Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Oli õpetus, peaks keskenduma pigem mõtteviisile kui faktidele ja arvutimaailmas elavaid noori tuleks suunata ka oma loovust kasutama, tõdeti täna haridusreformi teemalisel arutelul. Euroopa Liidu välisministrid jõudsid põhimõttelisele kokkuleppele, et eelseisval ülemkogul tuleb vastu võtta majanduse elavdamise kava. Summa suuruse ja täpse jaotuse üle veel vaieldakse, kuid välisminister Urmas Paeti kinnitusel on 100 miljonit eurot Estlink kahe jaoks praegu projektis sees. Kultuuriminister Laine Jänes vahetas teatri nõukogust Tõnu Lensmendi, Siim Sukles ja vastu välja Tõnu Lensment palus end ise nõukogust välja arvata. Pingeid, mis tekkisid pärast ministri otsust vabastada Jaak Allik teatri nõukogu esimehe kohalt, arutab nõukogu homme erakorralisel koosolekult. ERSO esineb oma Ameerika-turneel täis paljudele, samas nende kontsertide kontsertide põhjal alles õpitakse tundma. Iisraeli Likudi partei juht Benjamin Netanyahu allkirjastas esialgse koalitsioonileppe Paremäärmusliku parteiga, kellele leppe jõustumisel jääks viis ministriportfelli ka sisejulgeolekuministri koht. Letil leegionäride mälestusürituse Riias Vabadussamba juures toimus rahumeelselt. 73 aastane austerlane Josef pritsel, kes hoidis oma tütart vangis 24 aastat tunnistas end kohtus süüdi tütre vägistamises ja vere pilastuses, kuid tütrepoja mõrva tütre orjastamiste omaks ei võtnud. Ja ilmast. Homme sajab Eestis lund ja lörtsi, puhub lõunatuul, õhtul põhjatuul ja õhutemperatuur on null kuni pluss kaks kraadi. Haridusreformi üle vaieldes ei peaks. Ütleme mitte niivõrd ainetundide arvu üle, kuivõrd selle üle, kuidas õpetada, sest praegused õpilased elavad hoopis teises maailmas kui isegi kolmekümneaastased õpetajad. See mõte jäi kõlama haridusreformi teemalisel arutelul Tallinnas. Ülevaate teeb Kai Vare. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas rääkis põhjalikult sellest, mida toob kaasa kavandatav haridusreform koolivõrgu ülesehitusele. Ta rõhutas taas tugeva põhikooli vajadust ja suuremat valikuvõimalust gümnaasiumiõpilaste jaoks ning selgitas, et omavalitsused peaksid mitme peale gümnaasiumi tegema. Konverentsi esinejad aga rõhutasid, et pigem peaks jalutama mitte koolide või tundide arvule, vaid rääkima sellest, kuidas ja mida õpetada. Minister Lukas käis ise välja poiste ja tüdrukute erineva õpetamiseks. Pedagoogika ja kokku puutunud inimesed väga hea, et poistel ja tüdrukutel on erinevat küpsemist ja üks võimalus muidugi on saa poiste ja tüdrukute õpetamist kasvatamist pisut eraldada on poiste ja tüdrukute eraldi klasside tegemine, mis ka muide praegu mitmetes koolides on andnud küllalt häid tulemusi. Akadeemik Peeter Saari ütles, et kindlasti peaks pöörama tähelepanu eesti keelele mitte ainult keele ja kirjanduse tunnis, vaid ka kõigis teistes tundides. Õpilastele tuleb tutvustada ka iga valdkonna oskuskeelt, et vältida võõrkeelsete terminite ülevõtmisnii, nagu on varem juhtunud. 80.-teks aastateks oli küllalt valdkondi, kus rästi keel, terminoloogiast rääkimata, oli täiesti välja tõrjutud Loomingu raudteeasjandus ja paljud teised ja mitte üksinda, sellepärast et et seal oli väga palju teisekeelseid inimesi, vaid just meie omad, eestikeelsed inimesed hakkasid rääkima segakeelt või vähemasti üldsegi mitte tarvitanud eestikeelseid selle eluvaldkonna sõnu. Riigikogu liige akadeemik Peeter Tulviste tõdes, et hariduse tulevik on väga raske prognoosida ja sellest tulebki lähtuda. Pikka aega ju ühiskond oli suhteliselt stabiilne asi sajandite kaupa ja need vanad meetodid, õpetamismeetodid, need õigustasid ennast. Praegu ei või selles sugugi kindel olla, nii et praegu peab kindlasti palju rohkem õpetama mitte teadmisi neid niikuinii, aga seal kõrval tuleks tunduvalt rohkem õpetada mõtteviise. Sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor Marju Lauristin nentis, et arvutiajastu noored on teistsugused kui neist vanemad õpetajad ja seetõttu võiks õppimine olla vastastikune. Oluline on loovus. Teadmusühiskond on see ühiskond, kus inimene tegelikult rohkem lootma oma mõistusele oma oskusele kasutada ja luua uut tehnoloogiat, uusi mingeid fraktsiooni vorme ja nii edasi kui seni igal ajal haridus peab vastama oma aja nii-öelda tehnilisi lahingule. Küsimus on selles, et õpetaja oskab õpetada ainult regilaulu nii-öelda, see on umbes nii, nagu õpetuses kirjas, kes mõtleks lõppenud kirjaoskaja ja ma kardan, et ongi selles uues olukorras tegemist vastastikuse õppimisega. Ka üks asi, miks kool peab muutuma, kool ei saa olla enam selline autoritaarne, kus õpetaja on ainukene, kes teab. Trid arutasid Euroopa majanduse elavdamise kava ja ka suhteid liidu idanaabritega veel kord Kai Vare. Välisministrite kohtumisel oli kõne all viie miljardi euro suurune pakett. Välisminister Urmas Paet ütles, et suurem osa rahast läheb energiajulgeoleku tugevdamiseks, kuid täpselt summad on veel kokku leppida. Põhimõtteline kokkulepe on see, et selline pakett, et tuleb hiljemalt nädala lõpus peaministrit presidentide kohtumisel vastu võtta ja samuti ollakse põhimõtteliselt kokku leppinud ka selles, kuidas raha teemade vahel peaks jagunema, ehk siis suurem osa sellest rahast läheb Euroopa Liidu energiapoliitika tugevdamiseks ehk siis uute ühendusteede loomiseks peamiselt Euroopa liidu sees. Lõpuni ei ole veel kokku lepet kõikides konkreetsetes projektides ja rahalises mahus. Prioriteediks peetakse energiapoliitika tugevdamist, siis seda puudutab ka meie, lootes saada raha Estlink kahe ehitamiseks. Kuidas meie väljavaated on? Estlink kahe projekte siis toetusega 100 miljonit eurot, mis on siis 1,56 miljardit krooni, see on praeguses projektis sees, samuti on sees ka teine, meie piirkonda saab elektriühenduse projekt, mis siis on elektriühendus Rootsist kas Lätti või Leetu, et ka see projekt on selles variandis sees, mida, mida arutatakse? Teine suur teema oli idapartnerlus, ka see algatus on kavas tippkohtumisel heaks kiita. Idapartnerluses on siis osalemas noh piltlikult öeldes viis pluss üks riiki, need on siis Gruusia, Ukraina, Moldova, Armeenia, Aserbaidžaan ja juhul kui arengud osutuvad selles riigis soodsaks, siis võib ka Valgevene olla selles osaline. Aga peamine, mis on kõne all, on, on siis ikkagi see, et kui kiiresti, milliseid samme ka Euroopa Liit on valmis astuma, mis puudutab näiteks kaubanduslepingute kõnelusi nende riikidega, samuti viisalihtsustus ja tagasivõtulepinguid, samuti assotsiatsioonilepinguid, noh, kõike seda, mida tegelikult need riigid väga vajavad ja soovivad. Aga noh, samas on selge, et ka need riigid peavad ise veel nii mõneski asjas tegema seesmise reforme. Et ka Euroopa liidul oleks siis lihtsam üht või teist otsust teha. Muidugi on ka teatavat konkurentsi nii-öelda naabruspoliitika lõuna ja idasuuna vahel. Et siin on mõningatel liikmesriikidel väike kõhklus, et siis naabritega koostööressursid ei tuleks koostöö ressursside arvelt, mida tehakse siis lõunanaabritega ehk Vahemere lõunakalda ja idakaldariikidega. Aga noh, siin tegelikult ei tohiks olla konflikti, sest Euroopa Liidu kui terviku seisukohast on mõlemad suunad olulised ja, ja ühte ei saa teha teise arvelt. Ja sõnumeid välismaalt ülevaate teeb Marta Grauberg. Serbia alustas kõnelusi rahvusvahelise valuutafondiga kahe miljardi euro suuruse laenu saamiseks. Raha on kavas kasutada riigi rahvuslikku valuutat Serbia dinaari kindlustamiseks ja stabiliseerimiseks. Serbia kaubandusministri sõnul on riigi tänavune eelarve sügavas defitsiidis. Serbia ametnike sõnul nõuab IMF laenutingimusena Serbiale tõenäoliselt avaliku sektori kulutuste piiramist. IMF on juba heaks kiitnud 520 miljoni euro suurusele laenu Serbiale. Iisraeli peaministriks määratud Benjamin Netanyahu allkirjastas esialgse koalitsioonileppe määrmusliku parteiga Yisrael Beiteinu. See on esimene samm parempoolse valitsuse loomiseks. Kui esialgne koalitsioonilepe jõustub, saab Netanyahu valitsuse välisministriks paremradikaalide juht araabiavastaste seisukohtadega Avigdor Lieberman. Määrmuslastele jääks peale välisministri koha veel neli portfelli, sealhulgas sisejulgeolekuministri koht Kressetis. Enamuse saavutamiseks peavad Likud ja libermanni partei aga saavutama veel mõne partei toetuse. Netanyahu otsib toetust ka oma suurima rivaali Tzipi Livni Kadima parteilt. Seni peetud kõnelused on lõppenud kokkuleppeta. Kadima liidri Tzipi Livni sõnul võib tema partei olla vastutustundlik opositsioon. Netanyahu on valitsuse moodustamiseks aega kolmanda aprillini. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Javier Solana ütles Iisraeli koalitsiooni loomist kommenteerides, et Euroopa Liidu suhted Iisraeliga sõltuvad suuresti sellest, milliseid samme astub uus valitsus palestiinlastega rahu saavutamiseks. Iraani endine president, reformimeelne Muhammad katami loobus kandideerimast juunis peetavatel presidendivalimistel. Samas lubas ta toetada üht-teist mõõdukat kandidaati, kelle kandidatuur peagi välja kuulutatakse, teatas daami lähedane. Abiallikas ei täpsustanud kandidatuuri tagasivõtmise põhjustega nimetanud ka poliitikud, kellega daami toetama asub. Samas kohtus katami eile Iraani ekspeaministri Mirhossein Mossaviga, kes võib osaleda juunis toimuvatel valimistel. 73 aastane auster Lane Joseph Fritz, kes hoidis oma tütart vangis 24 aastat, tunnistas end kohtus süüdi tütre vägistamises ja vere pilastuses, kuid mõrvasüüdistusest omaks ei võtnud. Samuti eitas ta tütre orjastamiste temalt vabaduse võtmist. Prokuröri sõnul kasutas Fritz oma tütart mänguasjana ning muutis ta endast täiesti sõltuvaks. Mees vägistas teda korduvalt. Keldris vangis elatud aastate jooksul sünnitas tütar isale seitse last. Üks neist suri imikuna ning prokuröri sõnul on Tritsel süüdi lapse surmas, kuna keelastele hoolimata tütre palvetest. Arstiabiprokuröri sõnul ei ole Fritz kordagi väljendanud kahetsust toimunu pärast ega ka teadvustanud, et tegi midagi valesti. Mõnede õiguse ekspertide hinnangul antrizzley mõrvasüüdistust raske tõendada, kuid orjastamise eest võtta rattakuni 20 aastat vangistust. Teistes punktides. Süüdimõistmisel ähvardab kohtualust kuni 15 aastane vanglakaristus. Riias olgem ausad, valmistati täna tõenäoliselt halvimaks seoses leegionäride päeva marsiga. Kuid Ragnar Kond tänu taevale, äri Jaan rahulik. Jah, Riia on olnud kogu päeva rahulik, kui mitte arvestada neid politseitõkkeid, mis on juba varahommikust saati Vabadussamba juures ja seda suurt politseinike armeed, kes seal päev otsa ringi toimetanud. Aga praeguseks on siin Vabadussamba juures olukord rahulik ja tõkked ei ole küll maha võetud, aga politseinike on oluliselt vähemaks jäänud. Aga muidugi, eks niisugune olukord, kus lubatud korraldada linnas miitinguid ja ei lubatud korraldada ka niisugust tavapärast leegionäride marss. Idee on tõstatanud muidugi küsimuse, kui demokraatlik siis Läti praegu üldse on, sest et ees on üheksas mai ja paljud küsivad, et mis saab siis, et kas üheksandal mail keelatakse siis ka pigistused ära. Kui see nii läheb, siis tõenäoliselt on oodata jälle uusi vastu, seisab. Lilled lubati panna vist sambale. Jah, lilli lubati panna kogu päev. No Läti politseil on tulnud viisakalt külalisi Eestist piiri pealt tagasi saata, täna näiteks saadeti tagasi paarkümmend inimest, kes tahtsid ka minna leegionäride päeva täis. Jah, täna hommikul, kui ma ise sõitsin Riia poole, siis peatas ka mind migratsiooniametnik ja ja vaatas, et ega minu nime ei ole selles suures nimekirjas, mis neile on välja jagatud, see nimekiri koosnes umbes neljast-viiest tihedalt täiskirjutatud paberilehest, nii et lätlased tõepoolest koostasid ebasoovitavate isikute nimekirja, keda nad sel nädalal siia Lätti ei lubanud. Mõningatel andmetel on osa inimesi saadetud tagasi Venemaa poole ja osa saadetud tagasi Eesti poole, keda lätlased ei soovinud näha ja kinnipeetute arv on, on siin praegu väga erinevad andmed, aga, aga kinnitamata andmetel on umbes 15 16 inimest praeguseks Lätis seoses tänaste sündmustega kinni peetud ja enamik neist on nii-öelda antifašistliku rühmituse liidrite seast. Ja uuesti Eestist. Maakohus vahistas kaks isikut, keda kahtlustatakse tapmises ja surnukeha tükeldamisest. Kolmandal märtsil 2009 leidis juhuslik möödakäija Harku järve äärest kõrkijatest tundmatu meesterahva tükeldatud surnukeha põhja politseiprefektuuri isikuvastaste kuritegude talitus tegi kindlaks, et kuriteo panid toime kaks isikut põhja. Ringkonnaprokuratuur taotles Aleksei Jevaleerib vahistamist ja kohus rahuldas taotluse. Mõlema kahtlustatava puhul on põhjust eeldada. Vabadusse jäädes võivad nad hakata uusi kuritegusid toime panema ja kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma. Samuti võivad nad hakata tunnistajaid, ütles ringkonnaprokurör Ainar Koik. Aleksei kui kavaleri on varem isikuvastaste kuritegude eest kriminaalkorras karistatud. Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Tõnu Lensment esitas täna kultuuriministrile avalduse sooviga astuda sihtasutuse Ugala teater nõukogu koosseisust välja, et vältida pingete kuhjumist oma isiku ümber nagu olendsmendise põhjendas. Minister andis oma nõusoleku ja määras nõukogu uueks liikmeks ministeeriumi kantsleri Siim Sukles. Samas tunnistas minister Laine jänesed Jaak Alliku tagasikutsumise viis Ugala nõukogust ei olnud inimlikus mõttes parimal moel läbi viidud. Jaak Alliku vabastamine Ugala teatri nõukogu esimehe kohalt on toonud kaasa pingeid teatris. Osa teatrirahvast on teinud avaliku pöördumise, millele teatrijuht Peeter Tammearu vastanud. Ugalas käis Piret rist. Ugala teatris on 103 töötajat ja praeguseks on toetanud avalikku pöördumist oma allkirjaga 41. Pöördumise põhiteemaks on siis see, et Ugala teater vajaks muutusi. Ta avalduses nõus 13. märtsil näitleja Peeter Jürgens poolt välja öelduga, mis teatavasti toetas praeguse teatrijuhi Peeter Tammearu jätkamist. Millised on aga need muutused, mida alla kirjutanud ootavad teatri turundusjuht Piret Aus? Me ei tea enne nii-öelda kui ei ole kokku istunud uus teatrini nõukogu ja me ei tea, kes on uus nõukogu esimees. Me ei tea, mis saab juhatusest. Missuguseid muutusi Ugala teater vajaks? Mina seda praegu ei kommenteeri, me ootame ära, mida ütleb nõukogu, mis saab edasi. Teatri loomenõukogu liige Peeter Konovalov kommenteeris avaldust nõnda. Kõik kirjas pöördumises aga Ugala majanduses loomingulisi muutusid meda sisemised küsimused ja neid arutab nõukogu. Teatri ainuke juhatuse liige Peeter Tammearu kinnitas täna teadetetahvlile oma vastused avalikule pöördumisele. Kõigepealt sisaldab vastust seda, et 13. märtsi üldkoosolek ei olnud tema isiklik meedialavastus. Kuna meediasse oli Jaak Alliku mahavõtmine ilmunud juba palju varem Kultuuriministeeriumi ametliku teadaandena seda kinnitas ka Tõnu Lensment, et see on niikuinii meediasündmus see, et tol hetkel mitte keegi ei tõusnud üles ja ei öelnud, et arutleda tuleb hoopis minu probleem. Sel juhul oleksin loomulikult saatnud selle meediaukse taha ja öelnud, et palun, teil kõigil on õigus kokku kutsuda üldkoosolek, esitada oma pretensioonid teatrijuhile. Aga kui Peeter Jürgens julgeb võtta eetris sõna, siis ma ei tea, miks seda keegi teine ei, ei julgenud. Peeter Tammearu on teatri ainukene juhatuse liige ja tema ülesandeks on olla kunstiline juht ja ka majandusjuht. Juba eelmise aasta detsembris tegi ta nõukogule ettepaneku võtta tööle administratiivjuht. Ma ei saa aru sellest nõudest, et teatri juhatus peab olema endiselt üheliikmeline ja tegelikult ka Indrek Sammul ettepaneku tulla direktoriks ta andis mulle jaa, Jaak Allikule, aga selleks oma nõusoleku oli selge, et ma ei saanud seda teha päevapealt, kuna tuli vahele see suur eelarve kärbe ja veel ühe kõrgemapalgalise inimese toomine nii-öelda teatrisse olukorras, kus me peame väga ranget iga senti lugema, ei oleks olnud hetkel mõeldav. Me pidime selle küsimuse juurde tagasi tulema juunikuisel nõukogu koosolekul, see oleks tähendanud ilmselt ka siis mõningate kohtade ümbervaatamist siin teatris. Kaan tammearu teadlik, et uueks teatri loominguliseks juhiks võib saada Indrek Sammul. Nüüd on tehtud see ettepanek Indrekule hakata juhtima seda teatrit samamoodi üksi olles ainukene juhatuse liige, see on talle võib-olla veel raskem kui mulla, sest talle ja teatri nõukogusse järele praktiliselt mitte ühtegi teatriinimest. Ugala teatri nõukogu koguneb Viljandis oma erakorralisele koosolekule homme hommikul. Piret rist Viljandi. Eesti riiklik sümfooniaorkester jõudis oma suurel Ameerika turneel New Yorgi naabrusse. Neeme raud käis kontserdil ja muljeid küsimas. Eile esines ERSO New Yorgi lähistel asuvas kontserdikeskuses nagu mujalgi täissaalile ja vastuvõtt oli erakordselt soe. Eestlaste jaoks oli kõige hingeminevam küllap lisapalana esitatud Heino Elleri kodumaine viis. Nii arvab ka dirigent Eri Klas. Kõik see reis on olnud lihtsalt suurepärane, ma olen nimetanud Ameerikas 30 kuut tehnikakeskusest, aga nüüd nii-öelda tulla kodumaise viisiga ja kodumaisel viisil ja näha kuidasmoodi kurgist sanditud ennast kokku mängivad suurepäraselt suure andumisega ja seda kiidab heaks ka publik. See on ajalooline sündmus. Kuuendal märtsil Floridast alanud kontsertreis on ERSO viinud juba ka Georgiasse ja Lõuna-Carolinas. 18-st plaanis olevast kontserdist on antud kaheksa, teeb esimene viiul Hanna-Liis, Nahkur, vahekokkuvõtte, kõik on olnud siiamaani väga rahul. Üks ersa pikementroneesid pikad sõidud, ühest kontserdipaigast, teise kliimavahetused ja eestlastele pisut harjumatu õhujahutus. Kõikjal on nõudnud esimesed ohvrid, ütleb kontrabassimängija Mati. Lukk. See on juba esimesed, haiged on meil olemas, nii et täna oli juba tuubamängija Ameerikast. Et eks ta ise tähelepanek olema, ta Floridas oli 30 kraadi sooja, Siim Kallase jõudsime oli nullisse. ERSO Ameerika reisikava vaadates jääb silma, et plaanis ei ole kontsert üheski suurlinnas ega üheski maailmakuulsas saalis. Kontserdi korraldanud mänedžeri firma oopus kolm artist esindaja Robert Reta selgitab seda nii. Ostsin YORK võimeni juurde, sest suurlinnu, nagu Boston ja New York külastavad paljud orkestrid ja kontserdisaalid on seal väga valivad. Debüüttuur on orkestri esmane tutvustamine Ameerika muusikaturul. Suurlinnad tulevad juba järgmise tuuri ajal veebruariga. Koengu Kattai uuennad, lon laev pronoomen. ERSO tuntakse peamiselt helisalvestiste põhjal elavat muusikat tegemas. Näevad-kuulevad paljud orkestrit esmakordselt, kuid tegemist on väga heade muusikutega, kellega on meeldiv koostööd teha ja väga erilise kõlaga ansambel. Meil on väga hea meel neid vastu võtta, ütles kontsertreisikorraldaja Robert Beretta ERSO Ameerika turneel, kus solistina osaleb Korea päritolu pianist Joss Jang seisavad ees veel kontserdid Illinois, Indianas, Kansases Colorados, Nevadas, Californias, Neeme raud, New York. Ja ilmast eeloleval ööl hakkab alates Loode-Eestist lund ja lörtsi sadama, saartel võib tulla ka vihma. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 10, puhanguti 12 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni miinus kaks kraadi, saartel pluss kaks kraadi ja öö hakul Kagu-Eestis kohati kuni miinus neli kraadi. Päeval sajab enamasti lund ja lörtsi, puhub lõunatuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Õhtul hakkab tuul puhuma põhjast ja tugevneb saartel seitsme kuni 12, puhanguti 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on homme null kuni pluss kaks kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.