grupi ohutusele, tegeletakse sellega siin tõsiselt. Jah, selles mõttes, et meil on olemas spetsialist, kes tegelikult A ja B-kategooria ettevõtteid Ida-Virumaal kontrollib ja ma tean, et ka Viru Keemia grupiga on hea koostöö, aga see hea koostöö on alati see, et ega kus on tootmisseal, on ka õnnetusi, et selles mõttes ei saa ütelda, et nad on süüdi, et ikka juhtub. Mis seal majas praegu sees on? Sõna pole vist veel kedagi lastud. Jah, sinna ei ole kedagi lastud ja selles mõttes, et siin peaks kõigepealt andma ehitusekspert oma hinnangu selle hoone seisukorra kohta, kas siin on varisemisohtu? Ei ole, sest et me näeme, et siin hoones on päris palju ka selliseid ehitusdetaile, mis võivad alla kukkuda iga hetk, et siin lähedal olemine on natuke ohtlik. Londonis on koos G20 riikide rahandusministrid, et valmistada ette aprillis toimuvat tippkohtumist. USA ja Euroopa riigid on eri meelt, kui palju peaksid valitsused majandusse raha süstima ning missuguses ulatuses vajab ülemaailmne pangandus rahvusvahelist järelevalvet. Kadri Kukk annab teada. G20 on mitteformaalne kooslus riike Euroopas, past Aasiast, Ameerikast ja Aafrikast, kes esindavad koos 85 protsenti maailma majanduse kogutoodangust. Gruppi kuuluvad kõik Euroopa suurriigid, samuti Euroopa Liit kui institutsioon on lisaks veel näiteks USA, Jaapan, Brasiilia, Lõuna-Aafrika ja Hiina. Teisel aprillil toimub Londonis G20 tippkohtumine, millel on kolm laiemat eesmärki. Esiteks ühtlustada erinevate riikide majandusse tehtud rahasiste. Teiseks leppida kokku, missugune peaks olema globaalsete fina Prints asutuste järelevalve ning kolmandaks reformide rahvusvahelisi finantsorganisatsioone, nagu näiteks valuutafondi. Kui ootused kohtumisele on suured, siis G20 riikide nägemused sellest, kuidas maailma majandust taas jalule kuule aidata, on erinevad. USA ootab, et Euroopa suurriigid pumpaksid majanduse elavdamisse senisest veel rohkem raha väärtuses kuni kaks protsenti iga riigi SKT-st. Euroopa stiimulpakettide kogumaht on hetkel umbes 3,3 protsenti Euroopa Liidu SKT-st. Saksamaa kantsler Angela Merkel arvab, et täiendavaid stiimulpakett ei ole vaja ning rõhku tuleb panna hoopis kriiside ennetamisele tulevikus. Saksamaa jaoks on G20 kohtumisel võtmeküsimus globaalse järelevalve loomine ja tugevdamine. Ameerika ühendriigid jälle pole veel andnud mõista, kas nad toetavad riikideülese pankade järelevalve mehhanismi loomist. Hiina teatas eile, et on valmis süstima raha Hiina majanduse elavdamisse. Maailmapanga president Robert sallik märkis samas, et raha süstidest üksi on vähe kasu, kui ei lahendada põhiprobleemi ehk pankade tantsides ei kustutata toksilisi laene, mis laenuturgu kinni hoiavad. Suurbritannia rahandusminister Alistair Darling on tänasel G20 rahandusministrite kohtumise tulemuste osas optimistlik. Vaatlejad usuvad, et tänane kohtumine püüab näidata, et midagi ikkagi tehakse. Võitluseks majanduskriisiga. Tagasi Eestisse Pärnu teatris Endla jõuab täna vaatajate ette Karl Ristikivi hingede öö. Lavastaja on Margus Kasterpalu. Ester Vilgats käis teatris. Kuigi hingede autorina seisab kavalehel Karl Ristikivi nimi, kes tõepoolest ongi sellise romaani kirjutanud, põhineb lavastus peale nimetatud teose veel Herman Hesse stepihundil. Margus Kasterpalu kirjutas kahe romaani põhjal, laval oligi 15 aasta eest. Selle vihjed hingede öö kuulub stepihundiga kokku on Ristikivi ise oma hingedes andnud, et ta kirjutab seal vist leheküljel 162. Et hingede minategelane tunneb ennast ühel hetkel selles majas ringi käies, stepihundi tuli alla ja samamoodi nende seostena, mis siis teeb kliendile on, et kunagi vastad aastaid tagasi seda kirjakohta lugedes tundus mulle, et, et igal juhul proovida, tasuks seda vihjet arvestada, nendest kahest tekstist siis teatritekst kirjutada ja 95. aastal Priit Pedajas selle esimese katse Vanemuise teatris ka ka lavastas. Ja nüüd on nii palju aega mööda läinud, et ma loodan, et ma ise olen ka natuke targemaks saanud. Või vähemalt kogenumaks. Ja ma võtsin sellesama dramatiseeringus Is eks, ja muutsime seal natukene proovide käigus ja nüüd ta siis jälle selline on. Aime Undi lavakujundus kujutab endast tõelist konstruktsiooni tõusvate langevate treppide ja muu huvitav, aga ka karges meres oli Kasterpalu kunstnikuks hunt ja nende koostöö annab igati nauditava tulemuse. Aime Unt on väga hea kunstnik ja see on mu teine töö temaga koos ja ma loodan väga, et mitte viimane seda lava on rõõm proovida sisuga täita. Ja nüüd veel ilmast öösel on pilves selgimistega ilm, paiguti sajab lund ja lörtsi, kohati on udu. Puhub lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, õhutemperatuur on miinus viiest pluss ühe kraadini. Homme püsib pilves selgimistega ilm, paiguti lörtsi ja lund. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja õhutemperatuur on pühapäeval nullist pluss nelja kraadini. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.